Äripäeva raadio

Üleminekuiga ja sellega seonduvad probleemid on olnud tabuteema, mis tähendab paraku aga ka vähest teadlikkust nii terviseriskidest kui kaebuste leevendamise võimalustest. Saates selgitab Fertilitase naistearst dr Vorontsova, mida võivad kaasa tuua perimenopaus, menopaus ja postmenopaus, milliste haiguste riskid naistel tõusevad ja kuidas saab ise kaasa aidata võimalikult vaevustevabale üleminekuajale. Oluline on teadvustada, et ka vanemaealised naised peavad käima regulaarselt naistearsti juures tervist kontrollimas. Lisaks saame teada, kas ja millises seoses on üleminekuea vaevuste raskusaste ja hilisem südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi või dementsuse risk. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Vorontsova

"Nimed müügitahvlil" 50. juubelisaates tuleb juttu Dominate Salesi klientide kogemuslugudest, kes on olnud majandusraskustes ja pidanud tegema radikaalseid ümberkorraldusi müügis, et jõuda eesmärkideni. Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase analüüsivad ja jagavad kuulajatele enda klientide kogemuslugusid ning pakuvad lahendusi, kuidas tekkinud majandusraskustest välja tulla. Millised on olnud nende piirangud ja võimalikud väljapääsuteed ning kuhu on täna jõutud, kui on tehtud radikaalseid ümberkorraldusi müügis. Foto allikas: Freepik

Küberintsidentidest teavitamiste arv on kasvutrendis. Ettevõtted digitaliseeruvad, on rohkem küber- ja digikomponente, mis võivad olla sihtmärgiks küberkurjategijatele. 2023. aastal teavitati Riigi Infosüsteemide Ametit (RIA) ligi 3300 küberintsidendist, 2024. aastal, ainuüksi märtsis, registreeriti 500 olukorda, kus infosüsteem või seal olevad andmed said mõjutatud. Tehnopol Startup Inkubaator koostöös RIA ja Euroopa küberpädevuskeskusega (ECCC) viivad ellu küberkiirendi, mis aitab kübervaldkonna iduettevõtetel oma tooteid või teenuseid arendada. Kiirendisse on oodatud startupid, kes arendavad tooteid või teenuseid, mis kaitsevad ettevõtteid digitaliseerumise ja uute tehnoloogiate kasutamisele võtmisega kaasnevate küberohtude eest. Kuidas RIA arendab ja haldab digiriigi keskseid tehnoloogilisi platvorme ning tagab riigi küberturvalisuse? Kas küberturvalisuse alla raha panemist nähakse investeeringu või kuluna? Mitu protsenti võiks IT eelarvest turvalisusesse panustada? Neile ja teistele küsimustele aitab vastuseid leida RIA teaduse ja arenduse ekspert-koordinaator Seiko Kuik. Anname kolm nõuannet turvaliseks digikäitumiseks ja soovitusi, missuguseid kogemuslugusid RIA aastaraamatust lugeda. Tehnopol Startup Inkubaatori teenus- ja kogukonnajuht ning küberkiirendi programmijuht Anne-Liisa Elbrecht annab hea ülevaate küberkiirendi sisust ja tegevustest ning sellest, kuidas osalejaid valitakse. Missugused on edulood ja kellele peaks pilgu peale panema, kas kõik soovijad saavad kiirendiga liituda ning kui palju raha oma toote või teenuse jaoks kasutada antakse, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Anne-Liisa Elbrecht ja Seiko Kuik. Foto: Tõnu Einasto.

Seekordses "Tööstusuudised eetris" saates võtame fookusesse Ida-Virumaa tööstuse arengu ja õiglase ülemineku fondi. Metallkonstruktsioonide ja ‑veoplatvormide tootja Birger teatas hiljuti, et ehitab Ida‑Virumaale uue ja kokku enam kui 6 miljonit eurot maksva tehase ning saab selleks ka toetust fondist. Saates on külas Birgeri juht Tarmo Toomela ja SA Ida‑Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juht Teet Kuusmik, kes annab ülevaate piirkonna hetkeolukorrast. Saadet juhib Harro Puusild. Birgeri juht Tarmo Toomela räägib saates, et majanduses on nüüdseks näha ka positiivseid märke ja seda näitab ka aina rohkem kosuv tellimusteraamat. „Kui aasta tagasi samal ajal oli ettevõttel tellimusi umbes poolteist kuud ette, siis praegu on tellimusi kuni kolmeks kuuks,“ avaldas Toomela. Teet Kuusmiku sõnul tunnetab ka IVIA majanduses positiivseid märke ja taas on „müügitorus“ ka huvilisi, kes soovivad Ida-Virumaale laieneda. Kui Ukraina sõda algas ja energiahinnad lakke tõusid, kukkusid ka IVIA‑l kõik projektid järsku ära, aga nüüd on „torus“ umbes paarkümmend ettevõtet, selgitas Kuusmik. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Teet Kuusmik ja Tarmo Toomela. Autor: Harro Puusild

Tööstuslike seadmete kolimine võib osutuda tõeliseks peavaluks, kui püüda seda omal käel korraldada. „Enim võivad klientidele tekitada probleeme seadmed, mille manuaalid on ajaga kaduma läinud, lisaks on igal masinal palju kaableid ja otsikuid, mille märgistuski on maha kulunud. Mõnedel juhtudel võime rääkida isegi sadadest juhtmeotsadest, mis lahtiseks jäävad,“ rääkis suurseadmete kolimisele spetsialiseerunud firma BBT juht Raavo Kangur. „Iga suurte seadmete kolimine on eriline ja kahte samasugust kogemust ei ole. Kõik algab sellest, kas meid ootavad ees täiesti uued, tühjad ruumid või peame kolima juba olemasolevatesse tootmisruumidesse, kus inimesed sees töötavad,“ selgitas Kangur. „Kuigi esimesed küsimused, mida klientidele esitame on hoopis, mis on tähtajad ja millised on tingimused,“ lisas ta. Põhiraskus kolimisel on just läbipääsuteedel, sest tihti on aastate jooksul ehitatud siseruume ümber ja harvad pole juhud, kui vaheseinu tuleb maha lõhkuda. Kuula saatest, miks vaatamata sellele, et kliendid joonistavad seadmete uued asupaigad täpselt paberitele, võivad ees oodata üllatused või mida teeks BBT klient Reimax Electronics tegevjuht Urmo Sisask täna kolimist ettevalmistades teistmoodi.  Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Panthermedia/Scanpix.

Saates räägib DigiDrive’i digimuutuste juht ja digitaliseerimise meistriklassi pikajaline mentor Kaarel Allikmäe sellest, millised on ettevõtete igapäevased väljakutsed ja võimalused, et võtta edukalt kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi. Digiareng saab toimuda, kui ettevõttel ja inimestel on võimekus digimuutusi läbi viia. See hõlmab nii äri kui ka IT-valdkonna teadmisi. Ühelt poolt on vaja aru saada, kuidas äri toimib, teiselt poolt teada, millised on tehnoloogilised võimalused ja piirangud. Samuti on olulisel kohal teadmised küberturvalisusest. Seda seepärast, et ettevõte ei looks digitaliseerimise käigus ärile riske juurde, selgub saatest. Selline kompott oskustest on kriitiline digimuutuste juhtimisel ja keskmisele ettevõttele on see väljakutseks, sest seda võimekust ei pruugi ettevõttel oma töötajate seas tihti olemas olla. Saates räägime, millised ettevõtted on digimuutuste elluviimisel edukad, mis on muutuste juhtimisel kriitilise tähtsusega ja kuidas aidata kaasa töötajate digiteadlikkusele. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Kaarel Allikmäe. Pildi autor: Rain Jüristo

Just adum ehk tehisintellekt võiks Tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul aidata lahendada tervishoiu rahastuse kriisi. „Meil on tervishoius järgmisel aastal suurusjärgus 150—200 miljonit puudu. Üks võimalus, kuidas seda päriselt lahendada ja raha säästa, on see, et adum tuleb patsiendiga arsti või õe iseseisva vastuvõtu kabinetti kaasa ning istub ja kuulab ning paneb selle kirja, mis räägitakse,“ ütles Laane. Nii on võimalik säästa tervishoiutöötajate hinnalist aega, säästu tekiks sedakaudu 100 miljonit eurot, selgitab ta. Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. Juttu tuleb Tervisekassa automatiseerimise projektidest, nagu näiteks „doktor Google’iga“ konkureeriv rakendus, mis annaks asjakohaseid terviseandmetest teaduspõhiseid soovitusi. Räägime, mida adumi rakendamisel tähele panna ja kuidas seda ohutult kasutada, kui vabad käed adumile ikkagi anda, kus ulatab AI meditsiinis abikäe täna ja kus saaks seda kasutada tulevikus. Fotol Rain Laane, Lise-Lotte Lääne ja Kaupo Lepasepp. Foto autor: Andres Laanem.

„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele. „Üks põhjus, miks olla koos teabevaraga, kasvõi ka siin tööd tehes, on, et see on nagu ülikool. See infohulk, mis on sinu käsutuses, on nii suur ja nii väärtuslik,“ ütleb üks saatekülalistest, Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk. Teabevara sai aprillis 26-aastaseks. Sel puhul kõneleme, kuidas teabevara valmib, kes seda teevad ja kas muljetavaldava edulooga sünnipäevalapse seltskonnas on näiteks ka midagi naljakat juhtunud. Stuudios on Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk, teabevara projektijuht Eve Noormägi ja teabevara müügijuht Aleksandra Kogerman. Saadet juhib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar. Pildil vasakult: Heidi Saar, Liivi Kedelauk, Aleksandra Kogerman ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Mikrokraadiprogrammid on üsna lühikese ajaga leidnud kindla koha Eesti kõrgharidusmaastikul ning on õppijate poolt hästi vastu võetud. Eesti Energia ja Tartu Ülikooli koostöös on sündinud täiesti unikaalne ettevõtte oma töötajatele suunatud mikrokraadi formaadis arenguprogramm: „Enefit mikrokraad: kaasaegse strateegilise juhi meistriklass”. "Õppetunni" saates räägime juhtidele suunatud arenguprogrammist lähemalt, ideest – teostuseni: kust sündis vajadus, miks just mikrokraad, kuidas programm erineb tavapärasest koolitusest ja millised on esmased kogemused õppetegevusest. Saatekülalisteks on Merilin Metsma, Eesti Energia arengupartner, Urmas Uiboaid, Eesti Energia töökeskkonna ja heaolu valdkonna juht ning Kurmet Kivipõld, Tartu Ülikooli juhtimise kaasprofessor ja juhtimise õppetooli juhataja. Saadet juhib Katre Savi. Fotol vasakult: Kurmet Kivipõld, Merilin Metsma ja Urmas Uiboaid. Autor: Andres Laanem

Äripäeva raadio saates „Digitark äri” arutavad raamatupidamisbüroode juhid ja valdkonna arvamusliidrid e‑arvete kohustuslikuks muutmise teemal. Saade on salvestatud konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2024?” Valitsus on andnud selge signaali, et plaanib teha masinloetavad arved kõigile ettevõtetele 2025. aastast kohustuslikuks. E‑arvete teema on kütnud kirgi juba mitu aastat ning arvamusi sel teemal on seinast seina nii ettevõtete juhtide kui ka raamatupidajate hulgas. Samas on meil Eestis olemas mitmeaastane praktika, sest avalikule sektorile ettevõtjad juba esitavad e‑arveid – see on muutunud normaalsuseks. Uurime, millise kivi all on vähk peidus, et ettevõtted vabatahtlikult e‑arveid kasutusele ei võta ning kas ja kuidas on mõistlik e‑arved kohustuslikuks muuta. Vestlusringis osalevad Askendo raamatupidamisbüroo juht Imre Pralla, raamatupidamisbüroo Grow tegevjuht ja partner Ulvi Tallo, finantsprotsesside digiteerimise entusiast Grete Michelson ning Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Arutelu juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Fotol vasakult: Mare Timian, Ulvi Tallo, Imre Pralla, Grete Michelson ja Tauri Tallermaa. Autor: Raul Mee

Stebby pakub nüüd lisaks spordikompensatsioonile ka tervisekindlustust, mis toimib tööandjale maksuvabastuse piires ja sobib igas suuruses ettevõtetele. Tervisekaitse aitab töötajatel oma tervist maksuvabalt kindlustada, rääkisid saates Stebby kindlustustoote juht Algor Orav ja ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. Stebby ja ERGO koostöös valminud lahendus hõlmab nii tervise edendamist kui ka ravikulude katmist. Toodete mitmekülgne valik võimaldab tööandjal luua motiveeriva terviseprogrammi, mis arvestab iga töötaja vajadustega. Algor Orava sõnul on inimesed sellist kindlustust oodanud. Kindlustuspakettide populaarsust kinnitab ka Lüüs-Likk, märkides, et huvi tervisekaitse vastu on kasvanud maksumuudatustest saadik ja tervisekindlustust kasutatakse töötaja motivatsioonipaketi osana. Hinnatakse, et töötaja saab kiirelt arstiabi ja nii väheneb ka töölt tervise tõttu eemaloldud aeg. Saatekülalised tõid välja, et probleem on aga maksuvabastuse piirmääras, mis on 400 eurot ja hinnatõuse arvestades ajale jalgu jäänud. Kompensatsioon võiks nende sõnul tõusta Läti eeskujul 750 euroni.  Millised on  tervisekaitse paketid, mille poolest need erinevad ja kes saavad neid kasutada? Millest tuleks alustada, et tervisekaitset oma töötajatele võimaldada? Millistele ettevõtetele see teenus on mõeldud? Kui oluliseks peavad nii tööandjad kui töötajad ise tervisekindlustuse olemasolu? Millised on levinumad kindlustusjuhtumid? Nendele küsimustele saab vastuse saatest, saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: erakogu.

äikesekatuseid tootev Solarstone on uue omaniku, Raul Kirjaneni ettevõtte Biofuel juhtimisel avamas Põhjamaades tütarettevõtteid ning partnerite toel sihitakse Rootsis ka riiklikus objektis osalemist. Solarstoni tegevjuht Romet Roosalu viibib käesoleval nädalal Stockholmis ehitusmessil “Nordbygg”, kust andis telefoniintervjuu “Energiatunni” saatele. Tema sõnul on Rootsi ja Norra turule sisenemise plaanid läinud uue omanikuga konkreetseks ning Põhjamaade suurimalt ehitusmessilt soovitakse koju tulla konkreetsete kokkulepetega, millest üks on tähendab tema sõnul loodetavasti ka ühes riiklikus objektis partner olemist. Intervjuus rääkis Roosalu veel kuidas on tööle hakanud ettevõtte Viljandi tehas, milliseid investeeringuid lisaks tehtud enam kui 10 miljonile veel planeeritakse ning ka kuidas toimub terviklikeks katuse-elementideks sobituvate päikesepaneelide tootmine. Lisaks andis tegevjuht teada, millal jõuab ettevõte peale suuri investeeringute tsüklit tegevuskasumisse ning vastab ka küsimusele, kas suuremahuliste investeeringute vajadus oli peamine tõuge, miks Solarstone asutajad ettevõtte hiljuti Kirjaneni firmale maha müüsid. Romet Roosaluga vestles Lauri Leet. Fotol Solarstone tootmine Viljandis, taamal ettevõtte endine tegevjuht Silver Aednik. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

Energeetikaettevõtte Evecon tegevjuht Karl Kull räägib "Energiatunni" saates ettevõtte kahest rajatavast akupargist Harjumaale, mille tarvis tegi investeeringu Prantsuse päritolu rohefond Mirova. Kulli sõnul jääb kahe 100 megavatise võimsusega Corsica Sole ja Eveconi ühisettevõttesse Baltic Storage Platformi akupargi rajamise kogumaksumus 140 miljoni euro juures. Intervjuus räägib Kull nii akuparkide tehnilistest lahendustest kui ka tehtud investeeringute tasuvusest ning investorite huvist rohelahendustesse investeerida. Samuti tuleb jutuks järgmisel aastal toimub Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Vene elektrivõrgust ning ka Eveconi edasised plaanid. Fotol Prantsuse firma Corsica Sole esindaja Jean-Gabriel Steinmetz ning Eveconi tegevjuht Karl Kull. .Foto autor: Andras Kralla.

