Podcasts by Category
- 1229 - Iraani ja Iisraeli konflikt mÀngis end Ukraina kasuks
Liitlaste jĂ”uga Iisraelis Iraani droonide allakĂ”mmutamine aitas euroliidu riigijuhtidel lĂ”puks ka Ukraina Ă”hukaitse osas end kokku vĂ”tta. Saates arutlesid pĂ€evakajaliste teemade ĂŒle Marina Kaljurand (SDE), Jana Toom (KE) ja Urmas Paet (RE). Saadet juhtis Grete PĂ”lluste.
Mon, 22 Apr 2024 - 27min - 1228 - Ansip: Porto Franco asi ei peaks olema alus kellegi umbusaldamiseks
Euroopa Ălemkogu kohtumisel BrĂŒsselis on Eesti jaoks tĂ€htsaim kĂŒsimus see, kas nĂ”ustutakse leidma raha Euroopa kaitsevĂ”ime arendamiseks.Riigijuhtide kohtumise toimumispaiga lĂ€hedal lĂ€hedal Euroopa Parlamendis peavad debatti eurosaadikud Andrus Ansip, Jana Toom, Sven Mikser ja Jaak Madison.VĂ€ideldakse muuhulgas jĂ€rgneva ĂŒle:Kust tuleb raha selleks, et Eestile kaitse tagamiseks ĂŒlioluline Euroopa Liidu kaitseinvesteeringute programm kĂ€ima tĂ”mmata?Kuidas muutub Euroopa Liit pĂ€rast seda, kui sellega on liitunud Ukraina. Millega peab arvestama Eesti, kes muutub tĂ”enĂ€oliselt netomaksjaks ehk maksaks Euroopa Liidule rohkem, kui tagasi saab?Kaja Kallas ĂŒtles, et NATO uus peasekretĂ€r peaks tulema Ida-Euroopast. Kas Hollandi peaminister Mark Rutte, kellega seoses on kokkulepe vĂ€idetavalt juba olemas, ei sobi? Kes sobiks?Kas Tallinna linnavĂ”im habrastub Porto Franco otsuse valguses veelgi? Mida soovitavad eurosaadikud parteikaaslastele pealinnas, kus Mihhail KĂ”lvartile vĂ”idakse umbusaldus esitada.Saate valmimist toetab Euroopa Parlament.
Thu, 21 Mar 2024 - 38min - 1227 - Davankovi vÔimalus "valimistel"
Venemaa "valimised" mööduvad etteantud stsenaariumi kohaselt. Ja ometi annavad nad inimestele vĂ”imaluse oma protestihÀÀl kuuldavale tuua. Eriti pakub selleks vĂ”imalusi ĂŒks "kandidaatidest".
Fri, 15 Mar 2024 - 17min - 1226 - Kas abikaasa matusele minek teeks Julia Navalnajast Putini jÀrjekordse ohvri?
Euroopa Parlamendis esines Julia Navalnaja, kes kutsus Euroopa poliitikuid ĂŒles tegema rohkem, et sundida Vladimir Putin alistuma. Saates vĂ€itlesid Eesti eurosaadikud Jana Toom (Keskerakond), Riho Terras (Isamaa), Jaak Madison (EKRE), Urmas Paet (Reformierakond) ning Sven Mikser (sotsiaaldemokraadid).Saadet juhtis Herman Kelomees.
Thu, 29 Feb 2024 - 58min - 1225 - Marek Kohv "Kremli leketest": Venemaa juhtkond kasvatab Ukraina sÔja jaoks kahurilihaMon, 26 Feb 2024 - 31min
- 1224 - Anna Levandi skandaal. EADSE juhtivuurija: tahaks loota, et uisuliit tegeleb sellega lÀbipaistvalt ja erapooletult
TĂ€na hommikul tulid lĂ€bi ERR-i spordiportaali kaudu avalikuks vÀÀrkohtlemise sĂŒĂŒdistused lugupeetud uisutreeneri Anna Levandi pihta. Delfi "Erisaates" kommenteeris teemat Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) juhtivuurija Remo Perli.
Wed, 21 Feb 2024 - 28min - 1223 - Eerik-Niiles Kross: NavalnÔi asemele uue jÔulise opositsiooniliidri kerkimine on keeruline
TĂ€na Venemaa vangilaagris surnud opositsiooniliidri Aleksei NavalnĂ”i asemele uue jĂ”ulise opositsiooniliidri kerkimine vĂ”tab aega ja on vĂ€ga keeruline, usub Riigikogu vĂ€liskomisjoni liige reformierakondlane Eerik-Niiles Kross. Krossi sĂ”nul ei tea me kas Vene vĂ”im lasi NavalnĂ”i otseselt tĂ€na tappa, kuid kaudselt on nad tema surmas igal juhul sĂŒĂŒdi.
Fri, 16 Feb 2024 - 24min - 1222 - Marek Reinaas: tulevikus vÔiks Priit AlamÀe auks ratsamonumendi luua
Eesti 200 flirdib reitinguga valimiskĂŒnnise ÀÀrel ning kevadisest toetusest on jĂ€rele jÀÀnud vaid ilus mĂ€lestus. TĂ€nases saates arutavad Eesti 200 liikmed, kas erakond suudab madalseisust vĂ€lja tulla vĂ”i oligi tegemist ĂŒhekordse sĂ€hvatusega.Lisaks madalale reitingule tuli saates juttu ka Eesti 200 ja Tiit Riisalo personaalse riigi kontseptsioonist, Euroopa Parlamendi valimistest ning sellest, kas Margus Tsahkna on erakonna juhtimisse muutuse toonud.Saates olid kĂŒlas Eesti 200 riigikogu fraktsiooni liikmed ZĂŒleyxa Izmailova ja Marek Reinaas ning erakonna juhatuse liige Aleksei JaĆĄin.
Wed, 14 Feb 2024 - 34min - 1221 - Andrus Ansip: kÔrge Euroopa ameti jutud seoses Kaja Kallasega teenivad eeskÀtt ta enda huve
Marina Kaljurand: Eestis me mÔnikord kuuleme, mida me tahame kuulda. Eurosaadikud Andrus Ansip (Reformierakond) ja Marina Kaljurand (sotsiaaldemokraadid) arutasid Strasbourgis Euroopa Parlamendis, kuidas jaotatakse kÔrged Euroopa ametid ning millised on Kaja Kallase ƥansid. Saadet juhtis Herman Kelomees.
Wed, 07 Feb 2024 - 38min - 1220 - Elame Venemaa sÔjaÀhvarduse lÀvel, ent rahuunes elanud Euroopa pole selleks valmis
Euroliidu vĂ”ime iseennast, sealhulgas Eestit kaitsta teeb eurosaadikuid Terrast, Mikserit ja Toomi murelikuks. Nad arutlesid Delfi Strasbourgi saates samal ajal, kui Euroopa Parlamendi suures saalis algas debatt Venemaa-Ukraina sĂ”ja ja möödunud nĂ€dalal toimunud Euroopa Ălemkogu jĂ€relduste ĂŒle. Kirgi kĂŒtis ka Jana Toomi "personaalkĂŒsimus". Saadet juhtis Herman Kelomees.
Tue, 06 Feb 2024 - 31min - 1219 - Putinil on Euroopa Parlamendis mÔjuagent. VÀitlevad Ansip, Paet, Kaljurand, Madison
29. jaanuaril avaldas Eesti PĂ€evaleht koostöös The Insideriga pĂ”hjaliku loo sellest, kuidas Euroopa Parlamendis on juba 20 aastat tegutsenud Vene mĂ”juagent, lĂ€tlanna Tatjana Ćœdanoka. Temaga tehtud koostöö all on ka Eestist valitud keskerakondlasest eurosaadik Jana Toom. Vahetult enne debati otseĂŒlekannet saabus lĂ€bimurre Euroopa Ălemkogult â Ungari loobus vastuseisust ning Ukraina saab Euroopa Liidult 50 miljardit eurot. Saadet juhtis Herman Kelomees.
Thu, 01 Feb 2024 - 48min - 1218 - Ăpilased Ă”petajate streigist: meil on Ă”petaja mitu korda tunnis öelnud, et kui palka ei tĂ”steta, lĂ€heb ta töölt Ă€ra
TĂ€na oli Ă”pilastel esimene streigi koolipĂ€ev. âRakett 69â vĂ”istlejad Juljus PutrinĆĄ, Anette Kipso, Rudolf Kivi rÀÀgivad âDelfi Erisaatesâ, kuidas nad streigi ajal Ă”pivad ja mis saab Eesti haridusest tulevikus.
Mon, 22 Jan 2024 - 48min - 1217 - Madison: kaks vÀrsket sotsi pakkusid end alguses EKRE-sse. Kaljurand: mulle on see uudis
Euroopa Parlamendis toimus eile korralik tulevĂ€rk, kui arutati Ukraina abistamist pidurdava Ungari eurorahade lahtikĂŒlmutamist. Ookeani taga vĂ”itis Donald Trump ĂŒlekaalukalt Iowa eelvalimised ning on nĂŒĂŒd veel kindlam favoriit saamaks taas Ăhendriikide presidendiks. Saate suurim intriig puudutas aga kodumaist poliitikat. Saatejuht on Herman Kelomees.
Thu, 18 Jan 2024 - 25min - 1216 - Terras Keskerakonnast: Eestis on nĂŒĂŒd vene partei. Toom: see ei vasta absoluutselt tĂ”ele
Riho Terrasel ja Jana Toomil oli erinev tunnetus ka seoses sellega, kui palju jÀtkub Euroopal indu Ukraina toetamiseks. Samuti arutati seda, kas Euroopa rahvas on valmis veelgi suuremaks sÔjaks. Saatejuht on Herman Kelomees.
Tue, 16 Jan 2024 - 22min - 1215 - Miks tuleb Ukraina president Eestisse?
Stuudios on Riigikogu vÀliskomisjoni liige Urmas Reinsalu, julgeolekuekspert Rainer Saks ja Hindrek Riikoja Maalehest.
Wed, 10 Jan 2024 - 30min - 1214 - Urmas SÔÔrumaa: spordiliikumise ja riigi suhe tuleb meil ĂŒle vaadata
Eesti OlĂŒmpiakomitee tĂ€histab 8. detsembril 100. juubelit. Selleks puhuks on Delfi "Erisaatesse" kĂŒlla tulnud Eesti OlĂŒmpiakomitee president Urmas SÔÔrumaa. Juttu tuleb Eneli Jefimova eilsest kuldmedalist lĂŒhirajaujumise EM-il, talentide hoidmisest, Team Estonia eelarvest, Pariisi olĂŒmpia hĂ”redaks jÀÀma kippuvast delegatsioonist, sporditĂŒlidest (vehklemine, tantsimine) ning liikumisaasta mĂ”just ja riigi rollist inimeste liikumisharjumistes. Saatejuht on Delfi ja Eesti PĂ€evalehe sporditoimetuse juht Gunnar Leheste.
Thu, 07 Dec 2023 - 31min - 1213 - MĂ”jukate erisaade: Kas Tarmo JĂŒristo mĂ”ju Eesti poliitikale on ĂŒlehinnatud?
