Olukorrast digiriigis

Tänapäeva kübermaastik ei piirdu serveriruumidega, vaid hõlmab ka õhuruumi, kus „lendavad arvutid“ on muutnud nii riigikaitse kui ka turvalisuse tähendust. Justiits- ja digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas ja Ranteloni arendusdirektor Karl Taklaja arutlevad, mis meie peade kohal õieti toimub ja kuidas riik ning erasektor üheskoos sealset turvalisust paremini tagada saavad.

Riigi Infosüsteemi Ameti personaalriigi osakonna juht Kai Kallas selgitab seekordses saates, kuidas Eesti äpp liigub kahe suure eesmärgi poole: muuta isikusamasuse tõendamine argiselt sujuvaks ja tagada kriisiolukordades toimiv ohuteavituse kanal.

Eesti jäätmevaldkonnas tegutsevad inimesed nendivad, et kohaliku jäätmemajanduse viimase 10-15 aasta arenguid iseloomustab paigalseis. Nüüd proovitakse jäätmereformi abil kogu valdkond ühise tegevuskava kaudu liikuva saada ning ees ootab uue jäätmeinfosüsteemi Pistriku loomine. Neist teemadest kõnelevad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ lähemalt Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna projektijuht Alar Valdmann, Tallinna Ringmajanduskeskuse juhataja Rein Kalle ja aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused operatsioonide juht Sergei Zubkov.

Selleks, et soodustada ettevõtlust, toetab riik mitmel viisil äritegevusega alustavaid ja selles valdkonnas juba tegutsevaid isikuid. Kõige hiljutisemaks sellekohaseks meetmeks on ettevõtte elujõulisuse indeksi loomine eesti.ee portaali. Mida see indeks endast kujutab ja kuidas ettevõtjad sellest kasu saavad, selgitavad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ lähemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juht Sirli Heinsoo ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Priit Kuuskme.

Küsimused, kuidas parandada kohalikul tasandil avalike teenuste kvaliteeti ja kuidas kasvatada peale kompetentseid IT-ala spetsialiste, on olulised kogu Eesti arengu vaates. Just nendest teemadest tuleb juttu seekordses saates, kus kommentaare jagavad hiljuti „Parima IT-juhi“ auhinna pälvinud Saue valla arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar ning „Parima era- ja avaliku sektori IKT koostööprojekti“ võitjaks kuulutatud ettevõtte Future Coders juhatuse liige Lauri Haav.

Eesti teedevõrk on jõudmas arenguetappi, kus digitaalne lähenemine mõjutab üha enam projekteerimist, hooldust ja liiklusohutust. Saates tutvustavad neid muutusi Skepast ja Puhkimi BIM-meeskonna juht Eno Lints ning Transpordiameti planeerimise osakonna juhataja Mart Michelis. Mõlema töö põhineb üha rohkem andmetel ja targal taristul.

Terviseportaali tähtsust nii tavainimese kui ka arstide jaoks ei saa alahinnata, mistõttu on oluline, et platvorm pidevalt areneks. Sel eesmärgil on Tervisekassa välja arendamas uudset ravimiskeemi lahendust, mis muudab ravimite haldamise senisest täpsemaks ning kasutajasõbralikumaks. Täpsemalt tutvustavad nii ravimiskeemi projekti kui ka üldist terviseportaali hetkeolukorda seekordses saates Tervisekassa terviseportaali tootejuht Evgeni Nikolaevski ja Tervisekassa ravimiskeemi tootejuht Maris Veermäe.

Selleks, et ettevõtjatele erinevate teenuste kasutamine ja kohustuste täitmine lihtsamaks muuta, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loonud eesti.ee portaali juurde ettevõtja digivärava. Mida lahendus endas täpsemalt sisaldab ning mille poolest see võrreldes teiste avaliku sektori innovatsioonidega esile kerkib, selgitavad seekordses saates täpsemalt ettevõtja digivärava valdkonnajuht Tiina Kruusimägi ja projektijuht Andra Aedma.