Vaid väike osa ettevõtetest kasutab e-arveid omavahelisel asjaajamisel, sest vanad harjumused on tugevad ning hirm teadmatuse ees suur, selgus saates “Kasvukursil”. Coop panga ärikliendi igapäevapanganduse juhi Erje Mettase sõnul puutub ta aeg-ajalt kokku ettevõtete raamatupidajatega, kes on kogemata palgalehe topelt üles laadinud. „Helistab raamatupidaja pisar silmis ja ütleb, et kas te saaksite palun pooltele töötajatele palgad tagasi maksta, kes said topelt,” rääkis Mettas. Mettase sõnul aitavad taolisi probleeme lahendada ja vigu vältida mitmed automatiseerimise ja digitaliseerimise tööriistad. Saates “Kasvukursil” taolistest raamatupidamisega seotud muredest ja nende lahendustest räägitigi. Võrreldi ka raamatupidamisteenuse sisseostmist raamatupidaja palgal hoidmisega ning räägiti sellest, kuidas värske tehnoloogia finantsjuhi ja raamatupidaja rolle muudab. Arutleti, milliseid vigu aitab raamatupidamise automatiseerimine ettevõttes vältida ning millised ohud ja võimalused kaasnevad erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtmisega. Külas olid Coop panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas (vasakul), töötajate ümberlokeerimise ettevõtte Jobbatical finantsjuht Glen Madis (paremal) ja nõustamisettevõtte Grant Thornton raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik (keskel). Saadet juhtis Gregor Alaküla. Foto: Kerli Nõmm.

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee saade "Kasvupinnas" külastas möödunud nädalavahetusel toimunud Maamessi. Kuigi eksponentide vähesuse üle Maamessil kurta ei saa, tõdesid põllu- ja farmitehnikamüüjad, et müügitehinguteni jõudmine tuleb visalt. Sellele vaatamata tutvustati messiboksides uudistooteid, mis paistsid silma kas ökonoomsema toimimise poolest või mille seadmete andurid annavad loomade hooldamisel rohkelt lisainfot. Kuula saates mida soovivad sektori ettevõtjad uuelt regionaal- ja põllumajandusministrilt, millised on trendid teraviljade kasvatamisel ja mida käisid usbekid tõuloomakasvatjate juures vaatamas. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Maamess 2024. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku ja algatuse reklaamiseaduse muutmiseks. Ideed puudutavad reklaami mõistet ja põhimõtteid, mõjuisikuid, paremaid kanaliüleseid regulatsioone ja muidugi ka alkoholi, finantsteenuste ja muude valdkondlike reklaamide regulatsiooni. Ministeeriumi esialgse plaani kohaselt valmib reklaamiseaduse muutmise eelnõu 2024. aasta lõpuks ning muudatused jõustuksid 2025. aasta lõpus. Saates "Eetris on turundusuudised" arutlevad Duo Media Networksi tele- ja raadioreklaami juht Mirjam Viiding ning Saku Õlletehase turundusjuht Eva Maarend reklaamiseaduse eelseisvate muudatuste üle. Esile tõstetakse vajadust muuta praegused kanalipõhised piirangud kanalineutraalseks, et tagada kõikide meediakanalite võrdne kohtlemine. Samuti on teemaks mõjuisikute regulatsioon. Lisaks käsitletakse, milliseid ühiskondlikke probleeme reklaamiseadus üldse lahendama peaks ja kuidas liialt ranged piirangud võivad viia ülereguleerimiseni. Räägitakse ka sellest, kuidas turuosaliste eneseregulatsioon võiks tulevikus aidata seadusel püsida ajakohane ning kiiremini reageerida muutustele turul ja tehnoloogias. Saadet juhib Keit Ausner. Foto: Mirjam Viiding, Eva Maarend ja Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Kodused tootmisjaamade omanikud, kes on elektri müümisel liitunud börsipaketiga, neile arvutab uus Alexela äpp välja kõige soodsamad ostu- ja müügihinnad. Kokkuhoidu võib prognoosida lausa kolmandiku võrra. Alexela juhatuse esimees Marti Hääl ütles eraelektritootmist kommenteerides, et selline energitootmise poliitika õigustab ennast mitmel moel: esiteks annab meile piisava energiajulgeoleku, sest tuhanded eratootjad on sabotaaži korral üsna kaitstud. Samal ajal, kui suurt elektrijaama on kerge rivist välja lüüa. Teisena tõi Hääl välja kliimamuutustest tingitud ilmastikuolud, mis aina rohkem põhjustavad elektrikatkestusi. Eratootmisjaama omanikud saavad ennast sellistes olukordades kindlalt tunda. Kuigi tarbijad peaksid enne elektri tootmisjaama soetamist, olgu selleks siis tuulik või päikesepatareid, kokku arvutama oma elektritarbimise kogused. „Majanduslikus mõttes võib anda palju kehvema tulemuse see, kui laod kogu katuse päikesepaneele täis, samal ajal kui piisaks ainult poolest katusest,“ toob Hääl näite. Kuula saates, miks tasub elektritootmine kodumajapidamises ennast ära, kui tarbimise taga on kas soojupump, elektriauto või muu suurema energiatarbimisega seade ja kui palju Alexela äpp aitab hinnavõitu saada. Saates räägib Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. Fotol Marti Hääl. Foto: Raul Mee.

Eesti majandus vajab hüpet järgmisele arengutasemele, et saaksime müüa tooteid ja teenuseid kallimalt. Selle saavutamisest lahutab aga üks oluline komponent. Kui liidame kõikide Eesti ettevõtete käibed kokku, saame suurusjärgu 80 miljardit, umbes sama palju käivet teeb Disney Corporation. Kindlasti on Eestis kümme või sadakond vähemalt sama head ideed, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo. Ta nentis saates "Tööandjate tund", et Eesti suur küsimus on, kuidas leida võimalus ja ambitsioon see teoks teha. „Oleme põhjusega uhked selle üle, et toome aastas 300-400 miljonit eurot välisinvesteeringuid. Aga, kui samal ajal kaks korda nii palju jääb Eestisse tegemata, siis see teeb murelikuks,“ rõhutas Suursoo. „Ja see on majanduskeskkonna küsimus.“ Milline majandusruum on konkurentsivõimeline ja investeeringuid meelitav ning mida peavad selle saavutamiseks tegema ettevõtjad ja riik, sellest räägivad saates Ivo Suursoo, Chemi-Pharmi juht Joonas Lahe ja trüki- ja pakenditööstuse liidu juht Katre Savi. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol Joonas Lahe, Katre Savi ja Ivo Suursoo. Foto: Äripäev.

Aina rohkem ettevõtteid võtavad osa mentorluse programmist, et tõsta selle kaudu teeninduse kvaliteeti. Enda kogemusi teeninduse taseme tõstmisest jagab SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas. Koos Tele2 Eesti tippteenindaja Kristi Arulaga räägivad nad saates "Teeninduse teejuht" millist tuge vajavad selleks töötajad. "Mentorlus on teeninduskvaliteedi kasvatamisel üks võtmetegureid," ütleb SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas. Tele2 Eesti tippteenindaja Kristi Arula jagab saates kogemusi Tele2 töötamisest, näiteks toob Arula toob välja, kuidas külg-külje kõrval mentorlus aitab uutel töötajatel paremini ja kiiremini kohaneda ja loob turvatunde. Sipelgas selgitab, et mentorluse edukus sõltub suuresti mõlema poole ehk mentori ja mentee suhtlusest. Saates selgub, millised on võimalikud komistuskivid mentorprogrammide läbiviimisel. Ühtlasi räägime, kuidas muuta ettevõtte teenindust paremaks ja kuidas kasutada mentorlust personalijuhtimises ja arendamises? Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol vasakult: Kristi Arula, Priit Sipelgas ja Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev

Kuigi Domus Kinnisvara maakler Agur Tammistu rõhutab, et suuri allahindlusi korteriturul oodata pole, märgib ta sellele vaatamata et eriti just järelturul otsitakse müüjaid, kes valmis hinda langetama. „Ja kui seda ei juhtu, siis vaadatakse teine objekt,“ sõnab Tammistu saates „Ruutmeetrite taga“. Saate teise külalise, 1Partner Kinnisvara kutselise hindaja Hanna Raudmäe sõnul joonistub Tallinna järelturu korterihindades välja uus tendents, mida ostuhuviline peaks kindlasti silmas pidama. Raudmäe sõnul tuleb täna välja, et pakkumishinnad võivad olla ühel tasemel, aga tehinguhinnad on hoopis kõikuvamad. „Rääkides järelturu tüüpkorteritest Lasnamäel Õismäel või Mustamäel, ulatuvad samaväärsete korterite tehinguhindade kõikumised 10-15 protsendini,“ toob Raudmäe välja. Seega on turul praegu müüjaid, kes valmis vajaduspõhiselt hinna üle kauplema ning ostjate huvi oleks leida üles sellised müüjad turult üles. Saates avame, millised müüjad on rohkem hinna üle nõus kauplema, lisaks räägime millises suunas on liikumas ostjate huvi võimaliku järelturu korteri kommunaalmaksete osas ning millises mahus näiteks ühistu laenukoormus korterihinda mõjutab. Samuti avame sõnapaari „taskukohane korter“ sisu ning kirjeldame, millise korteri saab praegu turult pealinnas umbes 100 000 euro eest. Lisaks kirjeldame ja analüüsisime ka uusarendus- aga ka üüriturgu ning külalised avavad milline uus idee võiks konservatiivselt turul üüri-müügiäris Eestis praktikasse jõuda. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol tüüpiline järelturu korter, foto autor Veiko Tõkman.

Europarlamendi saadik Marina Kaljurand tunnistab et sanktsioonidega Euroopas on kuskil midagi valesti ning nende parandamise osas tuleks vaadata, kuidas nendega toimetatakse Ameerika Ühendriigis. Kaljurand toob saates “Fookuses: Euroopa majandus” välja, et kui Euroopa Liidus tegeleb Venemaale kehtestatud sanktsioonide järel valvamisega vaid paarkümmend inimest, siis USA-s on neid inimesi ligikaudu 500. “Meil on inimeste vähesus probleemiks,” selgitab Kaljurand ja räägib, et seetõttu ongi Euroopa suutnud kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilimistega toime tulla kehvasti. Kaubandusembargot energiakandjate osas Venemaaga toetab tema sõnul praegu ka lõpetavas parlamendi koosseisus sotsiaaldemokraatide fraktsioon, ent täieliku kaubandusembargo toetuse osas ta kindel pole. Saates rääkisime veel, kas julgeoleku- ja välispoliitika osas võiks Euroopa Liidus ühehäälsuse nõudest loobuda, millised on EL huvid Kaukaasias ning kas kaubavahetus selle piirkonnaga võib pidada Eesti ettevõtetele soovituslikuks. Samuti  rääkisime äsja vastu võetud migratsioonipaktist ning lisaks andis Kaljurand oma hinnangu lähenevatele europarlamendi valimistele. Fotol Marina Kaljurand kõnelemas 2019. aasta valimispeal, foto autor Liis Treimann. Saatejuht on Lauri Leet.

Tallink tähistab mais oma 35. sünnipäeva ja sel puhul rääkis Eesti lipulaeva laevateeninduse juht ja peakapten Tarvi-Carlos Tuulik saates "Ettevõtte juubel", milliseid rohetehnoloogiaid katsetatakse, et jalajälge vähendada. Tuulik loetles, et fossiilkütustele otsitakse alternatiive, katsetades vesinikkütust ja samuti on töös projekt laeva pardal süsinikuheite kinni püüdmiseks. Kuna aga turvalisus on laeval alati kõige tähtsam, siis tuleb uusi tehnoloogiaid enne kasutuselevõttu väga põhjalikult testida. Peakapten rääkis saates muuseas ka seda, et Läänemerd reostavad kõige enam põllumajandussektoris kasutatavad lämmastikväetised, mis põhjavee kaudu Läänemerre imbuvad. Reostunud põhjavesi tekitab suviti ka mürgiste sinivetikate teket. Saates tuleb muude teemade hulgas juttu Tuuliku enda kapteniks saamise soovist juba lasteaias ja sellest, kas meremeheks või -naiseks ihkavad saada noored veel praegugi. Tallink korraldab 26. aprillil reisilaeval Baltic Queen noortele karjääripäeva, kuhu oodatakse ametiga tutvuma sadu huvilisi. Töö merel on peakapteni sõnul väga mugav, sest Tallinkis on selline graafik, et tööl ollakse kaks nädalat ja siis kohe puhatakse ka otsa kaks nädalat. „Ma ei teagi teist sellist töögraafikut kuskil teises firmas,“ kommenteeris Tuulik. Saadet juhib. Annika Kald. Fotol Tarvi-Carlos Tuulik. Foto autor: Raul Mee.

Iga surin või lihasnõrkus ei viita veel haigusele, ent näiteks pärast viirushaigust algav kiiresti süvenev jalgade nõrkus või tundlikkushäired võivad viidata tõsisemale neuroloogilisele haigusele. Saates selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju, millised sümptomid viitavad neuropaatiale ning milliste ohumärkide korral tuleks kiiresti arsti poole pöörduda, et vältida eluohtlikke seisundeid. Samuti tuleb juttu KIDPst ehk kroonilisest demüeliniseerivast polüradikulopaatiast ning neuropaatiate tänapäevastest diagnoosimise ja ravivõimalustest. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto autor Andras Kralla

Sisuturundussaates keskendume ärianalüütikale. Võtame lähema vaatluse alla puiduettevõtte Barrus mitmekümne aasta pikkuse teekonna ärianalüütika rakendamisel. Kogemusi jagab Barruse IT-juht Vaido Otsar. Ärianalüütika pole eesmärk omaette, vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. Kust aga alustada? “Kõige olulisem on taibata, et sinu andmeid mingisugusel hetkel võiks saada analüüsida. See on kõige esimene samm,” selgitab Otsar. Tarkvaraanalüütika juhtivkonsultant Kristen Pugi OIXIO Digitalist räägib sellest, millised andmeid on mõtet koguda ja kuidas on mõistlik neid esitada ja visualiseerida. Oluline on õige eesmärgistamine, ettevõtte kultuur ja pikk planeerimisaeg. Lähemalt saab aga kuulata saatest. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Äripäev.

"Fookuses: tark tööstus" uues saates räägime tehisintellekti kasutamisest tööstuses ja ehituses. Teeme mõlemale sektorile kiire „helikopterivaate“ ja toome näiteid erinevatest kasutusvõimalustest. Külas on Tehnopoli äriarendusjuht ja investor Martin Goroško ning Nordeconi digitaliseerimis- ja innovatsioonijuht Risto Vahenurm. Saates on juttu näiteks sellest, et kui Aasias ja USAs kasutab umbes 60 protsenti ettevõtetest tehisintellekti rakendusi, siis Euroopas on see 30 protsendi juures ning Eesti alles 6-8 protsendi lähedal. Ekspertide sõnul on see siiski kiiresti muutumas ja Eestit võib ees oodata hüppeline kasv tehisintellekti kasutamises. Hirm ja vastuvõitlemine on nüüdseks asendunud veendumusega, et on aeg investeerida, märgib Goroško. Saadet juhib Harro Puusild. Foto: Martin Goroško ja Risto Vahenurm. Autor: Harro Puusild

Peidetud vihmaveerennid, energiat tootvad katused, matt pinnakate – just neid lahendusi toob saates esile Ruukki katusetoodete ärivaldkonna juht Kristjan Õsso. Saates räägime, kuidas teha uuendusi traditsioonilises valdkonnas ja tuua innovatsiooni katusematerjalidesse, paigaldusse ja hooldusse. Kristjan Õsso toob välja, et katusepaigaldus läheb tänu tootearendusele ja uute toodete turule tulekule soodsamaks ja kiiremaks. Räägimegi ühest uuest tootest, milleks on Classic Silence ja teeme selgeks, kuidas see muust tooteportfellist erineb. Jätkusuutlikkus on Ruukki strateegiasse sisse kirjutatud, näiteks rohelise energia kasutamine tootmises ning uudisena 100% taaskasutatava terase kasutamine. Kristjan Õsso aga viskab saates õhku ka üleskutse: “Otsime avalikku või eritähenduslikku hoonet, millele pakkuda 100% taaskasutatavast terasest katus.” Lõpetuseks meenutame, et katust tuleb uuendada tervikuna ja vaadata tasub pikka plaani, mitte keskenduda kiirele “nähtavale” mure lahendamisele. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu. Nii katusel kui ka seinas Classic Silence.

Äripäeva aprillikuu terviseraamat „Met Flexi dieet. Kasutage paremat kütust, põletage rohkem rasva“ on nagu põnev kokaraamat, kust saab huvitavaid retsepte ja nippe, kui soovid oma kaalunumbril silma peal hoida. Saates räägib toitumisterapeut Külli Holsting sellest raamatust ajendatuna erinevatest dieetidest ja tänapäevastest toitumissoovitustest. Milline on maailma kõige lihtsam dieet? Kas tuntud rahvatarkuses, et „hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ning õhtuöök anna vaenlasele“ peitub oma tõetera? Kas meie laste toitumisega on tõesti lood nii halvasti, nagu räägitakse? Millal on kasulik süüa ja mida süüa? Toidu- ja tervisejuttu siin juba jätkub, ka kevadisi nõuandeid! Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.