Kaja Kallase esikoht tĂ€navuses mĂ”jukate edetabelis on ootuspĂ€rane, kuid kas Tarmo JĂŒristo ja ĂŒhenduse SALK paiknemine teisel kohal peegeldab nende tegelikku mĂ”juvĂ”imu vĂ”i meie soovmĂ”tlemist ja poliitikute alahindamist. Delfi erisaate stuudios on Urmo Soonvald, Merili Nikkolo ja Hindrek Riikoja, kes pĂŒĂŒavad lahti harutada JĂŒristo ja salga mĂ”ju viimaste Riigikogu valimiste tulemustele. Nagu ikka, on kĂŒsimusi rohkem kui vastuseid â JĂŒristo ja SALK tegid valijate uuringuid seninĂ€gematult sĂŒvitsi, kuid kui palju see ikkagi erakondi aitas, ei oska tĂ€pselt hinnata nad isegi. Samuti arutatakse, miks on Martin Helme kohta tabelis nii madal ning kas rohkem vĂ”iks olla tabelis ettevĂ”tjaid vĂ”i poliitikuid
Fri, 24 Nov 2023 - 21min - 1212 - Toom: temperatuur Ukraina suhtes on langenud. Kaljurand: Ukraina rahva ootusi köetakse liiga ĂŒles
Ukraina soovib saada Euroopa Liidu liikmeks ning enamus liikmesriike on sama meelt. Euroopa Parlamendi valimiste lÀhenedes on aga keeruline saavutada kokkulepet liitumislÀbirÀÀkimiste alustamiseks. Omaette probleem on Ukraina juhtide kohatine liigoptimistlik ajaraam liitumise saavutamiseks. Saadet juhtis Herman Kelomees.
Thu, 23 Nov 2023 - 26min - 1211 - Ansip: Kaja Kallas solvas Hollandi peaministrit. Paet: on neid, kellele see torkas silma
Andrus Ansip ja Urmas Paet rÀÀkisid Strasbourgis toimuval Euroopa Parlamendi plenaaristungil meeleoludest Reformierakonnas Kaja Kallase NATO-kommentaari ning laupĂ€evase ĂŒldkogu valguses. Nenditi ka, et Ukraina ja Euroopa kaitsevĂ”ime jaoks euroliidu eelarvest raha leidmine on kulgenud vĂ€ga vaevaliselt. Saadet juhtis Herman Kelomees.
Tue, 21 Nov 2023 - 24min - 1210 - "KÔik pilgud lÀÀnekaldal." Hamasi-Iisraeli sÔja arengute ootuses vaadatakse kartusega detsembri suunasSat, 18 Nov 2023 - 38min
- 1209 - Merekaablite sabotaaĆŸiga peab arvestama. VeskimĂ€gi: teavituse parandamine maksab kĂŒmneid miljoneid
Soome lahel kahjustati nĂ€dalavahetusel eri kohtades nii Eesti ja Soome vahelist gaasitoru kui ka sidekaablit. Delfi âErisaatesâ kommenteerivad sĂŒndmusi kliimaminister Kristen Michal ning Eleringi endine juht Taavi VeskimĂ€gi.
Wed, 11 Oct 2023 - 28min - 1208 - Eksperdid usuvad Iisraeli konflikti kiiresse raugemisse
Hamas ĂŒllatas nĂ€dalavahetusel nii Iisraeli kui ka rahvusvahelist ĂŒldsust ning tungis Iisraelile kallale. Milline on konflikti hetkeseis, rÀÀkisid Delfi "Erisaates" julgeolekuekspert Rainer Saks ning diplomaat Tiina Intelmann. Lisaks vĂ”tsime ĂŒhendust Jeruusalemmas elava eestlase Ants Seileriga.
Tue, 10 Oct 2023 - 35min - 1207 - Kas edaspidi peame Vahemere migrante vastu vÔtma vÔi sellest keeldumisel trahvi maksma?Tue, 03 Oct 2023 - 32min
- 1206 - Paet Kallase skandaalist: enamus ei tunne huvi. Toom: arusaamatu, miks ta aasta liberaaliks valiti
Uueneva Euroopa europarlamendi fraktsiooni liikmed on nĂ”us, et Euroopa Liit peaks seisma vaba ajakirjanduse eest. Parajasti vĂ€ideldakse Strasbourgis Euroopa Parlamendis meediavabaduse mÀÀruse ĂŒle.
Tue, 03 Oct 2023 - 21min - 1205 - Eelarves haigutava augu tÔi kaasa Reformierakonna mÀngukirg
Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant kirjutas pĂ€rast lĂ”ppenud eelarvekĂ”nelusi, et Reformierakond teeb Keskerakonda. Reeglid on selleks, et neid muuta â ja viimaks seisame ikka augu ees. "See oli nagu pĂŒramiidskeem," mĂ€rgib suhtekorraldaja Vootele PĂ€i.
Wed, 20 Sep 2023 - 33min - 1204 - Riho Terras: Eesti on teel autokraatia poole. Marina Kaljurand: kindral tulistab puusalt
Kirglikus debatis ei nĂ”ustunud Kaljurand Terrase hinnanguga, et Kaja Kallase otsus mitte tagasi astuda viib Eesti autokraatia kursile. Terras sĂŒĂŒdistas Kaljuranda omakorda silmakirjalikkuses. Strasbourgis Euroopa Parlamendi tĂ€iskogul viibivad eurosaadikud andsid endapoolse hinnangu ka Mihhail KĂ”lvarti valimisele Keskerakonna esimeheks ja Narva linnapea Katri Raigi ametist tagandamisele. Debatti juhtis Herman Kelomees.
Tue, 12 Sep 2023 - 23min - 1203 - Eurosaadikud andsid Ursula von der Leyenile enne aastakÔnet hindeid. Ansip: 5, Madison: 2
TÀnases saates andsid eurosaadikud Ursula von der Leyenile aastakÔne eel hindeid. Ansip: 5, Madison: 2. Jaak Madison arvas, et Euroopa Liit on toetanud Ukrainat eeskÀtt sÔnades. Andrus Ansip vaidles vastu: teele on lÀinud 70 miljardit ja teel on veel 50 miljardit eurot. Loomulikult tuli juttu ka Kaja Kallasest. Strasbourg'i stuudios juhtis saadet Herman Kelomees.
Tue, 12 Sep 2023 - 23min - 1202 - Reformierakond alahindab Kallase skandaali ohtu
Kaja Kallas on oma abikaasa Arvo Halliku Venemaal toimuva Ă€ri tĂ”ttu kuumal toolil. Miks ei soovi selle Ă€riga seotud vĂ”tmeisikud terve ööpĂ€ev pĂ€rast skandaali puhkemist endiselt sĂ”na vĂ”tta? âMeil on peaminister, kes on kogu aeg öelnud, et Venemaaga Ă€ri ajamine on halb. Eesti on teinud sellest paljuski tema eestvedamisel kĂŒsimuse, kus me oleme jĂ”ulised,â mĂ€rkis Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. Ta nĂ”ustub president Kersti Kaljulaidi meedianĂ”uniku Taavi LinnamĂ€ega, kelle hinnangul on just vÀÀrtuskĂŒsimustega seotud skandaalid poliitikutele kĂ”ige Ă”htlikumad.
Thu, 24 Aug 2023 - 26min - 1201 - See oli esimene kord, kui Putin lĂ€ks nii jĂ”hkralt âomadeâ kallale
RĂŒhm vĂ€ga vastikuid inimesi on saanud Venemaal surma. Kui palju vĂ”iks aga rÔÔmustada, kui peapaha, reĆŸiimi juht Vladimir Putin end justkui jĂ€lle kehtestada suutis? Eile oli siis suur puhastuspĂ€ev. Alustuseks vĂ”eti ametist maha ilmselt siiani koduarestis olev Ă”huvĂ€gede juht ja endine Ukraina operatsiooni juht Sergei Surovikin. VĂ€idetavalt olla just tema osutanud kaks kuud tagasi Wagneri rĂŒhmituse juhi Jevgeni PrigoĆŸini mĂ€ssu ajal toetust Moskva peale marssijatele. Ning siis â Ă”htul â tuli teade, et alla kukkunud lennukis on surnud nii PrigoĆŸin ise kui Wagneri grupi juht Dmitri Utkin ja ĂŒldse pea kogu Wagneri tippjuhtkond.
Thu, 24 Aug 2023 - 25min - 1200 - Aivar Pohlak endise koondise raudvara karmist tagasisidest treenerite koolituse kvaliteedile: vÔtame sellist kriitikat vÀga tÔsiselt
JalgpallisĂ”prade ĂŒks igasuviseid maiuspalu, Eesti klubide heitlused eurosarjades lĂ”ppesid tĂ€navu kiirete vĂ€ljalangemistega kĂ”ikidel tasanditel UEFA Meistrite liigast tugevuselt kolmanda eurosarja Konverentsiliigani. Eesti jalgpalli hetkeseisust, tulevikuplaanidest ja suureks paisunud kriitikast EJL aadressile rÀÀkis Delfi "Erisaates" alaliidu president Aivar Pohlak. Viimase Eesti klubina oli sel hooajal Euroopas konkurentsi jÀÀnud FC Flora, kes kaotas eile Ă”htul LillekĂŒla staadionil Rumeenia meistrile Constanta Farulile 0:2, olles nĂ€dal varem vÔÔrsil jÀÀnud samale vastasele alla 0:3. Eesti klubid pidasid tĂ€navu eurosarjas kĂŒmme mĂ€ngu, millest kaotati ĂŒheksa ja viigistati ĂŒks (Paide Linnameeskonna 0 : 0 FÀÀri saarte klubiga B36). VĂ€ravate vahe jĂ€i neis matĆĄides 2 : 20. Sealjuures jĂ€id Eesti rĂŒndajad kuivale, mĂ”lema vĂ€rava autor oli FCI Levadia leegionĂ€r Ernest Agyiri, kes on tĂ€naseks Eestist lahkunud. Pohlak tunnistas "Erisaatele", et Eesti klubide eurokaotused tekitavad paratamatult ebameeldiva emotsiooni ning tĂ”i vĂ€lja EJL-i poolt juurutavad loogikad, mis vĂ”iksid tulevikus teha meie klubid Euroopas konkurentsivĂ”imelisemaks. Viimastel nĂ€dalatel on avalikus ruumis, eriti just endiste jalgpallurite ja preaguste treenerite poolt, palju kriitikat saanud Eesti jalgpalli noortetöö ja treenerikoolituste kvaliteet. Ăhe karmima tagasisidega tuli 9. augustil Ăhtulehe veergudel vĂ€lja Indrek Zelinski, kes ĂŒtles: "Jalgpalliliidu treenerikoolituste tase on ĂŒlinĂ”rk. Isegi Pro-kursusel mĂ”tlesin: mida ma siin teen? Ma tahtnuks sealt saada tĂ”eliselt vÀÀrt teadmisi ja keerukat vĂ€ljakutset, aga sain vĂ€ga kiiresti ja lihtsalt paberi." Kuidas vastab Pohlak Eesti koondise eksrĂŒndaja kriitikale (saates alates 35:30) ning millises seisus on EJL-i vaatevinklist meie noortega tehtava töö kvaliteet, kuula lĂ€hemalt saatest!
Thu, 17 Aug 2023 - 46min - 1199 - Andrus Ansip kurikuulsast NATO Bukaresti kohtumisest: Putini Àhvardusi ei vÔetud tÔsiselt
2008. aasta NATO tippkohtumisel Eesti peaministrina osalenud Andrus Ansip meenutas, et Ukrainat peeti toona korrumpeerunud riigiks, mis ei jaganud alliansi liikmetega samu vÀÀrtusi.
Mon, 10 Jul 2023 - 27min - 1198 - ERISAADE | Mis toimub riigipöörde keerises Venemaal? Kas eestimaalased peaksid rÔÔmustama vÔi muretsema?