Eesti digiriigi edulugu ei piirdu enam kodumaaga. Tänaseks on meie kogemused jõudnud nii Ukrainasse, Moldovasse kui ka Aafrikasse – ning sageli mitte pelgalt tehnoloogilise, vaid väärtuspõhise partnerlusena. Kuidas arengukoostöö kaudu aidatakse teistel riikidel üles ehitada toimivaid ja inimkeskseid e-riike, selgitab seekordses saates Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) tegevjuht Klen Jäärats.

Eesti on võtnud sihi renoveerida aastaks 2050 vähemalt pool riigi korterelamufondist – ligikaudu 14 000 hoonet. Küsimus pole enam vaid kosmeetikas, vaid tulevikukindlas elukvaliteedis, energiatõhususes, ohutuses ja ka linnaruumi väärikuses. Niisiis on saate fookuses uut tüüpi elukeskkond, kus virtuaalne ja füüsiline saavad kokku. Sellest räägitakse seekordses saates „Olukorrast digiriigis“, kus külalistena võtavad stuudios kohad sisse kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ning arhitekt ja EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskuse teadur Siim Tuksam.

Viimastel aastatel inimeste varaga seoses toime pandud küberkelmuse juhtumite põhjalt koorub välja statistika, mis annab tunnistust probleemi äärmiselt suurest ulatusest ja tekitatud kogukahju ulmelistest summadest. Kuidas selline olukord on saanud tekkida ja mismoodi saab kuritegelike skeemide vastu võidelda, selgitavad seekordses saates Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) tehnoloogiavaldkonna juht Urmo Parm, LHV Panga juhatuse liige Annika Goroško ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.

Käesoleva aasta kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) valimised tähistavad 20 aasta täitumist e-hääletuse esmakordsest kasutamisest Eestis. Tehnoloogia on selle aja jooksul omajagu edasi arenenud ja viimaseks täienduseks on see, et eesootavatel valimistel saab esmakordselt e-hääletamise tuvastusvahendina kasutada ka Smart-ID-d. Ent millised on arengute kõrval ka elektroonilise hääletamise väljakutsed ja kuhu suunas on riik selle lahendusega tulevikus sõudmas, räägivad seekordses saates riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ja Riigi Infosüsteemi Ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Alo Einla.

Riigi sotsiaalvaldkonna töötajate üheks igapäevaseks töövahendiks on STAR - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister. Juba rohkem kui kümme aastat tagasi loodud süsteem on osutunud tänuväärt abiliseks nii ametnikele kui abivajajatele, kuid arenguruumi selle juures siiski jagub. Seetõttu on hetkel käsil andmeregistri laiaulatuslik „renoveerimine“, millest on seekordses saates tulnud lähemalt rääkima Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse STARi valdkonna juht Katre Pukk ning Sotsiaalkindlustusameti arendus- ja finantsosakonna tooteomanik Aika Kaukver.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) siseselt on loodud disainisüsteem nimega TEDI, mille eesmärgiks on muuta riiklikud e-teenused sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas ühtsemaks, kasutajasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seega ei tähenda „disainisüsteem“ siin kontekstis pelgalt vaid kunstilise ja visuaalse poole arendamist, vaid ka väga mitmetasandilist tööd süsteemide tehnilise poolega. Mida TEDI endast täpsemalt kujutab, tutvustavad seekordses saates TEDI tooteomanik Siret Tuula ja Bitwebi tegevjuht Tõnis Tobre.

Noored veedavad küllaltki suure osa ajast digiseadmetes ekraanide taga, mistõttu kiputakse eeldama, et sellega kaasnevad neil automaatselt ka ulatuslikud digipädevused. Tegelikult ei pruugi see aga nii olla. Millisel tasemel on Eesti noorte digioskused tegelikult, kuidas seda hinnata ja millised on parimad viisid noortele digipädevuste õpetamiseks? Neile küsimustele on tulnud seekordses saates vastama HK Unicorn Squadi juht Liis Koser ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustehnoloogia valdkonna juht Riin Saadjärv.

Töökindlad ja kõrgelt arenenud digisüsteemid- ja teenused ei ilmuta end ise lihtsalt ühel heal päeval meie ellu, vaid nende loomiseks on vaja teravat tehnilist taipu ning nende järjepidevaks toimimiseks tugevat selgroogu. Eesti digiriigis on selliseks „nähtamatuks selgrooks“ X-tee. Mis süsteemiga täpsemalt tegu on ning millised on X-tee funktsioonid, räägivad seekordses saates E-riigi Akadeemia digitaalse arhitektuuri kompetentsikeskuse juht Arvo Ott, pikaaegne riigi infosüsteemide arendaja Riho Oks ja Riigi Infosüsteemi Ameti X-tee tootejuht Taavi Meinberg.

Kui veel kümme aastat tagasi arvutati Eestis liiklussagedusi paberipakkide ja kalkulaatoriga, siis täna käib suur osa Transpordiameti tööprotsessidest täielikult digitaalselt. Viimase uuendusena on kasutusele võetud pilootprojekt, mis võimaldab sõiduki esmaregistreerimise teha digitaalselt. Sellest ning mitmetest teistest asutuse tehnoloogiaalastest arengutest kõneleb seekordses saates Transpordiameti IT osakonna analüütika ja andmete üksuse juhataja Reimo Tarkiainen.

Eelmise aasta detsembris tuli Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) välja kauaoodatud Eesti äpiga, kus lisaks riiklike teenuste kasutamisele on tänaseks võimalik ka isikusamasust tuvastada. Millisel moel nutirakendus tavakodanikele veel kasuks tuleb ning miks otsustas Eesti Töötukassa ühena esimestest Eesti äpi enda klientide jaoks kasutusele võtta, selgitavad seekordses saates RIA personaalriigi osakonna juhataja Kai Kallas ja Eesti Töötukassa infosüsteemide osakonna juht Oliver Närep.

Eestis elab endiselt ligi 120 000 majapidamist ilma korraliku internetiühenduseta ja suur osa neist hajaasustuses. Saates „Olukorrast digiriigis“ rääkisid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning justiits- ja digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk, kuidas uus, viies lairibaühenduste toetusmeede aitab seda olukorda muuta.

Eesti digiriigi kuvandit on aastate jooksul ehitatud visalt ja järjepidevalt, ent milline see välisriikidele tundub? Selle üle arutlevad digitaalse transformatsiooni nõunik Johanna-Kadri Kuusk, E-riigi Akadeemia koolitusjuht Annela Kiirats ning e-residentsuse rahvusvaheliste avalike suhete juht Katrin Vaga.

Avaliku sektori töötajad seisavad silmitsi ulatusliku muudatusega: Riigi IT Keskus (RIT) on läbi viimas ajaloo suurimat arvutitöökohateenuse reformi, mis puudutab kümneid tuhandeid ametnikke ja teenistujaid. Uus pilvepõhine süsteem ei tähenda ainult tehnilist uuendust, vaid seab fookusesse kasutajakesksuse, koostöö ja produktiivsuse. Kõigest sellest räägib seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ täpsemalt Riigi IT Keskuse arvutitöökohateenuse juht Kaupo Laagriküll.

Ettevõtjana tegutsedes ei saa üle ega ümber erinevate oluliste tegevuste dokumenteerimisest ehk teisisõnu bürokraatiast. Ometi on igal asjal piir, mistõttu on riik alates käesolevast aastast hakanud jõudsalt tegelema bürokraatia vähendamisega. Milliseid konkreetseid samme selleks astutakse ja milles muutused ettevõtjate jaoks väljenduvad, selgitab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo.

Ehkki teatav osa inimestest ei pruugi seda teada, eksisteerib igal Eesti kodanikul oma riiklik postkast. Siiski erineb see funktsioonide poolest märgatavalt tavalisest meilirakendusest. Mis eesmärki riiklik postkast kannab ning millist kasu saavad sellest nii eraisikud kui ettevõtjad, selgitab seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk.

Kui tänases ühiskonnas on jõudsalt kerkinud arvuliste ja statistiliste andmete väärtus, ei saa kuidagimoodi alahinnata ka keeleandmete tähtsust. Kuidas saavad erineva žanriga tekstide autorid, meediamajad ja ühiskond tervikuna keeleandmete väärindamisest kasu lõigata, selgitavad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ justiits- ja digiministeeriumi tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaarel Sepp ning Eesti Keele Instituudi (EKI) direktor Arvi Tavast.

Eesti digiriik, mida maailmas peetakse tihti eeskujuks, on viimasel ajal pidanud vastama valusatele küsimustele — kas meie andmetega ollakse liiga uljad ning kas usaldus riigi vastu mureneb? Seekordses saates võetakse luubi alla andmete töötlemise läbipaistvus, tehisintellekti kiire pealetung ning andmejälgija funktsioon, mille rakendamine peagi riigiasutustele kohustuslikuks muutub. Neid teemasid avab stuudios justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse osakonna juhataja Ott Velsberg.

Digiligipääsetavus tähendab, et e-teenused peavad olema kasutatavad kõigile – sõltumata inimese erivajadustest, vanusest või tehnilisest oskusest. Teemast räägivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ekspert Hanna Rattasepp ning Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Alar Teras.

Aastatel 2025-2027 hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa Liidu uuest tehisintellekti (AI) määrusest tulenevad kohustused. Eelkõige kehtivad kohustused tehnoloogia arendajatele, kuid arvestatav hulk määruse sätteid kujutab endast reegleid ka tehisintellekti tavakasutamisele. Milliseid norme määrus endas sisaldab ja kuidas näeb välja õiguspärane AI väljatöötamine tulevikus, tutvustab seekordses saates justiits- ja digiministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik Henrik Trasberg.

Saatesarja „Olukorrast digiriigis“ uue hooaja esimeses osas tuleb juttu sellest, miks otsustati alanud aasta algusest viia digiteemad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist justiitsministeeriumi alla, kuidas muuta digiriigi haldamist kompaktsemaks ning kes hakkab uue digiriigi asekantslerina kogu valdkonda eest vedama. Stuudios jagab vastuseid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Eesti digiriigi edulugu on rahvusvaheliselt hästi teada. Muu hulgas on see teada ka Euroopa Liidus, mis tähendab, et meie staatus liidus on muutunud ja struktuurivahendite toetusi e-teenuste arendamiseks meile varasemas mahus enam ei eraldata. Seega tegeleb avalik sektor praegu alternatiivsete lahenduste otsimisega. Millised need lahendused olla võiksid, arutlevad seekordses saates digiarengu asekantsleri kohusetäitja Erik Janson ja digiarengu valdkonna strateegiajuht Anni Lehari.

Kui tavaliselt töötavad välissaatkondades saadikud ja suursaadikud, siis Eesti riigil on olemas ka üks selline välisesindus, mis toimib ilma ühegi füüsilise isiku kohaloluta – andmesaatkond Luksemburgis. Mida see endast kujutab ja miks loodab riik, et seda kunagi päriselt kasutusse võtma ei pea, selgitab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere.

Eestis kehtib juba 24 aastat üks seadus, millesarnast pikka aega teistes Euroopa riikides ei olnud ja mõnes riigis ei ole veel praegugi – avaliku teabe seadus. Informatsiooni laiapõhjalise digikeskkonda kolimisega tekib sageli küsimusi, millele see seadus peaks ühese vastuse andma, kuid ometi seda ei tee. Millised reeglid siis avalikule teabele kehtivad ning millised õigused sellise teabe saamisele on tavakodanikul, selgitab seekordses saates andmekaitse inspektsiooni jurist Karin Uuselu.

14. novembril toimunud Telia Digital Hubi konverentsil jagati muu hulgas välja 2024. aasta parima IT-juhi auhind, mille pälvis Häirekeskuse IT-valdkonna juht Liisa Soosuu. Auhinnasaaja võttis koha sisse seekordses saates, et rääkida, kuidas ta selle ametialani jõudis ja millised arengud ootavad Häirekeskust lähiaastatel ees.

Uues „Olukorrast digiriigis“ episoodis arutletakse Keskkonnaagentuuri ja kosmosevaldkonna teemadel. Saatekülalisteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ning Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Miks on taas oluline rääkida e-valimistest ja nende turvalisusest? Aga sellepärast, et äsja toimunud konverents keskendus taaskord põhjalikult valimiste võimalike riskide sisse vaatamisele. Stuudios räägivad leidudest Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni juht Dan Bogdanov ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna tootejuht Tõnis Lepik.

Seekordses „Olukorrast digiriigis“ episoodis kõneletakse digilahendusest, mis peaks nii transpordiettevõtete kui ka riigi elu lihtsamaks ja läbipaistvamaks muutma. Saatekülalisteks on kliimaministeeriumi digitranspordi valdkonna juht Enriko Laanemäe ning Digilogistika Keskuse tegevjuht ja asutaja Heiti Mering.

Tehisintellekt, tehistaip, AI või isegi kunstaru – see, et inimajaloo ühe kõige mõjukama tehnoloogilise revolutsiooni puhul on käibel erinevaid nimetusi, ei tähenda siiski, et tegu oleks ainiti hea lapsega, kel mitu nime. Tehisintellekti ohud ja riskid asetuvad olulisele kohale juba praegu ning võivad lähitulevikus muutuda suisa eksistentsiaalse tähtsusega teemaks. Seekordses saates võetakse luubi alla tehisaru tumedam pool. Stuudios arutlevad teema üle justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Henrik Trasberg ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehisintellekti programmijuht Indrek Seppo.

Riigi e-teenuste disain lähtub väga selgelt sellest põhimõttest, et korraga saaksid sellest kasu nii riik ise kui ka selle kodanik. Disainmõtlemise fookuseks ongi lähtumine tervikpildist, kus teenuse kasutegur on laiem kui vaid ühe asutuse, ühe inimese vajadused. Stuudios räägivad teemal Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kompetentsijuhid: UX-disaini suunal Heleene Kaljurand ja ärianalüüsi vaatepunktist Shirley Salm.

Kuigi arvukad noored lõpetajad üritavad tööturule siseneda, vaevab IT-sektorit talentide nappus. Uues episoodis arutlesid Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmete talituse juht Kristjan Lemmsalu, RIA praktikant Hanna Kätlin Ardel ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projektijuht Triinu Lätt võimalike lahenduste üle.

Eesti digiriigi seisukohast märgiline e-residentsuse programm tähistab käesoleva aasta detsembris kümnenda tegevusaasta täitumist. Statistika kinnitab, et lisaks võimeka digiriigi mainekuvandi loomisele on programm riigile ka märkimisväärset rahalist kasu toonud. E-residentsuse programmi saavutustest, väljakutsetest ja tulevikusihtidest räägib seekordses saates e-residentsuse tegevjuht Liina Vahtras.

Üle-euroopalised digioskuste uuringud näitavad, et kuigi eestlaste elementaarsed digioskused ületavad Euroopa keskmist, jääme näiteks põhjanaabritele selles osas siiski selgelt alla. Kuidas riik panustab ja milliseid uuenduslikke programme ellu viib, et eestlaste digitaalne kirjaoskus jõudsalt areneks, tutvustab seekordses saates Karl Andreas Sprenk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Me elame andmepõhises maailmas, kus informatsiooni kättesaadavus ja selle õige rakendamine võivad olla otsustavaks nii riigi arengus kui ka ettevõtete edus. Kuid kuidas võiksid need andmed aidata meil teha paremaid otsuseid ja kas Eesti on valmis avaandmete täispotentsiaali kasutama? Teema üle arutlevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete nõunik Sofia Paes ja Riigi Infosüsteemi Ameti andmete talituse juht Kristjan Lemmsalu.

Eesti Interneti Sihtasutuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Mare Vahtre ning jurist Helen Aaremäe-Saar selgitavad, kui suurt rolli omab isiklik domeen tänapäeva digimaailmas. Domeenid on endiselt vajalikud, rõhutavad saatekülalised, nii ettevõtetele kui ka eraisikutele.

Tõenäoliselt on keskmine internetikasutaja kuulnud mõistet „pilv“, kuid mida see mõiste tegelikult ikkagi tähendab? Mille poolest erinevad avalik ja riigipilv? Mida kujutavad endast pilveteenused ja milliseid funktsioone pakub Eesti Riigipilv oma 36 teenuse kaudu? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele vastavad seekordses saates Taavi Viilukas ja Siim Vene Riigi IT Keskusest.

Kui veel mõnda aega tagasi oli riigile oluliste valdkondade IKT-alusteenuste pakkumine iga vastutava ministeeriumi või selle IT-maja ülesanne, siis alates 2021. aasta lõpust see muutus. Loodi Riigi IT Keskus (RIT), mis võttis selle ülesande enda kanda ja mille jõudsalt kasvav klientide arv kõneleb asutuse vajalikkusest. Millega täpselt keskus tegeleb ja kuidas ollakse rahul nende tööga, avavad seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi diginõunik Kaire Kasearu ning RIT-i teenusejuht Kaupo Laagriküll.

IT-keeles tähistab sõna „kratt“ tehisintellektil põhinevat virtuaalset abilist, millega mõne ettevõtte kodulehe vestlusaknas ehk kohtunud oled. Krattidega on Eestil suured plaanid. Nendest räägib saates Allar Laaneleht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonnast, tutvustades uut arendust Bürokratt.

Uues „Olukorrast digiriigis“ episoodis tuleb juttu IT tööturust ja töötajate hoidmisest ning liikumisest nii avalikus kui ka erasektoris. Saatekülalisteks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digioskuste projektijuht Triinu Lätt ja Riigi IT Keskuse personaliosakonna juhataja Elina Orumaa.

Seekordne saade „Olukorrast digiriigis“ keskendub küberturvalisuse olulisusele ja olukorrale Eesti riigis. Saatekülalised on Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse keskuse analüüsija ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna juhi asetäitja ning küberriskide halduse juht Irina Klementi.

Ütlus „Ära küsi, mida riik sinu heaks on teinud, vaid küsi, mida sina oled riigi heaks teinud“ passib seekordse saate sissejuhatuseks päris hästi, sest juttu tuleb riigi ja eraettevõtluse koostööst. Stuudios on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna juhataja Kristi Hunt.

Eesti.ee avati 2003. aastal. Esialgu suunati portaal kodanikele, et nad saaks kätte informatsiooni kõikide Eesti avaliku sektori ja riigiasutuste pakutavate teenuste kohta. Paar aastat hiljem hakati rohkem tähelepanu pöörama ettevõtjale ja 2022. aastal avati juba eraldi vaade, mis koondas ühte kohta kõik vajaliku just ettevõtja jaoks. Saates arutatakse, kuidas eesti.ee ettevõtjat aitab ja milliseid arendusi veel planeeritakse.

Digiteenuste kasutamine telefonides üha olulisemaks, kuna paljudel pole enam ei süle- ega lauaarvutit.Kui kaugel ollakse uue riigiäpi arendamisega ja mida see sisaldab, räägib RIA riikliku mobiilirakenduse talituse juhataja Greta Preast.

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas digitaliseerimine ja innovatsioon võiksid muuta meie põllumajandust ning maaelu? Või kuidas küberturvalisus võiks mõjutada igapäevast leiva- ja piimatootmist? Podcast’i „Olukorrast digiriigis“ uus episood arutlebki põllumajandusettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise väljakutsete ning võimaluste üle. Külas on PRIA peadirektor Margus Noormaa.

Seekordne „Olukorrast digiriigis“ taskuhääling toob kuulajani rindeteated küberturvalisuse valdkonnast. Uute tehnoloogiate tormiline areng on tekitanud kogu maailmas kuuma olukorra. Kuidas end digiajastul kaitsta ja mida tehnoloogiat kasutades peaks silmas pidama? Küberturvalisuse teemadel räägivad ettevõtte CybExer Technologies operatsioonide juht Aare Reintam ja saatejuht Tanel Talve.

Nüüdisühiskonnas on üheks elementaarseks elutingimuseks stabiilne ja sujuv sideühenduvus, mis hõlmab peamiste komponentidena mobiilset levi ja internetiühendust. Kui Eesti linnades ja asulakeskustes on selles osas saavutatud võrdlemisi kõrge kvaliteet, siis teatud maapiirkondades vajab nende teenuste arendamine veel tööd. Seekordses saates võetakse luubi alla, kus maal hetkel selle tööga ollakse ja kuidas plaanitakse ka maapiirkondi järele aidata.

Eesti on tuntud oma eduka ja innovaatilise e-riigi poolest, mille üheks alustalaks on elektrooniline identiteet (eID). Elektrooniline identiteet võimaldab igapäevaselt turvalist ja mugavat digitaalset tuvastamist, olles aluseks paljudele e-teenustele, mida me igapäevaselt kasutame. Aga mis täpselt teeb Eesti eID-süsteemi nii eriliseks ja millisest suunast puhuvad tuleviku tuuled?

Hiljuti Google’i poolt tellitud uuringust selgus, et generatiivse tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt võib kümne aasta pärast suurendada Eesti aastast sisemajanduse kogutoodangut 3 miljardi euro võrra. Kas selline plaan on reaalsuses teostatav ning milliseid samme tuleks selleks astuda, räägib seekordses episoodis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi andmete juht Ott Velsberg.

Ega ilmaasjata levi arusaam, et andmeid võib mõista kui tänapäeva ajastu kulda. Kuigi Eestis on selle arusaama valguses juba suuri tegusid tehtud, annab nii riigisektoril kui ka eraettevõtetel veel palju edasi areneda. Andmemajanduse olukorrast, väljakutsetest ja tulevikusammudest on seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ tulnud stuudiosse rääkima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonnast Kuldar Aas ning Kaarel Sepp.

9. juunil valib Euroopa endale uue parlamendi. Eestis on võimalik oma hääl anda, juba 2005. aastast alates, ka elektrooniliselt. Selgitamaks, miks saab e-hääletamist usaldada, kui mitu kontrollkihti on süsteemil peal ja millal võiksime saada valida oma mobiiltelefonide kaudu, on stuudios RIA (Riigi Infosüsteemi Amet) valimiste valdkonna juht Alo Einla ja Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Reaalajamajandus on kui digitaalne ökosüsteem, kuhu kuuluvad muu hulgas innovatsioonid, nagu e-kviitungid, e-arved, andmepõhine aruandlus ja palju muud. Kuigi Eesti on hästi tuntud oma arenenud digiriigi poolest, on kohalikel ettevõtetel reaalajamajanduse vallas veel arenguruumi, leiavad seekordses saates külalised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonnast.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) on käsil suured arengud, kui sealsed teenused on kolimas automatiseerimisprogrammi Infra 3 peale. Kuna SMIT pakub infosüsteemide arendust ja haldust muu hulgas elupääste eest vastutavatele asutustele (PPA, Päästeamet ja Häirekeskus), on tegu olulise muutusega mitmes elutähtsas valdkonnas. Kas ja kuidas ka tavainimene seda muutust tajub, selgitavad seekordses saates SMIT-i valdkonna arhitekt Siim Vene ja valdkonna peaarhitekt Mart Järvi.

Viimasel ajal võib sageli tunduda, et erinevate veebisaitide kasutatavad „küpsised“ ja muud andmetega seotud nõusolekud on kohustuslikud, et üldse teatud teenust kasutada. Tuleb välja, et päris nii see siiski ei ole ja valvsalt kontrollitakse andmete töötlemist avaliku sektori asutustes. Teemat avavad seekordses saates Regiina Sepp ja Stina Avvo majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Digikeskkondades tegutsedes, tuntud suhtlusvõrgustikes suheldes ja ka riigiteenuseid tarbides anname reeglina vastavatele platvormidele ning asutustele õiguse meie andmeid töödelda. Sellise andmetöötluse valguses on viimasel ajal käibele tulnud uudsed terminid, nagu andmejälgija ja nõusolekuteenus. Mida need täpsemalt endast kujutavad, avab seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge.

Tuttav olukord, kus erinevate andmete riigile edastamiseks tuleb külastada erinevaid portaale ja suhelda mitme riigiasutusega, hakkab vaikselt minevikku jääma. Uueks lähenemiseks on targad sündmusteenused, mis liidavad mitu osateenust kokku üheks terviklikuks lahenduseks. Seekordses saates selgitavad sündmusteenusega seonduvat Kai Kallas Riigi Infosüsteemi Ametist ja Margarita Källo kultuuriministeeriumist.

Andmed on tänapäeval juurdunud meie argiellu, et pakkuda mitmeid kasulikke võimalusi, millest veel mõni aeg tagasi mõeldagi ei osanud. Selleks, et erinevad asutused meie andmetega hoolikalt ümber käiksid ja et sellest meile endile praktiline kasu sünniks, on arendatud välja mitmeid innovaatilisi tööriistu. Neid tutvustab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp.

Palju kõneainet pälvinud küberkuritegevus on mingil moel jõudnud praeguseks ilmselt kõigi internetis toimetavate inimeste teadvusesse. Kes on aga nende kuritegude taga, milliseid riukalikke skeeme kasutatakse ja kuidas selliseid kuritegusid uuritakse? Sellest kõigest kõneleb seekordses saates keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.

Erinevate valdkondade ja kogu ühiskonna arengu valguses on oluline, et edasi areneks ka meie keel. Kui hetkel tegelevad keele arenguga veel füüsilised inimesed, siis kas tulevikus läheb see töö üle masinatele? Nii seda kui ka mitmeid teisi keelega seotud küsimusi käsitletakse seekordses saates, kuhu teemat on tulnud avama Eesti Keele Instituudi keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja Kadri Vare.

Selleks, et riigil oleks võimalik pakkuda kodanikele kvaliteetsemaid ja mugavamaid teenuseid, tuleb eelnevalt koguda vajalikke andmeid. Kuidas riigiasutused praegu andmeid koguvad ja milles seisneb andmete ühekordse küsimise põhimõte, avab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmehalduse projektijuht Kuldar Aas.

Eestis on viimasel ajal üha enam hakatud rääkima digiteemadel, aga kuidas on seis Euroopas? Kui palju pannakse praegu digimuutustele rõhku Euroopa Liidu üleselt, räägib seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel valminud veebikursuste platvorm Digiriigi Akadeemia on ainulaadne keskkond, mis pakub vajalikke digiriigiga seotud teadmisi ning oskusi e-õppe vormis. Platvormi esmane eesmärk on lahendada avalikus sektoris tõstatuvaid küsimusi, kuid vajalikku teavet ja praktilist kasu pakub see igale kodanikule. Täpsemalt tutvustavad platvormi seekordses saates digiriigi arengu osakonna juht Kristi Hunt ja Digiriigi Akadeemia projektijuht Hendrik Roland Helm.

Seekordses taskuhäälingu „Olukorrast digiriigis“ saates tuleb juttu lahendustest, mis aitavad ettevõtetel paremini konkurentsis püsida. Saadet juhib Tanel Talve ja külas on Edward Rebane – SEB Baltikumi digitaalse panganduse juht.

Tuleb välja, et tehisintellekt on olemas olnud juba aastakümneid. Digimaailma hoogsa arengu tulemusel on tänaseks järele jõudnud ka muu vajalik tehnoloogia selleks, et kasutada juba praegu ning planeerida ka tulevikuks nutikaid tehisarul põhinevaid lahendusi. Kuidas kavatseb Eesti selles valdkonnas ülejäänud maailmaga sammu pidada või ehk isegi juhtrolli astuda, räägib seekordses saates Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ametist.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hiljuti avaldatud küberturvalisuse aastaraamatust selgub, et kurjategijad said erinevate pettuste kaudu Eesti inimestelt eelmisel aastal kätte üle 8 miljoni euro. Lisaks on tõusnud rekordtasemele poliitilise taustaga rünnakud riigiasutuste suunas. Kuidas kaitseb avalik sektor end praegu küberrünnakute eest ning millele peaksid senisest enam tähelepanu juhtima kohalikud ettevõtted, räägib saates RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm.

Selleks, et muuta avalikud teenused kättesaadavamaks ja ühtsemaks, on riik võtnud olulise prioriteedina ette personaalse riigi visiooni arendamise. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiteenuste juht Kaili Tamm selgitab seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ lähemalt, mida personaalne riik endast kujutab ning kuidas see inimeste elu mugavamaks hakkab muutma.

Eesti kui e-riigi maine on maailmas tugev, aga kohal püsides arengut ei toimu. Nüüd on tehisintellekti näol mängu tulnud uus tegur, mis annab soodsa võimaluse meie riigil teha järgmine tiigrihüpe. Miks on just praegu selleks õige hetk, selgitab avasaates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves.