Ettemõte: Roonemaa ja Kotka idupodcast

Aastaid võis Eestis tunduda, et oleme juba nii kõva ükssarvikuriik, et uued idufirmad sünnivad iseenesest. Pealegi, milleks enam kontorid ja startup-kogukonnad, kui kaugtöö ja AI ajastul piisab ettevõtte ehitamiseks ühest inimesest ja arvutist? Tegelikkus on osutunud teistsuguseks: Eesti startup-maailma kunagine hoog on raugenud ning nüüd tuleb uute ettevõtete sünniks inimesi jälle teadlikult ühte ruumi kokku tuua, et uued firmad sünniksid.

Eesti võib olla uue tehnoloogilise ja majandusliku arenguhüppe lävel, mis on võrreldav 20 aasta taguse idufirmade buumiga. Selleks tuleb aga loobuda mõnest senisest arusaamast, kuidas ettevõtteid ehitatakse, töökohti luuakse ja riigi majandust arendatakse.

Roonemaa ja Kotka Ettemõtte uue hooaja esimeses osas räägivad investorid sellest, et Eesti idufirnmade asutajatest isegi kannatamatumalt võivad uusi exiteid ehk firmade müüke oodata investorid, kes tahaksid aastaid vanades ettevõtetes kinni olnud raha lõpuks kätte saada ja uutesse firmadesse investeerida.

Logistikavaldkond elab endiselt justkui kiviajas ning kuigi võib tunduda, et pakisaatmise äris tegutsevad vaid vanad suured firmad ja uutel tulijatel on kõik väga keeruline, pole see tegelikult nii, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Eesti logistikaidu MyDello kaasasutaja ning tegevjuht Joel Timm. MyDello kaasas hiljuti investoritelt 3,1 miljonit eurot, et oma rahvusvahelist laienemist kiirendada. Ettevõtte investorite hulgas on näiteks on Islandi riskikapitalifond Frumtak Ventures, Superhero Capital ning Bolti president Jevgeni Kabanov. Praegu tegutseb MyDello 12 Euroopa riigis ning Hiinas, kuid juba on plaanis teenus avada Suurbritannias. Ettemõttest saab kuulda, kuidas MyDello asutajad logistikast oma niši leidsid ning miks on nii Eestis kui teistes riikides nii palju idufirmasid, mis just selles valdkonnas proovivad midagi muuta. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcast’i toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kui ma arvasin pikalt, et esimese 100 miljoni euro väärtuses peab ettevõtte asutaja ise klientidele müüma, siis nüüd olen aru saanud, et see pole nii ja tegelikult peab asutaja müügis veel palju pikemalt aktiivne olema, rääkis Veriffi asutaja ja juht Kaarel Kotkas tänases Ettemõtte podcastis. Kotkase sõnul on Veriff jõudnud oma arenguga sinnamaani, et võib rääkida ka Veriffi börsileminekust. Ta rääkis, et ettevõtte rütmi arvestades nad liiguvad selles suunas, samuti on Veriffi juhatuses tema nüüd ainus eestlane ning ülejäänud liikmed on viinud ettevõtteid börsile lausa mitu korda. Samas lisas ta, et börsile minekuks peab olema selge põhjus, mida ta hetkel ei näe. "Meil on väga võimalik pakkuda investoritele likviidsust ka ilma börsile minemata, sest rahastused on täiesti olemas ja ma arvan, et aina rohkem tekib sellist aktiivsust ka Eesti ettevõtete näol," ütles Kotkas. Saatest saab kuulata, kuidas näeb Kotkas Veriffi arengut maailmas, kus internetis toimetavate inimeste vahel on vaja järjest enam usaldust ning erinevad riigid kehtestavaid regulatsioone, kus näiteks on vaja kontrollida sotsiaalmeediat või täiskasvanutele mõeldud veebisaitide kasutajate vanust. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcast’i toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Tehisintellekt on juba jõudnud müügiprotsessi ning teeb iga päevaga üha rohkem asju inimese eest ära ka Eestis, mistõttu keskpärased lihtsalt tiksuvad müügiinimesed peavad kindlasti oma töö pärast kartma, rääkis tänases Ettemõtte podcastis müügiettevõtte Fontakt asutaja Siim Salme. Fontakt katsetab tehisintellektiga juba päris palju ning Salme sõnul on tehnoloogia arenenud täna sinnamaani, et teatud tüüpi kõnesid suudab masin väga hästi teha ning paljud vastajad ei saaks kindlasti arugi, et neile ei helista inimene. Samas on aga usalduslike kliendisuhete tekitamine ning keerulisemate toodete müük endiselt inimeste pärusmaa ja Salme sõnul jääb selline keerukam müügitöö inimese osaks veel pikka aega. Küll aga saab kümneid tuhandeid tehtavaid müügikõnesid juba praegu hästi ära kasutada müügirobotite treenimiseks ning kui panna tehisintellekt inimeste tehtud kõnesid kuulama, leiab ta sealt üles kohad, mida saaks paremini teha, et müük paremini õnnestuks. Ettemõttest saab kuulata lähemalt, kuidas tehisintellekt müügiprotsessi sekkub, millised rollid ta inimeselt ära võtab ning milliseks jääb müügis tulevikus inimese töö.  Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcast’i toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Ettemõtte podcast kuulutab välja 2025. aasta kõige paljulubavamad ja probleemsemad idufirmad ning parima idufirma juhi. Saatejuhid Hendrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Podcast’i toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Head palka teenivatel Eesti inimestel oleks võimalik senisest rohkem raha tegevuseks annetada ilma, et see nende elukvaliteeti eriti muudaks, kuid samas aitaks abivajajaid märkimisväärselt, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Bolti kaasasutaja Martin Villig. "Kui sa annetad aastas 2400 eurot ehk 200 eurot kuus, siis sa oled Eestis top 10% annetajate hulgas," rääkis Villig. "Ja kui sa annetad 8900 eurot, siis oled top 0,1 protsendi hulgas. Need summad pole täna head palka teenivate inimeste jaoks pole suured, siin on potentsiaali mitmeid kordi annetamist kasvatada." Villig ise on viimastel aastatel tegelenud suure osa oma ajast süstemaatiliselt heategevusega ning on praegu Heateo Sihtasutuse nõukogu esimees. Ettemõttes rääkisid Villig ning Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge strateegilisest annetamisest ehk kuidas annetada raha nii, et sellel võimalikult suur mõju oleks ning kuidas enda jaoks olulisi valdkondi ja võimalusi leida. Villigu enda jaoks on oluliseks valdkonnas haridus, sest tema hinnangul on just hariduse kvaliteedis ja koolijuhtide pädevuses ning motiveerituses võti Eesti elu parandamiseks tulevikus. Selle nädala Ettemõttest saad kuulata, kuidas nii väiksemaid kui suuremaid summasid annetavad inimesed saaksid mõelda annetuskultuurist ning oma annetuste efektiivsusest ning kuidas annetada raha nii, et sellel oleks võimalikult suur soovitud mõju soovitud valdkonnas. Samuti räägime sellest, kuidas annetuskultuur Eestis aastatega arenenud on. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcast’i toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti kastirataste tootja Vok Bikes tegi oma rataste tootmiseks lepingu Renault' tehasega ning kolib tootmise Prantsusmaale, mis võimaldab neil lähiaastatel hüppeliselt tõusvat nõudlust rahuldada ja suurtele turgudele lähemal olla. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kasutatud rõivaste ja muude kaupade turuplats Yaga on üks väheseid Eesti idufirmasid, mis on edukalt laienenud Aafrikasse. Tänases Ettemõtte podcastis räägime, kuidas nad hiljuti suurema summa raha kaasasid ja plaanivad laienemist jätkata väga suurtele turgudele. Ettemõtte külaline on Yaga kaasasutaja Aune Aunapuu, kelle sõnul on maailmas erinevaid kasutatud kaupade turuplatsiäppe küll terve rivi, kuid samas on tegemist valdkonnaga, kus on keeruline asju hästi ja edukalt teha. Tema sõnul on Yaga üks põhilisi edu aluseid just see, et nad läksid kiiresti Eesti turult välja ning mitte meie üsna väikestesse naaberriikidesse, vaid kohe suurtele turgudele. Nüüd sihivad nad järjest suuremaid riike, kus oma teenus käivitada. Räägime saates sellest, miks ja kuidas sündis otsus Aafrikasse minna, kuidas vähese töötajate arvuga suurtele turgudele minna ning kui lähedal või kaugel ees on Baltikumi suurim kasutatud kaupade idufirma, Leedust pärit Vinted, mille väärtust hinnatakse 10 miljardi euro kanti. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Eesti üks olulisemaid ja legendaarsemaid IT-firmasid, mille kohta võib kindlasti öelda, et see on ka deep tech firma. Räägime Cybernetica juhiga sellest, kuidas ühendada teadlasi ja äri ning kas Eesti idusektor võiks deep techis päästmist saada. Ettemõtte külaline on Cybernetica juht Oliver Väärtnõu, kes räägib Cybernetica katsetustest erinevaid ärivaldkondi leida ja ka niiöelda päris idufirmat teha. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas Eesti e-teenuseid välismaale müüakse ning miks on meil enamik nendest edulugudest pigem arenevatel turgudel, kuid mitte vanades suurtes majandustes nagu Saksamaa või Suurbritannia, rääkimata USAst. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti majandusel läheb tegelikult palju paremini, kui me ise räägime ja usume ning siit edasi järgmise käigu sisse panekuks pole meil mõtet arutada, kuidas saada välisinvestoreid, vaid Eesti ettevõtetel endil peab olema julgus investeerida ja suuri projekte teha, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Robert Kitt. "Kas ma tootmisettevõttena peaksin looma uue tootmisliini või äkki investeeriks tarkvarasse," kirjeldas Utilitase kaugkütteettevõtete juht Kitt kaalutlusi, mis tema arvates Eesti ettevõtetel praegu olla võiks. "See, et meile tuleb siia uus kortermaja või uus tehas või tööandja, see on tegelikult ju hea uudis," ütles Kitt. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kullerroboteid tootev Eesti idufirma Starship on üks kolmest firmast maailmas, mis suudab kommertstasemel isesõitvaid sõidukeid toota ning võrreldes konkurentidega viis aastat ajast ees, rääkis tänases Ettemõtte podcastis firma juht ja asutaja Ahti Heinla. Heinla sõnul on maailmas vaid kolm firmat, mis on suutnud autonoomseid roboteid kommertskvaliteedis välja tuua. Nendeks on isesõitvaid autosid arendavad Waymo ja Baidu ning kolmandaks peab ta Starshipi, mille robotid suudavad tänavatel ise liikuda. Starshipil on praegu umbes 3000 robotit ja Heinla sõnul on see arv kahe aasta pärast rohkem kui 10 000 ning ka sealt edasi jätkub kiire kasv. Seetõttu on vara veel mõelda ka Starshipi exiti peale, kuigi ettevõte on tegutsenud ja oma teenust arendanud juba üsna kaua aega. Saatest saab ühtlasi ka teada, miks on Starshipi robotil kuus ratast, mitte neli ning miks nad lumehangest väljalükkamisel tegelikult üldjuhul inimese abi ei vajagi, kuigi tänaval liikudes võib tunduda, et robot on kinni jäänud. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Ukraina sõda on muutunud sisuliselt droonisõjaks ning üha enam ka tarkvarasõjaks, kus tarkvarauuendusi peab tegema isegi rakettidele, et need vastase eest ära oskaksid põigelda. Kui kaugele tehnoloogilised uuendused sõja viinud on ning mida peaks tegema Eesti, räägime tänases Ettemõtte saates. Iduettevõtja, Ukraina suur abistaja ning praeguseks ka kaitsevaldkonna idufirmadesse investeeriva fondi Darkstar juht Ragnar Sass käis Ettemõtte podcastis umbes aasta tagasi ning on nüüd uuesti stuudios, et teha ülevaade, kuidas tehnoloogilised arengud rindel muutunud on. Räägime sellest, mida droonid teevad ja ei tee ning kuidas on nii Venemaa kui Ukraina oma tehnoloogiaid arendanud nii ründe kui kaitse alal. Üha enam tulevad Sassi sõnul tähelepanu alla ka küsimused, kuidas droonidest paksus õhus üldse vahet teha, mis on vaenlase ja mis enda oma, kuidas toimub tehnoloogia arendusprotsess olukorras, kus täna leiutatud vahend on mõne kuu pärast vananenud ning kuidas Eestis sellistes oludes planeerida oma kaitset. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Isesõitvad pakiautod on juba täna rahaliselt mõistlikud ja nende kulu võrreldav tavalise pakikaubikuga, nii et mõne aasta pärast on nad kindlasti tänavatel, kuid paki koju viimise tulevik kuulub humanoidrobotitele ja robotkoertele, rääkis selle nädala Ettemõtte [https://www.delfi.ee/teema/96859276/ettemote] podcastis Omniva juht. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti asutaja teeb London [https://www.delfi.ee/teema/23049619/london]is rahvusvahelise seltskonnaga idufirmat, mille eesmärgiks on aidata ettevõtetel tehisintellekti kasutuselevõttu lihtsutada. Äsja kaasasid nad suure seemneringi rahastuse, kus osalesid ka Markus Villig ning teised Eesti investorid. Idufirma [https://www.delfi.ee/teema/96857833/idufirma] Dragonfly eesmärgiks on ettevõtetel lihtsustada erinevate AI-rakenduste vahel valimist ning AI kasutuselevõttu seeläbi kiirendada. Nende andmebaasis on üle 250 000 toote ning Dragonfly eesmärgiks on anda sama häid soovitusi kui professionaalsed konsultandid, kuid teha seda mõne sekundiga, mitte mitmekuise töö tulemusena ning palju väiksema tasu eest. Selle nädala Ettemõtte podcastis räägib Dragonfly kaasasutaja Sven Sabas, miks ja kuidas nad just sellist ettevõtet ehitavad ning kui suurena Dragonfly tulevikku näevad. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eile jõudis avalikkuse ette projekt Kuri Kotkas, mille eesmärk on anda tuhandetele inimestele militaarkallakuga droonilendamise algkursus, et neist mingi osa areneks päris droonipilootideks, kellest sõjalises konfliktis kasu oleks. Tänases Ettemõtte podcastis räägib projekti üks algatajaid Taavi Kotka, miks ta selle ette võttis ning kuidas järjekindluse ning planeerimisega saavutada Eesti oludes üsna ainulaadne kaitsestruktuuride ning eraalgatuse koostöö. Saatest kuuleb, milles programmi sisu seisneb, keda ja kuidas õpetama hakatakse ning kui kaua kulub ühe korraliku droonipiloodi õpetamiseks aega. Räägime ka sellest, kuidas peaks üldse olema korraldatud riigi ja ettevõtlike kodanike koostöö ajal, mil inimesed tahavad riiki eriti just kaitsevaldkonnas aidata, kuid kui eri poolte arusaamad tempost ja võimalustest tingimata kokku eu pruugi minna. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eduka rahvusvahelise müügi taga on tihti tegelikult pikaaegne vaevanägemine ning ka õnnelikud juhused, mis samas ilma tööta kunagi ei juhtuks, rääkis tänases Ettemõttes podcastis Eesti idufirma Hykell kaasasutaja Ott Salmar. Hykelli tegevuseks on aidata ettevõtetel oma pilveteenuste kuludelt kokku hoida ning nad ise toovad välja, et on tegutsemisaja jooksul aidanud niimoodi säästa rohkem kui 100 miljonit eurot rohkem kui 15 riigi ettevõtetele. Hykelli klientide hulgas Eestist pärit Yolo Group, aga ka rahvusvahelised tegijad nagu tõukerataste rentijatena tuntud Dott ja TIER. Salmar räägib tänases Ettemõttes, kuidas nemad on leidnud viisi oma teenusega suurtele ettevõtetele läheneda ning kuidas leida suurfirmast üles otsustaja, kui tema pakutavast teenusest saab tihti tegelikult kasu hoopis mõni teine osakond. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kohtume 9-10. oktoobril Impact Day konverentsil [https://impactday.eu/] Kultuurikatlas. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti idufirma Sera ehitab tehisintellektil põhinevat digitaalset müügiinimest, mis suudab ise nii kliente leida kui neile kirju kirjutada ning nad kaasasid investoritelt just 1,5 miljonit eurot oma tegevuse laiendamiseks. "Sera on digitaalne töötaja, kes otsib su firmale uusi kliente, üpris sarnaselt nagu inimene oma tööd teeb," rääkis tänases Ettemõtte podcastis Sera kaasasutaja Sergio Rannula. "Näiteks üks meie klient on aknatootja. Nad tahavad leida endale Euroopas, USAs, Kanadas, kus iganes endale edasimüüjaid, partnereid, arhitekte. Nad ütlevadki agendile täpselt samamoodi nagu nad ütleksid oma müügiinimesele, et mine otsi meile müügikõnesid, meil oleks uusi kliente vaja." Sera agent otsib seepeale erinevatest andmebaasidest, internetist ja mujalt kokku võimaliku klientide nimekirja, leiab otsustajad, kirjutab neile ise personaalse kirju ka saadab jätkukirju. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kohtume 9-10. oktoobril Impact Day konverentsil [https://impactday.eu/] Kultuurikatlas. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kuidas kaitsta end droonide eest, kui osad neist võivad siseneda riiki üle piiri ja teised hõljuvad lennujaamade või haiglate kohal ning kellelgi pole täielikku ülevaadet, mis sellises uues õhuruumis toimub? Tänase Ettemõtte podcasti külaline lubab kõik sellised lennumasinad nähtavaks muuta. Eesti idufirma TrackDeep töötas välja uue seiresüsteemi, mis ettevõtte asutaja Andy Viikmaa sõnul on võimeline tuvastama kõik selle tööpiirkonnas lendavad droonid, kõige väiksematest kõige suuremateni. Viikmaa sõnul on tegemist kindlasti suure tulevikuäriga, sest esiteks vajavad jälgimist vaenulikud droonid, kuid teiseks ka sõbralikud. Tema sõnul on droonidega tehtav transport ja muu seaduslik droonikasutus tulevikus kindlasti ülioluline ning selle ohutuks korraldamiseks on vaja teada, millised seadmed millistel kõrgustel ja trajektooridel liiguvad ning seda siis korraldada. Tänasest Ettemõtte podcastist kuuleb, milline on TrackDeepi uus jälgimissüsteem, mis Tallinna kohal droonidega juba praegu toimub ning kuidas pea kolmandik eelmisel kuul Tallinnas tuvastatud droonidest reegleid rikkus. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kohtume 9-10. oktoobril Impact Day konverentsil [https://impactday.eu/] Kultuurikatlas. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Juba üle aasta on Eesti idufirmade maastikku kummitanud probleem, et investorite arvates ei tule peale piisavalt palju uusi ettevõtteid, millesse raha paigutada. Tänase Ettemõtte podcasti külalised proovivad seda lahendada Tallinnas ainulaadse häkkimisruumi avamisega. Krulli kvartalis avatav Ruum tahab kokku tuua uue põlvkonna asutajad, kes on eriti kaugtöö ajastul harjunud nokitsema oma asju põlve otsas ja tihti üksteisega mitte väga palju kohtudes. Ruumi eesmärk on neile pakkuda koht ning luua koos käivatest inimestest kogukond, mis soodustaks idufirmade arengut ning katsetamisjärgus ideede ettevõteteks vormimist. Ettemõttes on külas Ruumi asutajad Liisa Jõerüüt ning Helery Pops. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kohtume 9-10. oktoobril Impact Day konverentsil [https://impactday.eu/] Kultuurikatlas. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kui on olemas üks grupp inimesi, kes tehisintellekti kiiresti kasutusse võtsid, siis on see õpilased ja tudengid, kelle jaoks ChatGPT ning teised sarnased teenused on muutunud koolitööde tegemise igapäevaseks osaks. Koolid muidugi on sellest üsna häiritud ning peavad uue reaalsusega kohanema. Tänases Ettemõtte podcastis räägime, kuidas seda teeb TalTech. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Vaatamata aastatepikkusele pingutusele on inseneerias ja IT-s naiste osakaal endiselt väike nii tudengite kui töötajate seas. Tänases Ettemõtte saates räägime, miks see nii on, kuidas seda suurendada saaks ja kas seda üldse peakski proovima suurendada. Saate külaline on Wise'i personalijuht Tuuliki Poom, kes toob näiteid hulgast naistele suunatud programmidest ja algatustest, mis Wise'is toimivad. Naised moodustavad tegelikult üle poole Wise'i töötajatest, kuid see tuleb muude rollide arvelt, mitte inseneeriast. Miks on naisinsenere nii vähe? Wise'i tehtud uuringu järgi kaalub vaid 16% tüdrukutest õpingute alustamist tehnoloogiaerialal, samal ajal poiste seas oli see 41%. "Miskipärast on meie ühiskonnas ka nii, et poisid paneme robootikaringi ja matemaatikaklassi, aga tüdrukud paneme ainult tantsima ja muid asju tegema," rääkis Poom. "Mind hirmutab see sellekevadine uuring, sest ma arvasin, et see on juba muutunud. Kui ka tänane näitaja on see, et ainult 16% kaalub tehnoloogiaerialasid, siis me peame midagi tegema väga teistmoodi hariduses ja kodudes." Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Vanade akude ümbertöötlemises on võimalik teha suuri edusamme ning saada neist kätte palju rohkem materjali kui seni, kusjuures grafeenilaadsete materjalide hind turul on kuni 100 dollarit grammist, rääkisid tänases Ettemõtte podcastis idufirma Jälle Technologies asutajad. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Podcasti toetab Dokobit by Signicat. [https://www.dokobit.com/et/] Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Tänase Ettemõtte külaline on kaksteist aastat teadlasena töötanud Carmen Kivisild, kes teaduskarjääris pettus, asutas biomeditsiini valdkonnas tegutseva AI-idufirma ning sai suurelt USA biomeditsiiniettevõtjalt isikliku stipendiumi, mille tõttu kolis nii oma pere kui firma Eestist USAsse. Kuula Ettemõttest, kui raske või lihtne on teadlasel idufirmat teha, mismoodi saaks Eesti süvatehnoloogiafirmasid siin paremini hoida ja arendada, kui suure potentsiaaliga on tehisintellekti kasutamine teadusmaailmas, kuidas teaduses üle saada tehisintellektiga kaasnevatest riskidest nagu hallutsinatsioonid ning miks arvatakse ülikoolides, et ettevõtlusesse läinud teadlane on tegelikult läbikukkunud teadlane. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Tervisekassa juht Rain Laane ütles, et ta astus tagasi selleks, et avalikkus järgmised kolm kuud suvepäevade teemal ei räägiks ning avaldas heameelt, et tema otsuse tõttu räägitakse nüüd hoopis sellest, et tervisekassa 500-miljoniline reserv on mõne aasta pärast otsas. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Selleks, et Euroopa turul inimesele päriselt väärtust luua, peaks eestlaste asutatud finantsidu Lightyear hallatavate varade maht jõudma triljoni dollarinii, rääkis tänases Ettemõtte podcastis firma kaasasutaja Martin Sokk. Äsja investoritelt 23 miljonit dollarit kaasanud Lightyearil on praegu mõnisada tuhat klienti ning varade maht miljard dollarit, aga see on Soku sõnul alles algus. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Yolo Investmentsi teine fond sai kokku oma 100 miljoni euro suuruse ringi ning investeerib seda raha Eestist üle maailma idufirmadesse, mis tegutsevad krüpto, fintechi ning iGaming valdkondades. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Äsja 54 miljonit dollarit kaasanud Eesti idufirma Pactumi kaasasutaja Kaspar Korjus rääkis tänases Ettemõtte podcastis, kuidas nad said eelmises rahastusringis 176 investorilt eitava vastuse enne, kui lõpuks raha suutsid kaasata ning kui oluline sellises olukorras on asutaja vaimne vastupidavus. "Sa elad ikkagi piiri peal," rääkis Korjus. "Oled 176 korda saanud eitava vastuse, et sa pole piisavalt hea. Lõpuks saad raha ja kõik näevad, et sa oled edukas, aga sa oled olnud 176 korda mitte-edukas ja seda väga ei nähta. Siis on küsimus, kas sa suudad 177. kõne teha või juba 80. kõne ajal loobud ja annad alla." Tema sõnul vajab vaimse vastupidavuse ehitamine teadlikku lähenemist nagu spordivõistluseks treenimine ja seda on võimalik. Lisaks räägitakse tänases Ettemõttes, milliseid õppetunde on Pactum USA suufirmadele oma toodet müües saanud, kuidas peaksid oma ambitsioone seadma tänased Eesti idufirmade asutajad ning milline tulevik ootab tehisintellekti valdkonda laiemalt. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti idufirmade rahastamine on muutunud keeruliseks, exitid on rasked, globaalne konkurents investorite rahale varasemast palju suurem ja nad ootavad asutajatelt üha rohkem. Olukord idufirmade turul on võrreldes varasema kuldajaga kõvasti muutunud, rääkis tänases Ettemõtte saates pikaajalise kogemusega Eesti iduinvestor, Tera Ventures partner Andrus Oks. Raha saada on üha raskem, exitite võimalusd ja turg on üle maailma kokku kuivanud ning see tähendab, et Eesti idufirmad peavad tema sõnul muutuma. Peamiseks võlusõnaks on idufirmade juures saanud tehisintellekt ning küsimus on, millised on meie oskused ja kogemused AI-idufirmade tegemiseks, kuna varem on Eesti asutajad silma paistnud teist tüüpi firmade asutamisega. Eesti unikaalne oskus on olnud teha B2B SaaS tüüpi idufirmasid, aga muutunud olukorras peame nii oma oskused kui ambitsioonid järgmisele tasemele viima, rääkis Oks. Kuula saatest, millist tüüpi idufirmad praegu investoritelt raha saavad, millised on uue põlvkonna asutajate ootused ja millega nad peavad arvestama ning millises seisus on Eesti varasem rahvusvaheline maine idufirmade imeriigina. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kui Eestis sõda puhkeks, siis see ei veniks ilmselt samamoodi pikaks nagu Ukrainas on juhtunud ning seetõttu pole mõtet loota, et me hakkame siin sõja ajal kõvasti droone ehitama, vaid droonid peaksid olema selleks ajaks valmis või peaaegu valmis, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis Baltikumi suurimat droonitehast kavandav ettevõtja. "Meil on kaks võimalust, kas droonid on konteinerites nii valmis, et sinna läheb ainult pistik külge või ei ole meil mitte midagi," rääkis Nemo Vunk, kes on droone müüva firma Meridein Grupp OÜ asutaja ja juht. Nüüd plaanib Vunk ehitada juba järgmiseks suveks ühte Balti riiki suure droonitehase, mis võis v vajadusel kolmes vahetuses töötades toota kuni 2000 drooni ööpäevas. Need pole aga FPV-ründedroonid, vaid peamiselt vaatlusdroonid ning partneriks on selle juures Ukrainlased, kellelt tuleb droonitehnoloogia. Vunk rääkis Ettemõtte podcastis, kuidas on äriliselt mõtet ehitada droonitehas just siia, mitte osta droone Hiinast ning kuidas tema hinnangul on päris ilma Hiinast komponente ostmata droone sisuliselt võimatu ehitada. Samuti kuuleb saatest tema kogemuse kohta Ukrainas käies, kuidas droonisõda peetakse ning kuidas droonid seal arenenud on. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Esimese asjana tuleks USA valitsusel kohe Eesti e-riigist üle võtta maksude deklareerimise süsteem ja siis järk-järgult paljud muud meie tehnoloogiad, rääkis USA uurija, kes kirjutas esimese ingliskeelse pikema raamatu Eesti e-riigi saamisest ja sellest, miks Eesti tiigriks saamine võimalikuks osutus. Äsja ilmunud raamatu "Rebooting a Nation. The incredible Rise of Estonia, E-Government and the Startup Revolution" autor Joel Burke oli selle nädala Ettemõtte podcasti külaline, kus ta rääkis nii raamatu saamisloost kui sellest, mis teda kõige rohkem Eesti e-riigi võimaluste ja ajaloo juures võlunud on. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eestis on aastaid valitsenud tarkvaraarendajate põud ja nii riik kui erasektor on meelitanud inimesi arendajaks õppima igasuguste vahenditega. Täna oleme aga olukorras, kus tehisintellekt teeb kogenud programmeerija käe all vaid tundidega ära kuu aja töö ning nooremarendajaid paljudes kohtades enam vaja pole. Mida tähendab see arendajatele ja inimestele, kes on mõelnud tarkvaraarendajaks õppima minna? Selle nädala Ettemõtte saates on külas kogenud arendaja ja tarkvaraarhitekt Janar Salumaa ning TalTechi informaatika ja tehisintellekti programmijuht Ago Luberg, et rääkida sellest, kas arendajate tööturgu tabab tehisintellekti tõttu tugev kahanemine või mitte ning kuidas tehisintellekti võimas areng on muutnud ootusi arendajate tööle ja koolitamisele. Räägime sellest, kas nii suur efektiivsuse kasv viib tarkvaraarenduse hinnad alla või muutuvad projektid keerulisemaks ja töömahukamaks ning sellest, kes ja kuidas peaks hoolitsema selle eest, et koolist tulnud inimene oleks edaspidi kõrgemal tasemel kui seni ning võimeline tehisintellektiga koos keerukamaid programmeerimisülesandeid lahendama. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

2023. aasta lõpus kukkus elektriautode turg mitmel suurel Euroopa turul sisuliselt kokku ning see ehmatas investorid ära, kuid numbrid näitavad, et viimastel kuudel on alanud taastumine ja elektriautod on jätkuvalt ainus mõeldav tulevikualternatiiv, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis VOOLu juht Juhan Härm. "Kui me turule tulime, oli see hetk, kus kõik arvasid, et viie aasta pärast on ainult elektriautod, see oli buum," rääkis Härm. "2023. aasta lõpus kukkus turg kokku. Näiteks Rootsi edasimüüja müüs muidu 5000-6000 laadijat kuus, aga 2024. aastal ainult 500 tükki kuus. See kukkumine oli tohutu, mis korraks toimus." Nüüd aga on turg hakanud taastuma ja inimesed teevad autot ostes ratsionaalseid valikuid, mis tihti tähendab elektriautot, rääkis Härm saates. Vahepealne turu kukkumine tekitas aga probleemi ka VOOLu jaoks. Turu ebakindlus ehmatas investoreid ning ka seal tegutsevate ettevõtete väärtused tuli väga kõvasti alla hinnata, kohati lausa kordades. VOOL plaanis eelmise aasta lõpus kaasata üle 4 miljoni euro uusi investeeringuid, aga see plaan läks luhta ning neil õnnestus alles praegu kaasata 1,5 miljonit eurot, millest osa läheb vahepeal tekkinud maksuvõla katteks. Härmi sõnul on ettevõte tugev, Eestis on neil 80% turuosa, Baltikumis 60% ning peamiseks välisturuks on saanud Šveits, kust nii edasimüüja kui klientide tagasiside tootele on väga positiivne. Nüüd on firmal plaan jõuda finantsiliselt nulli ning selle tulemuse pealt uus rahastusring teha. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Selle aasta alguses andis idufirma Kwota ise sisse pankrotiavalduse. Ometi oli just Kwotal pealtnäha olemas kõik, mis õnnestumiseks vaja: kogenud oma ala tundvad asutajad, alles tekkiv suur turg, korralik rahastus ja isegi suurfirmadest kliendid. Miks Kwota välja ei tulnud? Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Kwota juht ja kaasasutaja Rain Vääna, kes räägib Kwota loo algusest lõpuni. Kuidas tekkis Ragn-Sellsi endistel tippjuhtidel idee süsinikukrediitidega kauplema hakata, kuidas firma alguse sai ja rahastajad leidis ning millised otsused ja asjaolud viisid selleni, et Kwota ebaõnnestus. Räägime sellest, milliseks kujunes kogenud tippjuhtidele idufirma asutamise kogemus, kuidas nad pidid oma oskusi ja ootusi ümber hindama, millised Kwota võimalusi muutnud asjaolud selgusid alles toote turule toomise käigus ning kuidas käib ühe ebaõnnestunud idufirma kokkupakkimine asutajate, töötajate ja investorite jaoks. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kui idufirmade puhul on loomulik, et keegi ei tee startuppi vaid Eesti turul tegutsemiseks, siis nn vana majanduse ettevõtted peaksid meie häid oskusi rohkem eksportima ning Läti kinnisvaraturu näitel oleme me suutelised välismaal suuri asju tegema, rääkis kinnisvaraarendusfirma Invego juht Kristjan-Thor Vähi tänases Ettemõtte podcastis. Vähi räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuidas sündis Invegos otsus võtta lisaks Läti turule ette väga suur välisprojekt ning arendada Portugalis 154 villast koosnev kompleks, kuidas kinnisvarafirmal välisturule minek käib ning millega peab sel puhul arvestama. Lisaks räägib ta sellest, kuidas eestlaste ootused kinnisvarale aja jooksul muutunud on, mida inimesed täna kinnisvara ostes vaatavad ning milline on Eesti kinnisvaraturu ja majanduse olukord tema arvates laiemalt. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti idufirma Veriff nõukoguga liitus mitmete maailma suurte tehnoloogiafirmade tippjuhtkonda kuulunud Ott Kaukver, kelle sõnul ootab ettevõtet ees väga hea tulevik ja sellest võiks saada Wise'i ja Bolti sarnane globaalne suurfirma. "Kompott on väga paljulubav, et Wise'i, Bolti ja Pipedrive'i kõvale teha ettevõte, mis on ühel hetkel avalikel turgudel ja millel on globaalne ambitsioon realiseeritud," tääkis Kaukver selle nädala Ettemõtte podcastis. Kui 2018. aastal noorele Veriffile USA-st äraostupakkumised laekusid, siis oli just Kaukver see, kes soovitas Kaarel Kotkasel ulmelist pakkumist mitte vastu võtta ja Veriff ise suureks firmaks ehitada. Saates ütles ta, et Kotkas küsis ta käest nõu, aga otsuse tegi ikkagi ise. "Tal jalg värises, esimene suurem asi ja numbritel nulle ikka oli," rääkis Kaukver. "Ta tegelikult ei tahtnud müüa. Arutasime läbi, kuhu ettevõtet oleks võimalik arendada. Tal oli olemas visioon ja kui ta selle ise välja ütles, siis ta sai aru, et tema jaoks on see õige otsus." Räägime Ettemõtte podcastis ka selles, mis on üldse nõukogu liikme roll ja vastutus suures ülemaailmses tehnoloogiafirmas, kui palju võimu nõukogul ettevõtte otsuste üle on ning ka selllest, kuidas mõjutab AI nii Veriffi tegevust kui arendajate tööd üldisemalt. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Tänases Ettemõtte podcastis räägib Mart Maasik, kes muuhulgas on ka kuulunud Ajujahi telesaate žüriisse, miks on nii raske ülikoolidest ja teadusasutustest tulevaid uuendusi reaalseks äriks muuta ning mida mõned Eesti edukad näited on teinud õigesti. Kuidas võib saada teadlasest ettevõtja või mis juhtub, kui ühte idufirmasse panna kokku teadlane ja ettevõtja, kellel võivad olla erinevad arusaamad asjade tegemise tempost ning sellest, millal mõni tehnoloogia või toode on päriselt valmis klientideni viimiseks. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Silver Keskküla, kes on erinevate AI-projektidega tegelenud juba aastaid. Räägime temaga sellest, kuidas AI lõppeva aasta jooksul arenenud on ning kuidas teda täna kasutada võiks. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Mõned aastad tagasi edukalt maha müüdud idufirma Fortumo kaasasutaja ja juht Martin Koppel teeb nüüd Taavi Veskimägi ja teistega uut puhastesse tehnoloogiatesse investeerivat fondi ning räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuhu ja kuidas nad investeerivad. Koppeli sõnul on nende fond 2C Ventures natuke nagu Baltikumi clean tech turu FC Flora ehk eesmärk on siinsest piirkonnast andekad ja paljulubavad ettevõtted üles leida, aidata neil kasvada ja seejärel maailmas suurematele maha müüa. Roheliste tehnoloogiate juurde tõi ta asjaolu, et kui neli aastat tagasi Fortumo exit toimus, oli idufirmade turul hull aeg, kuna nullintressid paisutasid nende väärtused kosmiliseks. "Mngi ettevõte, kelle puhul ma ei näe kuidas unit economics saaks positiivselt toimida ja mul on hästi keeruline aru saada, kuidas seda asja võiks skaleerida, käive on aastas 300 000 ja väärtus 25 miljonit," meenutas Koppel. "Ma tajusin, et ma ei taha selle jooksuga kaasa minna, sest ma ei saa sellest aru. Mina olen lugenud koolis Tammsaaret, et tee tööd, näe vaeva ja siis tuelvad ka normaalsed valuationid. Ma otsustasin, et hakkan pigem investeerima väärtuspõhiselt." Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Selle nädala Ettemõtte külaliseks on idufirma Better Medicine juht ja kaasasutaja Priit Salumaa, kes räägib nende aastatepikkusest teekonnast maailma tippu jõudmisel. Pikaajalise tarkvaraarenduse taustaga Salumaa hakkas mõned aastad tagasi otsima uut valdkonda, kus oleks võimalik midagi ära teha ning jäi peatuma meditsiinil, täpsemalt radioloogial. Esiteks oli tehnoloogia selles meditsiinivaldkonnas juba rohkem kasutusel kui paljudes muudes ning teiseks oli just neeruvähk ning kõhuõõs mitmete teiste kasvajatega võrreldes ebasoodsamas olukorras, sest sai vähem tähelepanu. Nii kasvaski Better Medicine'ist firma, mis tehisintellektiga radioloogide tööd kiiremaks ja lihtsamaks teeb, kuid see on Salumaa sõnul alles algus, sest nad tahavad hakata tuvastama kõiki vähitüüpe. Kuidas meditsiinivaldkonnas idufirmat tehakse ning millistele nuppudele peab vajutama, et edukas olla, kuuleb Ettemõtte podcastist. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Enamus ettevõtteid näeb praegu AI-projekte kui kulude kokkuhoiu projekte, aga tegelikus elus ei saa AI abil teha ühest inimesest poolt inimest, vaid töötab see, kui teha ühes inimesest poolteist, rääkis AI-ekspert Taavi Tammiste selle nädala Ettemõtte podcastis. Kõige rohkem tehakse Tammiste sõnul praegu Eestis firmades niiöelda andmetega suhtlemise projekte. Näiteks ühendatakse oma raamatupidamistarkvara tehisintellektiga ning sealt teistpidi Slacki ning ettevõtte tegevjuht saab seejärel raamatupidamisprogrammi sisse logimata müüginumbreid ja muud sellist otse Slackis oma raamatupidamisprogrammilt "küsida". Peamine tehisintellekti rakendamise kasu tuleb aga Tammiste sõnul väärtuse kasvust, mitte inimeste koondamise plaanist. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Inseneriõppe populaarsus Eestis pole kaugeltki nii suur kui peaks ning samal ajal tungib kogu aeg peale kiiresti arenev tehisintellekt, mis on pannud Eesti koolid küsimuse ette, mida ja kuidas üldse lastele õpetama peaks. Tänane Ettemõtte podcast on salvestus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa kahekõnest neljapäeval toimunud Eesti koolijuhtide konverentsil "IT ja inseneeria koolis - võimaluste võti", kus räägitakse kahest väljakutsuvast ideest. Esiteks teha IT- ja inseneeriaõpe kõigile üldhariduskoolis kohustuslikuks ning teiseks võtta tehisintellekt õppetöös väga tugevalt kasutusele, jättes kõrvale paljud arusaamad, mis meil õppimisest ja õpetamisest välja kujunenud on. Milline oleks see Eesti, kus iga koolilaps oskaks mingil tasemel programmeerida ja lahendada inseneeriaülesandeid ning kus koolis pannakse hindeid selle järgi, kui hea essee või ülesandelahenduse kooliõpilane suudab tehisintellekti kasutades teha? Kas see oleks Eesti tulevase rikkuse alusepanija või hoopis rikuksime sellega ära tuhandete õpilaste elu, kes saavad valesti õpetatavast inseneeriaõppest pikaajalise trauma ning ChatGPT-l oma koolitöid teha lastes jäävad ise inimestena rumalaks? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kui Geenivaramusse oma andmed andnud inimesed oleksid nõus sellega, et see andmebaas tehakse kättesaadavaks kõigile soovijatele, sünniks sellest tuhandeid kasulikke rakendusi ning investorite rahastatud ettevõtteid ja kokkuvõttes Eesti edulugu, rääkis Ettemõtte podcastis Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Tänases Ettemõtte podcastis räägib Eesti arvutimängude arendaja, kuidas ta tegi oma mängu jaoks kolm müügiprognoosi, kuid mäng sai nii populaarseks, et ka kõige optimistlikum ennustus läks rohkem kui kahekordselt lõhki. "See oli täiesti absurd," rääkis Placeholder Gameworksi kaasasutaja Ott Madis Ozolit mängust nimega "Death and Taxes. "Me lootsime, et ehk saame oma mängust rääkima ühe suure youtuberi, kellel on üle miljoni jälgija, aga me saime kuus." Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Ukraina sõjaga ülikiirelt arenema hakanud droonitööstus on juba muutnud sõjapidamist, kuid me oleme alles alguses ja praegu toimuv on kõigest eelmäng robotitevahelisele sõjale, rääkis Eesti katisetööstusfirma DefSecIntel Solutions asutaja Jaanus Tamm. "Droonid saavad varsti ise lennata ja teha täiesti ise ka sihtmärgile lukustamist," ütles Tamm selle nädala Ettemõtte podcastis. "Ühel hetkel hakkavad ka maismaadroonid seda tegema, nii et sa viid nad kuhugi kohale ja paned nad liikuma. See muudab tulevikus kindlasti maavägede operatsioone ja kogu sõjapidamise pilti." Tamme sõnul oli Ukraina droonisõda arendama asudes sundseisus, sest neil polnud piisavalt palju suurtükimürske ja seetõttu tuli arendama hakata droone. Samas ütles ta, et ainult droonidega sõda ei võida. Tamm rääkis ka, et Eesti kaitsetööstust ootab kindlasti ees kasv, kuid jäi skeptiliseks, kas see suudab kasvada nii suureks nagu näiteks äritarkvara tootvate Eesti idufirmade sektor. Selle nädala Ettemõttest saad veel kuulda, milliseid otsuseid Eesti riik ja kaitsevägi peaks Tamme hinnangul uuenenud keskkonnas tegema ning kuidas me peaksime arendama oma kaitsetööstust, et mitte jääda vidinatootjateks. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti majanduses on aastaid olnud teemaks teatud valdkondades valitsevad kõrged hinnad ja vähene konkurents, näiteks interneti püsiühendus, aga ka pangandus, riided ja muu. Kas selle olukorra muutmine on üldse enam võimalik, küsime tänases Ettemõtte podcastis. Turgu valitsevatel ettevõtetel ei ole muidugi mingit soovi hindu alla tuua ja konkurentsi suurendada, aga miks sellises olukorras ei ole tekkinud uusi pakkujaid ning miks konkurents ei toimi? Mida saaksid teha Eesti ettevõtjad ja kuidas peaks konkurentsi soodustama riik? Tänase podcasti külaline on Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk, kes hakkas Tulevat tegema just seetõttu, et olemasolevate pensionifondide tasud olid väga kõrged ja tootlused väga madalad ning kõik turuosalised rääkisid nagu ühest suust, et nii peabki olema ja mitte midagi ei ole võimalik teha. Räägime saates sellest, miks ja kuidas oli Tuleval võimalik tsementeerunud turgu raputada ning olukorda tarbijatele palju soodsamaks teha ning kuidas võiks seda saavutada teistes valdkondades, kus Eesti turul on jääaeg. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kuigi idufirma Qminder on tegutsenud juba 13 aastat ning nende klientide hulgast leiab palju maailma suurimaid tehnoloogiafirmasid, kaasasid nad alles praegu seemneinvesteeringu ning kavatsevad sellega USA turul kiiresti laienema hakata. Pärast 13 tegutsemisaastat seemneringi rahastuse kaasamine on idufirmade maailmas paras kurioosium eriti, kui arvestada, et firmal on täiesti toimiv äri, peale ühe Eesti kliendi on kõik kliendid USA-s ning firma teenib raha. Qminderi klientideks on olnud või on praegu näiteks Uber, Amazon, Google ja Apple, aga ka USA avaliku sektori asutusi ning suurimaid haiglaoperaatoreid. Neile teeb Qminder klientide füüsilise teenindamise tarkvara, mis haldab kontorites ja klienditeeninduspunktides järjekordi. "Näiteks Covidi ajal võttis meiega ühendust Apple, et me leidsime Qminderi, kes te sellised olete ja mis koht Tartu on?" rääkis Qminderi kaasasutaja Rauno Rüngas selle nädala Ettemõtte podcastis. Kuidas nii läks, et Qminder pärast nii pikka tegutsemist oma esimese suurema investeeringu kaasas, kuidas müüa Tartus asuvast kontorist teenuseid maailma suurimatele firmadele ja kuidas neid Tartust ka teenindada ning Qminderi plaanist jõuda 100-miljonilise käibeni saad kuulata selle nädala Ettemõtte podcastist. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Endine idufirma Inzmo kaasasutaja Risto Klausen ehitab nüüd järgmist idufirmat CasaPay, mis lihtsustab inimestel korterite üürimist ning plaanib sellega hakata peamiselt vallutama Inglismaa turgu. Tänasest Ettemõtte podcastist saab kuulata, kuidas CasaPay Klauseni enda probleemist alguse sai, mismoodi ta firmat ehitab, kaugele jõudnud on ning kuidas ta plaanib suurtes Euroopa riikides, hetkel eelkõige Inglismaal endale kliente leida. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Reaktsioonid Bolti otsusele kohustada inimesi uuesti kontoris käima olid meedias ülepaisutatud ning pigem Eesti teema ning pea mitte ühegi suure firma juht ei arva, et täielik kaugtöö oleks tulevik, rääkis Bolti juht ja kaasasutaja selle nädala Markus Villig Ettemõtte podcastis. Lisaks kaugtööle saab saatest ka vastuse, kas Bolt jõuab järgmisel aastal Börsile, mida arvab Villig USAs levivatest isesõitvatest taksodest ja Eesti idufirma Starshipi väitest, et nende robotkullerid on inimkulleritest täna juba odavamad. Villigu sõnul võimaldavad need uued tehnoloogiad Bolti äri kasvatada võrreldes praegusega sada korda. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Microsofti otsusega sulgeda Skype kaob ajalukku üks olulisemaid tehnoloogiamaailma tegijaid, mis Eestist kunagi on tekkinud. Tänane Ettemõtte podcast küsib, milline oli eestlaste roll Skype'i alguse juures tegelikult ning kas meil peaks selle sulgemisest kahju olema. Ettemõtte külaline on sel nädalal Ahti Heinla, kes oli üks Skype'i asutajatest. Ta räägib saates, kuidas Skype üldse tekkis ning kuidas juhtus, et algselt täiesti teistsuguse ideega idufirmast sai just Skype, mis internetikõnedega maailma muutis. Kui palju oli Skype'is eestlaste panust ning kui palju me võiksime endale vastu rindu taguda ja öelda, et ainult eestlased suutsid sel ajal maailmas sellise asja valmistada, kuuled Ettemõttest. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Elektriliinide läbilaskevõimet kogu maailmas mõjutab väga palju ilmastik ning avalik saladus ka Eestis on see, et võrguettevõtted ei oska seda nii täpselt ennustada ja seetõttu on liinid kolm protsenti ajast ehk mitusada tundi aastas ohtlikus seisus, ütles maailma täpseimat tuuleennustust pakkuva Eesti idufirma asutaja. Tänase Ettemõtte podcasti külaline on idufirma Gridraven asutaja Georg Rute. Gridraven tegeleb masinõppe abil ülitäpse tuuleennustuse pakkumisega elektrifirmadele üle maailma, mis võib väga suurel määral tõsta liinide läbilaskevõimet ning teha neid ühtlasi ohutumaks. Rute rääkis saates, et kuigi aastaaega ja välistemperatuuri võtavad elektriettevõtted oma liinide läbilaskevõime ennustamisel arvesse küll, siis tuult ei oska ega taha keegi piisavalt täpselt täna ennustada. "Tuul on kõige olulisem tegur, mis varieerub päeva sees kordades ja võib su elektriliini läbilaskevõimet muuta viis korda," rääkis Rute. "Seda on võimalik meie masinõppelahenduse peal prognoosida nii, et sa ei mõõtesensoreid kuhugi paigaldama ja seeläbi võib terve maailma elektrivõrgu riistvara aasta keskmisena kolmandiku võrra suuremaks teha." Kui tuuleinfot piisavalt täpselt arvesse võtta, võib 90 protsenti ajast liinide läbilaskevõimet suurendada ning 3 protsenti ajast vältida ülekuumenemise ja ülelöögi ohte, mida täna Rute sõnul piisavalt ei arvestata. Kuula saatest, kuidas Gridraven oma masinõppemudeli täpsust operaatoritele tõestab, kuidas nad üle maailma oma äri arendavad ning mis on motiveerinud Rutet juba üle kümne aasta proovima erinevate nurkade alt elektrimaailma idufirmadega muuta. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti idufirma Soldera on algusest peale ehitanud kogu ettevõtte AI-keskselt ning tulemus on see, et praegu on kolmekümne töötaja asemel vaja vaid kaheksat ning tehnoloogiliselt üsnagi keerulise tootega saab uuele välisturule siseneda vaid paari nädalaga. Jerkku on endine idufirma eAgronom kaasasutaja, kes aga mõni aeg tagasi firmast lahkus oning asutas Soldera. See tegeleb rohelise energia päritolutunnistustega ning on jõudnud juba tänaseks mitmele välisturule. Kui Solderal oli vaja Rootsi müügijuhti, võttis konkursist osa 250 inimest. Jerkku andis tehisintellektile ette nende LinkedINi kontod, kirjeldas kriteeriumid ja palus välja valida top 10 kandidaati, kellega ta ise ühendust võttis. Kogu protsessile kulus vaid pool tundi. Kuula tänasest Ettemõttest, kuidas Solderta leidis rohelise energia bürokraatiast ärivaldkonna ning võimaldab nii suurtel kui väikestel päikesepaneelide ja tuulikute omanikel mitte midagi tehes lisakäivet teenida. Samuti räägime sellest, milline raputus läbis süsinikukrediidiga tegelevate idufirmade turgu ning miks Jerkku selle valdkonna tulevikku väga pessimistlikult suhtub, kui riigid seal vohavaid massilisi pettusi regulatsiooniga takistama ei asu. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eestis on tegemata hulk reforme ning vastu võtmata raskeid, kuid vajalikke otsuseid, sest ei poliitikud ega ametnikud ei taha tihtipeale tegeleda keeruliste teemadega, kust plusspunkte on raske noppida. Kas me peaksime selliste reformide tegemist senisest palju heldemalt premeerima? Tänases Ettemõtte saates räägime sellest, kuidas on riigiametnikud motiveeritud ning kas oleks mõttekas teha selles süsteemis drastilisi muutusi. Kui mõni ametnik veaks reformide tegemist, mis säästaksid riigile kümneid miljoneid, siis kas sarnaselt erasektorile võiks neid inimesi premeerida väga heldelt? Saates on külas hiljuti riigisekretäriks asunud Keit Kasemets ning nii era- kui avalikus sektoris töötanud praegune Alexela juht Aivo Adamson. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Mitmed edukad Eesti idufirmad ootavad majandusolukorra paranemist, et leida endale kas ostja või börsile minna, kuid õige aeg selleks pole endiselt kätte jõudnud. Ettemõtte podcasti tänased külalised on Eesti tuntuima järelturufondi Siena Secondary Fundi partnerid Rando Rannus ja Rain Tamm. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Brasiiliasse ülikooli vahetusaastat veetma läinud eestlane asutas seal sõbraga hambaravi ja tehisintellekti ühendava idufirma, mis hiljutisel konkursil valiti terve riigi parimaks ning plaanib nüüd kiiresti laieneda nii Brasiilias kui mujal Ladina-Ameerikas. Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Ra Ringvee, kes on idufirma DIO Inteligência Odontológica kaasasutaja. Ringvee räägib saates, kuidas ta Brasiiliasse ja idufirma asutamise juurde sattus ning kuidas käib idufirma ehitamine Eestist 160 korda suuremal turul. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eelmisel nädalal teatas Eestis teede ehitamise ja hooldamisega tegelev ettevõte Verston, et kavatseb laieneda Euroopa turule. Selle nädala Ettemõtte podcastis räägib Verstoni juht ja üks asutajatest, mis selle plaani täpsem sisu on, kuidas kavatsetakse jõuda miljardieurose käibeni ning mis oleks välisturul Verstoni konkurentsieelis. Samuti räägib Veskimäe täpsemalt plaanist äri kümnekordselt kasvatada ning sellest, millise strateegiaga välisturgudele plaan minna on. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eile teatas Eesti IT-firma Uptime, et ostis enamusosaluse Hispaania tarkvarafirmas Unatec. Uptime'i juht Eero Tohver rääkis tänases Ettemõtte podcastis tehingu tagamaadest ning sellest, milline on nende jaoks välismaalt ettevõtte ostmise protsess ning kuidas sobivate kandidaatideni jõuda. Kuula Ettemõtte podcastist, kuidas Uptime on Norrast, Poolast, Šveitsist, Hispaaniast ja mujalt ettevõtteid ostnud, kuidas selliseid tehinguid hinnastatakse ning kuidas tagada hilisem sujuv koostöö grupi firmade vahel. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eelmisel kevadel valiti idufirma asutaja Kristjan Maruste Eestis aasta ettevõtjaks. Kuu aega varem oli tema juhitud Comodule ostnud raskustes elektrirataste tootja Ampleri ning see osutus valearvestuseks, mis lõhkus terve firmade grupi. Tänases Ettemõtte podcastis räägib Maruste avatud kaartidega kogu loo sellest, kuidas üks selline otsus koos Covidi-kriisi ja nii isiklike kui äriliste dramaatiliste sündmustega tõmbas Comodule'il vaiba alt ning edukas idufirmade grupp, kuhu kuulus ka elektritõukside rendiäri Tuul ja nende tootja Äike on tulnud ümber korraldada. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti idufirmast DrHouse on saamas USAs telemeditsiini alal suur tegija, nad on juba avanud kliinikud igas osariigis ning palkavad kiiresti arste, et järjest kasvavale nõudlusele järele jõuda. "70 protsenti kõigist ravijuhtudest on võimalik lahendada telemeditsiini teel," rääkis saates firma üks kaasasutajatest Sten Tarro. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Aastatel umbes 1997-2012 sündinud põlvkond kannab nine z-põlvkond ning paljust neist on juba sellises vanuses, et asutavad oma idufirmasid. Kas neist võib oodata uusi Bolti ja Wise'i kaaluga tegijaid? Ellise Lehtsaar ja Kevin Akkermann kuuluvad ka Eesti z-põlvkonna idufirmade asutajate liitu ning räägivad podcastis, kuidas ja milliseid ettevõtteid nad ehitada tahavad, mis on nende kui noore põlvkonna jaoks tänu tehnoloogiale lihtsam ja mis keerulisem kui teistele. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Paar aastat tagasi panid Eesti riik ning erainvestorid kokku mitukümmend miljonit eurot, et teha riskifond ja investeerida see raha Eesti varajase faasi rohetehnoloogia idufirmadesse, kuid äsja pani fond uksed kinni ilma ühtegi investeeringut tegemata. Miks nii läks? Kuula juba Ettemõtte värskest podcastist. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Pärnust juhitud, aga üle maailma hajali tegutsev Eesti idufirma on märkamatult tõusnud oma valdkonna suurimaks tegijaks maailmas tegeledes turvanõrkustega, mis võivad ohustada rohkem kui 40% kõigist maailma veebisaitidest. Tänases Ettemõtte podcastis räägib idufirma Patchstack asutaja Oliver Sild, kuidas kutsekooli ajal kodulehtede valmistamisest kasvas välja ülemaailmne turvaäri, mida on aastate jooksul osta soovinud mitmed maailma suurimad veebimajutuste pakkujad. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Tänases Ettemõtte podcastis avalikustatakse iga-aastase Eesti idufirmainvestorite küsitluse tulemused ning selgub, milliseid kodumaiseid idufirmasid peavad kohalikud investorid hetkel kõige paljulubavamateks ja huvitavamateks, aga ka milliste idufirmade seis on investorite hinnangul kõige kehvem. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa, tulemuste analüüsimisel on abiks Sten Tamkivi. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Mõned aastad tagasi edukalt maha müüdud idufirma Fortumo kaasasutaja ja juht Martin Koppel teeb nüüd Taavi Veskimägi ja teistega uut puhastesse tehnoloogiatesse investeerivat fondi ning räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuhu ja kuidas nad investeerivad. Koppeli sõnul on nende fond 2C Ventures natuke nagu Baltikumi clean tech turu FC Flora ehk eesmärk on siinsest piirkonnast andekad ja paljulubavad ettevõtted üles leida, aidata neil kasvada ja seejärel maailmas suurematele maha müüa. Roheliste tehnoloogiate juurde tõi ta asjaolu, et kui neli aastat tagasi Fortumo exit toimus, oli idufirmade turul hull aeg, kuna nullintressid paisutasid nende väärtused kosmiliseks. "Mngi ettevõte, kelle puhul ma ei näe kuidas unit economics saaks positiivselt toimida ja mul on hästi keeruline aru saada, kuidas seda asja võiks skaleerida, käive on aastas 300 000 ja väärtus 25 miljonit," meenutas Koppel. "Ma tajusin, et ma ei taha selle jooksuga kaasa minna, sest ma ei saa sellest aru. Mina olen lugenud koolis Tammsaaret, et tee tööd, näe vaeva ja siis tuelvad ka normaalsed valuationid. Ma otsustasin, et hakkan pigem investeerima väärtuspõhiselt." Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Eesti majanduses on aastaid olnud teemaks teatud valdkondades valitsevad kõrged hinnad ja vähene konkurents, näiteks interneti püsiühendus, aga ka pangandus, riided ja muu. Kas selle olukorra muutmine on üldse enam võimalik, küsime tänases Ettemõtte podcastis. Turgu valitsevatel ettevõtetel ei ole muidugi mingit soovi hindu alla tuua ja konkurentsi suurendada, aga miks sellises olukorras ei ole tekkinud uusi pakkujaid ning miks konkurents ei toimi? Mida saaksid teha Eesti ettevõtjad ja kuidas peaks konkurentsi soodustama riik? Tänase podcasti külaline on Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk, kes hakkas Tulevat tegema just seetõttu, et olemasolevate pensionifondide tasud olid väga kõrged ja tootlused väga madalad ning kõik turuosalised rääkisid nagu ühest suust, et nii peabki olema ja mitte midagi ei ole võimalik teha. Räägime saates sellest, miks ja kuidas oli Tuleval võimalik tsementeerunud turgu raputada ning olukorda tarbijatele palju soodsamaks teha ning kuidas võiks seda saavutada teistes valdkondades, kus Eesti turul on jääaeg. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Kuigi idufirma Qminder on tegutsenud juba 13 aastat ning nende klientide hulgast leiab palju maailma suurimaid tehnoloogiafirmasid, kaasasid nad alles praegu seemneinvesteeringu ning kavatsevad sellega USA turul kiiresti laienema hakata. Pärast 13 tegutsemisaastat seemneringi rahastuse kaasamine on idufirmade maailmas paras kurioosium eriti, kui arvestada, et firmal on täiesti toimiv äri, peale ühe Eesti kliendi on kõik kliendid USA-s ning firma teenib raha. Qminderi klientideks on olnud või on praegu näiteks Uber, Amazon, Google ja Apple, aga ka USA avaliku sektori asutusi ning suurimaid haiglaoperaatoreid. Neile teeb Qminder klientide füüsilise teenindamise tarkvara, mis haldab kontorites ja klienditeeninduspunktides järjekordi. "Näiteks Covidi ajal võttis meiega ühendust Apple, et me leidsime Qminderi, kes te sellised olete ja mis koht Tartu on?" rääkis Qminderi kaasasutaja Rauno Rüngas selle nädala Ettemõtte podcastis. Kuidas nii läks, et Qminder pärast nii pikka tegutsemist oma esimese suurema investeeringu kaasas, kuidas müüa Tartus asuvast kontorist teenuseid maailma suurimatele firmadele ja kuidas neid Tartust ka teenindada ning Qminderi plaanist jõuda 100-miljonilise käibeni saad kuulata selle nädala Ettemõtte podcastist. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa. Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes [https://arileht.delfi.ee/kategooria/120000494/ettemote] või Delfi Taskus [https://tasku.delfi.ee/podcast/26e9b516-7c2f-4b98-8345-11df14b7d066].

Saksamaal on 80 miljonit inimest ning hulk globaalse haardega võimsaid tööstusettevõtteid. Tänases Ettemõtte podcastis jagab kogemusi Eesti firma, mis on suutnud avada nii sealsete suurfirmade kui pankade uksi. Septembris kaasas idufirma Fairown investoritelt 5,7 miljonit eurot, et oma laienemist eelkõige Saksamaal veelgi kiirendada, kuid juba on nende kliendiks näiteks suur tööriistatootja Stihl. Fairowni asutaja ja juht Hendrik Roosna räägib saates, kuidas selle tehinguni jõuti ning kuidas üldse suurfirmadele silma jääda ja oma teenust müüa. Oma osa on selles nii järereandmatul katsetamisel, heal õnnel kui teadlikult lähenemisel LinkedInile. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Ukraina sõda pani endise Bolti andmeteaduse juhi Siim Maiveli asutama uut idufirmat ja välja töötama masinnägemisega droone, mis suudavad lahingus sihtmärgini jõuda ka siis, kui vastane kasutab ulatuslikult elektroonilist segamist. Maivel räägib selle nädala podcastis Ettemõte, milline on selliste droonide potentsiaal, kuidas neid ehitatakse ning kuidas droonid nii täna kui tulevikus lahingutegevusse sekkuvad. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Üks Eesti idufirmade konkurentsieeliseid ja edu saladusi on pikalt olnud nende suutlikkus isegi juba varases faasis kliente leida ja raha teenida, kuid see olukord on nüüd muutunud ja teeb siia regiooni rahvusvaheliselt raha kaasamise keerulisemaks, ütles Change Venturesi partner Yrjö Ojasaar tänases Ettemõtte podcastis. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti idufirma 7Sense on välja töötanud ainulaadse haptilise seadme, mis võimaldab nägemispuudega inimestel maailmas senisest paremini ja turvalisemalt liikuda. Tänases Ettemõtte podcastis räägime tervisetehnoloogiatest, sest inimkonna vananedes ning raviarvete paisudes on see kahtlemata valdkond, kus nutikate ideedega saab palju ära teha ning ükssarvikuid kasvatada. Lisaks 7Sense'ile on saate teiseks külaliseks idufirma ELDYcare, mis teeb tarkvara hooldekodudele ja koduhooldajatele. Ka neil on juba maksvad kliendid olemas ja plaanid liikuda kiiresti välisturgudele. Stuudios on külas 7Sense'i äriarendusjuht Madis Päev ning ELDYcare'i kaasasutaja Liisbet Omer. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kui Eesti HIMARSid kätte saab, ei pruugi nad enam relevantsed olla, ütleb Ragnar Sass podcastis "Ettemõte". Ukrainas areneb sõjatehnika lihtsalt nii pöörase kiirusega edasi. Ukraina sõda on pannud seal nii droonide kui muude elektrooniliste sõjapidamise viiside arengu käima peadpööritava kiirusega ning Eestil on viimane aeg nii sõjaliselt kui äriliselt sellega kaasa minna, ütles Ukraina abistamisega tihedalt seotud ettevõtja Ragnar Sass. Eestil on praegu tema sõnul unikaalne võimalus Ukraina drooniettevõtteid või nende kontoreid siia tuua ning kujundada Eestist kogu maailma kaitsetööstuse keskus. Samuti peaks meie kaitsevägi senisest palju kiiremini droonid oma tegevusse tooma, mitte praegusel kombel paigal istuma. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eestis on tuhandeid idufirmade töötajaid, kellel on optsioonid või osalus ning kes firma müügi puhul saavad kümneid või isegi sadu tuhandeid eurosid. Igapäevatöö kõrval peavad nad seejärel vastama ka küsimusele, kas auto ostmise ja soojamaareisi kõrval on ka paremaid ideid raha paigutamiseks ja selgub, et paljud neist pole selle peale üldse mõelnud. Tänases Ettemõtte saates on külaliseks fff.clubi kaasasutaja Tim Vaino, kellega räägime, kui vähe idufirmade töötajad ise oskavad mõelda, mismoodi on kõige parem idufirma müügi korral saadud raha säilitada ja kasvatada. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Baltimaade jõukaim piirkond on Vilniuse ümbrus, Eestis on majandus langenud rohkem kui kaks aastat järjest, ettevõtjatel on tuju maas ja valitsus tõstab hoogsalt makse. Kust tuleb Eesti majandusele see uus hingamine, mis meid jälle kadestamisväärselt kiireks ja nupukaks riigiks teeks? Tänane Ettemõte podcast on salvestus tänavuselt Arvamusfestivalit, kus saatejuhid Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa vestlesid Telia Digitarkuse alal traditsiooniliselt Eesti idufirmadest, majandusest ning ülemaailmse tehnoloogiavaldkonna seisust. Seekordse saate teemad: * Panet42 raskustega on jälle kerkinud küsimus, kas idufirmad on vaid miraaž. Mis seis valdkonnas on? * Miks on kaitsetööstuse arendamine hea, kuid keskmisest veelgi riskantsem mõte ja kuidas meie enda kaitseministeerium sellele kaikaid kodaratesse loobib * Kuidas me oleme jõudnud olukorda, kus meid tõsiselt ähvardab Baltikumi kõige nõrgemaks lüliks muutumine? * Kes ja kuidas peaks tegema Eestis ära mõned valusad, kuid rahaliselt vajalikud reformid? * Kas tehisintellekt, virtuaalreaalsus, krüpto, CO2-kvootide äri ja mitmed muud paljulubavad tehnoloogiad on osutunud valestartideks? * Kuidas tuua tagasi olukord, kus mõned andekad inimesed garaažis suudaksid maailma muuta?

Leedu ettevõtjad laiendavad oma tegevus ülimalt agressiivselt ning Vilniuse piirkonnast on saanud Baltimaade rikkaim ala samal ajal kui Eesti ettevõtjate hulgas valitseb pessimism, rääkis tänases Ettemõtte podcastis EfTEN Capitali juht Viljar Arakas. "Leedukad said alguses vaimselt päris palju peksa. Meie sõitsime 90ndate alguses soomlaste ja rootslaste tuules ja vilju rippus väga madalal, mida me võisime siin korjata," rääkis Arakas. "Leedukad on pidanud rohkem pingutama ja see on hakanud vilja kandma. Nad on praegu üliagressiivsed ja see on võimestav. Edu sünnitab kaasedu." Tänases Ettemõtte podcastis räägib Arakas, kuidas paistab talle Eesti ärikliima, mida peaks oma tegudes ja suhtumises muutma nii valitsus kui ühiskond laiemalt, et Eesti majandus jälle kasvule saada. Muudatusi tuleks tema sõnul teha nii seadustes, riigivalitsemises, Eesti ühiskondlikes kokkulepetes, immigratsioonis kui muus. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti majandus on olnud languses juba seitse kvartalit järjest. Eelmisel nädalal saime teada, et Eesti on rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis teinud läbi suure languse. Kui halb on Eesti majanduse seisukord tegelikult, kes on süüdi ning kuidas majandus kehvast olukorrast taas kasvule pöörata? Tänases Ettemõtte podcastis on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks majandusanalüütik, Redgate Wealthi investeeringute valdkonna juht ning populaarse majanduspodcasti üks juhte Peeter Koppel. Räägime sellest, miks Eesti majandusel nii halvasti läheb, millised on tegelikult need numbrid ja andmed, mis peaksid meid muretsema panema ning kus on olukord parem kui arvata võiks.

Ilma õpetajateta töötav Jõhvi kool vahetas esialgu välismaalt sissetoodud õppekava enda välja töötatud kava vastu, lühendas märkimisväärselt õppeaega ning laienes uue kontseptsiooniga ka Soome. Milline on Jõhvi kooli hariduse tase, milline on programmeerijate tööturg nüüd ja tulevikus ning kuidas Eesti haridust eksportida, räägitakse tänases Ettemõtte podcastis. Ettemõtte podcastis on külas eraalgatusliku programmeerimiskooli kood/Jõhvi juht Lauri Haav. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Üks võimalik tulevikukütus päikese- ja tuuleenergia kõrval on vesinik, mida on pakutud nii autode, rongide, laevade kui lennukite jaoks, kuid erinevate praktiliste probleemide tõttu pole sellest asja saanud. Eesti juurtega idufirma proovib vesinikku rakendada hoopis kitsamal moel ning on seni olnud sellega üle ootuste edukas. Podcasti Ettemõte tänase episoodi külaline on PowerUP Energy Technologies asutaja Ivar Kruusenberg, kes enne ettevõtjaks hakkamist töötas teadlasena nii Euroopas kui mainekas USA University of California, Berkeley ülikoolis. PowerUP toodab vesinikul põhinevaid elektrigeneraatoreid, mis on mõeldud asendama tavapäraseid diiselgeneraatoreid ning millel on nende ees palju eeliseid. Vesinikugeneraatorid on kergemad, palju vaiksemad ning pea olematu soojusjäljega. See tähendab, et huviliste hulgas on nii erinevate riikide armeesid, kes lahinguväljal energia tootmist senisest paremini maskeerida saaksid kui arstikabinete ja muid asutusi, kus on vaja generaator panna siseruumidesse, mida diisliga teha ei saa. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Tänases Ettemõtte podcastis on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks Eesti idufirma VOOL juht ja kaasasutaja Juhan Härm. Eelmisel sügisel panid alustavasse idufirmasse raha näiteks Taavi Veskimägi, Kuldar Väärsi kui ka president Kersti Kaljulaid. Tänavu mais lisandus investorite ringi Alexela. Räägime saates, mis tegelikult toimub elektriautode turul ja kas automobiilsuse elektrituleviku plaan on ikka endine. Samuti räägime sellest, miks ja kuidas Eesti idufirma on mitmetel turgudel palju suuremad ja rikkamad konkurendid seljatanud ning milline on ühe väikese firma eelis suurte tehnoloogiahiiglaste kõrval. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Tänane Ettemõtte podcast on salvestatud eelmisel nädalal Tallinnas toimunud suurel idufirmakonverentsil Latitude59 ning saatejuhid Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa esitasid Kaja Kallasele küsimusi, mida olid palunud küsida investorid ja idufirmade asutajad nii Eestist kui mujalt. Saate teemad: * Mida näitab Lotte lugude fännamine Eesti laste kohta * Miks Euroopa Parlamendis paluti Kaja Kallasel üks arvuti ära remontida * Miks Eestis elamine on nagu elamine külmkapis ja mida lehmad sellest arvavad * Miks Skeletoni hiljutine investeering Prantsusmaale on Eestile hea * Kustkohast tulevad Eestisse uued head ideed * Mida Kaja Kallas Austrias ütles, et seal seltskond vakatus * Mis juhtus, kui ta sama asja Norras ütles * Kuidas me ise lätlaste ees end ilma asjata pisemaks tegime * Mida peab üks poliitik arvama, kui kõik on pidevalt kõigele vastu? * Kuidas me Ukraina sõja tuules endale ise ilma asjata vett peale tõmbame? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Noorte Eesti ettevõtjate algsest mõttest teha automüüjatele väike tarkvaralahendus kasvas välja ambitsioon muuta auto tehases tootmisse panek, selle müümine, ostmine ja omamine täielikult tänapäevaseks ning nüüd tegeleb firma sellega, et mõni suur autotootja nende lahenduse üle maailma kasutusele võtaks. Kui me nägime, millise kiviaegse tarkvaraga peavad maailma suurimad autotootjad ning automüüjad töötama, saime aru, et siin on meie võimalus, räägib tänases Ettemõtte podcastis idufirma Autobahn kaasasutaja Martin Piirmaa. Autobahnil on juba nimekaid kliente nii automüüjate kui autotootjate seas, firma rahastajate sekka kuuluvad kogenud Eesti autoärimees Väino Kaldoja ning kinnisvaraäris tuntuks saanud Kristjan-Thor Vähi, lisaks mitmed Saksa autotööstusega seotud inimesed. Tänavu plaanib firma jõuda miljonieurose aastakäibeni. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Mis on kogukond ja millised on võimalused oma klientidega suhtlemiseks peale igakuiste arvete saatmise, räägivad tänases Ettemõtte podcastis LHV Panga juht Kadri Kiisel ning Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak. Näiteid tuleb jalgpallist, jalajäljest ja talgute tegemisest. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Monese on vast Eesti üks vähetuntumaid suuri idufirmasid. Neil on miljoneid kliente, nad on üks vähestest suureks kasvanud nn uue aja pankadest, Wise’i, Revoluti ja N26 kõrval. Ometi pole Monese erinevalt teistest mainitutest veel kasumisse jõudnud, rootslastest suurinvestorid Kinneviki fondist hindasid oma osaluse väärtuseks hiljuti nulli ning nüüd teatas Monese eelmisel nädalal, et jaguneb pooleks ja läheb edasi uute omanikega. Mis Monesega toimub? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Saate teemad: * Milliste numbritega põhjendada, et Eestisse tõesti on tuumajaama vaja * Võtame läbi tuumajaama vastu olevad argumendid: see on liiga suur, see on liiga kallis, vajalik kütus pole meie kontrolli all, jäätmeid pole kuhugi panna, pakutavat tehnoloogiat pole tegelikult praegu veel olemas, päike ja tuul on tulevikus võimelised tuumajaama niikuinii asendama * Soomlastel on oma tuumajaama käimasaamisega olnud suuri raskusi ning Saksamaa otsustas vahepeal tuumaenergiast üldse loobuda. Mis paneb meid arvama, et meie ehitame paremini kui soomlased ja planeerime paremini kui sakslased? * Kes on need inimesed ja ettevõtted, kes praeguse tuumajaama-mõtte taga tegelikult on? Kellel on Fermi Energias osalused ja raha sees? * Mida Fermi Energia Eesti riigilt ja ühiskonnalt tahab: kas me peaksime tuumajaama tegemise kinni maksma, andma laene, garantiisid vms? * Mis aastal võiks kopa maasse lüüa ja mis aastal võiks jaam valmis saada? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Mullu novembris ilmus ajakirjanduses üsna tavapärasena näiv uudis, et idufirma Fractory kaasas ligi viis miljonit eurot ja asjad lähevad ülesmäge. Tänases Ettemõtte podcastis räägib Fractory kaasasutaja Martin Vares aga tegeliku loo sellest, millised valusad kaotused ja ahastamapanevad vaidlused raha kaasamisele eelnesid ning kuidas Fractoryl õnnestus kehvast olukorrast lõpuks tugevamana välja tulla.

Pärast rohkem kui 20 aasta pikkust arendustegevust hakkab Eesti firma Elcogen tehnoloogia kommertskõlbulikuks saama ning mitmed maailma suurfirmad panid hiljuti sellesse suure summa raha, et vesinikule üle minemise revolutsiooni vedada. Podcasti teemad: * Mis täpsemalt on Elcogeni toodetav tehnoloogia ning mille poolest ta maailmas nii eriline on? * Mille taga seisab see, et üle 20 aasta arenduses olnud tehnoloogia päriselt lõpuks kasutusse jõuaks? * Kuidas võiks vesinik pakkuda lahenduse päikese- ja tuuleenergia probleemile ehk energia salvestamise küsimusele? * Eesti kõige väärtuslikumad idufirmad on praegu Wise ja Bolt, mille mõlema väärtus on praegu alla 10 miljardi euro. Kas Elcogen võiks neid tulevikus ületada ja saada Eesti kõigi aegade edukamaks startupiks? * Kust leida asutajaid ja investoreid, kes oleks valmis riskantse ja teadusel põhineva deep tech firmaga kaasas käima üle 20 aasta, samas kui enamike investeerimisfondide eluiga ei ületa 10 aastat? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Selle nädala Ettemõtte podcastis on Taavi Kotka ning Henrik Roonemaa külaliseks Tallinki juht Paavo Nõgene, kes rääkis nii sellest, millises seisus tema arvates Eesti majandus praegu ning lähemas tulevikus on kui ka sellest, kas Tallinki laevad võiksid hakata sõitma tuumakütusega ning kaptenite asemel võiks neid juhtida tehisintellekt. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kui tahad praegu idufirmale raha kaasata, on võlusõnadeks tehisintellekt, suured keelemudelid, hajusad pilveandmebaasid ja andmeanalüütika. Tänase Ettemõtte podcasti külaliseks on firma, mis selle kõigega tegeleb, nii Eestis kui San Franciscos. Tänases saates räägib Klopets nii Supersimple'i teenusest kui sellest, miks on tal kliente ja kontakte hetkel lihtsam leida San Franciscos ning kuidas OpenAI juhi Sam Altmaniga samal tänaval elamine või üritustel juhuslike inimestega kokku põrkamine Supersimple'i edule kaasa võib aidata. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti elektrisüsteem on vanamoodne ja me teeme endiselt sinna otsa uusi vanamoodsaid otsuseid, mis raiskavad ühiskonna raha ning toovad meile pikkadeks aastateks ekstreemselt kõikuva elektrihinna, räägib tänases Ettemõtte podcastis Baltikumis ja Poolas suuri taastuvenergia projekte arendava firma Sunly juht ja kaasasutaja Priit Lepasepp. Ettemõtte podcatstis on veel juttu energiajulgeolekust ning elektrivõrkude ehitamisest niimoodi, et kui näiteks Ida-Virumaa mõnes alajaamas midagi juhtub, siis Hiiumaal elekter alles on ning otsustest, mida me peaksime praegu tegema, et tulevikuks valmis olla. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti asutajate poolt loodud Planet42 on Lõuna-Aafrikas ostnud ja klientidele välja liisinud juba 12 000 autot, kuid seitsmeaastase tegutsemise jooksul pole nad kasumisse jõudnud. Hetkel kaasavad nad ka Eesti investoritelt uuesti raha ja maksavad võlakirjade eest kõrget intressi. Saate teemad: * Kuidas Planet42 viimase aasta jooksul arenenud on * Kui palju on neid kliente, kelle käest ei saa kätte ei raha ega autot ning mida sellisel juhul ette võtta * Kas Aafrika turg on endiselt piiramatu ja kas saatekülaline on endiselt Aafrika kasvu ja tuleviku suhtes positiivselt meelestatud * Miks Mehhikosse laienemise plaanidelt on praegu hoog maha võetud * Miks kohalikud taksojuhid Bolti sõidukeid lõhuvad Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Seekordses Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks hiljuti aasta investoriks valitud Helery Pops, kes muuhulgas räägib ka sellest, kuidas ta on pidanud oma mõtteviisi muutma ja kui raske see on olnud. "Südamega investeerimine, maailma päästmine, green tech, põllumeestele edu juurde. Kõik need väärtused, mis mul on olnud, on pigem olnud kogukonna ja inimkonna edasi arendamise mõtted," rääkis Pops. "Minu jaoks isiklikult on see olnud väga raske muutus oma mõtteviisis." Jutt käib sellest, kuidas investorite raha on aina enam minemas kaitsetööstuse jaoks, kus lõppeesmärk on ühtlasi ka tappa. Saates veel ka sellest, kuidas Pops esindab Eestis leedukate investeerimisfondi Practica Capital, mis oma 80 miljoni euroga on suurim ainult Baltikumi idufirmadesse investeeriv fond. Kuidas nad oma valikuid teevad ja millised valdkonnad on nende arvates tulevikus suured, kuuleb saatest. Saate teemad: * Kuidas saab palgatöötajast investor ning milliseid oskusi või omadusi selleks vaja on? * Mis on Practica Capital ning kuidas ja miks nad Eesti firmadesse raha paigutada tahavad? * Millistest valdkondadest tulevad järgmised suured Eesti edulood idufirmade alal? * Tehnoloogia on olnud pikalt väga meestekeskne ala. Kas see on viimasel ajal muutunud? Millega peab arvestama ja mida teadma selles valdkonnas tegutsev naine? * Kuidas investeerida kaitsevaldkonda? * Kas praegu on idufirmade asutamiseks ja nendesse investeerimiseks hea aeg? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Tänases Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks idufirma Arbonics kaasasutaja Kristjan Lepik. Arbonics tegeleb süsinikuheite vähendamisega maailmas, pakkudes maaomanikele tasustatud võimalusi oma tühjad maalapid metsaga katta ja niimoodi süsinikku aastakümneteks siduda. Arbonics kaasas paar kuud tagasi 5,5 miljonit eurot ning tegeleb hoogsalt oma äri arendamisega, aga Lepik räägib tänases saates avatult, kui raske tänaselt turult tegelikult raha leida on. Saate teemad: * Milline on seis rohevaldkonna ja eriti süsinikuheitega tegelevate idufirmade maastikul: lootustandev areng, aga samas ka pettused, liigne optimism ja ülelubamine * Kui palju saab metsa istutamine planeeti aidata, kui me samas jätkame hoogsalt vanamoodi elustiili ja paiskame CO2 õhku edasi * Mis saab kasvavasse metsa seotud süsinikust siis, kui mets on valmis ja puud pigem lagunema hakkavad? * Kui raske on raha kaasamine ja milliste nippidega see õnnestub  Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Praeguseks on veidi rohkem kui aasta möödas sellest, kui ChatGPT tavainimestele kättesaadavaks sai ning see aasta on olnud täis pööraseid ideid sellest, kuidas maailm kohe-kohe tundmatuseni muutub. Milline on aga olukord tegelikult Tänases Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks vennad Kaspar ja Kristjan Korjus, kes juhivad idufirmat Pactum. Nad arendavad tehisintellekti, mis inimeste eest müügiläbirääkimisi peab, nende klientideks on mitmed maailma suurettevõtted ning seetõttu oskavad nad väga hästi rääkida sellest, kas ja kuidas suurtel keelemudelitel põhinevat tehisintellekti tegelikult igapäevases töös ja äris kasutada saab. Kuidas rakendada tehisintellekti tugevaid külgi ja kas on võimalik üle saada nõrkadest? Saate teemad: * Kus ja kuidas Pactum ise AI-vestlusroboteid kasutab? * Miks ei meeldiks Pactumi klientidele, kui robotile liiga vastutusrikas ülesanne anda? * Kas suurte keelemudelite nn hallutsineerimise probleem on lahendatav või kas see on üldse probleem? * Millised arengud toimuvad tehisintellekti teadusmaailmas praegu ja miks paneb see Kristjan Korjuse matemaatikast hoopis teistmoodi mõtlema? * Kuidas peaksid Eesti koolid suhtuma tehisintellekti ning selle kasutamisse õppe- ka kodustes töödes? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eestil on palju rahvusvahelisi edulugusid, aga üks suur on veel puudu: kuigi Eesti toit on hea, puhas ja kvaliteetne, pole meil siiani ühtegi rahvusvaheliselt tuntud suurt toidu eksportijat. Eelmisel nädalal alustas Türil tootmist Baltikumi esimene kaerapiima tehas Yook, mille taga on aga palju suurem mõte kui vaid Eesti kaerast eestlastele piimasarnast jooki teha. Yooki juht. Pikaajalise toiduäri juhtimise kogemusega Katre Kõvask räägib Ettemõtte podcastis, mida Yook teistmoodi teeb, et sellest suur rahvusvaheline äri ehitada. Saate teemad: * Rootslaste Oatly tegi kaerapiimast kümnemiljardilise eduloo, aga milline on kaerapiima tuntus maailmas praegu ja kas on võimalik Eestis teine Oatly ehitada? * Miks ei ole Eestisse tekkinud suurt toidu eksportijat ja mis on see uuendus, mis võimaldab Oatlyl selleks saada * Ettevõtetele teenuseid ja lahendusi tegevad idufirmad kurdavad sageli, et müügitsükkel on väga pikk, aga saatest kuuleb, kui uskumatult pikk see toidusektoris on. Kuidas sellega toime tulla? * Kuidas teha Araabiamaade ja Aasia klientidele selgeks, mis on kaerapiim ja kuidas panna nad Yooki armastama? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Selle nädala „Ettemõtte“ saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks idufirmade loojaid ühendava Asutajate Seltsi värske juht Allan Martinson. Räägime sellest, kuidas Eesti olukord on muutunud, aga samas numbrid hirmsat hävingut ei näita, vaid võib-olla see ongi uus normaalsus. Saate teemad: * Idufirmade töötajate arv väheneb, aga palk neis ja seega ka riigile makstud maksud on tõusnud * Kui suure osa Eesti majandusest moodustavad idufirmad ning IT ning kuidas seda kolm korda kasvatada? * Ootame üks või kaks aastat ja oleme jälle normaalsuses tagasi, aga mis on normaalsus? * Eesti investorid peavad ka harjuma, et võivadki oma rahast ilma jääda * Mida hilisem rahastusring ja mida rohkem raha vaja kaasata, seda raskem praegu on * Pigem on see äikese moodi olukord, mitte tsunami* Kuidas saab olla, et Bolt on Eesti SKP-d aeg-ajalt hoopis vähendanud? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Külas on Esgridi kaasasutajad Oksana Tolmatšova ja Katrin Isotamm. Saate teemad: * Mis on ESG-valdkond ja -raportid ning miks neid vaja on? * Kuidas puudutab ESG ka väikseid ettevõtteid, mitte ainult suuri? * Millised on nõutavad ESG-raportid ning mida nendes küsitakse? * ESG-regulatsioonide tulek oli kõigile pikalt teada, kas kogu Euroopa Liit on juba Esgridi sarnaseid ettevõtteid täis? * Milline on Esgridi plaan turul läbi löömiseks ja konkurentide hulgast silma paistmiseks? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Tänases Ettemõtte saates on Taavi Kotka ning Henrik Roonemaa külaliseks kaks Eesti militaardroonide tootjat, kes räägivad sellest, mida droonid praegu Ukraina sõjas suudavad, milline on seal eestlaste roll ning kuidas meil on vaja kõigest viis protsenti oma kaitse-eelarvest droonidele kulutada selleks, et neist saaks Venemaa jaoks suur heidutus.

Podcasti "Ettemõte" tänase osa külaline Sten Tamkivi räägib saatejuhtidele Taavi Kotkale ja Henrik Roonemaale, kelle jutul tuleb maailmas käia, et kaasata investeerimiseks 400 miljonit eurot ning kui palju raha riskikapitalifondid oma investoritele tegelikult teenivad. 23. jaanuari "Ettemõtte" peamised teemad: * Tamkivi sõnul on Euroopa idufirmad praegu väga heas seisus, miks? * Millistesse valdkondadesse tasub täna riskiinvesteeringuid teha ning firmasid luua? * Kuhu ja kuidas 400 miljonit eurot investeerima hakatakse? * Millised on riskikapitali fondide tootlused ja miks peaks praegusel üsna kõrgete intresside ajastul idufirmadesse investeerimine mõttekas olema? * Eesti idufirmade leivanumber B2B SaaS ettevõtted on turvalised ja mugavad aga nendega väga sajakordset kasvu ei tee * Kuidas investeerida teaduspõhistesse idufirmadesse ja millega peab nende puhul arvestama? * Eesti investorid ja fondid peavad astuma sammu edasi järgmisele tasemele * Eesti on idufirmade arengus kahe tsükli vahel ja praegu on vaiksem aeg, kuidas sellest üle saada? * Krüpto, Web3 ja plokiahelad pole surnud, vaid sealt tasub oodata suuri asju Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Täna alustava Delfi majandussaate "Ettemõtte" juhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka kutsusid oma esimese saate külaliseks Bolti ühe asutaja ning juhi Markus Villigu, kes räägib, miks lõppenud aasta oli talle senistest kõige raskem ning kuidas sõda Ukrainas on pannud ta mõtlema ideele käivitada Eestis miljardite eurode suurune oma kaitsetööstus.