Kriitiline intsident. Riigi IT podcast | Geenius.ee

Tänases saates on külas andmekaitse inspektsiooni (AKI) koolitus- ja ennetustiimi jurist Geili Keppi ning TI-Hüppe projektijuht Laura Kalda, kellega tuleb juttu andmekaitse nõuetest haridusasutustes ja tehisaru turvalisest kasutamisest koolitöös. Teema ajendiks on AKI iga-aastane kooliaasta alguse ringkiri haridusasutustele, mis keskendus seekord tugevalt tehisarule ja digilahendustele. Saatekülaliste sõnul lasub lõplik vastutus andmetöötluse läbimõtlemise ja reeglite kehtestamise eest igal koolil endal, kuid TI-Hüpe pakub haridusasutustele tuge valmis mõjuhinnangute ja juhendite näol. Saates tuli veel jutuks: Miks tuleb lapsevanematelt andmete töötlemiseks nõusolekut küsida igal aastal uuesti. Kuidas vältida õpilaste isiku- ja terviseandmete jõudmist tehisarumudelitesse. Kas ja millistel tingimustel tohib õpetaja kasutada tehisaru õpilaste tööde hindamisel. Kuidas toetab TI-Hüpe koole andmekaitsealaste mõjuhinnangute koostamisel. Kus asuvad koolides kasutatavate tehisarulahenduste serverid. Saatejuht on Ronald Liive.

Suvel kiitis valitsus heaks IT-reformi, mille raames luuakse riigi IT-peaarhitekti roll. Tänases saates räägivad IT-peaarhitekti rollist riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektor Joonas Heiter ja riigi endine IT-arhitekt Andres Kütt. Heiteri sõnul on e-riik jõudnud küpsusastmesse, kus taustasüsteemid peavad muutuma ühetaoliseks ning baastaristu koondamine RIA alla nõuab tehnoloogia ja tippjuhtide vahele selget tõlki. Tema sõnul luuakse ametikoht otse peadirektori meeskonda, et siduda riigi IT-majade arhitektid ühtseks kogukonnaks ja viia nende mured otse reforminõukogu lauale.  Andres Kütt tõdes samas oma kogemusele tuginedes, et enamik e-riigi tõrkeid ei tulene tehnoloogiast, vaid tellijate korrastamata äriprotsessidest ning liigsest juriidilisest keerukusest. Ühtlasi rõhutas ta, et uuest rollikandjast ei saa käskiv nii-öelda valgustatud monarh, vaid ta suudab midagi muuta üksnes teistele majadele kasuliku ja toetava partnerina. Saates tuli veel jutuks: Kuidas jagunevad rollid RIA, loodava riigi digikeskuse ning teiste riiklike IT-majade vahel Miks ei pandud riigi IT-peaarhitekti tööpakkumisele kindlat palganumbrit Miks ei soovi Andres Kütt uuesti riigi IT-arhitekti ametikohale asuda Kuidas aitab äriprotsesside korrastamine vältida tehnoloogilist ülekeerukust Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates on külas Greenergy Data Centeri suurkliendisegmendi juht Martin Rungi, kes räägib, kuidas Tallinna külje all Hüürus asuv tehisaru võimekusega andmekeskus töötab. Suvel tõusis suureks teemaks andmekeskuses tegutsema hakkava Hollandi ettevõtte Nebiuse taust. Kaitsepolitseiamet pööras tähelepanu firma asutajate varasemale seotusele Venemaa ettevõttega Yandex, peaminister Kristen Michal ja majandusminister Erkki Keldo tõdesid, et riskid tuleb maandada.  Rungi selgitab saates, kuidas nad klientide tausta kontrollivad ning miks tema hinnangul Nebiuse valik andmekeskusele ohtu ei kujuta. Saatest selgub, et ükski klient pole seetõttu andmekeskusest lahkunud. Ühtlasi tuleb esimest korda avalikult jutuks, kas andmekeskus panustab ise oma Estlink 1 konverterjaama ja Harku alajaama naabruses asuva hoone füüsilisse kaitsesse. Saates tuli veel jutuks: Mille poolest erineb andmekeskus tavalisest serveriruumist ning mida tähendavad terminid AI-tehas ja gigatehas. Kui palju andmekeskus tegelikult vett ja elektrit tarbib ning kas see mõjutab ümbruskonna elanikke. Milliseid Eesti suurettevõtteid Greenergy teenindab. Miks Rungi hinnangul on Nebiuse ostetavad kiibid samas ekspordikontrolli kategoorias kui Eestile müüdavad HIMARS-id. Kas andmekeskus saab olla osa Eesti digitaalsest suveräänsusest ja kas ka väikeklientidel on seal kohta. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse keskuse uueks juhiks ja peadirektori asetäitjaks küberturvalisuse alal asus augustis Mai Kraft. Elisa endine infoturbejuht rääkis saates „Kriitiline intsident“, kuidas ta toob erasektori kogemuse riigi küberkaitsesse, seades sihikuks andmepõhise lähenemise ja asutuste tõelise küpsusastme kaardistamise. Saates tuli jutuks tehisaru võidukäiguga kaasnevad ohud, alates ettevõtete ründepinda laiendavast vaibkoodimisest kuni nullpäeva turvanõrkusi otsivate mudeliteni. Samuti lahkab Kraft riikliku bug bounty programmi taastamise võimalusi, telefonipettuste tõkestamise meetmeid ja valmisolekut tulevaseks kvantajastuks. Saates tuli veel jutuks: Kuidas toimib CERT-EE intsidentide käsitlemine ja milline on ettevõtete vastutus küberhügieenis. Milliste riskidega tuleb arvestada riigi süsteemide pilve kolimisel ja digitaalsel suveräänsusel. Miks paljud ettevõtted teevad küberkaitset vaid seadusest tuleneva kohustuse pärast. Kas Eesti on kübervallas endiselt teenäitaja või on meil rohkem Ukrainast õppida. Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates on külas riigi infosüsteemi ameti (RIA) innovatsiooniprojekti „Aruait“ projektijuht Anni Lehari ning arendusjuht Otto Mättas, kes avavad riigi uue proaktiivse tehisaru algatuse tagamaid. Nende sõnul ei ole tegu järjekordse riikliku juturoboti, vaid platvormi ja vundamendiga, mis võimaldab tulevikus kodanike isiklikel tehisaru agentidel riigiga usaldusväärselt ning läbipaistvalt suhelda. Innovatsiooniprojekti raames soovitakse kahe aasta jooksul katsetada lahenduse toimimist ning luua reeglistik, et isiklikud agendid saaksid turvaliselt ja volitatult teha meie eest ära keerukaid bürokraatlikke toiminguid. Saates tuli veel jutuks: Kuidas Otto Mättas osales edukalt esimesel tehisaru Eurovisiooni lauluvõistlusel. Mida on riik õppinud varasematest tehnoloogiabuumidest, nagu isejuhtivad sõidukid ja projekt „Anneta kõnet“. Kuidas hakkab tehisaru koostöös maa- ja ruumiametiga inimesi aitama ehituslubade taotlemisel. Miks on oluline muuta riigiteenused masinloetavaks ning kuidas aitab teadlikkuse tõstmine vältida digilõhe kasvu. Kuidas suhestub „Aruait“ teiste riiklike tehisaru algatustega, nagu eesti.ai ja tehisaru isikukoodid. Saatejuht on Ronald Liive.

Ühtlasi paotab ta katteloori saladuselt, mis puudutab agentseid tehisarusid ja neile väljastatavaid isikukoode. Mõned nädalad tagasi tulid IT-gurud Taavi Kotka, Sten Tamkivi, Markus Villig ja Kaspar Korjus välja arvamusega, et Eesti järgmine suur digihüppe idee saab olema tehisaru agentidele väljastatud isikukoodid. Samal päeval otsustas peaminister Kristen Michali juhitud Eesti.ai [https://www.delfi.ee/teema/96882623/eestiai] nõukoda, et idee tehakse reaalsuseks. Vahtras rääkis saates, kuidas tuli välja nii, et sääraste isikukoodidega hakkab tema juhitud tiim tegelema. Saates tuli veel jutuks: Kuidas e-residentsuse väljastamist tehakse kiiremaks ja mugavamaks. Millist kasu saavad e-residentide uutest lahendustest eestlased. Kes ja kuidas kontrollib uute taotlejate tausta. Mida täpsemalt hakkab e-residentsuse tiim tehisaru isikukoodidega tegema. Saatejuht on Ronald Liive.

Eelmisel nädalal mängisid sideoperaatorid Tele2, Elisa, Telia ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) läbi olukorra, kus põhjusel või teisel peab Eestis võtma kasutusele siseriikliku rändlusteenuse. Käesoleva osa on salvestatud kaitseväe keskpolügoonil. TTJA peadirektori asetäitja Oliver Gailan avab saate jooksul, mis on siseriiklik rändlus ning kuidas see teenus võimaldab kriisi korral ühe operaatori klientidel automaatselt teise võrku lülituda, kui nende koduvõrk peaks rivist välja langema. Saates tuli veel jutuks: Siseriiklik rändlus on ette nähtud kasutamiseks vaid erakorralise seisukorra ajal, mil Vabariigi Valitsus on andnud selleks vastava korralduse. Kriisiolukorras ei ole põhirõhk meelelahutuslikul striimimisel, vaid baasvajaduste, nagu sõnumite saatmise ja uudiste lugemise tagamisel, mistõttu võib andmeside kiirus olla piiratud. Seaduse kohaselt on siseriiklik rändlusteenus lõpptarbijale tasuta ning operaatorid lahendavad kulude tasaarvelduse omavahel. Idapiiri läheduses elavatel inimestel on soovitatav tunda oma telefoni võrguvaliku seadeid, et vältida automaatset ühendumist naaberriigi võrku. Sideettevõtted on koostöös riigiga läbi mänginud tehnilised stsenaariumid ja teinud vajalikud võrguseadistused, et tagada teenuse kiire rakendumine kriisihetkel. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba aastaid on Eestis esinenud ulatuslikud GPS-i sidehäired, mille kohta leiab üha rohkem väiteid, et need mõjutavad ka igapäevaseid seadmeid. Tänases saates seletab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sagedushalduse büroo juhataja Erko Kulu lahti, kust ja kuidas GPS häired tekivad ja millist mõju nad reaalsuses omavad. Näiteks saab saates vastuse küsimus, kas GPS häired segavad robotniidukite tööd. Kulu juhitud meeskond sõidab mööda Eestit ringi spetsiaalsete, massiivsete antennidega varustatud monitooringuautodega, mida tema sõnul on rahvasuus hakanud kutsuma ka tondipüüdjateks. Lahkame ausalt ja avatult idanaabri territooriumilt, sealhulgas Peterburi ja Kaliningradi piirkonnast tulevate häirete tagamaid ning arutleme tulevikulahenduste ja alternatiivsete navigeerimismeetodite üle, mis võiksid meid satelliitidest vähem sõltuvaks muuta. Saates tuleb veel teemaks: Kuidas erineb igapäevane sageduste planeerimine järelevalvest ning kuidas hoitakse ära sageduskonfliktid? Mis vahe on jamming'ul ja spoofing'ul ning millal ulatus Kaliningradi segamissignaal esimest korda Eesti territoriaalveteni? Kuidas sai TTJA jälile Sauel tegutsenud vigasele tagurduskaamerale, mis pani terve piirkonna mobiilsideseadmed tõrkuma? Mida teha siis, kui GPS-häirete tõttu hakkavad robotniidukid tiiki sõitma, ning miks on iga kodaniku teavitus riigile väärtuslik? Kas ja millal suudavad 5G ning 6G mobiilivõrgud pakkuda reaalset alternatiivi kosmosest tulevale satelliitnavigatsioonile? Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi IT-podcasti "Kriitiline intsident" värskes osas on külas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) uus peadirektor Kirke Saar. Pärast pikki aastaid välismaal, juhtides IT-üksuseid nii Telia Norras kui ka Põhjamaade Investeerimispangas, on Saar naasnud kodumaale, et hoida ja arendada Eesti sisejulgeoleku digitaalset selgroogu. Saates räägime tema esimestest nädalatest uues ametis, ootustest Eesti riigi IT-sektorile ja sellest, milline on meie digiriigi tervis võrreldes Skandinaavia naabritega. Juttu tuleb ka väga praktilistest väljakutsetest, kuidas vabaneda pidurdavast taakvarast ning mil moel aitab tehisintellekt tõsta asutuse efektiivsust ja muuta teenuste arendamist kiiremaks. Lisaks lahkame ausalt ja avatult Eesti IT-tööjõuturu olukorda, palgaootusi ning viimasel ajal palju kõneainet pakkunud hukukindluse kontseptsiooni, et tagada elutähtsate süsteemide toimepidevus ka kõige keerulisemates kriisides. Saates tuleb veel teemaks: Kuidas erineb Eesti avaliku sektori digiareng ja IT-tööturg Soome ning Norra omast? Miks otsustas SMIT integreerida oma tööprotsessidesse tehisintellekti ja Cursor AI platvormi? Taakvara probleem riigi süsteemides, kuidas vältida dubleerimist ja luua teenuseid targemalt? Kuidas motiveerida tipptasemel IT-spetsialiste olukorras, kus riigisektor ei suuda alati erasektoriga palganumbrites võistelda? Mida tähendab hukukindlus ja kuidas valmistub riik elutähtsate teenuste tagamiseks kriisiaegadel? Saatejuht on Ronald Liive.