Oleme rohepöördesse pea ees sisse hüpanud teadmata, kui sügav on tegelikult vesi, ehk tormanud kasutusele võtma kütuseid, mis ei ole veel kasutusvalmis ning teinud sellega paraja karuteene kogu ettevõtmisele, nentis Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas. „Rohepööre on teema, millega peame kindlasti tegelema, kuid seda tuleks teha tasa ja targu, sammhaaval ning tormama kohe pea ees kasutusele võtma kütuseid, mis kogu ettevõtmisele pigem kahju, kui kasu toovad,“ lausus Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas saates „Logistikauudised eetris.“ Ta peab silmas mitte just kõige tarbijasõbralikumat esimese põlvkonna biodiislit FAME, mis aastate eest tarbijad korralikult ära ehmatas ja nüüd on ka oluliselt parema kvaliteediga HVO diislikütusel sellest taagast väga raske lahti saada. „Muidugi ma möönan, et taaskasutatud toorainetest valmistatud HVO diislikütuse laialdasemat levikut takistab selle kõrge hind, kuid väga paljud inimesed pelgavad seda just FAMEga saadud kogemuste tõttu,“ lausus Alas, kelle sõnul pole need kaks asja absoluutselt võrreldavad. Alas tõdes, et ehkki Eesti on panustanud palju biogaasi tehnoloogiasse, siis transpordisektori keskkonnaeesmärke sellega ei lahenda. Esiteks on sõiduautotootjad CNG tehnoloogia arendamise lõpetanud, raskeveokite maailmas valitseb selle osas aga umbusk, sest puudub piisav taristu ning gaasiautod ise on kallimad. Sobivaks alternatiiviks olekski HVO, mida veondussektori hea meelega kasutaks, kui selle hind vähegi taskukohane oleks. „Me peame mõlemale andma täna võimaluse, sest vesikutehnoloogia on veel liiga kauges tulevikus. Õnneks on ka valitsuse tasandil hakatud sellest aru saama,“ rääkis Alas. Alasega vestles Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas

Andmete kasutamine aitab vältida turunduskirjade sattumist sihtgrupi prügikasti, ütleb Infopankuri stuudios Äripäeva infopanga digiturunduse spetsialist Martin Õunap (pildil vasakul). Ent nii lihtne see siiski pole, et andmed lähevad masinasse ja annetajad tulevad välja. Kampaaniate andmeid tuleb ka järjepidevalt analüüsida, kinnitab äsja turundusteo 2023 auhinna pälvinud Kirikufondi tegevjuht Katri Gailit (taga keskel). Katri Gailit ütleb, et suuremad ja tuntumad kirikud on annetajate seas populaarsemad, väiksemate kirikutega on keerulisem ning tulemus sõltub tihti ka sellest, kui aktiivne on kohapealne kogudus. Ka kirikufondil on kogemus, kuidas kõik – pilt, sõnum, ajastus – tundus õige, kuid kampaania tööle ei hakanud. „Toona me isegi peatasime kampaania,“ ütleb ta. Küll aga on andmeanalüüs olnud suureks abiks sihtgrupi seadmisel, sõnumi korrigeerimisel ning tuntuse kogumisel. „Näiteks hakkasime kirju saates jälgima ka ettevõtete finantstulemusi, sest pole ju mõtet küsida annetust ettevõttelt, kes ise tunneb end abivajajana,“ toob ta näite. Martin Õunapi hinnangul pole müügi- ja heategevusturunduse vahel nii suurt erinevust kui võiks arvata. Igas kampaanias tuleb jälgida kolme asja: klikkajad, avajad ja (Kirikufondi puhul) annetajad. Kui inimesed avavad kirja, siis on hea pealkiri, kuid klikivad linkidele, siis on hea sisu, kui annetavad, siis läheb see teema neile korda. „Kui avamine on väga kõrge, aga klikkajaid või annetajad pole, siis järelikult ei lähe sisu pealkirjaga kokku, andmebaas on vale või sihtgrupp vääralt valitud,“ räägib Õunap. „Alles hiljuti tegime e-maili kampaania, kus kirjade avamisprotsent oli praktiliselt olematu. Analüüsisime olukorda ja leidsime, et meie sihtgrupp oli vale. Muutsime seda ja kampaania hakkas tööle.“ Saatejuht on Sigrid Kõiv, pildi autor on Marko Kaldma.

Töökohal on põhjalikult hinnatud koolitusvajadust, leitud kriitiline arengukoht, leitud koolitaja, koolitus põhjalikult ette valmistatud, läbi viidud, tehtud tagasisideküsitlus, töötajad on rahul olnud ja siis … naasevad nad oma töökohtadele ja elu läheb vanaviisi edasi. Mis juhtus? Miks oodatud muutust ei toimunud? Coursy asutaja ja tegevjuht Agu Remmelg selgitab aprillikuu saates „Töö ja palk“, miks juhtub tihti nii, et koolitusel räägitu kukub surnult maha juba koolitusruumi ukse ees ja miks jõuab sageli üksnes väike osa omandatust ka päriselt töökeskkonda ja ‑protsessidesse. Mis on läinud valesti, kui töötajad pärast koolitust vanade töövõtete juurde naasevad? Agu selgitab muu hulgas, mis on uue aja inimest koolitades teistmoodi, mis on kõige sagedasemad vead, mida koolituste puhul tehakse, ja mis on ühe tõeliselt kasuliku ja tõhusa koolituse võtmesõnad. Juttu tuleb ka noortest ja tähelepanust, tagasisidest ja mõõdikutest ning juhi, personaliosakonna ja töötaja kohustustest. Vestlust juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Helen Roots ja Agu Remmelg. Foto: Andres Laanem

"E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu värsketest muudatustest ja trendidest, mis seotud turunduslike ja käitumuslike andmete kogumisega digitaalses keskkonnas, peamiselt e‑poodidele. Selleks kutsusime stuudiosse valdkonna tipptegija Mediabrands Digitali Performance tiimi juhi Karl Lilenbergi. Saates tuleb juttu Google Consent Mode’ist, andmete kogumisest, e‑poodide usaldusväärsusest ning sellest, mida e‑poed peavad tegema, et nende e‑kauplused oleksid muudatustega vastavuses. Milline saab olema küpsiste kadumise mõju ning kui kaua hoida taasturunduses kliendi kontakte? Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol vasakult: Kuldar Kullasepp ja Karl Lilenberg. Allikas: Äripäev

Kevadel on õige aeg üle vaadata, et õlid, millega terrassilaudu töötleme, oleksid inimestele ohutud. Rääkimata sügavtöödeldud puidust, millele astutakse peale palja jalaga. Uudseks lahenduseks hoonetes, kus on vaja põrandate alla viia kaableid, on nn tõstetud põrandate avatav süsteem. Põrandaplaadid on siingi taaskasutatavast materjalist ja keskkonnasõbralikud. RM Stuudio müügijuhi Rain Aderi sõnul on Eestis aastaid kasutatud küll kinnist tõstetud põrandate võimalust, kuid väga levinud pole avatavate tõstetud põrandate süsteem. „Tõstetud põrandate alla saab mugavalt paigutada kommunikatsioonid ja ei pea betooni kuivamist ootama ning kui on hiljem vaja ruumide paigutust muuta, ei pea jällegi betooni seest välja lõhkuma,” rääkis Ader sisuturunduslikus saates "Kõik ärikinnisvarast". Metallist jalgadele toetuvate põrandaplaatide valik on suur, muist on võimelised taluma isegi raskeveokite koormust. „Näiteks sellisel juhul, kui tööde järjekord näeb ette, et enne tuleb põrand ära panna ja siis algavad ehitustööd, näiteks lennuväljal,“ selgitas ta. Osmo õlide maaletooja on hakanud terrasside tarbeks Eestisse tooma töödeldud puitmaterjale, mis on immutatud ränioksiiduga. Tootespetsialisti Andres Leismanni sõnul on tegu keskkonnasõbraliku materjaliga. „Meil ei ole vaja biotsiide terassiõlide sisse, kuna terrassil me käime paljajalu ja väikesed lapsed roomavad käpuli ringi,” on Leismann kompromissitu. Kuula saates, millal on õige aeg terrassihooldus ette võtta ja millised on tervisele ohutud terassimaterjalid, millised on põrandakattematerjalide uuemad lahendused ja miks kasutada klaasist plaate. Saates räägivad RM Stuudio müügijuht Rain Ader ja Osmo tootespetsialist Andres Leismann, saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol RM Stuudio tootespetsialist Andres Leismann ja müügijuht Rain Ader. Foto: Äripäev.

1. juulist 2024 hakkab kehtima turvategevuse seadus. Saates räägime, mida see endaga kaasa toob. Uues seaduses on selgelt eristatud valvetöötaja ja turvatööaja - teeme selgeks, mis on nende erinevus.  Pikemalt keskendume turvatöötajate tööle ja väljaõppele ning räägime, millises osas tehnoloogia inimest selles töös asendada suudab.  Saatekülalised on G4Si valvedivisjoni direktor Villu Õun ja G4Si mehitatud valve müügijuht Kristiina Eelmaa. Saadet juhib Hando Sinisalu.  Fotol Villu Õun. Foto: Liis Treimann.

Taskuhäälingusaate teemaks on naha tervis ning “nooruslik” vananemine. Kuigi füüsilist tervist mõjutavad ka faktorid, mida me muuta ei saa, on hea teada, et nooruslik välimus on paljuski ka enda teha. Saatest saad teada, kuidas stress ning kehvad toitumis- ja eluviisiharjumused mõjutavad soolestiku kaudu ka nahka ning kas vananemise ilminguid saab tagasi keerata. Mida siis ikkagi teevad “vabad radikaalid” ja millal meid ohustab oksüdatiivne stress? Pharma Nordi koolitaja ja toitumisterapeut Triin Terasmaa selgitab muu hulgas, mida näitavad limaskestade probleemid ning miks soolestik võib lekkima hakata. Saate lõpus on kuulajale üllatus! Saatejuht on Õnne Puhk.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas teehooldusseadmeid tootva ja Sami kontserni kuuluva Sami Machinery juhatuse liige Villu Valm, kellega räägime ettevõtte ja tööstuse käekäigust. Valm räägib saates, kuidas toimib ettevõtte rahvusvaheline müügivõrgustik ja tarneahel. Samuti on juttu rahvusvahelist müügist ja messidel käimisest. Valm annab nõu, millist lahendust võiks kaaluda ettevõtted, kes messidel ei käi, ja toob välja oma põhimõtted, kuidas kliendisuhteid arendada. Räägime ka ettevõtte investeerimisplaanidest, mis näevad ette nii mitme müügiesinduse ehitamist kui tehase laiendamist. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Villu Valm. Autor: Harro Puusild

Stoneridge Electronicsis toimuvad reedeti pooletunnised kringilõunad, et rääkida läbi, mis on ettevõttes sel hetkel kõige olulisem, milline on värske tagasiside klientidelt ja ka kuidas töötajad end tunnevad. See on kvaliteetsele sisekommunikatsioonile hea alus, leiavad ettevõtte tehase- ja tehnoloogiajuht. Stoneridge Electronics valmistab autotööstusele elektroonikatooteid, tänavu tähistab ettevõte oma 25. juubeliaastat. Tehasejuhi Ardo Asperki ja tehnoloogiajuhi Milko Milatškoviga räägime saates, kuidas on läbi veerand sajandi tehas oma ülesannetes ja sisus muutunud, kus on olnud põnevad õppimiskohad ning milliseid arenguvõimalusi pakutakse inseneridele. Rahvusvahelisse gruppi kuulumine on Stoneridge’i tugevus, mis on andnud hulga teadmisi ja hea võrdluse, kuidas suhelda erinevate tarnijatega. Ka tuleb vestlusest välja, missugune on kõige väärtuslikum töötaja ja mida teeb üks 270 töötajaga ettevõte, et juhtkond oleks kursis, kuidas tehases töö iga päev reaalselt toimub. Saates räägitakse ka, kuidas autotööstust arendada, millised on Stoneridge’i kasvuplaanid ja millele võiks riik insenere koolitades rohkem mõelda. Selgitame välja, millised on eduka tehase võtmesõnad ja kuidas plaanib Stoneridge olla viie aasta pärast Euroopa parim tehas. Saadet juhib Tõnu Einasto. Pildil Milko Milatškov, pildi autor Sander Rohtla.

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu sellest, millele digiturunduses tähelepanu pöörata järgneva 12 kuu jooksul, kui on soov raha teenida. Saates räägitakse ka sellest, miks tuleb mõelda sellele, mis tegevused tegelikult tulemusi toovad ning sellest, et erinevatele kanalitele tuleks panna erinevad eesmärgid. Kas TikTokis on võimalik orgaaniliselt ka midagi saavutada? Kuidas veebileht paremaid tulemusi teeks ning kuidas vaadata, et SEO tegevus on tulemuslik? Selleks oleme saatesse kutsunud Nobel Digitali partneri Anni Kitsingu. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Fotol: Saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja Nobel Digitali partner Anni Kitsing. Allikas: Äripäev

Saates räägime IT-teenuste sisseostust ja sellest, millist väärtust loob ettevõtetele IT-partnerite kaasamine. CGI Eesti ärilahenduste divisjoni juht Martin Hunt selgitab, mis teenuseid tasub sisse osta ja mida pigem ise teha, õpetab valima IT-partnerit, kirjeldab Eesti turul pakutavaid teenuseid, nendega seotud peamisi väljakutseid ja perspektiive. Samuti tulevad jutuks vastutuse delegeerimine organisatsioonist välja, tehisintellekti mõju ning ka küberturbe küsimused. Saatejuht on Indrek Kald. Fotol Martin Hunt, foto: CGI Eesti

„Teabevara tunnis“ käsitletakse teravmeelset ja aktuaalset teemat – võlgade sissenõudmist ja võlgnikega seotud andmete avaldamist. Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar jagavad ekspertteadmisi efektiivsest võlamenetlusest. Saame teada, kuidas võlgade menetlemises püsivalt riske maandada ja millised on vaidlused seoses võlgnike informatsiooni avaldamisega sotsiaalmeedias ja maksehäireregistris. Saatekülalised toovad välja olulised aspektid isikuandmete kaitse üldmäärusest, kohtupraktikast ning sellest, kuidas tuleb võlgnike kohta andmeid avaldades kinni pidada õiguslikest alustest ja vältida seeläbi ebaseaduslikku tegevust. Lisaks räägitakse, kuidas firmad ja eraisikud saavad end kaitsta, kui nende kohta on ekslikult või põhjendamatult avaldatud võlgniku andmeid. Arutletakse ka selle üle, millal on mõistlik võitlus võlgade sissenõudmiseks ette võtta ja millal tuleks kaaluda sellest loobumist. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi ja Aldo Vassar. Autor: Andres Laanem

Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik. Seekordses "Rohepöörde praktikute" saates tuleb juttu kestlikkusteemade ümber tiirlevatest pooltõdedest ja vildakatest väidetest. Kas püüdlused jõuda kliimaneutraalsuseni on utoopia? Miks Poola ja Hiina võivad fossiilse energiaga toota, aga meie Eestis mitte? Kas Eesti järgib Euroopa Liidu norme liiga püüdlikult? Kas me tõesti jõuame ehitada oma energiasüsteemid kuue aastaga ümber, nii et aastaks 2030 oleks Eestis omamaine taastuvenergia tootmine sama suur kui meie aastane energiatarbimine? Kas ESG nõuded on osa ettevõtjate jaoks ahistavad? Kuidas saame rääkida ühe suupoolega, et rohelisemaks muutumisel on meie majandus naabritega võrreldes maha jäämas ja teise suupoolega, et see on meie majandusele võimalus teha uus suur hüpe? Nendel teemadel vestlevad Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja finantsjuht Anneli Turkin ja rohevaldkonna ekspert ning ClimaCashi kaasasutaja Erik Moora. Saatejuht on Kerttu Metsar. Fotol: Erik Moora (ClimaCash) ja Anneli Turkin (Tallinna Lennujaam). Autor: Kerttu Metsar

Lisanna Miiter liitus looduskosmeetika ettevõttega Magradaga, kuna ta nägi, mida ema saaks paremini teha ja tundis, et tahab aidata. Ema Kaire Miiteri sõnul ei olnud üldse raske tütre kriitikat vastu võtta ja sai aru, et mõnes asjas ta ei konkureeri Lisannaga, kuna tal on äärmiselt tark laps. Algul aitas Lisanna enda tavatöö kõrvalt ja juba siis nad nägid, kuidas Magrada kasvas iga kuuga silmnähtavalt. Kui Lisanna sai ka ise emaks, hakkas ta mõistma veel paremini ema ja tütre sideme olulisust, tuli Tallinnast Pärnusse tagasi ja asusid igapäevaselt koos toimetama. “Ma mäletan, kuidas ta tuli, et ema, võta mind tööle. Mõtlesin, et lõpuks ometi, kuna vajasin seda abi juba ammu,” jagas Kaire rõõmsalt. Tütar peab emaga koos äri tegemise suurimaks plussiks igapäevaselt koos veedetavat kvaliteetaega ning seda, kuidas ühise eesmärgi suunas liikumine ühendab. Ema lisas, et oma pereliiget on nii palju lihtsam usaldada ka. Missugusest pere murest sai alguse ise looduskosmeetika tootmine, kuidas ema ja tütar koos töötades häid suhteid hoiavad ning kuidas pere noorim tütar oma õpetajale mõeldud kingituse talle hoopis 50 euroga maha müüs, saate kuulata juba saatest “Võitjate põlvkonnad”. Saadet juhib Jana Palm. Fotol vasakult: Lisanna ja Kaire Miiter (autor Jana Palm). Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm.