Kas Wagneri eraarmee juht Jevgeni PrigoĆŸin viib Venemaal lĂ€bi riigipööret? Milleni Eesti aja jĂ€rgi jaanipĂ€eva varastel tundidel hargnenud sĂŒndmused Rostovis, VoroneĆŸis ja Moskvas vĂ”ivad vĂ€lja viia? Kas eestimaalased peaksid rÔÔmustama vĂ”i muretsema? Delfi Erisaates analĂŒĂŒsisid ja mĂ”testasid Venemaal toimuvaid arenguid endised Moskva-korrespondendid, riigikogulane ja sĂ”jablogija Igor Taro, Delfi ja Eesti PĂ€evalehe arvamustoimetaja Krister Paris, saatejuhi rollis oli Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.
Sat, 24 Jun 2023 - 31min - 1197 - ERISAADE | Erkki Keldo sÔnul tuleb maksutÔusudega lihtsalt leppida
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Erkki Keldo sĂ”nul peab ĂŒhiskond peab leppima, et maksutĂ”usud jaotuvad ĂŒhtlaselt erinevate sektorite vahel ning nii kasvab kĂ€ibemaks nii ajakirjandusele kui hotellidele. Kuidas riigisktor aga omaltpoolt kulusid kĂ€rbib, selle osas ta lubadusi ei jaga. TĂ€na ja kolmapĂ€eval surub valitsus oma usaldushÀÀletuse abil Riigikogus lĂ€bi erinevad maksutĂ”usud, peretoetuste kĂ€rpimise, lastega peredele tĂ€iendava tulumaksuvaba miinimumi kaotamise ja muud maksumuudatused, millega riik lisatulusid teenida loodab. Kui palju raha juurde tuleb, riik samas tĂ€pselt ei tea, sest pĂ”hjalikke mĂ”juanalĂŒĂŒse muudatustele tehtud ei ole.
Mon, 12 Jun 2023 - 37min - 1196 - ERISAADE | Millal tÔuseb treenerite palk? Minister Heidy Purga: see on probleem, aga hÀid vastuseid pole
Eesti spordi ĂŒks suuremaid probleeme on laste- ja noorte treenerite madal palk. Kultuurminister Hedy Purga rÀÀkis Delfi Erisaates sellest, et kuniks riik suudab treeneritele senisest suuremas mahus appi tulla, on selle probleemi lahendamine lapsevanemate ja kohalike omavalitsuste Ă”lul. âSaame treenerite palga toetust tĂ”sta astmeliselt. Saame aru, et on probleem, aga hĂ€is vastuseid pole,â sĂ”nas Purga. âPraeguses treenerite toetussĂŒsteemis on positiivne pool sellest, et see vĂ€hemalt motiveerib ennast pidevalt tĂ€iendama.â Kuula Delfi Erisaadet, mida rÀÀkis minister Eesti spordi probleemidest laiemalt ja millised lahendusi on valitsusel vĂ”imalik nendes kĂŒsimustes vĂ€lja pakkuda.
Fri, 26 May 2023 - 38min - 1195 - EKRE vastutöötamine tÔotab muuta uue riigikogu tÀielikult valitsuse kummitempliks
LÀhitundidel astub ametisse riigikogu XV koosseis, mis mÀÀrab meie elu jÀrgmise nelja aasta jooksul. Valitsused tulevad ja lÀhevad, aga suures ulatuses tÀna ametivande andvad saadikud jÀÀvad. Milline saab olema nende roll?
Mon, 10 Apr 2023 - 25min - 1194 - Bianca Mitkovitƥ: Ukraina lapsed vÔtavad sÔda uue normaalsusena
Lastegi jaoks on sĂ”da muutunud argiseks â nad teavad, kuidas kĂŒtuseauto juht tappa ja kuidas edasi kĂ€ituda. Venelased ĂŒritavad neid vastuseks maha jĂ€etud miinidega Ă”hku lasta.
Fri, 31 Mar 2023 - 24min - 1193 - REPORTAAĆœ | Keskmisel kĂŒsitletul on maakondlikust tasuta ĂŒhistranspordist kama kaks
Maakondlikel bussiliinidel sĂ”ites tuli ĂŒllatudes tĂ”deda: eestlane ei hoiagi tasuta sĂ”idust kĂŒmne kĂŒĂŒnega kinni. Kui, siis kahe-kolmega. Osal tööealisel maarahval vajusid suunurgad eelmisel teisipĂ€eva uudiste peale ilmselt sentimeetri vĂ”rra nabale lĂ€hemale â prii bussipilet tiritakse neilt peagi kĂ€est. Nagu niuhti. Viisaastaku jagu pillerkaari (sĂ”ida neid kĂŒlavaheteid, palju tahad) saab lĂ€bi, tuleb hakata rahakotist bussijuhi pihku eurosid poetama, enam ei saa marsruudil kodu-töö-kodu sĂ”ita pelgalt plastpiletit piiksutades. Bussiga sĂ”itis ja inimesi intervjueeris reporter Grete PĂ”lluste.
Wed, 29 Mar 2023 - 17min - 1192 - Erich TeigamÀgi: tuleb tunnustada Mehis Viru vastu tunnistajate julgust, peame tagama, et nad oleks nÔiajahi eest kaitstud
Eesti KergejÔustikuliit mÀÀras treener Mehis Virule sportlaste vaimse ja seksuaalse ahistamise eest tÀhtajatu kergejÔustikus tegutsemise keelu. KergejÔustikuliidu president Erich TeigamÀgi rÀÀgib sellest, kuidas sai treener nii pika aja vÀltel oma vÀÀrituid tegusid toime panna ja milliseid jÀreldusi juhtunust tehakse. Saadet juhib Peep Pahv.
Fri, 17 Feb 2023 - 46min - 1191 - Miks karistab riik neid, kes kÔrgharidust toetada tahavad?
Ălikoolide nĂ”ukogude liikmete poolt tĂ€na avaldatud pöördumine kutsub ĂŒles suurendama kĂ”rghariduse rahastamist 1,5 protsendini SKT-st. Riigilt seda vaevalt niipea tuleb. Mis veel hullem, haridusse panustavad ettevĂ”tjad saavad korraliku maksulataka. KĂ”rgharidus on investeering, kinnitavad kĂ”ik asjassepuutujad. Suisa seitsmeprotsendilise tootlusega aastas, nagu seisab Ă€sjases pöördumises. Kuula Krister Parise âErisaadetâ Taavi Lauri ning Marcus Ehasooga.
Tue, 24 Jan 2023 - 32min - 1190 - Vabatahtlikult pÔlevasse majja tagasi vÔi punasele kukele uksi avama. Tulesurmade arv aina kasvab
Möödunud aastal oli rohkelt tulekahjusid, mis pÀÀdisid inimeste hukkumisega. LÀÀne pÀÀstekeskuse ohutusjĂ€relvalve bĂŒroo juhataja Indrek LaanepĂ”ld nendib, et paraku tegid ohvrid valesid otsuseid. NĂ€iteks oldi juba pĂ”himĂ”tteliselt pÀÀsenud, aga siis mindi pĂ”levasse hoonesse tagasi. Saadet juhib Karoliina Vasli.
Fri, 06 Jan 2023 - 13min - 1189 - Jalgpallurid vastuolulise Venemaa peatreeneriga Ôllelauas. Kuidas lahvatanud pildiskandaalis edasi minna?
30. detsembril sotsiaalmeediasse postitatud foto kĂŒmnest Eesti jalgpallikoondislasest kĂ”rvuti vastuoluliste poliitiliste seisukohtadega esinenud Venemaa koondise peatreeneri Valeri Karpiniga tekitas avalikkuses skandaali, mis pole vaibunud ka nĂ€dal aega hiljem. NĂ€ib, nagu tekitaks iga avaldus vĂ”i reaktsioon ĂŒha uut pahameelt. Kuidas selles olukorras edasi minna? Andrei Stepanovi Instagrami postitusest alguse saanud skandaalis on hulganisti olekseid-polekseid. Kas jalgpalliliit saanuks algusest peale jĂ”ulisemalt reageerida? Kas mĂ€ngijad, kes NĂ”ukogude liitu tagasi igatseva Karpiniga poseerisid, vĂ”inuks nĂ”uda kamraadilt Stepanovilt pildi eemaldamist? Miks nad seda tĂ€nase pĂ€evani pole teinud? Miks on mĂ€ngijate ja jalgpalliliidu sĂ”numid seni olnud niivĂ”rd ĂŒmmargused? Ăkki me otsime hoopis tonti sealt, kus seda pole? KĂŒsimusi vĂ”ib pĂŒstitada lĂ”putult. Delfi "Erisaates" ĂŒritasid poole tunniga mingitelegi jĂ€reldustele jĂ”uda Delfi ja Eesti PĂ€evalehe sporditoimetuse ajakirjanikud Gunnar Leheste ja Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht.
Thu, 05 Jan 2023 - 32min - 1188 - ERISAADE | Eksperdid prognoosivad: kes teeb Eesti uue valitsuse, kas sÔda Ukrainas lÔpeb, kas hinnad jÀtkavad tÔusu?
1. jaanuari Delfi Erisaates pakuvad Eesti oma ala eksperdid prognoose eelseisva aasta suurtele kĂŒsimustele. Kes vĂ”idab riigikogu valimised ja moodustab uue valitsuse? Kas sĂ”da Ukrainas lĂ”ppeb? Kas hinnad jĂ€tkavad tĂ”usu? Kuhu investeerida raha 2023. aastal? Kas koroonapandeemia vĂ”ib visata ajaloo prĂŒgikasti? Kas Donald Trump asub uuesti presidendiks kandideerima? Vastavad Erik Moora, Rainer Saks, Raivo Vare, Peeter Koppel, Andres Viisemann, PĂ€rt Peterson ja Lauri Tankler.
Sun, 01 Jan 2023 - 39min - 1187 - AastalÔpu erisaade | Mida vÔtta kokku möödunud poliitaastast?Sat, 31 Dec 2022 - 22min
- 1186 - ERISAADE | Katri Raik tormilise aasta lÔpus Narvast: inimesed on jÀÀnud mÔtlikuksFri, 23 Dec 2022 - 35min
- 1185 - AASTALĂPU ERISAADE | Jonatan Vseviov: 23. veebruaril lĂ€ksime magama teades, et Ă€rkame millegi muu, kui Ă€ratuskella peale
Eesti sĂ”na maksab maailmaareenil rohkem, kui kunagi varem, aga vĂ€lisministeeriumi kantsleri arvates pole mĂ”tet öelda: âme ju ĂŒtlesime!â
Sun, 25 Dec 2022 - 58min - 1184 - AASTALĂPU ERISAADE | Buumist otseteed rĂ€nka kriisi, mis tĂŒhjendab rahakotti. Mil majandus taastuma hakkab?
Pöörane inflatsioon on jÀtnud jÀlje eestimaalaste rahakotile. Mis saab aga edasi? Erisaates rÀÀgib sel teemal Eesti Panga ökonomist ja presidendi majandusnÔunik Kaspar Oja. Saatejuht on Karoliina Vasli.
Sun, 25 Dec 2022 - 24min - 1183 - AASTALĂPU ERISAADE | Mida on kolm aastat katkematus kriisis teinud meie vaimse tervisega?
Tallinna Ălikooli sotsiaalpsĂŒhholoogia professor Mati Heidmets ja Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psĂŒhholoog Anna-Kaisa Oidermaa arutlesid erisaates selle ĂŒle, mida on pea kolm aastat katkematutes kriisides elamist teinud eestimaalaste vaimse tervisega. Kuidas on meid mĂ”jutanud koroonakriis, hinnatĂ”usud, energeetikamured, sĂ”jahirmud? Kui ligi pooltel noortest on "hing krussis", miks meil endiselt napib erialaspetsialiste, kes aitaksid? Kuidas muremĂ”tete ja hirmudega iseseisvalt paremini toime tulla?
Fri, 23 Dec 2022 - 49min - 1182 - AASTALĂPU ERISAADE | SĂ”javaatlejad Taro ja Kalmus: kui lÀÀs oma sĂ”jamasina viimaks tööle saab, pole Venemaal Ukrainas ĆĄanssigi
Aasta lĂ”pu oomenid Ukraina rindel paistavad sĂŒnged, sest Venemaa nĂ€ib olevat vigadest Ă”ppinud ning valmistamas ette uut pealetungi. Kas ĂŒle 300 pĂ€eva vĂ€ldanud vastupanu puruneb lĂ”puks ikkagi luhtunud unistusena kildudeks? Tegelikult oli mĂ€rksa kergem olla pessimist sĂ”ja esimestel pĂ€evadel. Kiiev paistis langevat kohe piiramisrĂ”ngasse ning Vene vĂ€ed olid korraks juba Harkivi sĂŒdames. Ent kaks meest Eestis nĂ€gid peagi, et sĂŒndimas on midagi kummalist. Suur moolok nĂ€ib olevat seiskunud. Sest ajast saadik on kaks sĂ”javaatlejat, Teet Kalmus ning Igor Taro esitanud oma ĂŒlevaateid nii lahingutegevusest rindel kui laiemast sĂ”jaga seonduvast pildist. Ning kui nad algul vĂ”is tekkida tunne, et ega nad pole liiga optimistlikud, siis eriti vĂ”rreldes lÀÀne meedias ilmunuga, vĂ”ib praegu pĂ€ris kindlalt vĂ€ita: meie poisid olid tĂ€psemad. Mis siis nĂŒĂŒd? Jah, Ukraina on teinud uskumatult edukaid vastupealetunge, vabatanud Harkivi oblasti ning Hersoni. Kuid armee ĂŒlemjuhataja Valeri ZaluĆŸnĂ”i ĂŒtleb, et Vene mobilisatsioon tegelikult toimib ja juba lĂ€hima paari kuu jooksul vĂ”ib oodata Vene armee tĂ€ismahus pealevajumist. Niisamuti kĂ”lab lÀÀne meedias kahtlusi, kas isegi sĂ”jalise ĂŒleoleku juures lĂ€heks korda vĂ”tta tagasi 2014-2015 hĂ”ivatud piirkondi, kuna pĂ”hjaliku ajupesu pĂ€lvinud elanikkond vĂ”ib seal olla Ukraina vĂ€gede suhtes Ă”ige vaenulik. Nagu Taro ja Kalmus nendivad, ei tohi teha hinnanguid lĂ€htudes ei soovist edastada optimistlikke ega pessimistlikke sĂ”numeid. Tuleb olla realist. Ja siis ilmneb hoopis selgem â ja kaugeltki mitte nii sĂŒnge pilt. Saates kuulete? Kui palju segab hinnangute andmist sĂ”jaudu? Mis on aasta relv? Kumb jÀÀb peale, kas lÀÀne kvaliteet vĂ”i Vene kvantiteet? Kui hirmus kindral on Sergei Surovikin, kes paistab olevat seni Vene vĂ€gesid juhtinutest vĂ”imekaim? Ja nagu ikkagi, ĂŒlikeeruline kĂŒsimus: mis pĂ€eval vĂ”ib kell kuus Ă”htul minna sĂ”ja vĂ”idukat lĂ”ppu tĂ€histama?
Thu, 22 Dec 2022 - 35min - 1181 - AASTALĂPU ERISAADE | TeadusnĂ”ukoja juht Toivo Maimets soovitab maski kanda
Delfi aastalÔpu Erisaates rÀÀgib teadusnÔukoja juht Toivo Maimets, et me ei ole koroonat seljatanud ja paslik oleks taas hakata maski kandma.
Tue, 20 Dec 2022 - 35min - 1180 - ERISAADE | Abilinnapea Svet lumekoristuse takerdumisest: renditehnikat pole kuskilt saada
Hommikuses erisaates rÀÀgib Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, miks lumekoristus ja -Àravedu viimasel nÀdalal osaliselt takerdunud. Juttu on sellestki, kuidas ollakse valmis jÀÀvihmaks ja selle tagajÀrgedeks. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
Tue, 20 Dec 2022 - 14min - 1179 - ERISAADE | Intervjuu vÀhiravifondi eestvedajatega: miks on osad ravimid hirmkallid?
VĂ€hiravifondi âKingitud Eluâ abil on paljude raskelt haigete kaasmaalaste elupĂ€evad pikenenud vĂ”i on nad sootuks paranenud. Fondi enda rahaline seis aga on kriitiline. Delfi erisaates kĂ€isid fondi tegemistest rÀÀkimas selle tegevjuht Katrin KuusemĂ€e ning onkoloog dr Kadri Putnik. Saatejuhiks Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
Mon, 19 Dec 2022 - 19min - 1178 - EUROOPA ERISAADE | Ansip suurimast europarlamendi skandaalist: tundub ebareaalne, on siin midagi muud?
Kataris toimuva jalgpalli maailmameistrivĂ”istluste ĂŒmber pikalt olnud ja kĂ€ivad vaidlused selle riigi probleemidest jĂ”udsid enne suurturniiri lĂ”puvilet mĂŒrinaga Europarlamenti. EL-i rahvaesindus rappub kĂ”vasti, sest vĂ€idetavalt on tahetud raha eest mĂ”jutada kĂ”rgeid parlamendi liikmeid panna leevendama kriitikat. On toimunud lĂ€biotsimised, leitud kohvritega sularaha, kinni peetud europarlamendi asepresident jĂ€i oma tööst ilma. Eesti eurosaadik Andrus Ansip tĂ”deb, et infot on vĂ€he, kuid talle tundub ebareaalne, et kellelegi makstakse 600 000 eurot parlamendi kĂ”nepuldist millegi ĂŒtlemise eest. Aasta viimases Euroopa Erisaates tuleb veel juttu Ungari lĂ”putust vetodega vehkimisest EL-is ja sellest, kas Eesti suutis enneolematult raskel aastal ennast Euroopas maksma panna. Saatejuht on Raimo Poom.
Tue, 13 Dec 2022 - 30min - 1177 - ERISAADE | âKas teil Eestis inimesed ei suregi?â
PĂ€rast ligi aastast Eestis elamist oli ĂŒks Ghanast pĂ€rit siiasaabunu tĂ”elises hĂ€mmingus. Muidu elu nagu elu ikka, aga ta pole nĂ€inud ĂŒhtegi matust. Saabuv aasta tĂ”otab tulla taas pingeline ka rĂ€nde vallas. Möödunud nĂ€dalal hoiatas rĂ€ndeekspert Kert Valdaru, et Eesti ei pruugi enam sellise Ukraina pĂ”genike hulgaga toime tulla. Ent juba on kogunemas suur rĂ€ndesurve ka Euroopa Liidu lĂ”unapiiril. Ometi â kuigi kasutatakse selliste hulkade puhul vĂ€ljendeid nagu âlaineâ vĂ”i âmassâ, on elukohamaad vahetanute taga ikkagi indiviidid. Mitte kĂ”ik pole pĂ”genikud. Aga vĂ€hemal vĂ”i rohkemal mÀÀral peavad nad kĂ”ik lĂ”imuma selle ĂŒhiskonnaga, kuhu nad saabuvad. Eestis see kĂ”ige lihtsam nĂ€iteks pole. âElame tihtipeale kĂ”rvuti, sageli aastaid, aga inimesed ei suhtle omavahel. HĂ€sti kiiresti tekivad narratiivid, et ânadâ on sellised ja ânadâ on tollased,â rÀÀgib erineva rĂ€ndetaustaga inimestega juba mitukĂŒmmend aastat tegelenud Nastja PertĆĄjonok, kes praegu veab ettevĂ”tmist Maailma maaliin. Sisuliselt minnakse pigem vĂ€iksematesse Eesti maakohtadesse, vĂ”etakse kaasa siiasaabunuid Soomest Kuuba ja Ghanani â ning nagu Nastja kinnitab, on juba kĂŒmnekonna minutiga loodud kontakt, mida pole varem Ă”nnestunud aastate jooksul. Ăks olulisemaid ĂŒhendajaid on seejuures toit, kuid seal vĂ”ib minna teinekord ka Ă”ige valesti. âĂks tuttav tuli LĂ€his-Idast kĂŒlla ning vĂ”ttis Peipsi ÀÀres sibula ning hammustas nagu Ă”una ja siis tal pisarad pool tundi jooksid,â meenutab Nastja. âAga LĂ€his-Idas saabki niimoodi sibulat sĂŒĂŒa. Ta visuaalselt nĂ€eb tĂ€pselt samasugune vĂ€lja.â Seejuures vĂ”ib selguda mĂ”ndagi ĂŒllatavat. NĂ€iteks kui ĂŒhelt Ghanalaselt kĂŒsiti, et mis ta arvab Eesti jĂ”ulutoitudest, vastas ta imestusega, et ei tea meie jĂ”uludest midagi. Ega teda ju kuskile kĂŒlla kutsutud ole. Saates kuuletegi Miks ikkagi vĂ”ib mulje jÀÀda, et Eestis inimesed ei suregi? Milliseid vĂ€ljakutseid on toonud lĂ”imumisele kaasa siia ĂŒheksa kuu jooksul saabunud enam kui 60 000 ukrainlast? Miks tihti vĂ€lja toodud tĂ”ke ehk keelebarjÀÀr tegelikult aina vĂ€iksemat rolli mĂ€ngib? Kuulake Krister Parise âErisaadetâ Nastja PertĆĄjonokiga siit!
Sat, 10 Dec 2022 - 28min - 1176 - ERISAADE | Kert Valdaru: Aeg on peeglisse vaadata - mitte iial pole Eesti vastu seisnud taoline rÀndesurve
Unustage Itaalia vĂ”i Kreeka kiun. VĂ”rreldes nendega on lĂ€bi Eesti sel aastal liikunud pĂ”genikehulk mĂ€rgatavalt suurem, seda isegi absoluutarvudes. Kui Eestisse on tulnud sel aastal 116 000 pĂ”genikku Ukrainast, siis nĂ€iteks Itaaliasse ĂŒle mere vaid 94 000. Vaadates aga suhtarve elanikkonda, siis on Eesti olnud ĂŒks kĂ”ige suuremaid panustajaid ukraina pĂ”genike abistamisel ĂŒldse, rÀÀgib rĂ€ndeekspert Kert Valdaru, kes hoiatab: meie piir vĂ”ib olla lihtsalt kĂ€es. Vahest oleks vaja kĂŒsida ikkagi tuge pĂ”genike ĂŒmberpaigutamisel? âHuvitav, kuidas meie paneme sellele olukorrale vastu ega hĂŒĂŒa, et meie vajame ka abi?â imestab ta. Ka Kreeka ja Itaalia puhul kĂ€ib kogu poleemika aga just ĂŒle Vahemere saabujate pĂ€rast. Valdaru pakub vĂ€lja, et vahe vĂ”ib olla nende erinevas profiilis: lĂ”una poolt tulijatest on 75% mehed ning vaid 6% naisi, Ukraina pĂ”genike profiil on tĂ€pselt vastupidine â kolmveerandi moodustavad naised, kelle haridustase ning oskused toime tulla on aga hoopis paremad. Ometi hakkavad esimesed mĂ”jutama ka teisi. Valdaru kirjeldusel on rĂ€ndesurve lĂ”una poolt kiiresti kasvamas. Me pole nĂ€inud viie aasta jooksul nii suuri rĂ€ndearve â ning seda vaatamata tĂ”igale, et Euroopa Liidul on olnud 2015. aastast tohutult aega oma vĂ€lispiiri pidama saamiseks. Kannatada tĂ”otavad saada aga just ukrainlased. âKui see rĂ€ndesurve jĂ€tkub, tekivad ĂŒhiskonnas tĂ€iendavad pinged ja lĂ”hestamine ning polariseerumine. Arvata, et sealt midagi negatiivset ei lĂ€he ukrainlaste peale, oleks liiga naiivne. Kindlasti mĂ”jutab see suhtumist ka Ukraina sĂ”japĂ”genikesse. Saates kuuleme Kas vĂ”ib Vahemere laine taga olla osaliselt ka Putini Venemaa? Kui suurde ohtu seab see kĂ”ik Schengeni vaba liikumise? Miks Eesti oma pead liiva alla peidab? Andmed siinsete ukrainlaste kohta on kĂ”ik olemas, aga riik ei viitsi neid kokku viia. Miks? Kolm absurdset mĂŒĂŒti, millega inimkaubitsejad ohvreid meelitavad (teate ikka, et Euroopa Liidus peab töötama vaid ĂŒhe pĂ€eva nĂ€dalas?) Kas Euroopa Liidust migrandihirmus lahku löönud britid said, mida ootasid? Kuula Krister Parise âErisaadetâ Kert Valdaruga siit!
Sun, 04 Dec 2022 - 37min - 1175 - ERISAADE | Ukrainasse turismireisile? VĂ€lja mĂŒĂŒdud! Ăsjastes rindepiirkondades toidab uskumatut turismi- ja majandusbuumi langenud sĂ”durite eest saadud raha
Mida rÀÀgivad viimased uudised Ukrainast? Et raske talv ja pĂ”genikelained? Vaadake Kiievist kaugemale, maapiirkondades pole nii vĂ”imast optimismi olnud aastakĂŒmneid. Tallinna ĂŒlikooli rekreatsioonikorralduse dotsent, MTĂ Eesti maaturism juhatuse liige Mart Reimann on olnud Ukraina ning eriti Harkiviga seotud palju aastaid. See pole tal ka mitte esimene sĂ”da Ukraina pinnal vastu vĂ”tta. NĂ”nda polnud Ă€sja kogetu pĂ€ris ootamatu: âKui ma veel mais ĂŒtlesin, et tulen tagasi, kui olete sĂ”jaga Ă€ra harjunud, siis nad karjusid kurjalt mu peale, et sĂ”jaga ei saa harjuda, sĂ”da peab lĂ”ppema. Aga nĂŒĂŒdâŠâ Reimann veetis viimased kuu aega erinevates oblastites, Kiievi alt lĂ€bi SumĂ” ja TĆĄernihvi Harkivini vĂ€lja, vaadates, kuidas taastub elu mĂ€rtsis venelaste poolt okupeeritud territooriumitel. Mis taastub! Sellist elu pole seal vĂ”ib-olla kunagi elatudki. Ja mina veel arvasin, et ta teeb nalja, kui rÀÀgib sĂ”ja kĂ€igus maaturismi arendamisest⊠420 000 eurot âKas sa tead, kui palju on kompensatsioon langenud sĂ”duri eest?â kĂŒsib ta. âMul mitmed allikad ĂŒtlesid, et on selle summa peo peale saanud. Muidugi tuleb sugulastega jagada, aga see on 15 miljonit grivnat ehk 420 000 eurot. Selle eest juba ehitab. Enne sĂ”da olid ka lood, kuidas neiud kippusid sĂ”duritega abielluma⊠Niisuguse summa eest saab palju Ă€ra teha.â Nii erinebki pilt rinde lĂ€hedal tugevalt sellest, mida sĂ”jateadete pĂ”hjal vĂ”iks ette kujutada. Kuid samas on see ka loomulik: inimesed, kes saavad, pĂ”genevad linnadest maale. Aga seal on kĂ”ik juba olemas, et keerulistes oludes hakkama saada. Muidugi harjumus ja⊠elektrigeneraatorid. âNeed, kes rinde lĂ€hedal harjuvad, on plahvatustega nii harjunud, et ei lase end segada,â kirjeldab Reimann. âAitab must huumor. NĂ€iteks pidin kellegagi kohtuma, aga ta vabandas, et venelased on laisaks jÀÀnud, magasid sisse. Harilikult pommitavad enne seitset, nĂŒĂŒd alles ĂŒheksa paiku ja bussiliiklus pandi valel ajal seisma.â Kus hobused on? Aga ĂŒldiselt â pĂ€rast seda, kui oled nĂ€inud nĂ€ost nĂ€kku Vene sĂ”durit, kes elab hoopis teises sajandis, siis enam ei karda midagi. Reimann toob nĂ€ite, kuidas soldatid nĂ”udnud hobuseliha, et âteil on ju pĂ”llud kĂŒntud, kuskil peavad hobused olema!â Ăldsegi nii mustvalge pole seal ka suhtumine sĂ”tta ja vaenlastesse. Nagu Reimann mĂ€rgib, siis oleksid elanikud pĂ”hjas ja idas ilmselt Venemaa okupatsiooniga vĂ”inud isegi leppida, kui Putini esialgne plaan Ukraina paari pĂ€eva hĂ”ivata tĂ€itunuks: ikkagi aastakĂŒmneid jutlustatud pilt Russki Mirist ja seda valitsevast Moskvast nii kergesti ei kao. Putini keelekandjad ei eksinud ĂŒldse vĂ€ga palju ja algul pidas end eriti algul maksimaalselt viisakalt ĂŒleval ka Vene armee. ButĆĄa-sugused Ă”udused olid pigem erand. Kuid⊠Ja saates kuuletegi Miks ka âheadâ Vene sĂ”durid ikkagi kĂ”ik hooned tĂ€is roojasid? Kuidas pĂ”llumehed tĂ€navuse saagi peale vuntsi keerutavad? Miks suurlinnade elanikud Ă”htuti purukslastud sildade kiuste igal nĂ€dalavahetusel maale pidutsema sĂ”idavad? Kuula Krister Parise âErisaadetâ Mart Reimanniga siit!
Fri, 25 Nov 2022 - 36min - 1174 - ERISAADE | Ukraina digiministri nĂ”unik Jaanika Merilo: eilne rĂŒnnak oli sĂ”ja kĂ”ige massiivsem
Ukraina talv vĂ”ib tuua ka 30 kraadi kĂŒlma ja paljudel pole Venemaa rĂŒnnakute tĂ”ttu mingit varianti oma kodu soojendada. Ometi ei usu Ukraina digiministri nĂ”unik, et Kremlil Ă”nnestuks vallandada uus pĂ”genikelaine. Poolat tabanud rakett vĂ”i raketid on jĂ€tnud meediaruumis mĂ”neti varju, et Ukraina suunas saadeti eile tiibrakettide ning droonidega teele sadakond lĂ”hkekeha. Elektrikatkestused ulatusid ka Moldovasse. âVĂ”ib olla, et mĂ”nedes piirkondades ulatub kahjustuste likvideerimine kuudeni,â kirjeldab Ukraina digiministri nĂ”unik Jaanika Merilo. âSee, mida Venemaa teeb, on hĂ€vitamine, et survestada Ukrainat kompromissidele. Aga Ukraina ei nĂ€e nendeks pĂ”hjust.â Niisamuti ei kavatse ukrainlased lahkuda. âPaljud vĂ€lisriikidest arvavad, et kindlasti tuleb pĂ”geniketulv, sest kĂ”ik tahavad Euroopasse pĂ”geneda. Tegelikult tahavad kĂ”ik olla kodus ning on uskumatu, kui viimase piirini. Talutakse, et on kĂŒlm ja pime, aga kuidagi ikka hakkama saad. Kui esimestel kuudel oli veel veidi paanika, siis nĂŒĂŒd ĂŒtleb Ukraina vapper hing, et elame veel selle ka ĂŒle.â Koolitunnid varjendis TĂ”si, isegi suhteliselt vĂ€he kahjusta saanud Kiievis on igapĂ€evaeluga hakkama saamine pĂ€ris korralik vĂ€ljakutse. Ta toob nĂ€itena tĂŒĂŒpilise koolipĂ€eva. âLastele pannakse kaasa toidupakid ning vĂ€ikesed meditsiinipakid, sest pole teada, et kui nad kooli lĂ€hevad, kaua nad peavad seal viibima: vahepeal vĂ”ib ju tulla Ă”huhĂ€ire ja peab olema varjendis. MĂ”nikord peetaksegi koolitunde varjendis. VĂ”i siis teeb laps Ă”htul ka lĂ€ptopiga koolitunde kĂŒĂŒnlavalgel.â Ent see on Kiiev. Harkivi, Dnipro ning Hersoni lĂ€histel tĂ€hendab sĂ”ja reaalsus tihti aga seda, et isegi sĂŒĂŒa tuleb soojendada kortermajade ees puuhalutulel. Merilo kutsub eestlasi annetama, et saata Ukrainasse siit tuhat gaasipliiti ning osta neile ka balloone. Tuba soojaks ei saa, kuid vĂ€hemalt hoiab soe toit hinge sees. LĂ€hemalt tema juhitud ĂŒhenduse Herojam Slava kodulehekĂŒljelt. Saates kuuleme aga veel Mil viisil tuleb Ukraina toime tohutu eelarvefitsiidiga umbes kolm miljardit eurot kuus? Milliseid samme astutakse, et sĂ”jajĂ€rgset ĂŒlesehitustööd ei hakkaks jĂ€lle âkureerimaâ oligarhid? Kuidas Eestis on tĂ€naseks juba rohkem poliitikuid, kes esinevad rohkem vaba maailma vastaste avaldustega, kui leiab neid Ukrainast. Kuulake Krister Parise juhitud âErisaadetâ Jaanika Meriloga siit!
Wed, 16 Nov 2022 - 31min - 1173 - Kalle Laanet: Ukrainale tuleb kohe anda rohkem relvastust, sÔltumata kust tuli Poola kukkunud rakett
Endine kaitseminister tĂ”des Delfi âErisaatesâ, et Venemaa agressioonita poleks Poolas kaks inimest hukkunud. Ja sellele tuleb tema hinnangul vastata kohe, sest Moskva jĂ€lgib LÀÀne reaktsioone.
Wed, 16 Nov 2022 - 19min - 1172 - ERISAADE | Inimesed teevad enda tules hukkumise hĂ€mmastavalt kergeks. Elamise sĂŒttimiseks ei pea aga ĂŒldse midagi tegema
Viimased nĂ€dalad on toonud mitu teadet inimestest, kelle elu vĂ”ttis tuli vĂ”i vingugaas. 21. sajandil tekib ainult ĂŒks kĂŒsimus- kuidas? Paraku tĂ”otab just kĂ€esolev talv Lauritsale veel palju ohvreid tuua. Venemaalt on teada, et iga kord, kui riiki tabab rĂ€ngem majanduskriis, sureb rohkem inimesi seenemĂŒrgistustesse. Lihtsalt neid lĂ€hevad noppima ka need, kes seda harilikult ei tee â ja nii on Ă”nnetus kerge tulema. Eestis on selge, et saabuval talvel on taas au sees vana hea ahi. KĂŒttepuud vĂ”ivad ju olla kallid, kuid iga muu liik on kallim veel. Aga paljud meist ikka teavad, kuidas ahju Ă”igesti kĂŒtta? Tarmo PĂ€rjala G4S-ist on jĂ€lginud inimeste kĂ€itumist piki aastaid ning toob vĂ€lja hĂ€mmastavaid kĂ€itumisviise. Mida teha, kui vingugaasiandur elada ei lase? Muidugi, patareid vĂ€lja ja kappi. KĂŒllap valetab. Ja see pidi olema tĂ€iesti tavapĂ€rane. Aga igal aastal tabab tĂ”sine vingumĂŒrgitus ĂŒle 50 inimese. Need on surmaga piirnevad Ă”nnetused, mida on samas suurusjĂ€rgus kui uppumisi vĂ”i liiklusohvreid. VĂ”i vĂ”tame teise nĂ€itaja: ehkki 95-l protsendil elanikest on kodus suitsuandur, tekib vaid viiendik tuleohvritest anduriga varustatud elamistest. Riskitase tĂ”useb mÀÀratult. Heakene kĂŒll â aga miks peaks muretsema ĂŒldse inimene⊠no nagu mina? Elan kivist majas, suitsu ei tee, kodus lahtist tuld pole, naabrid korralikud. PĂ€rjala kinnitusel ei pÀÀsta see midagi. VĂ€ga suure tĂ”enĂ€osusega tabab tulekahju ka siis, kui ise midagi halba ei tee. Ja siis on suures kortermajas hullemgiâŠ
Sat, 12 Nov 2022 - 32min - 1171 - Mida me Heiki Nabi kohtuotsusest teada saime ja mis jĂ€eti veel ĂŒtlemata?
Delfi "Erisaade" on eetris spordi ja dopingu teemal, sest eile tuli maadleja Heiki Nabi esindavalt Dalton kommunikatsioonibĂŒroolt pressiteade, mis tilgutas esimesena vĂ€lja ĂŒhe osa kauaoodatud rahvusvahelise spordikohtu otsusest, mis jĂ€ttis Londoni olĂŒmpiapronksi kaheaastase vĂ”istluskeelu jĂ”usse.
Wed, 26 Oct 2022 - 25min - 1170 - ERISAADE | Kas maskikohustus on peagi taas reaalsus? Intervjuu teadusnÔukoja liikmega
TeadusnĂ”ukoja liige, viroloog Margus Varjak sĂ”nab, et teadlased ĂŒle maailma jĂ€lgivad uute koroonatĂŒvede levikut, ent vĂ€hemasti praegu pole tĂ€heldatud, et mĂ”ni neist domineeriva rolli ĂŒle vĂ”taks. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
Tue, 18 Oct 2022 - 18min - 1169 - 30 aastat presidendivĂ”imu Eestis. Hans H. Luik â mida teeb Eesti heaks nii palju teinud Arnold RĂŒĂŒtel EKRE auesimehena?
TĂ€na, 30 aastat tagasi astus ametisse Eesti esimene president pĂ€rast iseseisvuse taastamist, Lennart Meri. Tollased seadusandjad tegid kĂ”ik mis vĂ”imalik, et kindlustada just tema ametissepÀÀsemine. Seega algas Eesti Vabariigi aeg demokraatlikus plaanis n-ö huvitavalt, ehkki kĂ”ik oli JOKK. Meri vastaskandidaat Arnold RĂŒĂŒtel pÀÀses pĂŒĂŒnele alles pĂ€rast Meri kahe ametiaja lĂ”ppu. Ajakirjanik Hans H. Luik oli kĂ”igi nende protsesside juures ning ta kiidab vĂ€ga just Arnold RĂŒĂŒtli valikuid. Veel 1988. aastal tribĂŒĂŒnilt Ameerika Ăhendriike pĂ”hjanud RĂŒĂŒtel aitas hiljem veenda kĂ”hklejaid, et referendumil tuleb anda hÀÀl siiski Euroopa Liiduga ĂŒhinemise poolt. Kuid nĂŒĂŒd on ta auesimeheks erakonnas, mis jutlustab kĂ”ige selle lammutamist (rÀÀkimata Kremli jutupunktides Ukraina osas). Miks? âMart Helme ĂŒtles, et Ameerikas on ebaseaduslikult vĂ”imule trĂŒginud nĂ€rakad,â meenutab Luik. âJa nĂŒĂŒd me nĂ€eme, kuidas ainult tĂ€nu neile ânĂ€rakateleâ on Ukraina oma rinnet hoidnud ja vastugi rĂŒnnanud. Ja nĂŒĂŒd seesama EKRE rÀÀgib mida? NATO lennukid tĂ”mmaku Ămarist minema, Bush on nĂ€rakas, Euroopa Liit tuleks laiali saataâŠâ âMilleks peaks meie vĂ€ga tubli hallipĂ€ine president RĂŒĂŒtel olema vanas eas konservatiivse rahvaerakonna auesimees, sellest mina aru ei saa. Aga ma ei peagi kĂ”igest aru saama.â Saates arutleme veel Mis meid pÀÀstis, et esimese presidendi n-ö âĂ€rategemineâ eliidi poolt ei tĂ”uganud meid Venemaa poole, kus veidi sarnasel kombel 1996. aastal âtehti uuestiâ Boriss Jeltsinit? Millisest presidendi sĂ”ltumatusest me ĂŒldse rÀÀkida saame, kui ta peab tegelikult meeldima neile vĂ€hestele poliitikutele, kes teda valivad? Mis on mĂ”nest presidendist laiemalt ĂŒldse kasu olnud? Ja mis pull on, et poliitikud ei alusta pĂ”hiseaduse muutmist, et enam ei korduks nii piinlikke valimisprotseduure nagu enne Kersti Kaljulaiu ametisseastumist?
Thu, 06 Oct 2022 - 39min - 1168 - Eestlane ukrainlasi abistamas - silmitsi tuleb seista eluohtlike olukordadega
Eestlane Harri on juba pikemat aega Ukrainas, kus oma meeskonnaga abistab Ukraina vĂ”itlejaid, viies neile kaitsevarustust. Ta ĂŒtleb, et kohalike moraal on kĂ”rge. âKĂ”ik usuvad vĂ”itu ja nĂ€evad, et see tulemas.â
Thu, 06 Oct 2022 - 14min - 1167 - Karmo TĂŒĂŒr Putini anneksioonioonikĂ”ne eel: on igati loogiline, et jĂ€rgnevad uued diversiooniaktid merealuste kaablite vastu
Venemaa ekspert Karmo TĂŒĂŒr mĂ€rgib, et Putinil on tĂ€na vĂ”imalus valida kahe variandi vahel, millest ĂŒks jĂ€tab rohkem taganemisruumi. Kummalgi juhul esitatakse Ukraina vastu ultimaatum. Konflikt vĂ”ib aga levida kiiresti ka Gruusia piirialadele ning Kaukaasiasse. Arvatavasti teatab Venemaa president tĂ€na nelja Ukraina oblasti annekteerimisest. Selle taustal kĂ”lasid aga LÀÀnemere pĂ”hjas plahvatused mĂ”lema Nord Stream juhtme peal. Miks? Kas tahab Venemaa end nii lĂ€birÀÀkimistel teadlikult nurka mĂ€ngida. TĂŒĂŒr usub, et see on osa Kremli plaanist, kuidas pigem vĂ€lissurvet maha saada ja seetĂ”ttu oleks loogiline oodata veel diversiooniakte. Samuti vĂ”ib Kreml korraldada verevalamise Gruusia piiril. Aga Ramzan KadĂ”rovil ja TĆĄetĆĄeenial vĂ”ivad olla nĂ”rgenenud Moskva suhtes hoopis omad plaanid. Kuuleme saates Millele on Putini selge eskalatsioon suunatud? KĂ”igist neist referendumitest oli juttu ka varem, miks Putinil jĂ€rsku ikka nii kiire hakkas? Kui tĂ”enĂ€oline on, et Venemaa ĂŒhiskond mobilisatsiooni valule vastu peab? Mida arutavad Putini selja taga tema lĂ€hikondsed?
Fri, 30 Sep 2022 - 19min - 1166 - Venemaa mobilisatsioon â kas hiidriigi ressursid jÀÀvadki viimaks peale?
President Putin kuulutas tĂ€na vĂ€lja osalise mobilisatsiooni, kutsudes lippude alla 300 000 meest. Paradoksaalselt tunnistavad venelased sellega muutunud konteksti. Nagu mĂ€rgib Eesti rahvusringhÀÀlingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev, siis kui varem kĂ”neldi Ukraina puhul Donetski ja Luganski oblastite vabastamisest, kĂ€ib nĂŒĂŒd jutt ârindejoone stabiliseerimisestâ. Aleksejevi sĂ”nul kĂ€ib aga jutt kĂ”igest ĂŒhest protsendist mobilisatsiooniressursist (Ukrainal on relvade all miljon meest). Kuid sellegi tĂ€itmine tekitab pingeid. âIseenesest on antud lubadus, et ĂŒliĂ”pilased sĂ”tta ei pea minema,â rÀÀgib Eesti Ekspressi arvamustoimetaja Indrek Lepik. âMida rohkem lubatakse, et seda, teist vĂ”i kolmandat ei tehta, seda tĂ”enĂ€olisemalt seda hoopis tehakse.â Nii ongi juba vĂ€lja mĂŒĂŒdud Belgradi, Thbilisi ja Jerevani lennud. âInimesed tunnevad ohtu, et peavad minema sĂ”tta. Ja mis on kĂ”ige Ă”udsam, nad saavad aru, et sellest ei saa mööda hiilida, sest âpeate ju kaitsma oma kodumaadââ. Ta lisab, et vĂ”imalik, et Saates kuuletegi Kas tĂ€hendab see kĂ”ik nĂŒĂŒd venelaste teadvuses âerioperatsiooniâ lĂ”ppu ja sĂ”ja algust? Mida tĂ€hendavad Putini Ă€hvarduse lÀÀne suunal? Ehk kas Donbassi ja Hersoni oblasti arreteerimine sunnib meid tagasi tĂ”mbuma? Ka Ukraina armee on tohutult vĂ€sinud. Kumma jĂ”ud on viimaks suurem?
Wed, 21 Sep 2022 - 24min - 1165 - VĂLA VĂIM: TĂŒĂŒpvĂ”tted Eesti laenuturul. âKui nad vahele jÀÀvad, saavad ikkagi raha kĂ€tte. Mingit karistust ei jĂ€rgneâ
Uuriva toimetuse ajakirjanikud Oliver Kund, Riin Aljas, Martin Laine ja Holger Roonemaa rÀÀgivad vĂ€rske artiklisarja âVĂ”la vĂ”imâ tagamaadest.
Sun, 18 Sep 2022 - 32min - 1164 - Mitte ainult Milrem. Eesti sÔjatehnika aitab Ukrainal vÔita
Eesti sĂ”jatehnika teeb Ukrainas ilma. KĂ”igepealt teatas Venemaa vĂ€lisministeerium, et paneb vĂ€lja n-ö pearaha Milremi robotsoomuki kĂ€ttesaamise eest. Aga ilma teevad ka Eesti droonid. Ăsja algatas ĂŒhendus Slava UkrainĂ” korjanduse Threodi vaatlusdroonide Ukrainasse lĂ€kitamiseks. Kuula Krister Parise erisaadet Jaanus Tammega.
Thu, 15 Sep 2022 - 17min - 1163 - EUROOPA ERISAADE | EL Àgab Orbani vÀljapressimise all. Mida teha? Paet ja Mikser on eri meelt
Eesti eurosaadikud Urmas Paet ning Sven Mikser arutavad seekordses Euroopa Erisaates, kas ĂŒhehÀÀlsust vĂ€lispoliitilistes otsustes vĂ”ib jĂ€tkuvalt pidada euroliidu tugevuseks.Venemaa tegevuse tulemusena on lÀÀs ĂŒhtsem kui eales varem. Ăhtlasi tĂ€hendab see, et ollakse valmis kehtestama Venemaa vastu veel uusi ja senisest karmimaid sanktsioone.
Tue, 13 Sep 2022 - 23min - 1162 - Igor Taro: ametlikud teated Ukraina vÔitudest on tegelikkusega vÔrreldes veel vÀga tagasihoidlikud
Viimased paar pĂ€eva on olnud ukrainlaste jaoks erakordsed. Nende Blitzkrieg on ametlikel andmetel vabastanud ĂŒle 2000 ruutkilomeetri, aga need andmed on ilmselt ajast kaugele maha jÀÀnud.
Sun, 11 Sep 2022 - 33min - 1161 - Kas bussipiletite hinnad rallivad ĂŒles ja sohvreid jÀÀb vajaka? Lux Expressi Ă€rijuht: praegu on kriisi eelĂ”htu
Lux Expressi Eesti Ă€rijuht Ingmar Roos rÀÀkis Erisaates bussisektoris toimuvast ja mis on jĂ€rgmised arengud. Suur murekoht on sohvrite nappus, mis mĂ”jutab bussiliiklust ĂŒle Eesti. Tema leiab ka, et rongipiletite hinnad peaks kerkima.
Sun, 11 Sep 2022 - 19min - 1160 - Elizabethi surm polnud ootamatu, ent ometi oli see ƥokk. Charles tema mÔÔtu vÀlja ei anna
Ăle 90 protsendi brittidest olid seni elanud terve oma elu kuninganna Elizabeth II valitsemisajal. Neist paljude jaoks viib ajastu lĂ”pp maapinna mĂ”neks ajaks jalge alt. Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Herman Kelomees arutavad, millised on kuningas Charles III lootused sĂ€ilitada monarhia senine staatus. Muljeid Londonist jagab sealne Eesti suursaadik Viljar Lubi.
Fri, 09 Sep 2022 - 23min - 1159 - Marko Mihkelson: vĂ”itlus Hersoni ĂŒmber vĂ”ib kiskuda veriseksTue, 30 Aug 2022 - 32min
- 1158 - Kes pelgab Narvas tÀnavanimede kallale asumist? Ja kes muretseb, et integratsioonis astuti möödunud nÀdalatega samm tagasi? Stuudios Hartman, LÀÀnemets ja MoskovtsevTue, 16 Aug 2022 - 23min
- 1157 - Ukraina sÔja taustal vireleb meie toiduainetööstus. Kas hinnad kerkivad lakke?
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp nendib, et tema sektor on situatsioonis, kus pole olnud aastakĂŒmneid. âSĂ”ja puhkemisega olukord muutus, tohutud mĂ”jud, mis seotud teravate hinnatĂ”usudega vĂ€ga lĂŒhiajalisel perioodil.â Saadet juhib Karoliina Vasli.
Sat, 06 Aug 2022 - 26min - 1156 - Saks, JĂŒris, Mihkelson: kui Taiwanil on vesi ahjus, siis Eestil kaWed, 03 Aug 2022 - 30min
- 1155 - Kalev Stoicescu: Vene mĂ”juagendist Orbani reĆŸiim on segav faktor, kui mitte lausa tĂ”sine probleemSat, 30 Jul 2022 - 23min
- 1154 - KinnisvaraanalĂŒĂŒtik arengutest mĂŒĂŒgiturul: teatud korterite puhul nĂ€eme hinnalangust juba sĂŒgisel
Pöörane hinnaralli kinnisvaraturul on vĂ”tnud mÔÔtmed, kus vanas paneelmajas kĂŒsitakse elamispinna eest sama hinda, mille eest mĂ”ne aasta eest saanuks sama suure korteri uusarenduses. Olukord on aga muutumas, kinnitab kinnisvaraanalĂŒĂŒtik Mihkel Eliste. Intervjueerib Karoliina Vasli.
Fri, 29 Jul 2022 - 15min - 1153 - KinnisvaraanalĂŒĂŒtik arengutest mĂŒĂŒgiturul: teatud korterite puhul nĂ€eme hinnalangust juba sĂŒgisel
Pöörane hinnaralli kinnisvaraturul on vĂ”tnud mÔÔtmed, kus vanas paneelmajas kĂŒsitakse elamispinna eest sama hinda, mille eest mĂ”ne aasta eest saanuks sama suure korteri uusarenduses. Olukord on aga muutumas, kinnitab kinnisvaraanalĂŒĂŒtik Mihkel Eliste. Intervjueerib Karoliina Vasli.
Fri, 29 Jul 2022 - 15min - 1152 - Mis ikkagi leevendaks Ôpetajate pÔuda? Intervjuu noore koolijuhiga
Saaremaa GĂŒmnaasiumi direktor Ivo Visak vĂ”rdleb oma sektorit IT-valdkonnaga. âHaridusturul toimuv on kĂ”ige klassikalisem kapitalistlik konkurents - Ă”petajate nimel," mĂ€rgib ta. Vahe IT-inimestega on aga teenistuses. Kas Ă”petajate streik on Ă”hus? Mis aitaks hoida noori pedagooge selle ameti juures? Intervjueerib Karoliina Vasli.
Fri, 29 Jul 2022 - 21min - 1151 - Hans H Luik: Venemaa sÔnumid viitavad soovile kasutada biorelva
Ăsja Ukraina eelmise presidendi Petro PoroĆĄenkoga intervjuu teinud Hans H. Luik mĂ€rgib, et lÀÀnel vĂ”ib peagi lĂ”ppeda jaks Ukrainat majanduslikult ĂŒlal pidada.
Wed, 27 Jul 2022 - 50min - 1150 - Uued ministrid teada: unustage rahulik tiksumine, me veel nÀeme showd
Uue valitsuskabineti ministrid on teada, Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on oma valikud teinud. Delfi Erisaates arutame, mida nendest valikutest saab vĂ€lja lugeda. Kuigi sellel valitsusel on tööaega enne riigikogu valimisi jÀÀnud kalendri jĂ€rgi umbkaudu ĂŒheksa kuud, ei ole oodata mingeid rahulikke aegu. Sellele viitavad mitmed valikud, mida erakonnad on teinud nii portfellides kui ka ministrite isikutes. Kes on need ministrid, kes tĂ”otavad tulevĂ€rki avalikkusele ja peavalu peaministrierakonnale, analĂŒĂŒsivad Urmas Jaagant Eesti Ekspressist, Raimo Poom Eesti PĂ€evalehest ja Hindrek Riikoja Maalehest.
Fri, 15 Jul 2022 - 27min - 1149 - Kes ministriks saavad? Kelle asemel vÔib riigikokku saada teise partei tegija?
EsmaspĂ€eva hommikul avaldasid uut valitsust kokku panevad Reformierakond, Isamaa ja sotsid eile Ă”htul Viljandis kokku lepitud ministrikohtade jaotuse. Kelle ja kuidas lĂ€ks? JĂ€rgmise sammuna tuleb parteidel leida ka inimesed, kes hakkavad saadud kohtadel ministritena tööle. Delfi âErisaateâ stuudios on Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi uudistetoimetaja Karoliina Vasli ja Eesti PĂ€evaehe ajakirjanik Raimo Poom, et arutada, kes liiguvad valitsusest Ă€ra ja kes vĂ”iksid sinna saada. MĂ”ned valitsusse minejad paistavad juba selged, kuid mis kohad nad vĂ”tavad? Kas erakondadel tasuks tuua ka uusi inimesi valitsusse vĂ€ljastpoolt riigikogu arvestades, et valimisteni on jÀÀnud vaid mĂ”ned kuud. LĂ€hemalt kuula saatest.
Mon, 11 Jul 2022 - 23min - 1148 - Olukord koroonarindel: karjaimmuunsus on vĂ€listatud ning uued tĂŒved tĂ”stavad pead
âViirus ei maga. VĂ”ib tĂ€iesti juhtuda, et kuu aja pĂ€rast on meil korraga 300 inimest haiglas,â nendib teadusnĂ”ukoja liige, viroloog Margus Varjak. Saates rÀÀgib ta muu hulgas tĂŒvest omikron-5 ja sellestki, mis toimub vaktsiiniarenduses. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
Sat, 09 Jul 2022 - 16min - 1147 - Liiri Oja: abort on paljude jaoks ka kerge otsus ja seegi peaks olema Ôigusega kaitstud
Abordidebattide ĂŒks levinumaid postulaate - justkui raseduse katkestamine on suuremalt jaolt raske ja traumeeriv otsus - Ă”igusteadlase Liiri Oja silmis ei pĂ€de. âEmotsionaalselt ja psĂŒhholoogiliselt vĂ”ib otsus tulla hĂ€sti kergelt ja pigem olla kergendus,â mĂ€rkis ta Delfi erisaates.
Sat, 02 Jul 2022 - 26min - 1146 - Mis ikkagi saab Tallinna haigla projektist? Arkadi Popovi sÔnutsi alternatiivi pole
LÀÀne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ĂŒtleb, et vĂ€hemusvalitsuse otsus Tallinna haigla rahastuskraani kinnikeeramise kohta tuli ĆĄokina. Tema sĂ”nutsi ei vasta tema endagi juhitavas asutuses töökeskkond kaasaegsetele tingimustele. Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
Fri, 01 Jul 2022 - 16min - 1145 - Meile ĂŒlitĂ€htsa NATO tippkohtumise lĂ”ppmĂ€ng: kui palju rohkem on Eesti nĂŒĂŒd kaitstud?
Hispaania pealinnas otsustatut aitavad mĂ”testada endine NATO kĂŒberkaitsekoostöö keskuse juht Merle Maigre, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Madis Roll ning vĂ€lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Saatejuht on Delfi reporter Herman Kelomees.
Thu, 30 Jun 2022 - 54min - 1144 - Kas Madridis kindlustatakse meie iseseisvus? NATO tippkohtumine otsustab liitlaste panuse
Teemat kommenteerisid vĂ€lisministeeriumi NATO ja Atlandi-ĂŒleste suhete osakonna peadirektor Kyllike Sillaste-Elling ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Teises saatelĂ”igus olid Delfi kĂŒlalisteks endine vĂ€lisminister ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ning sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Lauri LÀÀnemets. Saadet juhtis Delfi reporter Herman Kelomees.
Wed, 29 Jun 2022 - 59min - 1143 - ĂĂŒriturul kĂŒsitakse ka uberike eest kohati hingehinda. Millal hinnaralli pidurdub?
Kui koroonakriisi hakul ĂŒĂŒrihinnad langesid, siis nĂŒĂŒdseks on olukord sootuks teine. NĂ”udlus ĂŒletab pakkumise ja hinnad on kĂ”rgel. Kinnisvarateemadel rÀÀgib erisaates Uus Maa kinnisvarabĂŒroo analĂŒĂŒtik Risto VĂ€hi. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
Thu, 23 Jun 2022 - 16min - 1142 - UKRAINA EUROOPASSE | EL-i Vene sanktsioonide edu taga on olnud Ursula von der Leyen ja tema seif
Kui Euroopa Liit toetab Putini agressiooni all kannatavat Ukrainat otse nii majanduslikult kui sĂ”jaliselt, ja annab lootust riigile liidu liikmeks saamise jaoks. Kuid vĂ€hem tĂ€htsad pole olnud riburada BrĂŒsselist tulnud otsused piirata sanktsioonidega Putini vĂ”imet Ukraina vastast sĂ”da pidada. Eesti suursaadik EL-is, Aivo Orav on kĂ”ige lĂ€hemalt nĂ€inud sanktsioonipakettide kokku leppimist 27 EL-i riigi vahel ja rÀÀgib Delfi erisaates âUkraina Euroopasseâ, kuidas need on sĂŒndinud ja mis on neist tĂ€htsamad. Ta nendib, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sammud on taganud, et riigid said Putini rĂŒnnaku jĂ€rel kiiresti sanktsioonide kehtestamisega alustada ja jĂ€tkata nende peale kruvimisega isegi siis, kui tekkis juba teatud vĂ€simus. Orav ĂŒtleb tulevikku vaadates, et ei nĂ€e isegi sĂ”ja lĂ”ppemise korral, et keegi tahaks EL-is enam Vene gaasi ja nafta ostmise juurde tagasi minna. âSee rong on lĂ€inud.â Saatejuht on Raimo Poom.
Sun, 19 Jun 2022 - 23min - 1141 - Riina Sikkut: koalitsioonikÔneluste laua taga oleme kolmekesi vÔrdsed partnerid
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Isamaa koalitsioonilĂ€birÀÀkimistel on kĂ”ige enam tĂ€helepanu pĂ€lvinud Isamaa. Mille eest seisavad aga potentsiaalse uue vĂ”imuliidu moodustamisel sotsid, rÀÀkis Delfi âErisaatesâ erakonna aseesimees Riina Sikkut.
Thu, 16 Jun 2022 - 21min - 1140 - Praegune toidukauba hinnatÔus on ilmselt alles soojendus palju hullemaks
Eesti PÔllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet SÔrmus rÀÀgib erisaates, kuidas tootmiskulude kasv mÔjutab otseselt ka tarbijate rahakotti. Toidujulgeolekule on ohuks aga seegi, et sÔltume aina enam impordist. Saadet juhib Karoliina Vasli.
Tue, 14 Jun 2022 - 24min - 1139 - Miks valis Isamaa lÀbirÀÀkimised Reformierakonnaga? Kas see vÔib olla osa "mÀngust"?
Delfi Erisaates arutlevad Reformierakonna, Isamaa ja sotside eelseisvate koalitsioonilÀbirÀÀkimiste teemal Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi reporter Karoliina Vasli ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.
Sat, 11 Jun 2022 - 27min - 1138 - Tartu Pride`i korraldaja: LGBT+ inimesi kiusatakse endiselt, on ka fĂŒĂŒsilisi rĂŒnnakuid
Juba homme toimub Tartus Pride, mis ĂŒhtlasi nii meeleavaldus kui kogukonnaĂŒritus. Erisaates rÀÀgib ĂŒks peakorraldajatest Anette MĂ€letjĂ€rv, mis on LGBT+ inimeste jaoks hetkel murekohad ĂŒhiskonnas. Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.
Fri, 10 Jun 2022 - 15min - 1137 - Kiik ja Ossinovski sĂŒĂŒdistavad teineteise parteisid: uue valitsuse saladiil on juba koos?
"See on vale," ĂŒtles selle peale Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Saates mÔÔdetakse kahe koalitsioonivariandi temperatuur: kas sĂŒnnib Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa vĂ”imuliit vĂ”i otsustab viimane naasta vĂ”imule koos Keskerakonna ja EKRE-ga? Saadet juhib Delfi ajakirjanik Herman Kelomees.
Wed, 08 Jun 2022 - 32min - 1136 - EUROOPA ERISAADE | Yana Toom Martin Helme peaministri soovist: see ikka ei tuleks kÔne alla
Tallinnas kĂ€ivad intensiivsed poliitilised kohtumised, mis peaks selgitama, kumma pakkumise jĂ€rgmise koalitsiooni moodustamiseks vĂ”iks vastu vĂ”tta Isamaa. Muidugi tuleb tulevasel valitsusel tegeleda hulganisti sisepoliitiliste kĂŒsimustega, aga eks sel oleks ka mĂ”ju Eesti tegevusele Euroopa Liidus. Delfi âEuroopa Erisaateâ Strasbourgi stuudios olid Isamaa eurosaadik Riho Terras ja Keskerakonna euroesindaja Yana Toom, kes seletasid algatuseks, kuidas nad oma peeglist tulevast koalitsiooni nĂ€eksid. Saates tuleb juttu muidugi tervet Euroopat pinge all hoidvast Venemaa sĂ”jast Ukrainast. Riho Terras ennustas Ă”igesti sĂ”ja tulekut, millal see vĂ”iks nĂŒĂŒd lĂ”ppeda? Kas Prantsusmaa president Emmanuel Macroni kĂ”ned Putiniga on kasulikud? Veel rÀÀgivad saadikud Euroopa rohepöördest, millega neil on pĂ€ris palju muresid. Saatejuht on Raimo Poom.
Wed, 08 Jun 2022 - 22min - 1135 - Pigem paistab, et Keskerakonnal on EKREIKE taastamiseks noogutus olemas
Isamaa, millest on saanud reedel kulmineerunud valitsuskriisi lahenduse vĂ”tmeerakond, koguneb tĂ€na hilisel pĂ€rastlĂ”unal langetama otsust: kas vĂ”etakse vastu Keskerakonna pakkumine EKREIKE restauratsiooniks vĂ”i Reformerakonna pakkumine teha koalitsioon koos nende ja sotsidega. Isamaa liider Helir-Valdor Seeder hoidis oma kaarte nĂ€dalavahetusel vĂ€ga endale, nii keskerakonnas kui Reformierakonnas kahtlustati, et teisel vĂ”ib olla mingi diil. Delfi âEriaateâ stuudios vĂ”tsid seisu ette Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ja Herman Kelomees Delfist. Juttu tĂŒĂŒris Raimo Poom.
Mon, 06 Jun 2022 - 19min - 1134 - UKRAINA EUROOPASSE | EL Àrkas Ukraina relvaabistajana, sest oli jÀÀnud julgeolekujutu toast vÀlja
Euroopas oli enne Kremli agressiooni algust Ukraina vastu kokkulepitud tööjaotus. NATO tegeles kaitse- ehk sĂ”jaga seotud valmisolekuga. Euroopa Liit oli raskekaallaseks maailmas aga muudes valdkondades â majanduses, keskkonnakĂŒsimustes vĂ”i inimĂ”iguste vallas. Kuid kolm kuud sĂ”da on toonud suure muutuse. Ukraina sĂ”jalist abistamist hakkas Euroopa poolt vedama hoopis Euroopa Liit, samuti tekkisid EL-is tĂ”sised arutelud, kas ei peaks ka omalt poolt liikmesriikide julgeolekusse panustama. Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm seletab Delfi erisaates âUkraina Euroopasseâ kuidas vanad dogmad on tĂ”esti kĂ”rvale jĂ€etud. Saatejuht on Raimo Poom.
Sun, 05 Jun 2022 - 20min - 1133 - TöökÀsi napib: Tallinna lennujaamaski tuleb silmitsi seista pikkade jÀrjekordadega
Veel mÔned kuud tagasi vÔis Tallinna lennujaamas turvakontrollist kÀrmelt lÀbi jalutada, ent praeguseks on pilt teine. Lennujaama juhatuse liige Eero PÀrgmÀe sÔnab, et hetkel tegeletakse aktiivselt uute töötajate vÀrbamisega, sest abikÀsi on kiiresti vaja. Selgub aga, et inimestel on lennujaamas töötamise osas teatud eelarvamus. Intervjueerib Karoliina Vasli.
Sat, 04 Jun 2022 - 14min - 1132 - Vara on maha kanda Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse naasmine
Kuigi Reformierakond on teinud Isamaale ja sotsidele ettepaneku astuda koalitsioonikÔnelustesse, ei maksa veel maha kanda vÔimalust, et Keskerakond toob ise tagasi eelmise valitsuse. Erisaadet juhib Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.
Fri, 03 Jun 2022 - 25min - 1131 - ERISAADE | Anvelt ja Jaagant valitsuskriisist: tĂŒli lahendamise jĂ€me ots on Kaja Kallase kĂ€es
Endiselt vĂ€ltab valitsuskriis, mis keerleb peretoetuste ĂŒmber ja on valitsuserakonnad paisanud selles kĂŒsimuses vastaspooltele. PĂ€rast eilset esimest lugemist valitsus veel ei lagunenud, kuid mis saab edasi, arutasid Eesti PĂ€evalehe ajakirjanik KĂ€rt Anvelt ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.
Tue, 31 May 2022 - 31min - 1130 - UKRAINA EUROOPASSE | âKĂ”lab suurelt, aga EL-i abist Ukrainale sĂ”ltub lĂ€hiajal maailma pÀÀstmineâ
Kolme kuu eest alanud Putini reĆŸiimi sĂ”jaline agressioon Ukraina vastu on pannud Euroopa Liidu astuma ja vĂ€lja töötama tĂ€iesti enneolematuid samme. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela rÀÀgib Delfi erisaates âUkraina Euroopasseâ, kuidas BrĂŒsselis kulub suur osa ajast sellele, et koondada aina suuremaid summasid Ukraina riigi toimimas hoidmiseks, sĂ”japĂ”genikele, relvaabi tagamisele. Samal ajal valmistutakse tulevaseks riigi ĂŒlesehitamiseks, milleks on plaan konfiskeerida praegu Euroopas kĂŒlmutatud Vene riigi, oligarhide ja kurjategijate varad. Kuid olukord nĂ”uab veel enneolematumaid samme â EL avas Ukraina kaupadele tolli- ja tariifide vabalt oma ĂŒhisturu, mida pole kunagi varem ĂŒhelegi riigile tehtud. Selle taga on muuhulgas tĂ”demus, et Ukraina vili on vaja EL-i kaudu liikuma saada, sest sellest sĂ”ltub pĂ€ris otseselt vaesema maailma pÀÀstmine. Saatejuht on Raimo Poom.
Sun, 29 May 2022 - 21min
Podcasts similar to Delfi Erisaade
- El Partidazo de COPE COPE
- Herrera en COPE COPE
- The Dan Bongino Show Cumulus Podcast Network | Dan Bongino
- The David Pakman Show David Pakman
- Es la Mañana de Federico esRadio
- La Noche de Dieter esRadio
- Hondelatte Raconte - Christophe Hondelatte Europe 1
- The Breakfast Club iHeartPodcasts
- èČĄç¶äžè·ŻçŒ News98
- La rosa de los vientos OndaCero
- MĂĄs de uno OndaCero
- The Steve Harvey Morning Show Premiere Networks
- La Zanzara Radio 24
- Vers en Klank RSG
- L'Heure Du Crime RTL
- El Larguero SER Podcast
- Nadie Sabe Nada SER Podcast
- SER Historia SER Podcast
- Todo Concostrina SER Podcast
- TED Talks Daily TED
- VOA Learning English Podcast - VOA Learning English VOA Learning English
- èŸćæČ»é ășăŒă ăăăŸă§èšăăïŒ ăăăăłæŸé
- 飯ç°æ”©ćžăźOK! Cozy upïŒ Podcast ăăăăłæŸé
- æŠç°éçąă»ä»æăźäžæăăă æćæŸéPodcastQR