Kas küberruum on tõesti anonüümne pelgupaik või jääb meist maha digitaalne jalajälg, mida on võimatu kustutada? Podcasti "Kriitiline intsident" värskes osas on külas politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik. Luik asus ametipostile mullu septembris ning tegu on esimese avaliku intervjuuga, kus ta paotab ukse Eesti kõige nutikama politseiüksuse igapäevatöösse. Ta rääkis saates avameelselt väljakutsetest, mis kaasnevad küberruumi valvamisega. Saates selgub, et täielik anonüümsus internetis on müüt ning isegi VPN-teenuste kasutamine ei pruugi päästa, kui uurijate kätte satub kasvõi üks pisidetail. Luik selgitab, kuidas tehisaru on muutnud küberkuritegevuse massiliseks teenuseks, kus rünnakuid saavad tellida isegi koolipoisid. Just noorte seas leviv hiirekliki-kuritegevus, kus mõnekümne euro eest tellitakse DDoS-rünnakuid koolide või haiglate vastu, on saanud murettekitavaks trendiks, millele politsei peab reageerima. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba neljandat korda korraldab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) koos Tehnopol Startup Inkubaatoriga iduettevõtetele suunatud kiirendiprogrammi, mille fookuses on küberturvalisuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Küberkiirendi aitab alustavatel ettevõtetel arendada nii oma toodet kui ka ärimudelit. Tänases saates avab kiirendi tausta RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna osakonnajuhataja Lauri Tankler. Saates ei saa üle ega ümber vaibkoodimisest ning potentsiaalsetest vaibkooditud idudest, mille loojad võivad kiirendist huvitatud olla. Tankler selgitas saates, et alati ainuüksi kiirest prototüübist ei piisa, samas tõi ta välja, et küberkiirendi aitabki ideedel kasvada päriselt usaldusväärseteks ärideks, mis suudavad pakkuda pikaajalist tuge ja kindlustunnet. Küberkiirendisse saab kandideerida kuni 21. juunini. Saates tuleb juttu: Milliseid kulutusi tohib 60 000 euro eest teha? Kui kaua kiirendi kestab? Kas vaibkooditud ideed on oodatud? Saatejuht on Ronald Liive.

Euroopas on puudu sadu tuhandeid küberturvalisuse eksperte ning see tühimik ei näita kahanemise märke. Samal ajal on valdkond tugevalt kaldu meeste poole, jättes suure osa potentsiaalsest talendist kasutamata. Tänases saates räägib riigi infosüsteemi ameti (RIA) ekspert-koordinaator Tiina Pau rahvusvahelisest suvelaagrist CyberWizards, mis on ellu kutsutud just selleks, et tuua 13–16-aastased tüdrukud kübermaailma juurde. Saates avame laagri tagamaid ning räägime sellest, miks on oluline alustada just selles vanuses, kui noored teevad esimesi olulisi karjäärivalikuid. Pau selgitab, kuidas laagris õpetatakse tüdrukutele eetilist ehk nii-öelda valge mütsi häkkimist ning miks on rahvusvaheline suhtlus ja inglise keele praktika kübervaldkonnas ellujäämiseks hädavajalik. Saame teada, kuidas tüdrukud Kehtnas toimuvas laagris tehisaru turvalisust testivad ning mida kujutab endast adrenaliinirohke Capture the Flag võistlus. Saates tuleb juttu: Miks on Euroopas puudu kuni pool miljonit kübervaldkonna spetsialisti?Kuidas murda müüti, et küberturvalisus on vaid "poiste rida"?Kuidas laager CyberWizards tüdrukutele seda maailma avab ja milline on rahvusvaheline huvi?Mis on eetiine häkkimine ja kuidas tüdrukuid selleks ette valmistatakse?Milline roll on laagris tehisarul ja praktilistel küberülesannetel? Praktiline info: millal algab registreerimine ja kes on sinna oodatud. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi amet (RIA) võttis pea kuu aega tagasi kasutusele turvalisema autentimislahenduse Smart-ID+. Sellega jõudis RIA ette pankadest, mis on igapäevaselt jännis petturitega, kes on kasutanud inimeste nõrkusi ära. Tänases saates selgitab RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat avameelselt, miks veebruaris juurutatud Smart-ID uus autentimisvoog tekitas ootamatuid tõrkeid riigiäpi kasutajatele ning miks "live"-keskkonnas ilmnevad mured on vahel digiriigi arengu paratamatu osa. Lisaks avas saate teises pooles RIA digikukru valdkonnajuht Margit Aus kaarte Euroopa ühtse digitaalse identiteedi tuleviku osas, selgitades, miks ei piisa meile vaid tehnoloogiahiidude suletud lahendustest ja kuidas uus kukru-süsteem hakkab asendama seniseid harjumuspäraseid vahendeid. Saates tuleb juttu: Miks ei kukkunud Smart-ID+ kasutuselevõtt RIA-l hästi välja? Miks ei saa Smart-ID+ siiani kasutada DigiDoc-i äpis? Millistes e-teenustest on tänu RIA muudatusele Smart-ID+ kasutusel? Kui kaugel digikukkur on? Millal jõuab juhiluba digitaalselt telefoni?Miks on digikukkur oluline ning mis väärtust see eestlastele pakub? Saatejuht on Ronald Liive.

Nagu päriselu värskelt tõendas peab enamik eestlasi välisministeeriumi veebilehte reisitargalt.vm.ee tüütuks veebileheks, mis ei paku erilist kasu. Kuid nagu viimased nädalad on näidanud on Reisi Targalt vältimatu abivahend olukorras, kui taevas täitub rakettidega, õhuruum suletakse ja kodutee kaob tundidega. Tänases saates räägib välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Margus Särglepp sellest, kuidas Lähis-Ida kriisi ajal hätta sattunud kaasmaalasi ööpäevaringselt abistas. Särglepp rääkis otse, mis toimus välisministeeriumi operatiivstaabi suletud uste taga siis, kui rahulikust puhkusest sai globaalne kriis. Saates tuli välja, et kui enne Lähis-Ida kriisi algust oli Reisi Targalt veebi kaudu oma reisi pannud kirja vaid 50 inimest, siis kriisi puhkesed plahvatas registreerujate arv üle 1300. Kiirelt lõi ministeerium WhatsAppi grupi, kus hakati informatsiooni operatiivselt jagama. Saates tuleb juttu: Kuidas välisministeerium on ära lahendanud Reisi Targalt andmekaitselised küsimused. Ministeerium hoiustab reisijate andmeid viis aastat. Välisministeerium kutsub inimesi üles kasutama Reisi Targalt ka Euroopas reisides. Potentsiaalne tulevikuvisioon Eesti riigiäpiga. Kuidas Lähis-Ida kriisi haldas vaid 20 inimest. Saatejuht on Ronald Liive.

Kujutage ette olukorda, kus riigi olulisemates andmekeskustes vaibub ventilaatorite mühin ja kustuvad kõik tuled. See ei ole pelk küberrünnaku stsenaarium, vaid reaalne tehnoloogiline risk, milleks valmisolekut Riigi IT Keskus (RIT) hiljutisel suurõppusel "Pilvepõnts" testiti. Tänases saates avame riigi IT-süsteemide vastupidavuse tagamaid. Külas on RIT-i õppuste koordinaator Teele Sihtmäe ja peaarhitekt Martin Rajur, kes selgitavad, miks oli seekord vaja minna kaugemale paberil planeerimisest ja lülitada riigi andmekeskus füüsiliselt välja. Räägime õppetundidest, tehnilistest "luksatustest" ja sellest, miks on inimestevaheline kommunikatsioon kriisihetkel sageli keerulisem väljakutse kui serverite käivitamine. Saates tuleb juttu: Miks otsustati riigi peamine andmekeskus koos riistvaraga täielikult välja lülitada ja mis tunne on oodata süsteemide taaskäivitumist? Kuidas harjutati spetsialistide ümberlülitumist igapäevatöölt kriisirollidesse ning miks on oluline "kriisifooni" loomine juba kuu aega enne õppust. Millised õppetunnid saadi liigsest infomürast vestluskanalites ja kuidas modereerida teabevahetust nii, et oluline info kaduma ei läheks. Kuidas toimis teenuste ümberlülitamine varuandmekeskusesse ja millised on plaanid juhuks, kui teenuseid on vaja hakata hoidma väljaspool Eesti piire. Pilk järgmisele suurõppusele "Ilves 2026" – kuidas valmistub Eesti riik üha keerukamateks hübriidkriisideks. Saatejuht on Ronald Liive.

Kui varem tunti pangapetturid ära konarliku keelekasutuse ja ebausutavate skeemide järgi, siis tehisaru ajastul on ründed muutunud nii detailseks, et ohvriks võib langeda ka kõige tähelepanelikum inimene. Swedbanki pettuste tõkestamise ja ennetamise valdkonnajuht Julia Plamus rääkis saates "Kriitiline intsident", et täna ei ole pettuse ohvriks langemine enam kinni ohvri teadmistest, vaid oskuslikult manipuleeritud hetkeemotsioonist ja veatust tehnoloogiast, mis suudab jäljendada nii pangaametnikke kui ka lähedaste hääli. Saates avati tausta, millist lakkamatut kassi-hiire mängu peavad pangad kurjategijatega. Selgus, et Swedbanki spetsiaalne 10-liikmeline meeskond suudab täna ära hoida ligi kaks kolmandikku pettusekatsetest, kuid ülejäänud juhtudel jäävad kliendid kahjuks kaotajaks. Saatest selgus veel seegi, et kuigi me oleme harjunud välkmaksete sekundi murdosa vältava kiirusega, kaaluvad pangad turvalisuse huvides maksetele teadliku viivituse lisamist. Saates veel: Kuidas tehisaru abil luuakse veatuid häälkloone ja usutavaid pettusskeeme Miks on just Smart-ID ründajate jaoks täna kõige ihaldusväärsem sihtmärk Kui kaugel on Swedbank Smart-ID+ kasutuselevõtuga ja mis seda täna takistab Kuidas toimib panga "viivituse" strateegia ja miks on kiirus petturi parim sõber Praktilised nõuanded: mida teha, kui saad "pangast" kahtlase kõne ja sind survestatakse koode sisestama Saatejuht on Ronald Liive.

Kui teatud ametite puhul räägitakse, et peagi tuleb tehisaru ning võtab selle töö inimestelt ära, siis riigikogus on seda omal nahal juba tuntud. Aastaid tagasi võeti Eesti parlamendis kasutusele tehisaru Hans, riigikogu haldusdirektor Ahto Saks rääkis saates "Kriitiline intsident", et selle tulemusena läks neli töötajat pensionile. Saates avati ka tausta, kuidas tehisaru on imbunud riigikogu töötajate ning poliitikute igapäevatöösse. Riigikogu sisevõrgus on käivitatud privaatne portaal tehisaru.riigikogu.ee. Saatest selgus veel seegi, et riigikogu on poliitikute tarbeks arendanud valmis uue kaugistungite süsteem, kuid seda pole veel kasutusele võetud. Saates veel: Kuidas on tänu tehisarule muutunud istungite protokollimine Milliseid tehisaru võimalusi riigikogu liikmetele pakutakse Kuidas riigikogulasi koolitatakse tehisarule prompte kirjutama Saame teada, mis peitub veebiaadressi tehisaru.riigikogu.ee taga Kas AI oleks suutnud hasartmängumaksu näpuviga vältida Saatejuht on Ronald Liive.

Selles episoodis räägime värskelt käivitunud sündmusteenusest, mis pakub tuge peredele just sel raskel hetkel, kui lapsel diagnoositakse püsiv terviseprobleem või erivajadus. Saatekülaliseks on sotsiaalkindlustusameti tooteomanik Aika Kaukver. Saates selgub, kuidas tehnoloogia ja andmevahetus aitavad tagada, et ükski murega pere ei jääks üksi. Uue lahenduse abil liigub info diagnoosi saanud lapsest automaatselt tervisesüsteemist sotsiaalhoolekandesse. See tähendab, et riik ei jää ootama lapsevanema pöördumist, vaid kohaliku omavalitsuse spetsialist võtab ise perega ühendust, et pakkuda vajalikku tuge ja nõustamist. Saates avati ka tausta, kes on need lapsed, keda uus teenus puudutab. Esialgu on fookuses kuus rasket diagnoosigruppi (sh vaimne alaareng, vähidiagnoosid, Downi sündroom ja teatud harvikhaigused), kus abivajadus on kõige kriitilisem. Olulise teemana käsitleti ka privaatsust ja delikaatseid andmeid. Sotsiaaltöötajani jõuab teade abivajadusest, kuid mitte konkreetne diagnoosi info, säilitades nii pere privaatsuse. Saates veel: Kuidas 10 päeva jooksul peab abi pereni jõudma. Miks ei tasu karta ametniku kõnet ja kuidas see toetab lapse heaolu. Kuidas on seotud tervise infosüsteem, STAR ja SKAIS. Puude taotlemine kahe klikiga ehk kuidas uus süsteem muudab bürokraatia lapsevanema jaoks märkamatuks. Milline saab olema lapsevanema personaalne "töölaud" riigiportaalis eesti.ee. Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" võttis sel korral luubi alla hiljuti välja tulnud uue ID-kaardi, mille taga seisab kolme asutuse tihe koostöö. Saatekülalisteks olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus identiteediteenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, riigi infosüsteemi ameti eID turvaarhitekt Tõnis Reimo ning politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karoline Põder. Saates selgub, mis muutus uue ID-kaardi (hankega) ja kas 2017. aasta turvanõrkustest on õpitud. Saime teada, et uue kaardi puhul on juba ennetavalt loodud ja testitud kauguuendamise lahendus, mis peaks tagama öösel rahuliku une nii ametnikele kui ka kasutajatele. Saates avati ka tausta partnerite valiku osas. Kui varem hangiti täisteenust, siis seekord viidi läbi kaks eraldi hanget: üks dokumendiplankidele ja isikustamisele ning teine sertifitseerimisele. Uueks kaarditootjaks on Thales Finland ning sertifitseerimisteenust pakub Belgia ettevõte Zetes, kel on nüüdseks loodud ka kohalik haru. Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" avas värskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter Mäekeri abiga kaarte riigi ühe olulisima andmekogu tuleviku osas. Saatejuht Ronald Liive uuris külalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavõrd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba järgmisele suurele verstapostile, täisdigitaalsele abielule. Kõige päevakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril käivitub kahe riigi vahel automaatne rändeandmete vahetus. See lõpetab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mõlemasse riiki korraga, et saada osa mõlema riigi hüvedest või vältida makse (nt automaks). Saatejuht on Ronald Liive.

Juba pikemat aega kirjutab meedia järjekordsetest kelmidest ja pettustest, olgu nad tervisekassa või pankade nimel levivad skeemid. Kurjategijad on seeläbi röövinud eestlastelt röögatuna tunduvaid rahasummasid. "Kriitiline intsident" keskendub sel korrale eraettevõtte SK ID Solutions loodud autentimislahendusele Smart-ID, mis on saanud endale uue versiooni Smart-ID+ Stuudios on külas SK teenuseomanik Natalja Vasnevskaja, kes tõi välja, et uus versioon on teenusepakkujatele kättesaadav juba alates juuni lõpust. Kasutajate jaoks on peamiseks muudatuseks see, et isikukoodi sisestamise ja kontrollkoodide võrdlemine on möödanik. Vasnevskaja kinnitusel muudab see autentimise turvalisemaks ja mugavamaks. Saatejuht on Ronald Liive.

Eesti riigil on uus digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Lauri Luht. Tema kanda on vastutus, kuidas Eesti digiriik püsib maailmas tipus, samal ajal tagades turvalisuse, hukukindluse ja innovatsiooni. Viimased kaks aastat töötas Luht Ukrainas ning toonud sealt kaasa nii kogemusi kui ka mõtteid, kuidas ka Eesti digiriiki järgmisele tasemele liikuda. Seekordses “Kriitilises intsidendis” uurime, millised on Luhti prioriteedid, kuidas Eesti peaks tehisaru kasutama ning miks me peame väärtustama omaenda digiriigi edulugu. Luht selgitab, miks on keskne juhtimine ja pilvetehnoloogiate kasutamine möödapääsmatu, kuidas lahendada taakvara probleemid ning millised sammud on vaja astuda, et Eesti digiriik oleks tulevikus samaaegselt nii turvaline kui ka innovaatiline.

Droonid ei ole enam ammu vaid mänguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapäevaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurürituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusõnnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sündmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda. Seekordses “Kriitilises intsidendis” räägib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapäevatööd toetavad, millised nõuded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust käsitleda sama tõsiselt kui lennundust. Kotkas selgitab, miks PPA rõhub eelkõige teadlikkuse tõstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitseväega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline õhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele. Juttu tuleb ka ründedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkõige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jääb kaitseväe pädevusse. Saatejuht on Ronald Liive.

Eestis on käimas põhjalik hädaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapärasele telefonikõnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokõnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nõuded, mis seavad sihiks ligipääsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kõigile, sealhulgas neile, kes ei näe, ei kuule või ei saa rääkida. Seekordses “Kriitilises intsidendis” arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel. Külalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mängivad Apple ja Google videokõnede toomisel ning miks noored eelistavad abi küsida pigem sõnumi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge võiks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitseküsimused uue lahenduse juures vältimatult tõusetuvad. Saatejuht on Ronald Liive.

Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni. Seekordses “Kriitilises intsidendis” võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom. Saatejuht on Ronald Liive.

Eesti kõige noorem riigi IT-maja, riigi IT-keskus (RIT), on tegutsenud juba pea neli aastat ning nende käe all on valmimas uus riigipilv. Kuidas see erineb avalikest pilveteenustest, milliseid teenuseid pakub RIT lisaks pilvele ning miks on nende hallata ka kümnete tuhandete riigitöötajate arvutitöökoht? Just nendele küsimustele annab vastuse seekordne “Kriitiline intsident”. Saates on külas RIT-i juht Ergo Tars, kes räägib lähemalt, kuidas tagatakse kriisiaegne töökindlus ja milliseid riske kaalutakse, kui riigiasutused kasutavad avalike pilveteenuseid nagu näiteks Amazoni või Microsofti pilveteenuseid. RIT on viimastel aastatel pidanud üha tõsisemalt arvestama olukordadega, kus tavapärane andmeside võib rivist välja langeda. Seepärast on loodud nii-öelda kriisikohvrilahendus, mis võimaldab vajadusel kasutada alternatiivseid sidekanaleid, sealhulgas satelliitsidet. Ergo Tarsi sõnul on katsetatud stsenaariume, kus kaablid on läbi lõigatud ja tavapärane internet ei tööta. Saatejuht on Ronald Liive.

Seekordses osas võtame luubi alla riikliku postkasti, mille ümber keerles 2023. aastal kõva kriitika. Nimeliste meilide sulgemisega ei saadetud hingusele tervet riiklikku postkasti. Nüüd on valmis saanud uus riiklik postkast 2.0, mis lubab ära teha palju rohkem. Saatekülaliseks on riigi infosüsteemi ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, kes räägib ausalt, miks alias-aadressid suleti, milliseid turvariske see ära hoidis ja kas kodanikud üldse midagi kaotasid. Uurime, kui palju raha maksumaksja sellega kokku hoidis, miks teated endiselt eri kanalitesse hajuvad ja kas automaksust või kiiruskaamerast saadud trahv jõuab inimese postkasti õigel ajal. Kui palju inimesi päriselt riiklikku postkasti kasutab; Kui paljud asutused on uue postkasti kasutusele võtnud; Kuidas hakkab kirjade edasisuunamine riigiäppi toimima; Mida kujutab endast makselink riiklikus postkastis; Postkastil on uus tehniline arhitektuur. Kirjade sisu ei hoia enam RIA, vaid iga asutus talletab need enda andmebaasis; Kirjade avamist riik ei jälgi. Isegi kui lugesid kirja Gmailis läbi, jääb see eesti.ee postkastis “lugemata”. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel nädalal keskendub „Kriitiline intsident“ tõeliselt kriitilisele teemale – ohuteavitusele. Kui kriis on käes, loeb iga sekund. Aga kuidas tagada, et info jõuaks inimesteni ka siis, kui telefon on hääletu, mobiililevi puudub, tavalist FM-raadiot ei ole või üle linna huilgav sireen ei kostu kaugele? Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas andis detailse ülevaate eelmisel nädalal testitud maailmas ainulaadsest taskusireeni süsteemist. Räägime sellest, kuidas töötab 5G broadcast-tehnoloogia, miks testis osales vaid valitud hulk inimesi, ning miks teavitused jõudsid isegi Soomes asuvate telefonideni. Saates veel: Milliseid seadmeid uus süsteem juba toetab; Mis rolli mängivad tootjad ja operaatorid; Kuidas eri teavituskihid (SMS, äpid, raadio, taskusireen) omavahel seotud on; Kuidas 5G broadcast-tehnoloogia töötab; Kuidas käib koostöö teiste riikidega; Kuidas Euroopa satelliitsüsteem Galileo võimaldab tulevikus edastada ohuteavitusi otse nutitelefonidesse. Saatejuht on Ronald Liive.

Värskes “Kriitilise intsidendi” osas räägime sellest, mida tähendab vibe-koodimine ehk AI abil koodi kirjutamine. Arutame selle üle, kas tehisaru suudab juba täna aidata ehitada päris äppe või riiklikke e-teenuseid. Kui palju on selles päriselt potentsiaali ja kui palju niisama kära? Stuudios on külas riigi infosüsteemi ameti tehisintellekti ja innovatsiooni talituse juhataja Markko Liutkevičius, kelle käe all arendatakse Bürokratti ja testitakse, kuidas AI saab avalikus sektoris päriselt kasulik olla. Uurime, kui kaugel on Eesti sellest, et AI kirjutaks koodi, testiks ise ja paneks teenused tööle. Saates veel: Miks Bürokratti veel Eesti.ee äpist ei leia Milliseid piiranguid seab andmekaitse ja seadusandlus Kuidas RIA AI-lahendusi arendab ja milleks neid üldse kasutatakse Markko doktoritööst ja selle seosest AI ning tööturuga Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” on pausilt tagasi! Vahepeal on vaikinud mikrofonid ja pausile jäänud arutelud, aga digiriik ei ole seisma jäänud – pigem vastupidi. Nüüd on taas aeg küsida neid küsimusi, mida teised ehk ei küsi, ja kuulata vastuseid neilt, kes süsteemide sees tegelikult töötavad. Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, kas mobiiliga hääletamine on valmis päris valimisteks. Aastaid arendatud lahendus jõudis hiljuti esimese avaliku testimiseni ning saates räägime, kuidas see läks, millised probleemid välja tulid ja kui kaugel me tegelikult oleme sellest, et telefoniga hääletamisest saaks Eestis uus normaalsus. Stuudios on m-hääletuse arendamise ja käivitamise eest vastutavad riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Nendega räägime m-hääletuse testist, tagasisidest, ligipääsetavusest, turvalisusest ja ka poliitilistest ning praktilistest otsustest, mis veel ees seisavad. Selgub, milliseid küsimusi tekitas kontrollrakenduse kasutamine, ja miks Androidi puhul tuleb rakendust alla laadida justkui kahtlasel moel. Samuti tuleb juttu sellest, millal ja kas m-hääletus võiks jõuda kohalikele valimistele, miks Smart-ID esialgu tõrkus ning milline on Eesti valmisolek kriitilise massi teenindamiseks, kui kõik tahavad korraga m-hääletada. Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta viimases “Kriitilises intsidendis” räägime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks väide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ühe korra. Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakümneid väitnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on räägitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ühekordse esitamise (once only) printsiip. Reaalsus on aja see, et kuigi inimene võib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi näiteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides küsitakse üle, kas andmed on endised. Sama kehtib väga paljude muude riiklike e-teenuste kohta. Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud. Saatejuht on Ronald Liive.

Uue aasta algusest, 1. jaanuarist jõustub seadus, tänu millele jõuab Eesti riikide sekka, kus on samasooliste paaride abielud seadustatud. Tänases saates uurime, kas ja kuidas on samasooliste abieludeks valmis rahvastikuregister ja sotsiaalkindlustusameti iseteenindus. Lisaks tuleb saates juttu ka sellest, kes ja kuidas saab eelviidatud riiklike e-teenuste kaudu panna lapse sündi kirja ning küsida riigilt toetusi. Vastuse saab küsimus, miks ei saa värsked isad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses planeerida lapsetoetusi ilma ema poolse otsuseta. Arutelu alla tuleb ka küsimus, miks ei saa sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu lasta lastetoetust maksta otse lapse pangakontole ehk miks peavad kõik toetused tulema vaid ühele kindlale pangakontole. Neil teemadel räägivad saates rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullarand, rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilin Prants, siseministeeriumi arendusnõunik Katrin Lehtpuu, TEHIKu tooteomanik Ruth Paade ja sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juht Pirjo Künnapuu. Saatejuht on Ronald Liive.

Kolmandik Eesti riigieelarvest käib üle erinevate toetust läbi sotsiaalkaitse infosüsteemist, mida suupärasemalt tuntakse lühendi SKAIS2 järgi. Tegu on infosüsteemiga, mida on aastaid erinevad mured ja probleemid vaevad. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) ja sotsiaalkindlustusameti soovil uuris süsteemiarhitekt Andres Kütt lähemalt, mis on aegade jooksul SKAIS2 valesti läinud. Tänases saates räägib Kütt koos TEHIKu peaarhitekt Martin Õunapi ja TEHIKu e-teenuste osakonna juhi Tanel Teraga lahti, mis seisus SKAIS 2 täna on. Kütt kaasati protsessi, et TEHIK-ul oleks erapooletu inimese hinnang, kuidas asjad toimuvad ja mis on kitsaskohad. Oma hinnangu koostamisel koostamiseks intervjueeris ta erinevaid inimesi, kes on SKAIS2-ga seotud olnud. Eelmise aasta oktoobris käis meediast läbi, et SKAIS2 arendustöödeks on kulunud juba pea 22 miljonit eurot. Tera tõdes saates, et kuna SKAIS2 näol on tegu süsteemiga, mis nii-öelda elab ehk sinna lisatakse uusi süsteeme juurde. Ronald Liive.

Juba aastaid on räägitud, et uued riiklikud e-teenused on personaalsed. Ühtlasi on räägitud sündmusteenustest ja ka proaktiivsetest teenustest. Kuid kuhu on kõik need uhke kõlaga teenused jäänud? Sellele küsimusele vastab tänases saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht Kaili Tamm. Vast kõige olulisemana saab saatest teada, et nii personaalse e-riigi kui ka e-teenuste puhul võib loobuda e- liidesest kuna Tamme sõnul on Eestis juba kõik riiklikud teenused niivõrd digitaalsed, et sinna ette e- lisamine ei anna midagi juurde. Tõsisemalt rääkides tõi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht välja, et koostamisel on valge raamat, millega pannakse paika rakenduskava, mille järgi tehakse riiki veelgi personaalsemaks. Tamm väitis, et juba praegu paika pandu annab talle veendumuse, et üha suurem tõenäosus on, et riigi poolt pakutavad teenused, millest osad on juba täna sündmuspõhised arenevad lähiaastatel veelgi paremaks. Saatejuht on Ronald Liive.

Täna, 1. detsembril tähistatakse siseturvalisuse päeva, millega tänatakse kõiki neid mehi ja naisi, kes kulutavad enda töötunde Eesti siseturvalisuse tagamiseks. Seetõttu keskendub ka “Kriitiline intsident” täna siseturvalisusele. Saates on külas SMITi äriteenuste valdkonna juht Marti Lung, siseministeerium IT strateegia juht Alli Murula ja sisekaitseakadeemia teadur Jaanika Puusalu. Saatekülalistega arutleme selle üle, millised on siseturvalisuse valdkonna tulevikuväljakutsed IT-s. Juttu tuleb nii isikustatud ettemakstud kõnekaartidest, näotuvastusega valvekaameratest, andmete kasutamisest ja veel paljust muust. Põgusalt räägime ka päevakajalistest sündmustest idapiiril ning millised IT lahendused aitavad politseinike ja päästjate aega ja maksumaksjate raha säästa. Saatejuht on Ronald Liive.

Novembri esimesel täisnädalal toimus riikliku küberreservi õppus, mille raames harjutati situatsiooniks, mil Tele2 ja Elektrilevi on tabanud kriitiline intsident. Mis asi on riiklik küberreserv ehk milleks ja kellele on see loodud käis tänases saates rääkimas riigi infosüsteemi ameti (RIA) juhtivekspert Ivo Vellend. Ühtlasi avas Vellend tänavuse õppuse stsenaariumit ja tausta ning esmast tagasisidet. Elektrilevi infoturbejuht Indrek Künnapuu rääkis nii sellest, kui kaua võttis ta endale mõtteaega, kas osaleda õppusel või mitte ning kuidas see nende jaoks möödus. Saime teada, et õppuse käigus harjutati selleks, mis saaks siis, kui Elektrilevi on korraga tabanud olukord, kus elektriühendus on häiritud korraga tormi ning küberintsidendi tõttu. Lisaks Elektrilevile oli üheks mängu osaliseks sideoperaator Tele2, mille teenuseid Elektrilevi suurelt kasutab. Saatejuht on Ronald Liive.

Hiljutised merealuse sidetaristuga seotud intsidendid on tõstatanud küsimuse, kuidas toimivad riiklikud e-teenused edasi olukorras, mil riiki on tabanud ulatuslik elektri- või sidekatkestus.  Nii palju, kui sel teemal on võimalik avalikult rääkida avavad tänases saates tausta riigi IT Keskuse infoturbejuht Andri Rebane ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiside tehnoloogia nõunik Erik Janson. Mõlemad saatekülalised andsid rahustava sõnumi ning korrutasid, et muretsemiseks ei ole põhjust. RITi teenustest rääkides kinnitas Rebane, et potentsiaalsetele riskidele on mõeldud ning erinevaid situatsioone on mängitud ka läbi.  Sama kinnitas suuremalt teistegi riiklike IT-majade e-teenustest rääkides Janson. Saatekülalised kinnitasid, et vajadusel teevad IT-majad omavahel koostööd.  Saates sai räägitud ka RIKS-i arendatavast satelliitsidel põhinevast andmesideühendusest, mille on osad riigiasutused juba kasutusele võtnud. Ühtlasi tuli juttu ka andmesaatkonnast.  Saatejuht on Ronald Liive.

Sellest kuust saadetakse hingusele ajale jalgu jäänud patsiendiportaal digilugu.ee ning asendatakse täiesti uue ja kaasaegse terviseportaaliga. Tänases saates annavad TEHIKu terviseportaali projektijuhti Kady Adamson ja tervisekassa tootejuht Evgeni Nikolaevski detailse ülevaate kõigist uuendustest ja võimalustest, mis koos uue portaaliga inimestele avanevad. Kuigi portaal on nüüdseks valmis kinnitasid mõlemad, et arendustööd jätkuvad ning uusi võimalusi ja funktsioone lisandub sinna aegamisi juurde. Lisaks on arenduse käigus mõeldud sellele, et portaali ei peaks kümne aasta pärast hingusele saatma vaid seda saab pidevalt uuendada. Saatekülaliste kinnitusel on uus terviseportaal piisavalt nutikalt ehitatud, et enam ei tohiks korduda olukord, kus suure kasutajate hulga tõttu peaks portaalis rakendama digitaalset ootejärjekordne – nii nagu tehti digilooga esimeste koroonavaktsiinide laekumisel. Saatejuht on Ronald Liive.

Seda, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) pannakse paika rahvusvahelisi norme ja tavasid, kuidas riigid tohivad või ei tohi midagi teha teavad meist kõik, kuid kas teadsid, et sama tehakse ka kübermaailma suhtes? Välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp käis "Kriitilises intsidendis" külas ja rääkis oma tööst ning Eesti soovidest ja plaanidest küberdiplomaatia osas ÜRO-s.  Päevakajalistest sõjalistest konfliktidest rääkides märkis Sepp saates ära, et ÜRO normid näevad ette piiranguid, mille järgijad ei tohi isegi sõja korral elutähtsat taristut küberrünnata. Sepp andis eelmisel aastal Geeniusele ka intervjuu, kus rääkis sõjalist poolt puudutavast osast lähemalt.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tänane osa keskendub vaimsele tervisele. Ajend sääraseks teemaks tuli sellest, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) pärjati hiljuti vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldtasemega. SMIT-i töötajakogemuse disainer Terje Pari rääkis, mida nad on töötajate vaimse tervise hoidmise nimel teinud ehk millised võimalused on töötajatele asutuses tagatud. Koos tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi Johan Pastarusega sai saates jagatud ka soovitusi, kuidas iga inimene saab enda vaimset tervist turgutada. Kui SMIT-i kohta kuuleb saatest, kui väga nad töötajate vaimset tervist hindavad, siis Pastarus tõi esimest korda avalikkuse ette info, et peagi hakkab tööinspektsioon korraldama ettevõtele koolitusi, milles seatakse rõhk just töötajate vaimse tervise hoidmisele. Saatejuht on Ronald Liive.

Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette info, et Eesti ja Soome vaheline merealune Elisa sidekaabel on rikkes. Sel nädalal lisandus info, et kahjustada on saanud ka Eesti ja Rootsi vaheline merealune sidekaabel. See andis ajendi kutsuda saatesse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan, kes rääkis kahest päevakajalisest intsidendist nii avatud kaartidega, kui tal see kriminaalmenetluse toimumise hetkel võimalik on. Gailan rõhutas saates, et sideteenuste toimepidavus ei ole intsidentidest kannatada saanud. Laiemalt rääkis ta sideteenusest üldiselt ja kuidas TTJA kontrollib, et telekomid pakuksid seda teenust, mida nad peavad seadusest tulenevalt pakkuma – sideteenust ka suuremate kriiside ajal. Ühtlasi tuli saates teemaks siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab kõige mustema stsenaariumi korral näiteks Telia kliendid kasutada lähedastele helistamiseks hoopis Tele2 võrku või vastupidi. Teemasid jagus saates veelgi ja nende hulka mahtusid 5G ning pankroti äärel kõikuv Levikom. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste valdkonna juhataja Alo Einla andis “Kriitilises intsidendis” detailse ülevaate, kui kaugele on amet jõudnud m-valimiste äpi arendustöödega. Suuresti on ameti äpiga seotud tööd viinud lõpule ning on äraootaval seisukohal, kas valimiste korraldaja võtab vastu otsuse, et äpp läheb järgmistel valimistel kasutusele või mitte. Senimaani on avalikult pigem räägitud, et RIA töö on läinud tühja ehk m-valimisi ei rakendata veel järgmisel aastal. Einla tõdes, et tehnilises mõttes ei looda m-valimiste äpiga midagi uut väga juurde vaid taustal on kasutusel sama lahendus, mida praegu kasutatakse e-valimiste jaoks. Suvel tuli välja, et Einla käis koos kolleegidega Londonis kohtumas Apple’i esindaja rääkimas nendega Eesti potentsiaalselt m-valimiste äpist ning võimalustest, kuidas saaks maailmakuulus tehnoloogiahiid võimalikke riske maandada. Uudisena tõi ta saates välja, et analoogne kohtumine toimus taaskord Londonis hiljuti ka Google’i esindajatega. Mõlemi ettevõtte esindajad olevad tema sõnul olnud m-valimiste osas positiivselt häälestatud ning on näidanud üles valmidust loomaks m-valimisi puudutava memorandumi. Saatejuht on Ronald Liive.

Välismaalastele e-Eestit tutvustades räägitakse pidevalt, et elanikonna usk riiklike e-teenuste vastu tuleb osati sellest, et inimestel on oma andmetele üle kontroll ja täielik ülevaade. Väidetavalt saab iga hetk kontrollida, kes, millal ja mis põhjusel käis inimese andmeid vaatamas. Tänane saade keskendub andmejälgijale ehk annab koos külalistega vastuse küsimusele, kas eelkirjeldatud turunduslik jutt vastab tegelikkusele. Saates on külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) tervise infosüsteemi teenuste juht Pille Kink ning riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge. Kink seletas lahti, milliselt ja kuidas tervise infosüsteemi andmete päringute kohta infot talletatakse. Ühtlasi tuli teemaks, miks TEHIK kutsub teenust logiraamatuks ning RIA andmejälgijaks. Saatejuht on Ronald Liive.

Milline näeks välja elu, kui e-teenusesse pääsemiseks ei ole parooli vajagi? SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti Siim Vene sõnul on täiesti paroolitu elu võimalik ning isegi turvalisem, kui seda on paroolidega elu. Vene käis saates rääkimas oma ideest, mille realiseerumisel oleks SMITi haldusala paroolitu. Tuhanded ametnikud pääseksid tööarvutisse ilma tülikat parooli tippimata. Koos paroolide kaotamisega ei oleks enam ka vajadust nende uuendamise järgi. Kuula saatest, kuidas SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti sõnul on ka paroolituse viljelemise korral turvalisus tagatud ning kui lihtne oleks seda lahendust kasutada. Saatejuht on Ronald Liive.

28.-29. septembril toimub kompleksõppus CREVEX, millega harjutatakse ja kontrollitakse üleriigilise hädaolukorra lahendamise võimet ja asutuste toimepidevust. “Kriitilise intsidendi” saates andis õppusest ülevaate siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas. Nõunik tõi välja, et tegu on esimese korraga, mil Eestis kasutatakse korraga mitut erinevat ohuteavituse kanalit, mille kaudu edastatakse inimestele ohu kohta infot. Õppusel ajal saavad Muuga sadama ümbruses olevad inimesed telefoni SMS sõnumi, kus teavitatakse neid ohust. Ühtlasi kasutatakse õppuse raames sireene, FM- ning DAB+ raadio ja ka televisiooni abil inimeste teavitamist. Õppusel kasutusel olevate tehniliste lahenduste üle andis saates ülevaate Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan. Kaasan seletas saates lahti uuendusliku 5G broadcast lahenduse, mida samuti õppuse raames testitakse. Tegu on tehnilise lahendusega, mida testitakse koostöös partneritega Rodhe&Scwarz ning Qualcomm. Lihtsustatult öelduna võimaldab antud lahendus saata spetsiaalset 5G kiipi omavale seadmele ohuteavituse, mis kuvatakse seadme ekraanil. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel aastal täitub üheksa aastat ajast, mil käivitus programm, mis pidi Eestile 2025. aastaks tooma 10 miljonit e-residenti. Kuigi toona öeldi seesugune teetähis välja on praeguse juhi Liina Vahtrase juhtumisel seda muudetud ning soov on, et juba paari aasta pärast tooksid e-residendid Eesti riigile sisse 100 miljonit eurot. Tänase saate külalised, e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras ning riski- ja õigusjuht Oscar Õun andsid põhjaliku ja detailse ülevaate programmi tegemistest ja taustast. Kuigi ajakirjandusest leiab alatihti kriitikat, et e-residentideks on saanud inimesed, kelle taust ei tohiks seda lubada selgus saatest, et sellisel juhul ei ole paslik kritiseerida e-residentsuse programmi juhtivat tiimi vaid hoopis taustakontrolli teostajaid ehk politsei- ja piirivalveametit või KAPO-t. Lahti sai räägitud seegi, mis asi on e-residentsuse nõukoda ja kes sinna kuuluvad. Juttu tuli ka e-residentsuse lähitulevikust ehk programmi muudatustest. Saatejuht on Ronald Liive.

Tänaseks on veidi üle ühe aasta olnud riigi küberturvalisuse poliitika juhiks Liisa Past, kelle juhtida on riigi kurss keerulisel küberteel. Märkimaks olulist verstaposti käis Past “Kriitilise intsidendi” saates rääkimas, millega riigi küberturvalisuse poliitika juht ning tema juhitud osakond majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) üldse tegeleb ja kui palju seal inimesi tööl on. Kui Pasti eelkäija ajal seadis riik 5G sidevõrkudes Huawei keelu, siis vähemalt praeguseks ei ole teada, et midagi analoogset oleks veel lähiajal tulemas. Küsimuse peale, kas Eesti riik hakkab ühel hetkel mõne konkreetse ettevõtte riist- või tarkvara veelgi suuremalt keelustama ütles Past, et teoorias ei ole see välistatud. Saatejuht on Ronald Liive.

Kui enamikes saadetes keskendume suuresti tulevikule ning vaatame, kuidas asjad e-Eestis praegusel hetkel töötavad, siis tänane on hoopis magus kuulamine kõigile, kellele pakub arhiivindus huvi. Rahvusarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet räägib, kuidas nad Eesti ja eestlaste jaoks olulisi andmeid, filme, pilte ja kõike muud arhiveerivad. Näiteks selgub, et info võimalikult pikaaegse kestmise nimel säilitatakse andmeid lintkassetidel. Rahvusraamatukogurahvusteavikute säilituskeskuse juht Eva-Maria Artus rääkis lähemalt veebiarhiivist, kuhu on aastate jooksul jõudnud paljud Eesti veebilehed. Näiteks kunagi populaarsed hot.ee ja zone.ee lehed, kuid veel palju muud. Saates tuli veel teemaks, kuidas mõlemad arhiivipidajad infot indekseerivad, kui palju kasutatakse tehisintellekti abi, mille põhjal valitakse välja kasutatav tark- ja riistvara ning kuidas saavad eraisikud või ettevõtted ise rahvusarhiivile või rahvusraamatukogule näiteks e-Eestiga seotud andmeid edastada. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” süübis sel korral põhjalikult Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu telgitagustesse avades kuulajatele liidu tagamaid. Tegevjuht Doris Põld tutvustas ITL-i ajalugu ning tema isiklikku pikaaegset kokkupuudet ITL-iga ning miks ja kelle jaoks on liit vajalik. Põld tutvustas sedagi, miks on liidu 2030. aasta visioonis kirjas, et eestlased on laulev tehnoloogiarahvas. Ühtlasi sai saates puudutatud aastaid tõsist kõneainet pakkunud 5G temaatikat. Põld rääkis ka sellest, mida liit arvab pikalt töös olnud pilvemäärusest, mis on hiljuti mitmelt osapoolelt tulist kriitikat saanud. Tegevjuht andis detailse ülevaate, kuidas ITL viib läbi lobitööd, millised ettevõtted on liitu oodatud ja mida nad liikmeks olemisest saavad võita. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel nädalal on “Kriitiline intsident” võtnud ette väga päevakajalise teema lahkamise. Saates on külas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas, kellega tuleb saates juttu kõmulisest naistetute laste uuringust, kuid veel paljust muust, mis puudutab rahvastikuregistrit. Saatest saab teada, et kuigi rahvastikuregistris on olemas võimalus piiramaks ligipääsu oma andmetele uuringu või reklaami eesmärgil, siis Pungase sõnul ei muuda see teadusuuringute puhul midagi ehk skandaalse Pere Sihtkapitali uuringu jaoks ei saa inimene kuidagi piirata oma andmetele ligipääsu. Saime teada sedagi, et riigiportaalis olev andmejälgija ei ole samuti päris selline nagu on inimestele mulje jäänud kuna see kuvab rahvastikuregistri puhul vaid viimase poole aasta päringuid. Lisaks ei sisalda see teadusuuringuid ega masspäringuid ehk taaskord Pere Sihtkapitali oma ei jõua andmejälgijasse. Ühtlasi rääkis Pungas, miks on ministeerium hoidnud sünni registreerimise e-teenusel alles võimaluse, et täiesti võõras meesterahvas saab näha läbi lapse isikukoodi ema nime. Saatejuht on Ronald Liive.

Viimased viis aastat on Eesti küberturvalisuse olukorral hoidnud pilku peal Tõnu Tammer, kelle juhtida on riigi infosüsteemi ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakond ehk lühidalt CERT-EE. Tammer andis saates ülevaate, mis on need teemad, millega CERT-EE igapäevaselt tegeleb. Kuigi viimasel ajal ei ole uudistes olnud suuri pealkirju, et Eesti oleks saanud mõne küberründega pihta ei ole need saatekülalise kinnitusel kuskile kadunud. Eesti suunalised ründed on saanud tavapäraseks nähtuseks. Tammer rääkis saates lähemalt RIA loodud rakendusest Encrypted DNS, mis aitab ära hoida pettuse ohvriks langemist. CERT-EE juht kinnitas, et rakendust kasutades ei saa keegi salapärane Suur Vend kuulata nutiseadme liiklust pealt. Lisaks puudutati saates teemat, miks on Tammeri Läti ja Leedu kolleegid julgemad ehk ütlevad konkreetsemalt ja otsesõnu välja, milliste riist- või tarkvaratootjate lahendusi ei tohi põhjusel või teisel kasutada.

Juba mitu aastat on Euroopa Liidus töös liiduülene elektroonilise identiteedi rakendus, mida Eestis kutsutakse digikukruks. Ühel heal hetkel, mil see valmis saab peaks piisama sellest, mil inimene kannab endaga kaasas pelgalt mobiiltelefoni ning selle abil saab üle terve Euroopa Liidu esitada oma dokumente. Riigi infosüsteemi ameti elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurg käis saates projektist lähemalt rääkimas ning saladuskatte all ütles välja, et kuigi e-Eesti peidab endas palju võimalusi, siis digikukru osas oleme me Euroopas ühed kõige aeglasemad olnud. Mitmed riigid on oma lahendused juba valmis arendanud ning aastaid kasutanud, kasvõi näiteks Soome. Kurg seletas saates, mis on selle põhjuseks ning kas kunagi saab reaalsuseks see, et digikukkur on reaalselt kehtiv terves Euroopa Liidus. Ühtlasi puudutati saates küsimust, kas digikukkur võiks olla järg Eestis populaarsele Mobiil-ID-le. Saatejuht on Ronald Liive.

Kõik vähegi IT-ga seotud inimesed on korduvalt kuulnud väljendit agiilsus. Registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) direktor Rivo Reitmann ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) agile coach Nadežda Furs räägivad saates lahti, kas ja kuidas saab riigi IT-s üldse agiilsust olla.  Lihtsustatult öelduna tagab agiilne arendusmetoodika ja agiilsus organisatsioonis selle, et riigi IT majad kasutaksid maksumaksjate raha mõistlikult. Arendatavad süsteemid saavad kiiremini valmis ning potentsiaalsete takistuste ületamiseks ollakse valmis neile koheselt reageerima, mitte ei jääda järjekordsesse hankesse kinni.  Reitmann tõi välja, et RIKi arendatavatest süsteemidest on agiilset lähenemist seni kõige rohkem praktiseeritud vanglate infosüsteemi ja kinnistusraamatu puhul, kuid järk-järguliselt liigub terve asutus agiilsele lähenemisele üle.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates avab uuringufirma Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom IKT tööandjate maineuuringu tulemusi ning räägib lähemalt kas riigi IT-s töötamine on popp või mitte. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajakogemuse disainer Terje Pari räägib omakorda, mida SMIT teeb selle nimel, et töötajad tunneksid end hästi ja tahaksid riigi IT-majas töötamist jätkata. Kuigi uuringu esiotsast leiab suured IT-ettevõtted nagu näiteks Microsofti ja Telia ning hulgaliselt idufirmasid ei jää riiklikud IT-majad neist kaugele. Värskeima uuringu kohaselt on neist kõige atraktiivsem riigi infosüsteemi amet, kuid tal kohe kuklas hingab SMIT.  Saatejuht on Ronald Liive.

Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, mis on andmekaitse inspektsiooni (AKI) funktsioon ehk mida ja kelle jaoks nad täpselt teevad. AKI tööpõldu avab inspektsiooni jurist Geili Keppi. Jurist räägib lähemalt, millistel tingimustel ja kellele saab inspektsioon trahvi või sunniraha määrata. Kui palju seda võimalust on seni kasutatud ning mis on üldse need põhilised teemad, millega AKI päevast päeva tegeleb.  Ühtlasi tuleb arutelu alla, miks on Iirimaa andmekaitse inspektsioon Eesti omaga võrreldes kordades karmim. Saates käidi üle ka aastaid tagasi toimunud andmeleke, mille tagajärjel vedelesid internetis avalikult 14 000 eestlase andmed.  Saatejuht on Ronald Liive.

Üle kümne aasta on Eestis olnud võimalik hakata geenidoonoriks. Kui seni ei ole andmete kasutamiseks head ja mugavat väljundit olnud, siis peagi on see personaalmeditsiini lahenduste kaudu muutumas.  Tervise arengu instituut (TAI) viis koos partneriga ellu projekti, millega loodi valmisolek geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks arstide ja õdede töös.  Saates rääkisid projektist lähemalt TAI personaalmeditsiini projektijuht Piret Kuhlbars ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) projektijuht Meelis Tivas.  Saatest selgus, et projekti raames valmis personaalmeditsiini arvutuskeskkond, milles on olemas võimekus arvutada südame-veresoonkonnahaiguste ja rinnavähi geneetilist riski.  Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi kõige värskem IT-maja riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus (RIT) loodi ligikaudu 1,5 aastat tagasi. Hoolimata noorest east on RITi kanda mitmed riigi jaoks väga olulised arendused. Seekordne saade keskendub riigipilvele. Selle olemusest andsid põhjaliku ja detailse ülevaate riigipilve juht Taavi Viilukas ja RITi tehnoloogiaosakonna juht Aarne Vasarik. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba mõned aastad on eestlastel olnud võimalus osta retseptiravimeid välja ka Soomes, Portugalis, Horvaatias ja Poolas. See võimalus tuleneb piiriülesest digiretseptist, mida Euroopa riigid järk-järguliselt kasutusele võtavad. “Kriitilises intsidendis” käis külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse piiriülese terviseandmete andmevahetuse teenusehaldur Katre Pruul, kes andis detailse ülevaate, kuidas on süsteemi Eestis juurutatud ning kuidas sellega teistes riikides läheb. Sama teenust saavad välismaalased kasutada ka Eestis ning soomlased on sellest võimalusest väga aktiivselt kinni hakanud. Statistikale tuginedes oskas Pruul öelda, et soomlastele meeldib osta retseptiravimeid välja Pärnust ja Viljandist ning Tallinnas sadamaümbrustest apteekidest. Kui kõik läheb plaanipäraselt saab juba mõne aasta pärast digiretsepte osta välja kõikjalt Euroopast. Ühtlasi liiguvad riikide üleselt patsiendi terviseandmete kokkuvõtted. Saatejuht on Ronald Liive.

Pea kuus aastat on kehtinud küberturvalisuse seadus, mis näeb ette konkreetseid tegevusi, mida elutähtsate teenuste osutajad peavad tegema, et nii nad ise kui ka nende klientide jaoks oleks küberturvalisus tagatud. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) järelevalve juht Ilmar Toom käis saates rääkimas, kuidas amet kontrollib, et seadust järgitaks. Näitena käisid saatest läbi hiljutised järelevalvemenetlused haiglate ja kütusemüüjate osas. Olukorras, mil organisatsioonides on küberturvalisuse alaseid puudujääke teeb RIA esmalt ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega. Kui puudujääke ei suudeta tähtajaks täita peab tasuma sunniraha, mis võib küündida kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Kuigi RIA järelevalve fookuses on elutähtsate teenuste osutajad ja oluliste teenuste operaatorid märkis Toom ära, et teatud juhtudel saavad nad rakendada seadusepügalat, mis annab neile võimaluse minna lähemalt kontrollima mõnd eraettevõtet. Saatejuht on Ronald Liive.

Kuu aega tagasi tegi riigi infosüsteemi amet (RIA) teatavaks pommuudise, et tänavu 1. novembrist läheb hingusele aastakümneid kasutusel olnud riiklik postkast. Ameti otsus pani ahhetama ja ohhetama ka peavoolumeedia, mis muidu igapäevaselt ei kajasta Eesti e-riigis toimuvat. Kui siiani toodi põhjusena välja, et lahendus on oma aja ära elanud, siis tänases saates räägivad riigiportaali eesti.ee juht Kaisi Udumäe ja postkasti tootejuht Asso Kasuk avatud kaartidega, mis on postkasti teenuse sulgemise tegelik põhjus. Saatest selgub, et põhjuseid on isegi mitu ning üks neist puudutab RIA koostööd suurte tehnoloogiagigantide nagu näiteks Google ja Microsoft. Konkreetsemalt oli üheks väga suureks põhjuseks spämm ehk riiklikku postkasti on kuritarvitatud. Lisaks sulgemisele mineva postkast kohta kuuleb saatest ka, millised uued tuuled on riigiportaali allesjääva isikukood@eesti.ee meilide osas tulemas. Saatejuht on Ronald Liive.

Kuigi valimised on läbi ning värskelt käis külas ka uus IT-minister ei pääse kuulajad sel korral veel poliitikast. Sel nädalal arutlevad sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler Nele Labi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonna juht Kaili Tamm selle üle, milline mõju on koalitsioonilepigul ja üldiselt valitsusel e-riigi arengu osas.  Näiteks räägiti sellest, kui palju koalitsioonilepingusse kirjutatust on juba töös või kohe töösse minemas. Lisaks avasid Labi ja Tamm veidi e-riigi lähituleviku lootusi ja ootusi personaalse riigi, sündmusteenuste ja sotsiaalse kaitse osas.  Ühtlasi räägiti perehüvitiste taaskordse muutmise näol saates sellest, milline mõju on poliitikute otsustel arendustööde osas. Saatekülalised rääkisid ka selle kohta, mida kõike nad loodavad järgmise nelja aasta jooksul antud valitsusega ära saavutada. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel nädalal sai täis üks kuu, mil ametisse astus Kaja Kallase kolmas valitsus. Ametisoleva valitsuse majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo käis saates rääkimas plaanidest, muudatustest ja uuendustest, mida on järgmise nelja aasta jooksul e-Eestit ootamas. Enne tõsisemate teemade juurde jõudmist küsis saatejuht minister Riisalolt, mis asi on kaheastmeline autentimine ning kas ID-kaart ja mobiil-ID on seda. Saates puudutati küberturvalisuse temaatikat, merealuseid sidekaableid, m-valimisi ja veel palju muud. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi (eID) osakonna juhataja Martin Lambing andis saates põhjaliku ülevaate, kus täna eID-ga ollakse ja millised on tulevikuplaanid. Märksõnadena jäid kõlama ettevalmistused digikukru tulekuks ja uue valge raamatu koostamine, mis paneb eID tuleviku järgmise 5-10 aasta jooksul paika. Kui eelviidatud uuendusi peab veel päris mitu aastat ootama, siis lähemas tulevikus on RIA-l valmis saamas DigiDoci rakenduse uuendus, mis annab lõpuks võimaluse hakata kasutama ID-kaardil olevat NFC funktsiooni. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel korral on saates teemaks TEHIKu sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister ehk lühidalt STAR. Saatest kuuleb, et tegu on infosüsteemiga, mis teeb politseinikel ja kohalike omavalitsuste töötajatel lasteabi osutamise kiiremaks ja mugavamaks. Lisaks heideti pilt lähitulevikku ehk mida kõike veel STAR võimaldama hakkab. STARi loomisest, võimalustest ja kõigest muust seonduvast käisid saates rääkimas TEHIKu STAR valdkonna juht Katre Pukk ning sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna peaspetsialist Merli Laur. Kõigi jaoks meeldiva sõnumina saab saatest kuulda, et tänu STARi loomisele jõuab läbi politsei info abi vajavast lapsest kohalikule omavalitsusele koheselt, mil patrull on selle kohta märke süsteemi teinud. Saatejuht on Ronald Liive.

Kõik me teame, et politsei patrullautodes on üks arvuti, millega saab infosüsteemidest andmeid vaadata. Enamik meist aga ei tea, mis nende arvutite kõhu all toimub ehk milline süsteem taustal töötab. Ametliku nimega Apollost ehk maakeeli e-politseist on saates rääkimas SMITi menetlusteenuste arendusosakonna juhataja Kalmer Kärblane ja PPA arendusekspert Rauno Rajasaar. Saatekülalised rääkisid, et kui omal ajal pidi patrull piltlikult öeldes kandma kaasas 50 kg jagu pabereid erinevate toimingute tegemiseks, siis tänu e-politseile on sellest jäänud alles vaid 10 kg.   Praegune nähaksegi vaeva selle nimel, et too viimanegi paberite hulk kaotada patrullides ära ehk teha kõik menetlustega seonduv digitaalseks. Ühtlasi said saates vastused põletavad küsimused, mida saab ja mida ei saa patrullides olevate autodega teha. Näiteks ei saa mõni võrukael USB pesasse mõnd seadet sisestada ega veebibrauseriga suvalistel lehtedel surfata hakata. Saatejuht on Ronald Liive.

Kõik olulisem riigiasutused omavad infoturbe poliitikaid, mis need on ja kuidas ei ole neil päevakajalise poliitikaga mingit pistmist käis saates rääkimas riigi infosüsteemi ameti (RIA) infoturbejuht Martin Paas. RIA näitel on Paasi näol tegu just selle otsustajaga, kes ei luba Eesti küberturbe eest vastutavas ameti töötajatel kasutada TikToki ning Huawei seadmeid. Paas seletas saates lahti, miks riigiasutuste infoturbejuhid võivad kolleegidele vahest tunduda liialt karmid. Saatest selgus, et infoturbejuhi otsustada ei ole vaid, millist telefoni ja äppi tohib kasutada vaid spekter, millega nad tegelevad on kordades laiem ja põhjalikum. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba mõned aastad on politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindustes olemas digikioskid, mis lihtsustavad uute dokumentide taotlemist. PPA arendusekspert Hannes Lember ja SMITi tooteomanik Kristjan Tammepõld kirjeldasid kioskite tööpõhimõtte lahti.  Saatekülalised jagasid meelerahu ja kindlust, et kioskitesse jõudnud dokumendifotod ei saa kuidagi kolmandate isikute kätte sattuda.  Ühtlasi vaadati saates lähitulevikku, kus üha rohkem hakkab politsei oma töös puutuma kokku biomeetriliste andmetega.  Saatejuht on Ronald Liive.

Kui lihtne või keeruline on riigihangetel osaleda? Miks ja milliseid tausta- ja muid kontrolle riigihangetel osalejatele tehakse ning miks seatakse vahel väga konkreetseid tingimusi? Sellest ja veel paljust muust riigihangetega seonduvast rääkisid “Kriitilise intsidendi” saates siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hangete tiimi juht Erle Eks, tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse õigustalituse juhataja Merily Rool ning riigi tugiteenuste keskuse riigihangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk. Saatest saab teada, et enne hanke väljakuulutamist tehakse turu-uuring, mis suuresti vastab küsimusele, kas hanget on üldse mõtet teha ehk kas turul eksisteerivad ettevõtted, mis tuleksid soovitud lahenduse loomisega hakkama. Ühtlasi puudutati saates proovitööde, pakkujate tausta kontrollimise ja küsimuste küsimise temaatikat. Lisaks selgus, et TEHIKul on läbi dünaamilise hanke kogemus, kuidas väiksemad ettevõtted saaksid ka riigihangetel osaleda. Saatejuht on Ronald Liive.

Sellenädalases saates räägitakse korraga asjadest, mis on halvasti või kehvasti ning mida hakatakse parandama. Perearst ning Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Reet Laidoja rääkis läbi enda ja kolleegide pilgu läbi, millised e-lahendused ei tööta päris nii nagu nad peaksid. Näitena käisid saatest läbi pildipalga ja tervise infosüsteemi katkestused. Kuid juttu tuli ka headest asjadest, nagu näiteks andmevaatur. Põgusalt sai saates kaetud ka perearstide küberhügieeni küsimust. TEHIKu tervise talituse juhataja Tõnis Jaagus andis ülevaate, mida kõike üritavad nad ära teha, et perearstid oleksid uue tervise infosüsteemi (UpTISiga) rahul. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler rääkis tänases saates uuest toetusmeetmest, millega riik soovib tõsta ettevõtete küberturvalisuse taset. Küberpöörde programm on loodud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Sisuliselt jagab RIA koostöös EASi ja KredExi ühendasutusega raha selle jaoks, et neil endal oleks hiljem vähem tööd ning ettevõtted saaksid tegeleda enda põhitegevustega ehk teenida raha, mitte ei peaks tegelema küberintsidentide tagajärgede lappimisega.  Näiteks jagatakse toetust selleks, et ettevõtted saaksid oma tugevused ja nõrkudes kaardistada.  Tankler rääkis saates detailselt lahti, kellele on toetus mõeldud ja mis summadest jutt käib. Et toetus oleks sihtpäraselt kasutatud peavad ka seda soovivad ettevõtjad olema ise aktiivsed. Saatejuht on Ronald Liive.

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses rääkis riik korduvalt uuest loodavast mRiigi äpist, mis võimaldab lõpuks e-riigi teenused mobiili kolida.  Värskes "Kriitilise intsidendi" saates annavad riigi infosüsteemi maeti masinõppe ja keeletehnoloogia osakonna juht Kaupo Laagriküll, mRiigi tootejuht Greta Preast ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Ilves ülevaate, kui kaugel äpiga tänaseks ollakse.  Kõnelejad toovad välja, millised riigi e-teenused äppi esimesena jõuavad ning millised teenused hakkavad sinna järk-järguliselt järgnevatel aastatel jõudma. Ühtlasi avati tausta, kui palju on mRiigi näol tegu ukainlaste Diia koopiaga ning kui palju on seal päris originaalset Eesti enda koodi.   Saatejuht on Ronald Liive.

Naistepäeva nädalal käisid Geeniuse stuudios oma teekonnast ja kogemusest IT-s rääkimas Liisa Lvova ja Kersti Vaikmaa. Oma kogemusele tuginedes näevad nad, et naiste osakaal IT-s jääb meeste omale veel alla. Otsekohesele küsimusele, kas nad on oma karjääri jooksul kogenud seksismi ütlesid Lvova ja Vaikmaa, et nemad isiklikult ei ole sellega puutunud kokku, kuigi jutte on nad siiski kuulnud. Lisaks sellele, et saatekülaliste näol oli tegu riigi IT-s töötavate naistega on just nende eestvedada uue terviseportaali arendus. Portaali tooteomanik Lvova ja projektijuht Vaikmaa võtsid senise arendustöö pulkadeks lahti ning jagasid lootust, et juba kevade jooksul saab vaikselt öelda nägemist aastakümneid kasutusel olnud digiloole. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” vastab sel korral küsimusele, mis asi on digiligipääsetavus ja miks peaksid sellest olema huvitatud avaliku sektori ning mõne aasta pärast ka erasektori e-teenuste loojad. Saates on külas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar, kes räägib lahti, kuidas nad kontrollivad, et riik mõtleks e-teenuseid luues ka nägemispuudega inimestele. Päevakajalise näitena lahkas Puskar saates käimasolevate valimiste e-hääletust ning selle digiligipääsetavuse puudujääke. Konkreetsetest näidetest räägiti ka riigi infosüsteemi ameti (RIA) loodud DigiDoci äpist, mille digiligipääsetavuse näitaja on aastatega kehvemaks läinud. Ekspert rääkis lähemalt 2025. aastast kehtima hakkavast korrast, mis teeb digiligipääsetavuse tagamise kohustuslikuks ka erasektori jaoks. Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates räägib Cybernetica tehnoloogiajuht Arne Ansper, kuidas sai e-Eesti omal ajal üldse alguse. e-Eesti üheks alusepanijaks peetav Ansper tegi ajaloos tagasivaate, kuidas kasvas Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist välja Cybernetica ning millist rolli mängisid nad toona ning veel tänaseni suures osas riigi poolt loodud e-lahendustes. Paljud võib-olla ei teagi, et nii X-tee, ID-kaardi, digiallkirja, e-valimiste ja veel palju muu puhul ongi suur roll mängida just Cybernetical. Lisaks ajaloos rändamisele vaatas Ansper ka lähitulevikku ja mõtiskles, milline võiks Mobiil-ID lähiaastail välja näha. Saatejuht on Ronald Liive.

Valimiste eel korraldas Geenius “Kriitilise intsidendi” podcasti erisalvestuse, kuhu kutsusime IT-teemadel debateerima tänavustel valimistel osalevate erakondade esindajad. Kutse said kõik täisnimekirja esitanud erakonnad. Viimasel hetkel otsustas osalemisest loobuda EKRE endine IT-minister Raul Siem. IT-ministrite debatil osalesid Kristjan Vanaselja (Parempoolsed), Kristjan Järvan (Isamaa), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Marek Reinaas (Eesti 200) ja Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraadid). Kõik potentsiaalsed järgmised IT-ministrid rääkisid, mis on esimene asi, mida nad hakkavad ministrina tegema ning milline on nende erakonna nägemus ja maailmavaade IT-alastes küsimustes.  Debatti juhivad Ronald Liive ja Eleen Änilane.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse tööelu infosüsteemi tarkvaraarhitekt Martin Õunap ja projektijuht Rainer Rohtla rääkisid “Kriitilise intsidendi” podcastis lahti, kuidas suudab riik IT-ga hoida tööõnnetusi ära.  Selleks on loodud tööelu infosüsteem (TEIS), mis aitab ettevõtjatel mõelda kõigile nüansidele, mis võib viia tööõnnetuseni. Lisaks ettevõtjatele aitab TEIS teha tööd lihtsamaks ja efektiivsemaks ametnikel. TEISi on arendatud nii-öelda jupiti neli aastat.  Muuhulgas selgub saatest, et peagi vabaneb TEISi projektijuhi koht ehk kiirematel huvilistel on võimalik kandideerida uuele lahedale töökohale.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse e-teenuste juht Tanel Tera ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse inimeste ja kultuuri valdkonna juht Kärt Kinnas käisid saates rääkimas, miks peaks töötama riiklikus IT-majas. Tera ja Kinnas kirjeldasid lahti, millist tööd on neil täna pakkuda ja millistele ametikohtadele nad inimesi väga ootavad. Kinnitust sai, et lauamängud, sportimine ja vaimne tervis on kõrgele asetatuv ka avalikus sektoris, mitte vaid idufirmades. Saates sai murtud kaks müüti - väidetavalt on riiklike IT-majade palgafond turuga võrreldav ehk rahas ei pea näiteks SMITi minev arendaja palju kaotama. Lisaks kinnitasid Tera ja Kinnas, et bürokraatia osakaalu ja selle mõju osa paisutatakse kõrvaltvaatajate poolt tugevalt üle. Saatejuht on Ronald Liive.

Jaanuarist alates kehtib Eestis uus infoturbestandard, mis tõstab Eesti küberturvalisust kordades. Kokku on üle 3000 era- ja avaliku sektori osapoole, mis peavad E-ITSi järgima. Nende hulgas on ka näiteks perearstid, kellel on veel natukene jäänud aega, et viia end standardiga kooskõlla. E-ITSi loomisest, käekäigust ja hetkeolukorrast andsid saates põhjaliku ülevaate riigi infosüsteemi ameti riigi infoturbe meetme juht Rain Ojastu ja juhtiv küberturbeekspert Mari Seeba. Lihtsustatult öelduna on E-ITSi näol kontrollmehhanismiga, mida järgides on ettevõtted ja asutused teinud omalt poolt ära pea, et kõik, et ei nemad ise ega nende kliendid ehk inimesed ei langeks küberintsidentide ohvriks. Naljatledes on Ojastu sõnul E-ITSi hakatud kutsuma GDPRi vaktsiiniks, miks nii kuula juba saatest. E-ITSi kohta saab rohkem lugeda veebilehelt eits.ria.ee. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” uurib sel korral riigi ja kodanike jaoks väga olulist asutust, millest paljud ei tea midagi. Riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse (RIKS) juhataja Sven Heil räägib lahti, kuidas on asutus aastakümnete jooksul arenenud ning millist rolli nad ühiskonnas igapäevaselt mängivad. Heil paotas veidi suurt saladuskatet ehk rääkis, kuidas on RIKS peaministri, presidendi ja teiste tähtsate inimeste taskutesse sokutanud turvalised telefonid. RIKS on ka just see asutus, mis tagab alates sellest nädalast süsteemi töö, mis ohu korral teavitab vajadusel tervet riigi elanikkonda ohtudest. Lisaks rääkis ta RIKSi tulevikust kvantside ja satelliitidel põhineva tagavarainternetiühenduse osas. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti valimiste valdkonna juhataja Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe rääkisid “Kriitilise intsidendi” värskes osas lahti, kuidas tagatakse peagi toimuvate valimiste turvalisus ning kuidas valmistutakse e-valimisteks. Koitmäe ja Einla andsid lootust, et märtsis toimuvatel valimistel ei kordu tunamullused olukorrad, kus e-valimiste algus möödus konarlikult. Mõlemi sõnul on valimiste korraldamisel mõeldud kõigile potentsiaalsetele riskidele ja ohtudele, mis võivad valimiste protsessi mõjutada. Saabuvatel valimistel saame esimest korda teada, kas senistel kuulujuttudel, kus väidetakse, et jaoskonnast saadeti tagasi inimene, kelle eest on juba e-hääl antud vastavad tõele. Seda seetõttu, et esmakordselt näeb füüsiliselt hääletaja jaoskonnas, kas tema eest on juba e-hääl antud. Saatest kuuleb sedagi, et ikka veel ei olda e-valimiste puhul piisavalt kaugel, et lubada häält anda Smart-ID kaudu, kuid olukord peaks muutuma järgmiste valimiste ehk Euroopa Parlamendi valimiste ajaks 2024. aastal. Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta esimeses saates räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Luukas Ilves lõppenud 2022. aastal e-Eestis toimunust ning vaatab ette, mida uut ja huvitavat on tiigril varuks äsja alanud aastaks.  Ilves rääkis esimest korda avalikult, mil määral Eesti läks Ukrainale appi, et sõtta kistud riik saaks oma kriitilised andmed viia kiireloomuliselt pilve. Kas ja kuidas on see olnud Eestile endale õppetunniks ning kuidas valmistub Eesti olukorraks, mil füüsiliselt Eestis asuvad andmekeskused ei ole enam kättesaadavad.  Ühtlasi paljastas riigi IT-juht, et peagi jõuab eestlasteni riiklik mobiiliäpp ning andis lootust, et mobiiliga saab valimistel hääle anda juba järgmisel aastal, mil leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised. Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta viimases saates uuris “Kriitiline intsident” lähemalt siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) häkatoni, millest võtsid osa ka politsei- ja piirivalveameti (PPA), häirekeskuse, sisekaitseakadeemia ja päästeameti töötajaid. Häkatoni eesmärgiks oli leida uusi ja innovaatilisi ideid töö parandamiseks. Saatekülalisteks olid SMITi strateegijuht Janek Rozov ja PPA arendusekspert Hannes Lember. Üheksa tiimi esitas oma ideid ja lõpuks võitis dokumendifoto kvaliteedikontrolli idee, mille autorid olid Hannes Lember ja tema kolleegid PPA-st. Eelmistel aastatel on häkatonil esitatud erinevaid ideid, näiteks dokumentide haldamise süsteemi parandamine ja andmete turvalisuse tõstmine. Tegu ei olnud esimese korraga, mil SMIT säärast häkatoni korraldab. Eelmistel aastatel on häkatonil esitatud mitmeid ideid, millest mõned on jõudnud ka elluviimiseni. Saatejuht on Ronald Liive.

Käesoleval aastal on küberintsidendid saanud pea et igapäevaseks nähtuseks, mille eest tuleb end kaitsta. Eestis on selleks olemas mitmeid asutusi ja ettevõtteid. Tänases “Kriitilises intsidendis” vaatame sisse kaitseministeeriumi haldusalasse, kus vastutavad küberkaitse eest küberväejuhatus ja salapärase nimega asutus CR14. Näiteks saab saatest teada, et lisaks kaitsmisele on vajadusel on meil oleks ka vastupidine võimekus. Lisaks eksisteerib Eestis küberajateenistus, kuhu saavad soovikorral astuda ka need noored, kel on füüsiline puue, mis ei võimalda metsas püssi käes hoida, kuid kodumaa kaitsetahe on suur. Stuudios on külas küberväejuhatuse ülem René Innos ja CR14 juht Siim Alatalu. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” kaevub täna küberturbe- ja sõjamaailma. Riigi infosüsteemi ameti küberturbeekspert Veikko Raasuke teeb ülevaate, mis on Eestis ja Ukrainas kübermaailmas tänavu toimunud.  Kuigi Eesti on kineetilisest sõjast puutumatu olnud, siis on meie väike riik saanud küberrünnetega nii palju pihta, et on maailmas üks enim rünnatavaid riike.  Lisaks teeb Raasuke saates ülevaate sündmustest ja tegevustest, mis on Ukrainas pärast 24. veebruarit IT ja küberi mõttes toimunud. Näiteks aktiveeriti sõja puhkedes loetud päevadega siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab mobiilsidet hoida klientide jaoks töös ka olukorras, mil mastid on füüsiliselt hävitatud. Sama lahendust on hakatud tänaseks välja töötama Eestis. Saatejuht on Ronald Liive.

Detsembri viimasest päevast alates muutub abiellumine Eestis senisega võrreldes digitaalsemaks. Alates sellest ajast saab hakata abieluavaldusi esitama digitaalselt. Tegu on esimese sündmusteenusega, mis eestlasteni jõuab. Järgnevatel aastatel lisandub neid veel terve hulk, näiteks lapse saamise elusündmus. Kõigist neist arengutest annavad “Kriitilises intsidendis” ülevaate Jaanus Valdmaa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arenguosakonna sündmusteenuste programmijuht, Katrin Lehtpuu siseministeeriumi sündmusteenuste projektijuht ja Marilin Prants SMITi tooteomanik.  Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ametil (RIA) valmis äsja riigiportaali juhi Kaisi Udumäe ja tootejuhi Õie-Mari Aasmäe juhtimisel uuenenud eesti.ee, millega öeldakse nägemist iganenud nii-öelda rohelise kujundusega vanale portaalile. Udumäe ja Aasmäe annavad “Kriitilises intsidendis” ülevaate eesti.ee uuendustest, mis viiakse ellu veel sel aastal ning mida on lähitulevikus oodata. Eelmisel aastal külastati riigiportaali kokku 9,2 miljonit korda. Kuna paljud riiklikud e-teenused arendatakse peagi kasutajasõbralikumaks on oodata kasutajate veelgi suuremat huvi eesti.ee vastu. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” kaevub täna olulisse küberturvalisuse teemasse. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) kriisijuht Jaanus Heinsar ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektori asetäitja baasteenuste valdkonnas Einar Laagriküll räägivad lähemalt üsna värskelt loodud RIA küberreservist ning selle vajalikkusest.  Heinsar rääkis, kuidas peale aastaid kestnud rääkimist jõuti tänavu reservi loomiseni, mis hakkab lahendama riiki tabanud küberintsidente. Reservi näol saavad riiklikud IT-majad minna üksteisele senisega võrreldes märgatavalt lihtsamini appi ning korraldada ühiseid küberõppuseid ja koolitusi.  Just analoogne reserv oleksid tulnud kasuks 2017. aasta ID-kaardi kriisil ning kaks aastat tagasi esinenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistri kaasuses. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” räägib täna tervisest läbi e-prisma. Viljar Pallo tervise ja heaolu infosüsteemide keskusest räägib lahti, mis asi on tervise infosüsteem (TIS) ning miks arendatakse sellest praegu uut versiooni upTIS. Pallo toob näiteid, kuidas upTIS mõjutab tervishoiutöötajaid ning kõiki inimesi, kes külastavad erakorralise meditsiini osakonda, kutsuvad endale kiirabi või käivad haiglas protseduuridel.  Ühtlasi kaevub Pallo upTISi arenduseks loodud visiooni ehk vaatab, milline hakkab lahendus tulevikus olema. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” räägib sel korral poliitikast, kuid mitte sellest, kelle poolt tulevastel valimistel hääl anda, vaid hoopis selle nurga alt, milline on poliitikute kokkupuude riigi IT-majadega. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) direktor Margus Arm ning riigi infosüsteemi ameti (RIA) juht Margus Noormaa räägivad sellest, kuidas 2009. aastal sai käibemaksu tõstmisega seotud IT-tööd ära teha vaid paari päevaga, kuid praegu ei saa kõiki peretoetuste tõstmise IT-töid poliitikutele meelepärases kiiruses tehtud. Arm ja Noormaa jagasid poliitikutele näpunäiteid, milliseid lubadusi võivad nad valijatele kergekäeliselt lubada ja milliste puhul peab arvestama, et IT-tööde tegemine võtab märkimisväärselt aega. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” on läbinud uuenduskuuri ja on tagasi. Saade jääb vähemalt sama heaks, kui ta oli SMITi juhtimisel, kuid vaatab riigi IT-d laiema pilguga ja kaasab vestlustesse ka erasektori esindajaid, kes on riigiga tugevalt seotud.  Seda me värskes saates teemegi, sest meil on külas SK ID Solutionsi juhatuse liige Liisa Lukin, kes räägiks, kuidas ta 14 aastat tagasi toonasesse Sertifitseerimiskeskusesse tööle kandideeris ja milliseid tööreise ning präänikuid talle toona lubati ... ja millest ta siiani vaid unistab.  Tõsisematel teemadel lahkas Lukin mobiil-ID tulevikku ning avas tagamaid, mis plaanid, mõtted ja soovid on ettevõttel seoses Smart-ID-ga. Ühtlasi lahkas Lukin kriitilisi intsidente, mis on SK-ga seoses just eriti sel aastal aset leidnud.  Saatejuht on Geeniuse ajakirjanik Ronald Liive.

Eesti riik on teatavasti täis digiväge, aga väe säilitamiseks tuleb seda pidevalt kasvatada. Samal ajal räägitakse riigis praegu palju IT konsolideerimisest. Küsime tänases saates oma külalistelt, mida nemad oma igapäevatöös teevad selleks, et digiväge arendada ja mida nad arvavad konsolideerimisest. Kas 1+1 kokku pannes on 2 või 1,5 või hoopis 6? Juttu tuleb sellest, millised on erinevate riigiasutuste kogmused konsolideerimise alal, kuidas seda tegevust mõõta, kui palju sellest on lõpuks efekt ainult paberil ja päriselus mitte ja muust säärasest. Külas on RITi direktor Ergo Tars ja TEHIKU direktor Margus Arm. Saadet juhivad Einar Laagriküll ja Janek Rozov SMITist.

Eestis on juba pikemat aega kestnud heade IT-inimeste põud. Mida suuremaks ja olulisemaks lähevad riigi IT-projektid, seda rohkem on IT-töötajaid ka riigisektorisse vaja. Tänases saates küsime, kes ja miks üldse peaks mõtlema riigi IT-s töötamisele. Saates on täna kaks külalist: SMITi peadirektor Mart Nielsen ja Digital Nationi kaasasutaja, digitaalsete kogukondade looja Siim Sikkut. Üks neist just hiljuti tuli erasektorist riiki tööle ja teine lahkus riigist erasektorisse. Räägime sellest, miks Mart ja Siim otsustasid just sellised karjäärivalikud teha ning millised on nende kogemuse pealt erinevused ja sarnasused riigi ning erasektori IT-töö vahel. Saatejuhid on Einar Laagriküll ja Kärt Kinnas.

Tere tulemast kuulama riigi IT podcasti “Kriitiline intsident” kõige esimest osa. See on uus podcast Eesti riigi IT-st kõige laiemas mõttes, me räägime nii tehnoloogiast, inimestest, karjäärist, visioonist ja kõigest muust riigi IT teemaga seonduvast. Podcasti esimeses episoodis võtame luubi alla ühe tuntud kriitilise intsidendi Eesti riigi IT-s ja selleks on hiljutine ID-kaardi muukimise juhtum. Stuudios on Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer ning me räägime 286 438 dokumendifoto vargusest, aga ka laiemalt riigi IT turvalisusest. Saatejuhid on Einar Laagriküll ja Kärt Kinnas.