Erametsade majandajad tunnevad, et riik kehtestab hoogsalt erinevaid piiranguid metsade majandamisele, kuid ei mõtle pikemas perspektiivis puidu saamisele, räägib saates Mets ja majandus Eesti suurima erametsaomaniku Foreko tegevjuht Marti Piirimäe. Suurimaks takistuseks on erinevate piirangute kehtestamine metsade majandamisele. Näiteks metsades väärtuslike elupaikade inventeerimine, mille puhul metsaomanik saab kehtestatud piirangutest teada alles metsateatise esitamisel. Või kevadine linnurahu. Või ka see, et erinevate looduskaitseliste piirangutega on hõlmatud kolmandik metsadest. „Põhiline hirm ongi looduskaitselised piirangud, me ei tea, kui kaugele need lähevad ja millised täiendavad piirangud võivad veel juurde tulla. Kui me võrdleme ennast näiteks naabritega Skandinaavias, Lätis, Leedus, siis Eestis on juba tunduvalt rohkem erinevaid piiranguid kui neil“ räägib Piirimäe. Foreko on Eesti suurim erametsaomanik, ettevõte kujunes Graanul Investi metsaportfelli ümberkujunemisel ning selle alla kuulub praegu mitu suurt metsandusettevõtet – Valga Puu, Roger Puit, Karo Mets, lisaks mõned väiksemad firmad. Kokku on ettevõtte hallata üle 70 tuhande hektari metsa. Saadet juhib Toomas Kelt. Pildil Foreko tegevjuht Marti Piirimäe, foto autor Toomas Kelt.

Räägime põllumajandusest, põlvkonnavahetusest ja sellest, kuidas noored põllumehed praegust majanduskeskkonda ning tulevikku näevad. Juttu tuleb põlvkonnavahetuse praktilistest nüanssidest, sellest kui populaarne on põllumajandus noorte seas ning sellest, miks Eesti põllumehed Euroopa ametivendade eeskujul ei streikinud. Mis valmistab noortele põllumeestele meelehärmi, kui helge või tume on põllumajanduse tulevik ning milline on õiglane piima hind rääkisid Lääne-Virumaal tegutseva Kuie Põllumajandusühistu juhatuse liige Johannes Toom (vasakul) ning Viljandimaal tegutseva Pajumäe Talu peremees Viljar Veidenberg (keskel). Tehingutrende põllumajanduses kommenteeris Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat ja põllumajanduse töögrupi juht Siim Maripuu (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" tuleb teemaks energiasääst ja elamute moderniseerimine ning automatiseerimine. Kuidas elamuid energiatõhusamaks muuta ning milliseid vahendeid selleks kasutada ning miks seda kõike vaja on? Loomulikult räägime ka sellest, kui palju lisaks keskkonnasäästmisele ka omanikud finantse säästa võivad. Stuudios on külas Bisly tegevjuht Ants Vill ja Lumi Capitali partner Raiko Uri. Saatejuht on Mart Valner. Foto: Ants Vill. Allikas: Hallik Visuals

Äripinda otsival kliendil tuleb arvestada sellega, et lähiajal valmivaid äripindu lisandub aina vähem, sest osa arendajaid on uute projektide alustamist teadmata ajaks edasi lükanud. Kuna toormete hind, intressid ja tööjõukulud on võrreldes paari aasta taguse ajaga lakke tõusnud, siis üürihindade langust prognoosida ei saa, märgivad kinnisvaraarendaja Favorte müügijuhid Ivo Tammearu ja Tarmo Rammo. Üha rohkem ettevõtteid saavad aru, et tootmisüksust või ladu amortiseerunud ja suuri küttekulusid nõudval pinnal hoida pole otstarbekas. Eriti nüüd, kui ettevõtted on hakanud jälgima jätkusuutlikkuse printsiipe ja uuele pinnale kolides võib kõrvalkuludelt võita lausa 2-3 korda. Lisaks hindavad koolipingist tulnud talendid kaasaegset puhast töökeskkonda ja vananenud äriruumidesse ei õnnestu naljalt noori inimesi leida. Tarmo Rammo sõnul on seevastu stock-office-tüüpi äriüüripinnad ennast Eestis hästi õigustanud ja paljud ettevõtted on kolinud oma tegevuse ühele pinnale kokku. Linna sisenevate suurte maanteede ääres asuvad tehnopargid on ideaalsed kohad, kus tootmine, ladu ja kontor kõik ühe katuse alla tuua. Millist kokkuhoiuefekti stock-office ettevõttele pakub ja kuidas nutikate tehnoloogiliste lahendustega kulusid kontrolli all hoida, saab lähemalt kuulata Äripäeva raadio saates „Kõik ärikinnisvarast“. Saates jagavad Favorte müügijuhid Ivo Tammearu ja Tarmo Rammo mõtteid, millised on energiasäästlikud lahendused ja kas üürnike ning arendajate nägemused äripinnast kattuvad. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Favorte müügijuhid Ivo Tammearu (paremal) ja Tarmo Rammo. Autor: Juuli Nemvalts

Tehisintellekti kasutuselevõtt muudab tööstuses protsessid efektiivsemaks, kuid see eeldab soovide ja vajaduste kaardistamist. Huvi tehisintellekti vastu ka tööstuses kasvab kiiresti, aga millega tuleks tööstusettevõttel arvestada enne AI kasutuselevõttu? „See protsess, mida ettevõte soovib tehisintellekti abil automatiseerida, on vaja selgelt enda jaoks ära kaardistada, teiseks on oluline saada kontrolli alla andmekvaliteet,“ rõhutab saatekülaline digiekspert ja Digiwise´i Lauri Antalainen. Küsimusele, kas arusaam tehisintellektist on jõudnud turule, vastab Antalainen, et väga palju on teadlikus paremaks läinud tänu suurtele keelemudelitele ja nende pakutavatele võimalustele. “Paarisaja töötajaga metalliettevõtte juht tunnistas, et kuigi ma rääkisin juba pikalt tehisaru võimalustest, siis tegelikult sai ta alles pärast ChatGPTga tutvuse tegemist aru, mis võimalusi AI võiks pakkuda. Seni oli ta arvanud, et see on nagu lendavad autod, et me räägime ja räägime, aga tegelt seda kunagi ei tule,” jagas Antalainen saates “Fookuses: tark tööstus”. Seda, et tehisaru inimesed tööta jätaks Antalainen ei usu. “Taaskord tõusevad nõudmised töötajate kvalifikatsioonile. Tehisintellekt omandab kõige suurema väärtuse piisavalt vilunud ja targa töötaja käes. Nagu kunagi seadmete automatiseerimise juures: liinitööliste asemel tulid seadmete operaatorid. Inimesed ei kao ära, vaid asenduvad nendega, kes oskavad AI-d kasutada,” julgustas Antalainen. Seda, milliseid toetusi on riigi poolt tehasearendusele oodata, jagab saates EASi ja Kredexi ühendasutuse toetuste osakonna teenustejuht Kristiina Niilits. Saadet juhtis Harro Puusild. Fotol: Lauri Antalainen ja Kristiina Niilits. Autor: Harro Puusild

Tööandjate Keskliit tellis eelmisel aastal uuringu, kus palus uurida tööstussektori juhtide ja omanike innovatsiooni, ambitsiooni ja arendamise hoiakuid. Saates avame uuringu tulemusi ja räägime, kuidas juhtide hinnangul tööstusesse ühiskonnas suhtutakse ja milliseid võimalusi nähakse innovatsiooniks. „Mul on tunne, et tööstust on valesti mõistetud ja kogukonna poolt tähelepanuta jäetud,“ hindab küsitluse läbiviija Keiu Telve. „Tööstus vajab arenguks kogukonna tuge.“ Veel märgib Telve, et tööstuse kuvand on jäänud vanasse aega kinni. „Kui me räägime mis tahes uuenduslikkusest tänapäeva rohelise maailmavaatega hästi kaasaskäivast tööstusest, siis millegipärast on ühiskonna ja kogukonna reaktsioon tuliselt vastumeelne.“ Saates olid Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutaja ja küsitluse läbiviija Keiu Telve, tööstusettevõtte Ruukki Baltikumi juht Kristjan Keert ning Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Saadet juhtis Harro Puusild. Fotol: Tööstusettevõtte Ruukki Baltikumi juht Kristjan Keert ja Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Üle veebi osales saates Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutaja ja küsitluse läbiviija Keiu Telve. Foto: Harro Puusild.

Saates on külas digiekspert ja Leanest OÜ juht ning aasta tehase konkursi žürii liige Marko Saviauk, kellega räägime tööstuse olukorrast ja digitaliseerimisest. Saviauk märgib saates, et keerulisest majandusolukorrast hoolimata jätkavad paljud tööstusettevõtted investeerimist tarkadesse lahendustesse, sest see on viis, mis aitab kulusid kokku hoida. Saviauk tõdeb saates, et näeb tihti olukordi, kus tootmisettevõtted ei ole suures soovist hoolimata tehisintellekti rakendamiseks valmis. „Tavaliselt ei olda selleks valmis. Tehisintellekt ei ole mingi võlur,“ rõhutab ekspert, „aga tihti mõeldakse, et mina ei oska probleemi lahendada ja küll AI (artificial intelligence) tuleb ja lahendab. Seda ei juhtu ja ei hakkagi lähiajal juhtuma.“ „Tehisintellekti kasutamine käib läbi õpetamisprotsessi. Sa pead oma protsesse ülihästi tundma, et selle pinnalt otsuseid teha ja AI-d õpetada. Paljud projektid jäävad selle taha pidama, et ettevõtted ei tea täpselt, mida on vaja. Puudub teadmine, kuidas AI võiks neid päriselt aidata,“ rõhutas Saviauk. Küberrünnakute probleem on Eesti tööstuses suurem, kui välja paistab, sõnas ekspert. „Olen näinud tehaseid ja päris mitmed on küberrünnaku tõttu olnud halvatud nädalateks ja kuudeks. Tehased seisavad ja kaotavad meeletult raha, klienditellimusi ja kõike muud. Need on suured probleemid ja siin ei ole midagi välja mõeldud,“ sõnas Saviauk ja tunnistas, et kahjud ulatuvad miljonitesse eurodesse. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol: Marko Saviauk. Foto autor: Harro Puusild.

Seekordses Terviseuudiste saates räägime laste operatsioonidest ja sellest, mida lapsevanem teada võiks. Kuidas last ette valmistada ja kuidas ise olla. Samuti tuleb juttu sellest, mida tähendab „lapsega operatsioonisaali“, mida on võimaldatud laste heaolu silmas pidades varsti juba aasta aega. Selleks on saatesse tulnud Tallinna Lastehaigla operatsiooniploki vastutav õde Kaarin Tohter ja tema kolleeg Aili Lääs, kes oli samas haigla operatsiooniploki õendusjuht 10 aastat. Saadet juhib Violetta Riidas. Foto: Äripäev

Eesti iduettevõte 1oT raputab IoT maastikku uudsete e-SIM lahendustega, mis võimaldavad nutiseadmetele lihtsat võrguühendust. Saates avab ettevõtte suuromanik ja tegevjuht Märt Kroodo firma teekonda ja tõdeb, et idufirma loomine ja kasvatamine on ropp töö ning edu taga on tema hinnangul julgus esitada lolle küsimusi. Räägime tulevikust ja uute võimalike turgude vallutamisest. 1oT-lahendusi leiab kõikjal maailmas - alates elektriautode laadijatest kuni ohustatud linnuliikide jälgimisseadmeteni välja. Kroodo selgitab, kuidas võitis 1OT algusaegadel telekomide usalduse ja kuidas nad on suutnud kanda kinnitada enam kui 170 riigis. Saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: Märt Kroodo. Allikas: 1oT

Elukutseline börsikaupleja võttis investor Toomase võimalikud ostumõtted ette ning tegi igaühe kohta põhjalikuma analüüsi. “Hetkel oleks see ebamõistlik otsus,” ütles börsikaupleja Igor Doroshenko selle peale, kui investor Toomas peaks praegu oma Nvidia positsiooni suurendama. Doroshenko seda otsust heaks ei peaks: “Natukene halb otsus tundub olevat, kuigi tegemist on hea aktsiaga, on selle hind lihtsalt liiga krõbe.” Värske "Investeerimisportfell 2030" saate fookuses on põhjalik ülevaade aktsiatest, mis on investor Toomase radaril. Doroshenko jagas muuhulgas ekspertarvamust ja analüüsi erinevate sektorite ning ettevõtete kohta alates küberturvalisusest kuni energia- ja tervishoiusektorini. Kaupleja ise ootab ees korrektsiooni, et siis ise oste teha. “Hetkel on hea ettevõtet valida ja paremat hinda oodata.” Doroshenko peab praegu aktsiad liiga kalliteks. “Aktsia hind koosneb kahest komponendist, üks on fundamentaalne analüüs, mis sõltub firma kasumist ja käibest ning teine on emotsionaalne pool ja ootused, mis pannakse selle fundamentaalsele väärtusele veel juurde,” lisas Doroshenko. Samuti tuli aruteluks suurte USA tehnoloogiaaktsiate nagu näiteks Nvidia, Amazoni ja Microsofti tulevik ning juttu tuli sellest, kuidas geopoliitilised riskid võivad mõjutada investeerimisotsuseid. Saadet juhib Andre Anni Äripäeva börsitoimetusest. Foto: Igor Doroshenko Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Ärikinnisvara arendava Restate nõukogu liige Ardi Roosimaa selgitab, et kliendile 10 eurose rendihinnaga ruutmeetri eest kannatab hooneid äriplaani mõttes ehitada küll, ent nipp on kuidas saada sellest odavamalt. „Odavamalt tegelikult saab,“ väidab Roosimaa saates „Kinnisvaratund“. Täna on stock-office laadsed lao- ja tootmishooned ligikaudu 3000 m2 põrandapinnaga, mida jaotatakse umbes 10 erinevaks boksiks. „Et saada suuremat efektiivsust, tuleks ehitada suuremaid maju, 5000 ruutmeetriseid ja panna sinna bokse rohkem,“ räägib Roosimaa. „Ent siis tekib maatüki kuju küsimusi ja ka mitmeid teisi asju sinna juurde ja läheb paljuski muus mõttes keeruliseks.“ Roosimaa selgitab, et Restatel on portfellis ka umbes 10 000 m2 hooneid, kus boksid 500 ja 1000 ruutmeetrised ja seal on ka rendihinnad hoopis teisest klassist, jäädes umbes 7 euro juurde. Taolise hoone rajamise koguinvesteeringu suurust on Roosimaa sõnul raske nimetada, sest paljuski sõltub majatüübist ning ka sellest kui kiiresti õnnestub hoone realiseerida, ent ühe stock-office standardtoote maht on tema sõnul kusagil 3,5 miljoni juures. „Et pakkuda soodsat rendihinda peab kogu investeering olema alla tuhande euro ruutmeetri eest, millest ehitushind moodustab tavaliselt 70-80%,“ toob Roosimaa välja. Kuidas taolise hinnaga hooneid valmis ehitada, millist tootlust pakuvad need investorile, räägib Roosima täpsemalt saates. Lisaks ka seda milline on olnud viimastel aastatel äripindade hinnaindeks ning kuidas see suhestub elukondliku kinnisvara mõne aasta taguse rekordilise hinnatõusuga. Samuti rääkisime saates kuidas rendilepingutes praegusel hetkel rendihinda indekseeritakse, milliseid aastaseid rendihindade tõuse praegu turul kokku lepitakse ning ka seda kui pikad on praegu keskmised äripinna rendilepingud. Lisaks analüüsisime ka üldiselt ärikinnisvara turuseisu ja Roosimaa esitas oma prognoosi lähitulevikuks. Fotol Roosimaa 2015. aastal kinnisvarakonverentsil esinedes, foto autor Andras Kralla. Saatejuht on Lauri Leet.

Juhtimine ilma juhtideta kõlab paradoksaalselt, ent see on üha enam kerkimas esile kui tuleviku töökultuuri võimalik suund. Kuidas mõista, et on aeg liikuda traditsioonilisest juhtimismudelist kaugemale, isejuhtivate meeskondade poole? Millised on peamised väljakutsed ja võidud, mis sel teekonnal ees ootavad? Koolitaja ja elluviimise coach Eero Sikka jagab oma teadmisi ja kogemusi, et valgustada teed organisatsioonidele ja juhtidele, kes on valmis avastama isejuhtimise potentsiaali. Äripäeva koolitusäri juht Marianne Lõhmus uurib "Äripäeva juhtimiskooli" saates, millised on konkreetsed sammud ja tööriistad, mida saab kasutada meeskonna isetoimivaks muutmiseks. Millised on need olulised muutused mõtteviisis ja praktikas, mis aitavad luua innovatsiooni ja kasvatada töötajate rahulolu? Fotol Eero Sikka. Foto autor: Raul Mee.

Eesti süvatehnoloogia sektor kasvab jõudsalt ja eelmisel aastal kogusid üle poole Eesti idufirmade investeeringutest just teadusmahukad ettevõtted. Startup Estonia süvatehnoloogia programmi juhtivad Inga Kõue ja Vaido Mikheim rääkisid "Ükssarvikute kasvulava" saates sektori edusammudest ja probleemidest, mis vajaksid lahendamist kiiremaks kasvuks. Sektoris on puudu oskajatest, rahast ja lisaks piirab idufirmade sündi Eesti korruptsiooniseadus. Ülikoolides on umbes 1000 uurimisprojekti, millest võiks välja kasvada süvatehnoloogia idud. Eelmisel aastal sündis neid viis. "Kui sa teed teadust ja samal ajal üritad ka sinna ettevõtet peale ehitada, siis see paraku ei ole võimalik toimingupiirangu tõttu," ütles Kõue. Samas tõi ta näitena USA, kus tihti on äriline väljund lahutamatu osa teadlaste tööst. Saatejuhiks ja fotograafiks oli FoundME toimetaja Tarmo Virki.

"Finantsuudised fookuses" saates heidame valgust ärimaailma ühele kõige pakilisemale küsimusele: kuidas saavutada tipp-tulemusi tulemusjuhtimise kaudu. Elame ajastul, kus konkurents käib üha kiiremini ja innovatsioon toimub peadpööritava kiirusega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et ettevõtted mõistaksid, kuidas oma tegevust optimeerida ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi. Arutelus osalevad ja erialaseid teadmisi, uusi perspektiive ning praktilisi nõuandeid toovad kuulajateni kasvumentor ja kogenud endine tippjuht Anti Orav ning juhtimisnõustaja ja juhtimisarvestuse asjatundja Andro Kullerkupp. Käsitleme põhjalikult, kuidas tulemusjuhtimise süsteemid toimivad, milliseid samme tuleks astuda süsteemi loomisel, kuidas maksimeerida meeskonna potentsiaali läbi enesejuhitavuse, milliseid juhtimismõõdikuid valida, kuidas seada eesmärke, mis tõesti motiveerivad, ning kuidas navigeerida läbi peamiste raskuste, mis kaasnevad tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötamisega. Pakume kuulajatele reaalsete näidete abil loodud juhiseid. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil vasakult: Andro Kullerkupp, Paavo Siimann ja Anti Orav. Foto: Mai Kroonmäe

"Enamik meie kliente ütlevad, et hind võiks olla isegi kõrgem. Kuid ma tajun, et tegelikult ei ole võimalik enam hinda tõsta," rääkis Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol saates „Turismitund“. Kui tõsta hinda, kaoks restoranil üks kliendigrupp sootuks ära, millest oleks Vihtoli sõnul ääretult kahju. „Meil on kodurestoran ja me tahame oma koju neid inimesi, kellega on ühine vaib. Ja ma ei ole huvitatud ainult nendest inimestest, kellel rahakott on piiritu,“, rääkis Vihtol. Pärnus tegutseva Villa Wesseti peremehe Mart Kuke sõnul on hinnalagi aga restorani tavasaalis ja peakoka saalis erinev. „Ma näen, et tavasaalis on hinnalagi käes aga peakoka saali puhul ma näen, et enamus kliente ei ole Pärnust ning nemad pole nii hinnatundlikud,“ rääkis Kukk. Ta lisas, et restorani tullakse ka eraldi kaugemalt sööma, mistõttu on neil klientidel okei maksta ka kallimat hinda. Seetõttu planeerib Kukk peakoka saalis lähiajal ka hindu korrigeerida. Räägime saates restoraniettevõtlusest ja uurime, mis tunne on kahel tunnustatud restoranipidajal kevadhooaja eel ning kuivõrd hooajalisus üldse premium segmendis rolli mängib. Juttu tuleb Eesti restoranide hinnatasemest ja sellest, mis seda mõjutab. Uurime, kas personali värbamine on läinud lihtsamaks, milline on olukord ümbrikupalkadega ja mida on Eesti ettevõtjatel õppida maailma parimaks valitud Taani restoranilt NOMA. Samuti räägime, millist rolli mängib restoranides jätkusuutlikkusega tegelemine ja saatest kuuleb ka retsepti eduka restorani avamiseks. Külas on Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol ja Villa Wesseti peremees Mart Kukk. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Eelmise aasta septembriga võrreldes on ehituses sisendhinnad kohati langenud 5-10%, aga seda mitte kõigis segmentides, ütles Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk. Odavamaks on tema sõnul läinud just kohaliku tootja materjal ja seadmed. Hergauk rääkis saates „Eetris on ehitusuudised“, et teatud materjalide hinnalangus ei tähenda samas seda ehitamise hind oleks tervikuna taolisel määral langenud. „Pigem on kindlus rohkem selles, et järske hinnatõuse pole enam oodata, mis tähendab et alltöövõtjate pakkumistes on riskikomponent vähenenud,“ rääkis Hergauk. Ta lisas, et odavamaks on läinud pigem kohaliku tootja materjal ja seadmed. Siiski nõustub Hergauk et hinnatipu perioodiga ehk 2021. ja 2022. aastaga võrreldes saab praegusel ajal kokkuvõttes siiski 10% odavamalt ehitada. Cramo Estonia tegevjuht Remo Holsmer kinnitas omakorda, et Cramos on nemad kui ehitaja jaoks üks sisendhindade pakkujatest tundnud hinnasurvet viimased paar-kolm kuud ning selle tulemusel ka hindasid langetanud, seda olenevalt tellimuse spetsiifikast kohati isegi rohkem kui 10%. Saates rääkisime veel, milles avaldub alltöövõtjate ja ehitustööde partnerite valmisolek töö saamise nimel rohkem pingutada, samuti sellest, kuidas töid ehitusplatsil korraldatakse, kuidas praegu ja raha kokku hoida ning ka sellest mida teevad ettevõtted kui tellimuste maht ei kasva ka järgneva aasta jooksul. Lisaks avame lühidalt ka Skandinaavia ja Baltikumi ehitusturu olukorda. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Marek Hergauk Eesti Ehituskonverentsil 2021. aastal, foto autor Raul Mee.

Saates räägime AI lahendustest töökeskkonnas, aga ka laiemalt tehisintellekti kasutamisest ja suundumustest. Tehisintellekti piiridest välja murdmine nõuab uusi oskusi. Sellega siseneme uude ajastusse, selgitab saates AI ekspert Jarmo Tuisk.   Tehisintellekt paneb proovile meie oskuse mõelda ja mõtlemist juhendada, toob Tuisk välja. Kui varasemalt oleme harjunud vajutama nupule, et muuta kirjastiili, sisestama tabelit või valemit, siis AI pakub vaid ühe ava – kirjuta aga midagi.   Tuisk näeb hetkel tehnoloogiliselt kahte suunda. Esimene suund on AI pilvetehnoloogiate areng. Suured ja võimsad mudelid arvutuskeskustest lahendavad massivsel hulgal probleeme, AI muutub aina nutikamaks ja universaalsemaks. Seal kõrval aga võtab hoogu teine suund: tehisintellekt liigub väiksematesse seadmetesse, liigub taskusse, abi saabub sellevõrra kiiremini ja muutub privaatsemaks.  Saates räägime, kui palju lasta teha ülesandeid ära tehisintellektil, mis on tehisintellekti hallutsioneerimine ja kas inimene kaotab AI-le oma töö. Juttu tuleb ka nutikatest taskuseadmetest ja sellest, kuidas läheb Apple’i ja Samsungi võidujooksul, et olla kõige nutikam igapäevaabiline. Kes võidab?  Saates on külas AI ekspert ja Samsungi brändisaadik Jarmo Tuisk, saadet juhib Tõnu Einasto.  Fotol Jarmo Tuisk, foto tehtud Jarmo poolt AI abiga.

Juureravi on spetsiifiline protseduur, mida võib vaja minna näiteks õigel ajal ravimata kaariese või ka hambatrauma tõttu. Saates selgitab Maxilla Mustamäe kliiniku endodont Ilja Bestov, mida juureravi endast kujutab ja mis on selle eesmärk, millised on ravivajadusele viitavad sümptomid ning mitme visiidiga hamba reeglina korda saab. Saame teada ka seda, millal on vaja juureravi ümberravi, mis asi on apikoektoomia ning kuidas mõjutab ravimata hambapõletik üldtervist. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla, fotol vasakult Anna Hilkova ja Ilja Bestov

Kunst kogub üha enam populaarsust eestlaste seas. Suurem nõudlus tõstab tööde hindu märgatava kiirusega. “Me oleme olnud oksjonil ka situatsioonis, kus teos, mille alghind oli 500 eurot, osteti 5000 euroga,” räägib Haus galerii juht ja kuraator Piia Ausman. Saates “Portfelli kasvuplaanid” toob Ausman välja, et viimastel aastatel on maalide kõrval hakanud populaarsust koguma graafika ja joonistuste valdkond, kus on intrigeerivaid ning põnevaid motiive. Graafika kasuks investeeringuna räägib ka selle soodsam hinnaklass, kuigi viimase kolme-nelja aasta jooksul on selle turg niivõrd kiirelt kasvanud, et hinnad on tõusnud ka sajaprotsendiliselt. Juttu tuleb nii tööde hinnaklassidest, eripäradest kui kunstnikest, kelle töödesse Ausman ise usub. Samuti räägib ta sellest, kust kunstihuvilisena investeerimist alustada, mida selle juures jälgida ja kuidas oma investeeringuid kaitsta. Saadet juhib Simo Sepp. Pildil Haus galerii juht ja kuraator Piia Ausman. Foto: Simo Sepp.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas Aasta tehas 2024 võitja elektrijaotusseadmete tootja Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass ja autotööstusele plastdetaile valmistava Promens Rõngu tegevjuht Ülle Susi, kellega räägime võidust ja tööstusest. Sass ja Susi soovitavad teistel tehastel vaadata aina enam raiskamiste vähendamise poole, et „madalal rippuvad õunad“ ehk kiired töövõidud ära noppida. Ühtlasi soovitavad tööstusjuhid juba praegu mõelda 2025. aasta plaanidele ja sellele, kas ettevõtted uueks kasvutsükliks ikka valmis on. Saadet juhib Harro Puusild. „Ettevõtetel peaks täna olema fookus raiskamiste vähendamisel, sest me tihti kipume tegelema klientide ja toodetega, aga samal ajal leidub ka tehases sisemiselt palju töövõite, mida me lihtsalt ei märka,“ soovitab Alvar Sass ja tuletab meelde, et sisemiste parenduste ja töövõitude leidmiseks on olemas palju häid meetodeid. Üks oluline parendus, mida näiteks Promens Rõngu jälgib ja mõõdab, on tehasetöötajate sammude mõõtmine. „Näen seda juhtimisküsimusena. Tootmises oli erinevate töökäskude vahel liikumine erineva pikkusega – ühel oli väga palju kõndida, teisel oli kõik lähedal. Selleks võtsime ühel heal aastal ette ja hakkasime täpselt mõõtma, kui palju ja kuidas parendada planeerimist ka läbi selle, kui palju kellelgi samme on,“ kirjeldab Ülle Susi Promensi olulist muudatust. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Ülle Susi ja Alvar Sass. Autor: Harro Puusild

Eestis diagnoositakse aastas umbkaudu 1000 uut soolevähi juhtu ning sureb sellesse haigusesse meil oluliselt rohkem inimesi kui näiteks Lääne-Euroopas. Saates selgitab dr Indrek Seire, miks soolevähk nii ohtlik haigus on, millised on selle trendid ja sümptomid ning mis aitaks seda haigust varakult ennetada. Samuti tuleb juttu erakliiniku Fertilitas ja Seirekliiniku koostöös sündinud seireprogrammist, mis võimaldab soolevähki varakult ja valutult diagnoosida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Indrek Seire

Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom tõdeb saates „Fookuses: Euroopa majandus“, et Läti soov saata välja inimesed, kes ei ole sooritanud läti keele eksamit, on vesi Venemaa propagandaveskitele. Toom ütleb, et passi järgi inimesi mõõta ei ole meie õigusruumis normaalne. „Läti otsus välja saata inimesed, kes riigikeele testi ära ei tee, puudutab põhiliselt pensionäre, kes on juba 30 aastat Lätis elanud. Nad elavad pensionipäevast pensionipäevani, ei käi kuskil raadios intervjuusid andmas. Laske neil lihtsalt rahus surra,“ on Toom otsekohene.   Tema sõnul on Rooma õiguse alustala see, et tagantjärgi seadusi muuta ei saa. „Kui need inimesed kunagi alalise elamisloa said, siis keelenõuet ei olnud. Seega ei saa seda neilt ka nüüd nõuda,“ räägib saadik. Jana Toom on nii Eestis kui Euroopa Parlamendis olnud tuline Vene inimeste õiguste eest seisja ning seeläbi ka Eesti riigi ja avalikkuse silmis kaheldavate eesmärkidega isikuid toetanud. Toom tunnistab, et annab endale aru, et tema tegevus paneb senise poliitikukarjääri pakule. „Mis puudutab kuulujutte minu sidemetest Kremliga, sõbrad, usaldage kapot, ma ei istuks siin stuudios, kui see tõele vastaks,“ räägib eurosaadik. Küsimusele, millal Venemaa sõda Ukrainas lõpeb, vastab Toom, et sellest saab rääkida alles siis, kui Putinit enam ei ole. „Ja seda, millal teda ei ole, võib Igor Mangi käest küsida,“ ütleb Toom. „Ukraina peab selle sõja võitma ja Putin ei saa olla Venemaa juht. Siis saame rääkida uuesti Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest mingisugustestki suhetest.“ Lisaks küsime saates, mis tundeid tekitas Jana Toomis Jüri Ratase Isamaaga liitumine ja kas Ratase Euroopa Parlamenti kandideerimisel ja valituks osutumisel nad ka ühise laua taha mahuks. Samuti räägime tööst Euroopa Parlamendis, sellest, mis tehtud sai ja kas on ka midagi kripeldama jäänud. Ka tuleb juttu, miks Eesti venelased end kõrvalejäetuna tunnevad ning kuuleme ka hinnangut Vene opositisoonile. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Jana Toom. Foto autor: Liis Treimann.

Europarlamendi saadik Urmas Paet tunnistab, et skandaalse Donald Trumpi hurjutamine Euroopa suunal on õigustatud. Meie kaitsevõime on nõrk ja kui ameeriklased poleks Ukrainat toetanud, oleks see sõda juba kaotatud, ütleb Paet. „Sõda Ukrainas on tegelikult kestnud juba kümme aastat ja me ikka näeme, et on kolmteist NATO liikmesriiki, kes pole isegi kahe protsendini jõudnud oma kaitsekulutustega. Kui USA poleks Ukrainale appi läinud oleks see sõda juba läbi. Ja mitte Ukraina võiduga,“ tõdeb Paet Äripäeva raadio saates „Fookuses: Euroopa majandus“. Paet tõdeb, et Euroopa on liiga pikalt olnud mugavusstsoonis mitte ainult sõjalist kaitse vallas vaid ka selles, mis puudutab energiavarustatust või tööstust. „Kust tulevad kõik olulised osised Euroopa tööstuse jaoks? Hiina rünnak Taiwani vastu on täiesti reaalne. Aga see tähendab meie jaoks seda, et kiibid jäävad Taiwanist tulemata ja Euroopa autotööstus seiskub. Kannataksid pea kõik tööstusharud,“ nendib Paet. Küll aga kinnitab Paet, et kui Hiina peakski Taiwani ründama, järgnevad Euroopa Liidu poolt halastamatud sanktsioonid. „Olukorra sõjalise eskaleerumise juhul on tagajärgedeks väga tõsised importi ja kaubavahetust ning infotehnoloogiat puudutavad sanktsioonid.“ Eesti probleem on toimiva demokraatia vähene kogemus Sisepoliitikast rääkides on Paet kriitiline nii Riigikogu töö kui meie poliitilise kultuuri suhtes. Ka peaministri ja Andrus Ansipi vahelist tüli kommenteerides tunnistab Paet, et praegusel ajal oleks kohane olulisemale pühenduda. „Ma näen, et võiks seesmised konfliktid kõrvale lükata ja keskenduda kõige olulisematele asjadele. Riigikogu võiks päriselt tööle hakata. Praegune konflikt on seal kerinud juba aasta aega ja see ei kahjusta meie riiki mitte ainult seestpoolt vaid ka välispoliitiliselt on tagajärjed tugevad,“ on Paet kriitiline. Tema sõnul hoolitsevad selle eest, et meil keeruline olukord oleks, teised niikuinii. „Kui me tahame adekvaatselt vastu seista võimalikele hübriidsõja elementidele, mis Venemaalt või mujalt tulla võivad, siis selleks on vaja ühiskonnana maksimaalselt tugevad ja ühtsed olla.“ Sellest, kuidas Paeti sõnul praeguseks põhimõtteliselt surnud riiklik lennufirma pole muud teinud, kui riigi rahakotti auku söönud ja ka Iisraeli ja Palestiina vahelise sõja tagajärgedest saab pikemalt kuulata saatest „Fookuses: Euroopa majandus“. Urmas Paeti intervjueeris Sigrid Hiis. Fotol: Urmas Paet. Foto autor: Raul Mee.

Europarlamendi liige Sven Mikser joonib lõpetava parlamendi koosseisusule tagasi vaadates alla mitmeid Venemaa ja Ukrainaga seotud resolutsioone ja ka viie aasta jooksul koostatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika raporteid. Viimaste osas on koostatud viiest kahel olnud ta isiklikult ka raportöör. Raportite olulist välja tuues ei nõustu sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Mikser ka identiteedi ja demokraatia fraktsiooniliikme Jaak Madisoniga, kes väljendanud seisukohta, et raportitel pole mõju ega tähtsust. „Arvata, et pean ühe raju kõne, saadan kõik sinnasamusesse ja maailm on muutunud, niimoodi see paraku ei käi,“ sõnastab Mikser saates „Fookuses: Euroopa majandus“. „Väiksema täitevvõimu kogemusega kolleeg Jaak Madison ei mõista päriselt seda, et diplomaatia ja poliitika ongi väga pikka meelt nõudev, tilk-tilga haaval kivisse augu uuristamise protsess,“ selgitab Mikser. Poliitikas on tema sõnul võib-olla ühed vähem tajutavamad, aga kõige olulisemate mõjudega protsessid need, mis aitavad muuta ühiskondlikke sündmusi ja nende tagajärgi ning Euroopas on üheks selliseks ühtsus eksistentsiaalses julgeolekupoliitilises küsimuses, mis tähendab abi Ukrainale. Saates räägiti põhjalikumalt veel Euroopa Liidu toimimisest ja seal otsuste vastuvõtmise raskustest, lähenevatest valmistest, samuti ka sellest, mis sotsiaaldemokraatlik vaade on ühiskonnas Mikseri veendumisel oluline. „Eriti kriisis peavad need, kel laiemad õlad, kandma mõnevõrra rohkem,“ on Mikser veendunud. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Sven Mikser välisministrina 2018. aastal, foto autor Andras Kralla.

Euroopa innovatsiooni tulemustabeli alusel on Eesti mõõdukas innovaator. Meist eelpool on enamasti Põhjamaad ja esimesel kohal oli viimati Taani. Tugevate innovaatorite sekka jõudmiseks piiravad meid suuresti jätkusuutlikkuse ja rohetehnoloogiatega seotud arendustegevused. Kui digitaliseerimisega on meil lood hästi, siis rohetehnoloogias on meil veel pikk tee minna. "Juhtimisauditi" saates võtamegi luubi alla innovatsioonijuhtimise ja uurime, kuidas ettevõtete innovatsioonivõimekust suurendada. Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt räägib lähemalt Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekusest ja seda soodustavatest teguritest. Eesti tööandjate Keskliit koos valdkondlike tippspetsialistidega on välja töötanud Innovatsioonitrepi mudeli. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Kati Rostfeldt. Pildi autor: Rain Jüristo

Suurprojektideks olulised investeeringud takerduvad Eestis pikkade haldusmenetluste taha ja realiseeritakse teistes riikides. Kui Soomes, Rootsis ja näiteks Hollandis saab, siis miks ei peaks oluliselt kiiremad haldusmenetlused olema võimalikud ka Eestis? Saates arutame, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Räägime ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rohelise Koridori pilootprojektist, mille eeskmärk on meelitada Eestisse kõrgema lisandväärtusega välisinvesteeringuid. Saatekülalised on MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Saadet juhivad Oliver Ämarik ja Mario Sõrm. Fotol Oliver Ämarik, Paul Künnap, Indrek Kaing ja Mario Sõrm. Foto autor: Andres Laanem.

Üha rohkem inimesi eelistab asjade päriseks ostmise asemel neid rentida – ühest küljest on nii soodsam, teisalt võimaldab see vanaks jääma kippuva eseme asendada uuega. Samuti on selline käitumine keskkonnasõbralik, sest ese leiab uue omaniku.   Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus toob saates välja, et renditeenust hoogustab tarbijate ootus saada kõige uuemat ja kõige paremat. Seadmed ja nende funktsioonid arenevad lihtsalt nii kiirelt.   Teiseks tõukab renditeenuse eelistamist tagant inimeste arusaam, et asju ei pea tingimata omama. Jätkusuutlikkus ja roheline mõtteviis aitavad seadmetel uuesti ringlusse sattuda ja toote eluiga pikendada.  Kuid millistes sektorites renditeenus enim õitseb? Tehnoloogia rentimine on harjumuspärane, kuid mujal Euroopas pakutakse renditeenusena näiteks elektrijalgrattaid, fototehnikat, aga ka prille. Renditeenusest saab kaubanduse tulevik. Kuid kaupmehed võiksid seadmete rentimisega julgemad olla. Kui klient saab hea kogemuse, elavdab see müüki ja toob brändile kasu, selgitab iDeal Groupi juht Antti Adur.  Renditeenuste ja ringmajanduse teemadel räägivad saates Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus ja iDeal Groupi juht Antti Adur. Juttu tuleb nii renditeenuste turust üldiselt, tarbijatrendidest kui regulatsioonidest, mis suunavad uute teenusteni. Toome näiteid ka Inbanki renditeenuse lahenduse edulugudest. Saadet juhib Hando Sinisalu.  Fotol Antti Adur ja Piret Paulus. Foto: Äripäev

„Teabevara tund“ keskendub seekord riskide ja kriiside juhtimisele töökeskkonnas. Oma kogemusi ja teadmisi jagavad tööohutuse spetsialist ja konsultant Mari-Liis Ivask ning tuleohutuse spetsialist ja kriisireguleerimise ekspert Enn Eberg ettevõttest Protect Estonia OÜ. Selgitame, mis on riskid töökeskkonnas ja mida peaks tööandjad tegema riskide ennetamiseks. Samuti räägime sellest, kas töökeskkonna riskianalüüsi peavad tegema kõik ettevõtted, kui sageli seda teha tuleb ning kas selleks tuleb kasutada eraldi teenust. Enn Eberg toob muuhulgas näiteid riskide hindamisest väljaspool ettevõtet: „Tellides tuleohutuse töödeks partneri väljastpoolt, eeldame, et ta on pädev, sest seda tööd tohivad teha ainult väljaõppinud inimesed. Ja kui tagajärjeks on tulekahju, ongi kannataja pool heausklik töö tellija.“ Mari-Liis Ivask nõustub, et teenusepakkuja tihtipeale ei hoomagi, et tuletööde tegijatel peab olema vastav tunnistus. „Seda teadmist on ettevõtete seas üsna vähe,“ nendib Ivask. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa. Fotol: Enn Eberg ja Mari-Liis Ivask. Foto autor: Andres Laanem

Kvalifitseeritud tööjõu puudus on üks suurimaid väljakutseid, millega ettevõtted igapäevaselt silmitsi seisavad. Erialad arenevad ja muutuvad ning koos nendega muutuvad ka töö sisu ja kvalifikatsiooninõuded. Üks võimalik lahendus, mis probleemile leevendust pakub, on töökohapõhine ehk õpipoisiõpe, mida Eesti kutsekoolides on läbi viidud pea paarkümmend aastat ning seda on tehtud erinevate programmide raames Euroopa Sotsiaalfondi toel. Õpipoisiõpe toimub ettevõtte, kooli ja õppija koostöös ning vähemalt 2/3 õpet toimub töökohal ning kuni 1/3 koolis. Läbitakse kutseõppekava ning lõpetanule omistatakse kutsekvalifikatsioon. Õpipoisiõpe on eriti oluline valdkondades, kus töö iseloom ja tingimused ei võimaldagi õpet läbi viia kooli keskkonnas, samuti erialadel, kus kvalifikatsiooninõuded on muutumas või kus kvalifitseeritud tööjõudu napib ning ümberõpe tööjõupuudusele leevendust võiks pakkuda. Räägime saates lahti töökohapõhiseõppe protsessi, selle väljakutsed ja kasutegurid ning teeme seda elektritööde ettevõtte E-Servise näitel, kus Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu eestvedamisel ja koostöös Tallinna Polütehnikumiga sel viisil töötajaid koolitatakse juba kaheksandat aastat. Saatekülalisteks on Tallinna Polütehnikumi energeetika ja automaatika erialaosakonna kutseõpetaja ja projektijuht Lembit Vali ning elektritööde ettevõtte E-Service tegevjuht ja juhatuse liige Krister Peetmaa ning projektijuht Margus Zujev. "Õppetunni" saadet juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Margus Zujev, Krister Peetmaa ja Lembit Vali. Foto: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” räägime tehisaru ja intellektuaalse omandi õiguslikest teemadest. Vastame küsimustele, kellele kuulub AI loodu ja kas õiguslikult saab üldse rääkida AI loodud teostest. Juttu tuleb ka paarist kohtukaasusest ja Euroopa Liidu teedrajavast tehisaru määrusest, mis on maailmas esimene omalaadne õigusakt. Ettevõtluses kasutatakse üha rohkem sisu loomisel tehisintellekti, sest selle suur eelis on kiire tulemus väiksemate kuludega. Seejuures on muidugi oluline, et tehisaru abil loodud materjali saaks kasutada kartmata, et rikutakse kellegi õigusi. Hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu tehisaru määrus on maailmas esimene omalaadne õigusakt, mille abil püütakse maandada AI kasutamisest tulenevaid riske. Tutvustame saates lähemalt, mida määrus reguleerib ning millega tuleb tehisintellekti kasutajatel arvestada. Juttu tuleb ka tehisaruga seotud kohtukaasustest, näiteks New York Timesi hagist OpenAI vastu Ühendriikides. Saates on külas TGS Balticu vandeadvokaat Silvia Urgas ja Heiki Luts ettevõttest FrostFilms. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Fotol: Silvia Urgas, Mare Timian ja Heiki Luts. Foto autor: Kai Koks

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas“ annab ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse tegemistest – juba enam kui aasta on asutus uue nime all toiminud ja paljugi on selle aja jooksul muutunud. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) direktor Andre Veskioja selgitab saates, milline on tema nägemus asutuse ülesehitamisel, millised tööd on tehtud ja mis veel teha. „Kui suveks oli meil paigas juhtkond, siis nüüd on olemas ka keskastmejuhid, tippspetsialistid. Aga meie meeskond on kokku 300 inimest, kaheksas eri asukohas ja eks kaadrivoolavust ikka natuke on, nii et iga kuu otsime jätkuvalt uusi kolleege,“ rääkis Veskioja. Ta lisas, et hetkel on vaja uute teadmistega ja oskustega inimesi, sest klientide nõudmised on ajas muutunud. „Oleme oma kaadriotsingutes leidnud inimesi ka erasektorist, inimesi kes on juba palju saavutanud ja nüüd tunnevad soovi panustada ka laiemalt. Ka kõrgkoolidega teema aktiivset koostööd, teeme suunatud pakkumisi erialaspetsialistidele.“ Viimased aastad on METK palju investeerinud hoonetesse ja plaanid edasiseks on samuti ambitsioonikad. Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Foto: Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Seekordse "Eetris on turundusuudised" saate keskmes on küsimus, kas sponsorlus on tõesti ainult suurte ettevõtete mängumaa või on seal koht ka väiksematel tegijatel. Saatesse oleme kutsunud Telia turundus- ja kommunikatsioonijuhi Luulea Kuriksi ning Tabasco tegevjuhi Karl Multeri, kellega arutleti selle üle, kuidas valida ettevõttele sponsorpartner, kuidas mõõta sponsorluse mõju ja tagada, et see toetab ettevõtte üldist turundusstrateegiat. Saates tuli juttu ka mõningatest edukatest sponsorkampaaniatest, mis on ettevõtetele tulu ja tuntust toonud. Samuti rääkisid saatekülalised sellest, milline peaks olema ettevõtete eeltöö enne, kui nad sponsorlust lähevad küsima. Natuke puudutatakse ka metseenluse ja heategevuse teemat. Saadet juhib Keit Ausner. Pildil vasakult: Tabasco tegevjuht Karl Multer ning Telia turundus- ja kommunikatsioonijuht Luulea Kuriks. Allikas: Äripäev

Miks on nii, et osa meist (nii inimesed kui ettevõtted) suudavad olenemata olukorrast pidevalt areneda, kuid suurem osa mitte? Kas praegustes rasketes majandusoludes on arengule mõistlik keskenduda? Kuidas analüüsida enda või oma meeskonna hetkeseisu ja leida üles olulised arengukohad? Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener-konsultant Mardo Kase räägivad "Nimed müügitahvlil" saates, millised on peamised piiravad mõtteviisid, mis hoiavad meid autopiloodil ja välistavad uutesse kõrgustesse jõudmise. Kuidas neid enda või oma meeskonna puhul tuvastada ja seejärel ümber kujundada? Toome praktilisi näiteid, kuidas arenguga tegelemine on aidanud ellu viia suuri muutusi. Pildil vasakult: Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener-konsultant Mardo Kase. Foto: Äripäev

Kaks kolmest saate “Tööandjate tund” külalistest hindasid, et majanduse põhi ei ole veel käes ja enne olukorra paranemist kriis veel süveneb. “Päris käes veel ei ole,” vastas Maag Food juht Silver Kaur. “Loodetavasti aasta teises pooles läheb paremaks, aga enne läheb veel halvemaks.” Saates tulebki sel korral juttu, millises sektoris on optimistid ja millises pessimistid, millised ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimest ning sellest, mis seda räsivad – vohav bürokraatia, üleöö muutuvad seadused ja maksud, ebakindlus ning riigirisk – ja mis kasvatada aitab. Lisaks selgub, millised õppetunnid on andnud kestev ja vinduv kriis, kuidas agressiivse naabri kõrval investeeringutele atraktiivne olla ja kuidas nii riik kui ettevõtted peaksid ambitsiooni tõstma. Saates on külas A Le Coqi juht Jaanus Vihand, Maag Food juht Silver Kaur ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.

Märts on hea teeninduse kuu, kuid teeninduskvaliteedi arendamine ja tunnustamine on aktuaalne ka teistel kuudel aastas. Saates jagab Hea teeninduse kuu eestvedaja Urmas Kõiv pikaajalise algatuse tagamaid ja annab oma hinnangu arengutele teeninduses viimase kahe aastakümne jooksul. Tele2 Eesti tunnustatud teenindaja Priit Allik räägib, kuidas teenindajaid tunnustada, tagada nende töö kvaliteet ja hoida neid vaimselt vormis, et kliendid saaksid parima võimaliku kogemuse. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas teenindaja saab teha ettevõttes karjääri ja kuidas Tele2 toetab oma töötajate arengut. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Hea teeninduse kuu eestvedaja Urmas Kõiv, saatejuht Alyona Stadnik ja Tele2 Eesti tunnustatud teenindaja Priit Allik. Allikas: Äripäev

Muusikute palgad on dramaatiliselt väikesed, kuid õnneks pole eraraha veel maailmast otsa saanud, tõdevad Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent Olari Elts ja Iute Groupi tegevjuht Tarmo Sild saates „Kultuur veab majandust“. Kui Sild maestro Neeme Järviga lõunalauda istus, polnud sponsorrahad veel jagatud. Küll aga tunnistas Sild raadiosaates, et pärast maestro avaldust, et maailmast pole raha veel otsa saanud oli temaga raske vaielda. „Sinna juurde veel Olari poolt jagatud ERSO suured plaanid ja tundsime, et see kõik inspireerib meid, et toetada midagi, millesse usume,“ rääkis Sild, kuidas tee ERSO sponsorlepinguni viis. Eelmise aasta alguses sõlmisid Iute Group ja ERSO lepingu, millega otsustati, et esimene toetab teist kolme aasta jooksul 360 tuhande euroga. Võimalusel pikendatakse lepingut veel kahe aasta võrra, mis teeb toetuse summaks 600 tuhat eurot. Kuigi summa on suur siis osundab see suuremale probleemile. Nimelt on nii riiklikku kui eraraha kultuuris vähe ja kultuuritegelaste palgad juba pikemat aega olnud kurvakstegevalt madalad. „Meil on väga heal tasemel muusikud ja ka noored talendid, kes tulevad suurepärasel tasemel peale. Samal ajal oleme me ka tugevas rahvusvahelises konkurentsis ja keegi ei taha, et me palgataseme pärast nendest inimestest ilma jääksime,” rääkis Elts. Lahendusena pakub Sild välja võimaluse, kus iga erasektori poolt kultuuri panustatud eurole vastaks riik omalt poolt sama summaga. „Mul on üks lihtne soovitus ja üks veidi keerulisem, aga mõlemad on teostatavad. Lihtne on see, kui riik ütleks, et osa kultuuri rahastust põhineb sellel, kui palju iga kultuuritegija suudab erakapitali kaasata. Nii, et kui sponsoriga rääkida, siis ta teab, et kui tema paneb 1000 eurot, siis riigi poolt tuleb tuhat juurde. See oleks huvitav ja innustav,” pakub Sild välja. Teise lahendusena on Silla sõnul vaja riigieelarve kui juhtimisinstrument üle vaadata. “Hetkel tundub meediat vaadates, et see on oma tähenduse minetanud ja riigieelarve järgi enam ei juhita, sest keegi ei saa sellest aru. Kas see eeldab riigieelarves lihtsustusi või riigi juhtimiskompetentsi tõstmist, on juba omette teema,” jätab Sild teema lahtiseks. Eltsi sõnul peaks riik ja meie maksusüsteem toimima ettevõtjatele innustavalt. “Me peame oma kultuuri eesti ise hoolitsema, keegi teine seda ei tee.” “Lisaks valitseb oht, et me langeme liiga turvalisse kultuurikeskkonda. Rohkem pulbitsemist võiks olla. Noorema generatsiooniga tuleb kaasa värskus ja soov asju teisiti teha. Seda peab toetama,” räägib Elts. Lisaks kuuleb saatest, kas ja kuidas erineb kultuuri- ja ärikeskkond Eestis ja Balkanil. Samuti arutlevad saatekülalised ettevõtete kasumi ühiskonda tagasi andmise üle ning mõtestavad kultuuri ja spordi toetamise erisusi. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Tarmo Sild ja Olari Elts, foto: Sigrid Hiis.

Suure osa ärkvelolekuajast veedavad täiskasvanud koos oma tööperega. Tööl käivad ka inimesed, kel on rängad või kroonilised peavalu- või migreenihood, sestap on oluline teada, mis migreeni võib vallandada ja mida see endast kujutab. Saates selgitab Pealinna Perearstide juhataja dr Kristel Amjärv, mis eristab migreeni „tavalistest“ peavaludest, miks tuleks peavaludega arsti poole pöörduda ning millised ohud varitsevad käsimüügi-valuvaigistite pikaajalisel tarbimisel. Saame teada, mis asjad on prodroom, aura ja migreenipohmell, kuidas mõjutab saavutussurve peavalusid, miks on peavalude ennetamises oluline ka hea sotsiaalne tervis ning mida võiks tööandjad ära teha, et töötajate peavaluhoogude sagedust vähendada ning raskust leevendada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

Statistilisi anomaaliaid tuleb üsna palju, Maa-ameti puhul seda õiget sisendit ei tulegi hindajate, analüütikute ja pankurite lauale, tõdesid Kinnisvarauudised.ee elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. „Hea küsimus…,“ kostis kohmetusega Saksing küsimusele, kas kinnisvarasse tasub investeerida, kas oled viie aasta pärast võidus. „Viie aasta pärast kindlasti… investeeringutega kinnisvaramaailmas minu arust on lihtne. Kui sa teed seda oma raha eest ja väga hooletu ei ole valikute tegemisel, siis on peaaegu võimatu kaotada.“ „Kinnisvara saaks kasutada ka tagatisena,“ lisas omalt poolt Linde, „Kui sul on laen 10-20 aastaga tagasimakstud, siis tulevaste investeeringute tarvis sa saad seda vara järjepidevalt kasutada tagatisena – see on üks oluline komponent kinnisvaraportfelli kasvamiseks.“ „Oleme juba neli aastat kriiside keskkonnas,“ selgitas Linde, „kus iga aasta tuleb midagi veel ja veel ja üllatab..“ „Kas midagi enam üllatab?,“ sekundeeris Saksing muigega. „Ikka, ikka tuleb midagi uut,“ kostis Linde hooga, „Aga,“ lisas ta tõsisemalt, „kinnisvaraturul on juba poolteist aastat hinnakorrektuur toimunud. Küll on see toimunud erinevates segmentides. Nagu Ingmar rääkis, kuna need uusarenduste hinnad jõuavad statistikasse hilja, siis see statistika on selline… nii nagu ta on,“ lisas Linde diplomaatilisemalt. „Aga teeme korda, teeme korda!,“ hõikas Saksing vahele. „Tegelikult on ju lihtne: kõik notaribürood esitavad statistikaametile andmeid… See on täpselt ju ainult korraldamise küsimus. Me saaksime väga palju parema kompassi või kaardi, mille järgi turul liikuda.“ „Jah, olen nõus,“ täiendas Linde. Saates eksperdid analüüsivad kinnisvarasse investeerimise võimaluste, mõistlikkuse ja turutegelikkuse üle. Lisaks turgu suisa eksitavale anomaalsele statistikale, räägivad eksperdid üüriturust, üüriinvesteeringutest - „Laiem portfell, rohkem kapitali, vähem võõrkapitali – siis on uni rahulikum“ lisas siin Saksing. Eksperdid teevad lisaks põgusa sissevaate ka ärkinnisvaraturule - üürniku vaatest on üüriturg jätkuvalt väga soodne – „Peab paika,“ kinnitas Linde. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Andres Laanem, Äripäev) Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.

Dr Meg Arroll toob raamatus „Petlikud pisitraumad“ fookusesse nii töö- kui eraelu psühholoogilised müksud ja vopsud, mis võivad kuhjudes tasakaalu paigast lüüa ning inimest salamisi räsida. Saates arutlevad psühholoog, Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia doktorant Mari-Liis Tohvelmann ja Tuuli Seinberg raamatu põhjal selle üle, mis juhtub siis, kui laseme oma sisalikuajul otsuseid langetada, miks on vaja ka näiliselt tühiste vaimsete traumade puhul põhjused välja selgitada ning probleemid samm-sammult lahendada, miks on naised suurema saavutussurve all ning mis asi on toksiline maskuliinsus. Lisaks saame teada, mida kujutab endast toksiline positiivsus ning mida tähendab soomekeelne termin „myötähäpea“. Foto: Äripäev

Äripäeva Logistika teabevara teeb lähikuudel läbi põhjaliku restardi: muutub nii nimi, teemadering, kui ka toimetajad. Millised saavad muudatused täpsemalt olema, rääkis saates „Logistikauudised eetris“ uue teabevara üks toimetajatest, Hannes Laaser. Äripäeva erialase info keskkond „Teabevara“ avab aprilli alguses uue Tarneahela teabevara, mille toimetajateks on Eesti ühed tuntumad tarneaheleksperdid Kerttily Golubeva ja Hannes Laaser. Nad on ühiselt loonud ka nõustamisettevõtte SuCha: lühend sõnades Supply Chain, ehk tarneahel. Kunagisest Äripäeva Logistika käsiraamatust välja kasvanud Logistika teabevara jääb mõneks ajaks avatuks, kuid aprillikuu jooksul liidetakse sealsed materjalid lõplikult Tarneahela teabevarasse ja alates maikuust senine Logistika teabevara suletakse. „Tegemist on päris suure väljakutsega kirjutada kokku sisuliselt kogu tarneahela ABC,“ tunnistas Hannes Laaser saates „Logistikauudised eetris“. Tema sõnul on senise Logistika teabevara materjalid aastakümnete jooksul kirjutatud väga erinevate inimeste poolt, mistõttu on ka nende stiil ja arusaadavuse lihtsus väga erinev. „On lihtsamalt omandatavaid materjale, kuid on ka väga detailseid ja akadeemilisi tekste. Meie eesmärgiks on, et kogu teabevara oleks kirjutatud ühtses ja lihtsalt arusaadavas stiilis ja selle mahuka töö usaldasime Chat GPT-le. Tuleb tunnistada, et ta on olnud väga tubli ja temast on väga palju abi olnud,“ tunnistas Laaser Mõistagi lisandub Tarneahela teabevarasse mitmeid teemasid, mida Logistika teabevaras seni polnud: ostu- ja hankejuhtimine, digitaliseerimine ja palju muud, kuid üle ega ümber ei pääse ka jätkusuutlikkusest, mis paratamatult varem või hiljem kõiki ettevõtteid vägagi otseselt puudutama hakkab. „Isegi kui ettevõttel ei ole täna veel ESG aruande kohustust, tuleb selle teemaga aktiivselt tegelda juba täna. Mitte sellepärast, et keegi kusagil käsib ja kontrollib, vaid selleks, et säilitada iseenda konkurentsivõime. Kui sa täna sellele ei mõtle, lülitatakse sind homme tarneahelast lihtsalt välja. Keegi ei taha endale partneriks ettevõtet, kes mõjutab negatiivselt teiste ettevõtete tarneahela keskkonnajalajälge,“ nentis Laaser, kes ka ise juhib igapäevaselt metallitööstusettevõtte Leden Estonia tarneahelat. Millised on tarneahela suurimad väljakutsed täna ja millised saavad olema need tulevikus, saates pikemalt räägitaksegi. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Foto: Raul Mee, fotol: Hannes Laaser

Seekordses “Infopankuri” saates räägime, kas ja kuidas on majandussurutis võlamaastikku mõjutanud. Stuudios on inkassoettevõtte GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa (pildil vasakul ees), advokaadibüroo KPMG Law kohtuvaidluste advokaat Liisi Kents (vasakul taga) ja Äripäeva infopanga arendusjuht Indrek Valm (esiplaanil). Saate teises pooles kommenteerib võlatrende ka- finantsuudised.ee juht Villu Zirnask. Kirsimaa toob välja, et kui ettevõttel on valida, kas jääda võlgu äripartnerile või riigle, on võimalik viimasega kokku leppida, maksuvõlgu saab ajatada. Partneritele võlgu jäämine võib tähendada aga ärilist kaotust. Samas on maksuvõla tekkimine sageli oluline indikatsioon ettevõtte võimalikest raskustest ja potentsiaalsest võlgujäämisest partneritele. Indrek Valm ütleb, et Eestis on umbes 7000 ettevõtet, kellel on äripartneri ees võlg, kuid pole maksuvõlga. Tema hinnangul on turg harjunud, et maksuvõlg on väga nähtav: kui maksuvõlg tekib, on see kohe üleval kõigis infoportaalides. Äride omavaheline võlg on palju varjatum: pärast selle tekkimist kulub veel aega, kuni see kuhugi maksehäireregistrisse jõuab ning ka siis pole see niisama näha, vaid päring on tasuline. Liisi Kents rõhutas, et võlaküsimuste lahendamine on sageli kinni ka omavahelises dialoogis. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Foto: Äripäev.

Sa lähed esimest korda kohtuma oma võimaliku tulevase tööandjaga. Sammud sirgelt mööda koridori lähemale ja … komistad. Põmm! Esmamulje sinust ongi tekkinud! Olgugi et see oli sul ehk esimene kord sedasi komistada, oled selle inimese jaoks saanud külge lipiku „komistaja“. Miks õige esmamulje loomine töökeskkonnas nii töötaja kui tööandja seisukohast üldse oluline on? Psühholoogilise konsultatsiooni agentuuri Addicere juhi ja Sisekaitseakadeemia kriisipsühholoogia õppejõu Erik Rüütli arvukate näidete varal saab värskes saates „Töö ja palk“ selgeks, kuidas jätta endast soodne esmamulje ja kas seda on võimalik ka hiljem muuta • Kuidas käituda töövestlusel ja esimesel tööpäeval uute kolleegidega kohtudes? • Kuidas kommunikeerida oma seisukohti nii, et sellest ka üheselt aru saadaks? • Mil moel kehtestada end inimestega, kes püüavad sulle delegeerida midagi, mida sa teha ei taha? • Kuidas tööandjana endast õige mulje jätta ja aidata seda teha ka uuel töötajal? • Mis on haloefekt ja mis atributsiooniviga? Kuidas värbajana kandidaati lugeda? Need ja paljud teised küsimused leiavad saates vastuse ja saavad juurde nii mõnegi toreda piltliku näite. Vestlust veab Personaliuudised.ee juht Helen Roots. Pildil: Helen Roots ja Erik Rüütel. Foto: Andres Laanem

"E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu sellest, kuidas praegune majanduslik olukord on mõjutanud tarbijate käitumist e‑kauplustes. Selleks oleme saatesse kutsunud SEB Eesti majandusanalüütiku Mihkel Nestori ja DPD Eesti müügi- ja turundusjuhi Janek Kivimurru. Saates räägitakse ka sellest, kui palju Baltikumi tarbijad erinevad oma ostukäitumistes. Millistes tootekategooriates on näha e‑ostlemise vähenemisi ning kuidas e‑poed peaksid silma jääma e‑ostlejatele. Kivimurd ja Nestor räägivad ka turvaliste maksete olulisusest ja toodete tagastamisest ning jagavad soovitusi e‑kauplejatele. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor, saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev

Aina enam räägitakse ärikinnisvara haldamisel jätkusuutlikkusest. Kliendid eeldavad juba praegu, et kinnisvara haldajad panustavad teemasse reaalsete sammudega. Ka rahastajate kaalukauss vajub keskkonnateadlike omanike haldurite poole, kinnitab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Kairi Nõulik. Foruse Expert äriliini juht Alex Roost selgitab saates, et hoone elukaarest on hoone haldamine kõige kulukam ja pikaajalisem osa – see moodustab 70-80% kogu hoonega seotud kuludest. „Seetõttu tulebki ressursitõhusale ärikinnisvara majandamisele mõtlema hakata juba siis, kui hoonet projekteeritakse. Kui hoone tulevasel omanikul tuleb idee hoone ehitada, siis on õige aeg kaasata haldamise- ja jätkusuutlikkuse eksperte,“ kinnitas Roost. Kairi Nõuliku sõnul saab kõik alguse jätkusuutlikust haldusest. „Tuleb mõista, et tegevus hõlmab palju rohkemat, kui ainult energiakasutust. Jätkusuutlikkuse alla käib kogu süsinikujälg ja keskkonnamõju, mida hoone tekitab oma elukaare jooksul,“ sõnas ta. Nõulik lisab, et nii rentnikud kui rahastajad jälgivad üha enam kinnisvaraobjektidega seotud valikuid tehes, kas hoonel on rohesertifikaat. „Sertifikaat on ühtlasi kõrge kvaliteediga ärikinnisvara tunnuseks. Hooned, mis on selliselt sertifitseeritud, on A-klassi tipud ja neid eelistavad rahvusvaheliste kontsernide kohalikud harud, kelle sisemine strateegia on häälestatud keskkonnateadlikule maailmavaatele,“ tõdes Nõulik. Kuula saatest, miks pole klaaspindadega kaetud ärihoone jätkusuutlikkuse vaatevinklist kõige soodsam ja millised nutikad lahendused aitavad kinnivarahoolduses nii aega kui raha kokku hoida. Saates räägivad Foruse Expert äriliini juht Alex Roost ja Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Kairi Nõulik. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Kairi Nõulik ja Alex Roost. Foto: Juuli Nemvalts

Hoone omanikul lasub kohustus tagada ehitise tuleohutus ja paigaldiste nõuetekohane hooldus. See tähendab, et töökorras peavad olema signalisatsioonisüsteemid, evakuatsioonvalgustus, aga ka näiteks tulekustuti. Hooldusettevõtted mängivad selles süsteemis keskset rolli. Tuleohutus on iga hoone ja ettevõtte jaoks oluline. Äripäeva raadio värske saade keskendub tuleohutuspaigaldistele – süsteemidele, mis on loodud tulekahju ennetamiseks ja kontrolli all hoidmiseks. Avame põhjalikult, kuidas süsteemid meid kaitsevad, alustades nende tähtsusest ja kasutusaladest eri hoonetes ning lõpetades hooldustööde ja nõuete täitmisega. Esmalt teeme selgeks, mis täpselt on tuleohutuspaigaldis ja kus seda kõige sagedamini kasutatakse. Seejärel heidame pilgu sellele, kelle õlgadel lasub vastutus nende süsteemide nõuetekohase hoolduse ja korrashoiu eest. Käsitleme ka nõudeid, millele peavad süsteemid ja seadmed vastama, et olla tõhusad ja usaldusväärsed. Räägime, millised nõuded esitatakse hooldusettevõtetele ja millise sagedusega peavad erinevad süsteemid läbima hoolduse või kontrolli, tagamaks nende pideva töökindluse. Lisaks vaatleme, mida täpsemalt teeb hooldustehnik objektil, milliseid kutseid on vaja selle töö tegemiseks ja kas ühest kutsest piisab. Saate teises pooles keskendume omanike vaatepunktile – mis kasu on tuleohutuspaigaldise hooldamisest ja kui palju see maksab? Samuti uurime, mis juhtub, kui hoolduse käigus leitakse puudusi, ja kuidas neid lahendatakse. Lõpetuseks vaatame, mis on viimasel ajal selles valdkonnas muutunud ja miks tuleohutus on praegusel ajal eriti oluline teema. Saates esinevad G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson ja ettevõtte turvatehnikadivisjoni Põhja piirkonna juhataja Tarmo Nigols. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Scanpix/Panthermedia.

"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks aruteluringi 14. märtsil toimunud tööstussektori suursündmuselt „Tark tööstus 2024“. Vestluses „Eesti (tark) tööstus ei paista maailmas piisavalt silma – kuidas võita uusi turge?“ osalesid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas, metallitööstuse Radius Machining asutaja Veljo Konnimois ning GScani kaasasutaja ja teadlane Andi Hektor. Vestlust juhtis Aigar Vaigu. Veljo Konnimois sõnas arutelus, et meil on keeruline teha läbimurret ja saada uut rahastust, aga kui teeme, saame tihti meedias vastu näppe. „Isegi GScan on saanud vastu näppe, et kas see on ikka päris õige asi. Fibenol, Comodule saab. Me ei räägi nendest lugudest, mis on hästi ja mida me sellest olukorrast õppisime. Me paneme hoopis puid alla ja demotiveerime. See info jõuab väga kiiresti välisturgudele ja siis on ka raske viia välja sõnumeid, et oleme ägedad,“ selgitas Konnimois. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol vasakult: moderaator Aigar Vaigu, ettevõtja ja GScani asutaja Andi Hektor, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas ning ettevõtja ja Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu AI-ga piltide tegemisest ja nende kasutamisest turunduses. Selleks oleme saatesse kutsunud Topeltklikki tegevjuhi Kristofer Järvelahe, kes räägib eri valdkondade promptide kirjutamisest, sellest kui pikad need olema peavad ning kuidas Midjourneyst saada kätte kõik, mida sa soovid. Järvelaht selgitab kuulajatele, millised erinevad pildi AI tööriistad on ning mida millal kasutada ning milliseid käske jagada. Lisaks jagab ta ka soovitusi, mida teha ning kuidas loomingulisust pildi tehisintellekti puhul ära kasutada. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Fotol vasakult: saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja Topeltklikki tegevjuht Kristofer Järvelaht. Allikas: Äripäev

2024. aastast tuleb börsiettevõtetel ning krediidi- ja kindlustusasutustel hakata koostama ja esitama kestlikkuse aruandlust. Järk-järgult laieneb aruandluskohustus järgmistel aastatel rohkemate ettevõteteni. Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus rakenduma ei hakkagi, mõjutab CSRD aruandluskohustus läbi partnersuhete ja tarneahelate pea igat Eesti ettevõtet, kuna need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje ja muu ESG-d puudutava kohta. Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt. Värskes „Teabevara tunnis“ uurimegi, milleks uut aruandluskohustust vaja on ning millist ja kui palju kasu sellest tõuseb. Stuudios on PricewaterhouseCoopers Eesti ESG valdkonna juht Merili Vares ja Äripäeva finantsjuhtimise teabevara peatoimetaja Villu Zirnask. Küsivad teabevara juht Heidi Saar ja teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol: Villu Zirnask ja Merili Vares. Autor: Andres Laanem

Eesti ettevõtete seas on neid, kelle jaoks ESG ja kestlikkus on juba ammu argipäev, ent palju on ka neid, kes on siiani äraootavad. On neid, kes on hiljuti aktiivseks muutunud ja teinud investeeringuid, kuid samas ütlevad, et nad ei usu, et tehtud kulutused nähtavas tulevikus tagasi tooks. Omaette seltskond on neid, kes ütlevad otsesõnu, et ESG on eurobluff. Seekordses “Rohepöörde praktikute” saates uurime kahelt silmapaistvalt ettevõttelt - Ericssonilt ja Viru Keskuselt -, mida nemad nende aastate jooksul näinud on, kui nende ettevõtted ESG-d on järginud. Kas ESG järgi tegutsemine toob tagasi? Kus peitub majanduslik kasu? Kas ESG aitab luua uut äri? Kas ESG-d oma organisatsiooni juurutades oleks tark midagi ka vältida? Stuudios on külas Ericsson Eesti juhtkonna liige, protsessi-ja kvaliteedijuhtimise ja jätkusuutlikkuse eestvedaja Karin Marjapuu ja Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru. Saadet juhib Kerttu Metsar. Foto: Kristel Sooaru, Karin Marjapuu. Autor: Kerttu Metsar

Värskes raadiosaates "Mets ja majandus" on külaliseks Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning puitehituse entusiast Renee Puusepp, kellega räägime uutest võimalustest puidu kasutamisel kaasaegses arhitektuuris. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Renee Puusepp, foto autor Toomas Kelt.

Saates "Mets ja majandus" räägime seekord puidu biorafineerimisest ehk lihtsamalt puidukeemiast. Tegu on valdkonnaga, mida on juba pikemat aega nimetatud üheks meie potentsiaalsemaks tööstusvaldkonnaks, kuid suuremahulisi tööstustootmisi pole veel rajatud. Saate esimeses osas annab Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme ülevaate puidukeemia võimalustest ja perspektiividest, saate teises osas arutame, kas riik saaks puidukeemia arengut ka kuidagi tagant tõugata. Saate pani kokku Toomas Kelt, saates kõlavad jutud on salvestatud konverentsil Puidutööstuse äriplaan 2024. Pildil: Aruteluring puidukeemia võimalustest, foto autor Johanna Adojaan.

Viiskümmend-viiskümmend põhimõttel loodud äriühing võib olla nii jackpot kui õudusunenägu, kõik sõltub põhikirjast, leiavad vandeadvokaadid. Osanikevaheliste vaidluste lahendamisi tuleb praktikas ette pidevalt. Suuremat osa neist oleks saanud ennetada ettevõtet luues, tõdevad Triniti partner, vaidlustiimi juht ja vandeadvokaat Erki Vabamets ning Triniti äriõiguse töögrupi juht ja vandeadvokaat Martin Järve saates “Triniti eetris”. “Minu soovitus on, et kahe mehe firmas, kus osalused on võrdselt jaotatud, tuleks igal juhul võtta endale juhatuse liikme koht. Seda seetõttu, et kui on 50-50 alustel loodud ettevõte ja üks on juhatuses, siis enam teda sealt välja ei saa. See, kes juhatuses on, kontrollib aga kõike, alustades pangaarvest, tehingute tegemisest, lõpetades raamatupidaja endale sobivaks vahetamisega,” kirjeldab Vabamets olukorda, kus ettevõtte struktuur enda jaoks läbi pole mõeldud. Tema sõnul on mõistlik juhatusse minna ka juhul, kui endal tegelikult pole huvi juhtida. “Seda kas või sellepärast, et oleks ettevõtte asjadest pilt ees.” Järve lisab, et variant, kus kõik ühingu liikmed on juhatuses, ei ole üldse halb. “Juhatuse puhul saab kaaluda veel võimalust, et by default on kõik juhatuse liikmed oma õigustes võrdsed. Igaüks saab ettevõtet esindada ja tehinguid teha.” Järve sõnul on pahatahtliku tegevuse ennetamiseks võimalik seda õigust ka piirata ja panna liikmetele ühine esindusõigus. “Näiteks, kui tahetakse müüa ühingule kuuluv auto, saab seda teha kõikide nõusolekul. Siin tuleme aga jälle 50-50 osaluste juurde tagasi: ühest küljest on see hea, sest üks ei saa nii-öelda pätti teha, sest teine toimib kontrollfunktsioonina.” Samas tekitab see olukorra, kus kui üks juhatuse liige on puhkusel, peab ta ikkagi digiallkirju andma kas või lihtsatele igapäevastele tehingutele ja ka see ei ole ideaalne, arutleb Vabamets. Advokaadid toovad praktilisi näiteid, kuidas juba ettevõtet luues võimalikke probleeme vältida, ja põhikirja olulisusest tuleb samuti saates juttu. Ka arutlevad Järve ja Vabamets uue osa võõrandamise regulatsiooni teemal, mis juba on probleeme tekitanud. Milliseid probleeme ja mida teha, et neid vältida, kuula saatest. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol TRINITI äriõiguse töögrupi juht ja vandeadvokaat Martin Järve ning TRINITI partner, vaidlustiimi juht ja vandeadvokaat Erki Vabamets. Foto: Sigrid Hiis.

Eesti ühiskond peaks käivitama arutelud, et üle minna neljapäevasele töönädalale. See looks töökohti juurde muu hulgas ka maapiirkondades. Teisalt on see muidugi töökorralduslikult tõsine väljakutse juhtidele, aga las olla, rääkis Omniva juhatuse esimees Mart Mägi saates. Töötukassa eestvedamisel sündis aripaev.ee veebis kaart, kust saab vaadata Eesti suuremaid tööandjaid maakondade kaupa. Igast maakonnast on esitletud kümme suuremat tööandjat ning kaardilt joonistuvaid trende analüüsivad saates Mart Mägi, töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ja saatejuht Annika Kald. Fotol Mart Mägi. Foto: Liis Treimann.

Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime taastuvenergia tulevikust Eestis ja sellest, kas meie elektrivõrk peab vastu uutele tuule- ja päikeseparkidele. Saates on külas Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, kellega arutame muuhulgas, kuidas saab elekter Ida-Virumaale kui selle tootmine hakkab toimuma Saaremaa rannikul, milliseid ühendusi naabritega veel luuakse ja millal Eesti end Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendab. Saate teises osas on külas Rexploreri asutaja ja tegevjuht Henrik Hundt, kelle lahendus aitab oluliselt kiirendada päikeseenergeetika lahenduste planeerimist majapidamistesse ning büroohoonete targemaks muutmist. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Cleantech Estonia ja Sunly AS. Foto: Andras Kralla

Viie ja enam korrusega kortermajade puhul sõltub elanike mugav ligipääsetavus liftide korrashoiust. Nõukogude ajast pärit hoonetes on kasutusel Valgevene liftid, mis praeguseks juba amortiseerunud. Sel aastal avatakse aga meede, mis võimaldab Euroopa rahadega vana lift uue vastu vahetada. „Hea uudis on see, et KredExi uutes hoonete rekonstrueerimise tingimustes on liftivahetus sees,“ tõdes KONE Balti riikide müügidirektor Peeter Leet. Toetust saab taotleda ka liftide hoonele lisamiseks. Peeter Leet on seda meelt, et lift kortermajas pole kindlasti luksus, vaid juurdepääsetavuse tagaja. Kui vahepeal kippusid kinnisvaraarendajad neljakorruselisi elumaju ehitama ilma liftita, siis nüüd näevad juba seadusest tulenevad nõuded selle olemasolu ette, selgitas Leet.  Kuula sisuturundussaatest „Kõik kinnisvarast“, kui ohutud on eelmise põlvkonna liftid ja milliseid uusi tehnilisi võimalusi turg pakub. Saates räägivad KONE Balti riikide müügidirektor Peeter Leet, müügijuhid Sulo Saulep ja Norman Vaga.  Foto: Andres Haabu

Kes katab kahju, kui küberpätid halvavad ettevõtte töö? Kust leida raha, kui kurikaelad nõuavad lunaraha? Saates räägime küberkindlustusest. Lisaks ettevõttele tunnevad firma küberturbe kohta huvi kliendid ja investorid, sest andmetega tegeleb sisuliselt iga ettevõte. Kindlustus on hädavajalik ka siis, kui ajada äri suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega. Saates räägime lähemalt, kellele küberkindlustus on mõeldud ja kuidas seda osta. Teemat kommenteerivad LEXTALi advokaat Rainer Ratnik ja IIZI Kindlustusmaakler AS finantsriskide valdkonna spetsialist Helen Evert. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Helen Evert ja Rainer Ratnik. Foto autor: Mai Kroonmäe.

Tuntud investor, TalTechi õppejõud ning finantsökonoomika doktor Tõnn Talpsepp avaldas, kuidas luua investeerimisstrateegiat ning kuhu ta praegu oma raha paigutaks. Saates „Investeerimisportfell 2030“ rääkis investor ja samuti mitmete investeerimismenukite üks autoritest Tõnn Talpsepp, et tema on enda jaoks pannud paika kindla raamistiku, kuidas ta üldjoontes peaks investeerima. Poolega oma portfellist võtab ta tururiski, ülejäänud osaga portfellist saab teha muid asju, rääkis Talpsepp. Ta selgitas, et strateegia koostamisel tuleb alustada varaklasside valikust. Talpsepp viitas saates tavainimese mõttekäigule, kes mõtleb esimese asjana tootluse peale ja sellele, et tahaks hästi palju raha teenida. Tegelikkuses on investori sõnul olulisem mõelda sellele, kui palju oled valmis raha kaotama. Portfelli strateegiasse võlakirjariski lisades soovitab Talpsepp vaadata just riikide võlakirjade poole, mis on selgelt madalama riskiga. Kõrge intressiga võlakirjad on tema hinnangul kordades kõrgema riskiga. Seega praegu turult raha kaasava ehitusmasinarendifirma Storendi võlakirjade puhul tuleb arvestada suurema riskiga, möönab Talpsepp. Tema sõnul tuleks kõrge riskiga võlakirjade osa portfellis hajutada ja seal võiks olla vähemalt 10 erinevat positsiooni. Talpsepp sellistel pakkumistel väikeinvestoril osaleda ei soovita ja lisas, et tema võtaks siis juba portfelli aktsiariski, mis võib pakkuda suuremat tootlust. Aktsiaturgudest rääkides avaldas investor, et on alati optimist olnud, kuid lisas, et midagi märkimisväärset juhtunud ei ole, kui vaadata suuremaid indeksieid. Ta tõi välja anomaalsed juhtumid tehnoloogiasektoris, kus hakkas näiliselt teatav mull juba eelmisel aastal tekkima ja see on jätkunud selgi aastal. Indeksite liikumises Talpsepp midagi erilist ei näe. Tema sõnul on ajalooliselt suur osa aktsiate tõusust ära tehtud lühikese ajaga ehk investorina on ohtlik olla turu ajastaja ja oodata langust põhjendusega, et tehnoloogiasektor on juba nii palju tõusnud. „Kes eelmisel aastal oli turgudelt väljas, sest turud olid nii palju tõusnud, see on päris heast tootlusest ilma jäänud,“ leidis Talpsepp. Pikemalt aktsiaturgude trendidest ja portfelli strateegiast kuula saatest „Investeerimisportfell 2030“. Saadet juhtis börsitoimetuse ajakirjanik Jaan Martin Raik. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Juba aastaid on küsitud, miks uute ravimite kättesaadavaks tegemine ehk soodusravimite nimekirja kandmine Eestis nii kaua aega võtab. Tervisekassa esindaja Erki Laidmäe kirjeldas läinud aasta novembris toimunud Meditsiiniuudiste ravimikonverentsil olukorda sõnadega: „Ravimitootjad alustavad riikidest, kus saab kõrgemat hinda küsida ja alles siis jõutakse meiesugusteni. Valik kujuneb lõpuks väga mõistlikuks, aga tõsi – aeg sinna jõudmiseks on liiga pikk.“ Toome seekordses Terviseuudiste saates kuulajateni samal konverentsil toimunud vestlusringi, kus ravimite kättesaadavuse teemal arutlevad puuetega inimeste koja tervishoiualane huvikaitsenõunik Katrin Nugis, ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius, tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe, Roche Eesti hinnastamise ja rahastamise valdkonna juht Marika Lepaste, AstraZeneca Eesti korporatiivsuhete ja arendusjuht Hanno Püttsepp ning arstide liidu esindaja ravimikomisjonis kardioloog Lembi Aug. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas