Vala välja!

Üllatavalt suur number viinamarju veinitööstuses on ajaloo jooksul surutud massiveini tootmise sildistuse kaudu teisejärgulisteks. Kõik me teame noobleid punamarju nagu Pinot Noir, Nebbiolo, Cabernet Sauvignon, Merlot, Tempronillo ja nii edasi, millest valmistatud veinide eluaastad võivad küündida poole sajandini. Kuid juba aastaid on veiniringkondades tegeletud unustusse vajunud marjade valgusvihku toomisega. Üks mari, mis seda fokusseeritud tähelepanu väärib on Bobal, Valencia piirkonna igipõline peremees.

Ühest lühikesest õllekoolitusest välja kasvanud kiindumus on tänaseks viinud nii Eesti Õllesommeljee tiitlini kui ka Cicerone ehk õlletundja rahvusvahelise sertifikaadini. Pühaste Pruulikoja sommeljee Helen Aasmann on Eestis ainuke, kes nii kõrget õlleteadmist omab. Cicerone Certification Program® loodi 2008. aastal USAs ja tegelebki ülemaailmse õllesommeljeede eksamineerimisega. Programmis on neli kvalifikatsiooni taset, kõige kõrgema ehk Master Cicerone® taseme on maailmas omandanud vaid 28 inimest. Aasmann omab selle teist taset ehk teda võib kutsuda kui Certified Cicerone. „Baltikumis on minuga koos nüüd kokku kaks sertifitseeritud õllesommeljeed, teine on Leedus. Skandinaavias on kümme sertifitseeritud õllesommeljeed ning üks Advanced Cicerone® ehk kolmanda taseme õllesommeljee,” mainib Aasmann.

Mingis valdkonnas esimesi tegutsejaid mäletatakse isegi ilma selleta, kui suur oli nende panus: veiniajakirjanik Kalev Kesküla polnud kindlasti esimene, kes Eesti ajakirjanduses veinist, heast toidust ja nende puutepunktis tekkivat hedonismist kirjutas, aga kindlasti võttis ta südameasjaks nii palju kui võimalik inimestele veinivärki tutvustada, julgustada pudeleid riiulist haarama ja seltskondlikult tarbima.

Joogisaate stuudiosse astus sisse Saku Õlletehas õllesaadik, peenema nimega Beer Ambassador Jürgen Tiisler, kellega oli kokkulepe, et räägime avatult ja ausalt kõigest, mis suurtootmisega seotud: miks on Saku õllede maitsed sellised nagu on, kuidas toimub tootmisse minevate stiilide valik, kas toorainega hoitakse kokku ka, et saada hind poes alla, miks pole tulnud juurde uusi käsitöö õlletootjaid ja nii edasi. Aga rääkisime ka õlle ja toidu kokku sobitamisest, alkoreklaami lobist, laiematest trendidest õlleturul ja ka sellest, kuidas kultusfilm “Tulnukas 2” sundis tehast taastrükkima kultuslikke Originaal’i siniseid nokamütse.

Alkoholireklaamid puudutavad vaid väikest osa reklaamiseadusest, ent meedia vahendusel lahvatanud vaidlustest tundub, et suurt muud seal justkui polekski. Mis on praeguses protsessis läinud valesti? Ja kuidas minna alkoholireklaamide osas edasi nii, et inimestel oleks vabadus, aga see vabadus ei viiks enda surnuks joomiseni?

Nädal kestvaks Tallinna Cocktail Week (17.-26.05.2024) sündmuseks on tervelt 30 pealinna restot, baari, kohvikut loonud kokku 90 täiesti uut ja unikaalset kokteili, millest suurem enamus on absoluutsed elamused. Stuudios räägivad kokteilinädalast ja valmistavad mõned üllatused Eesti mixoloogide absoluutsesse tippu kuuluvad Laur Ihermann ja Erik Tammeleht.

“Pidude pidamine ei muutunud raskemaks, nendest taastumine oli aga talumatu,” põhjendab Kosk Naturals alkovabade ja looduslike bitterite looja Liis Tuur uue brändi sünd joogisaate stuudios. Uued alternatiivid annavad võimaluse valmistada maitserikkaid kokteile nii, et kvaliteedis järeleandmisi ei pea tegema, kuid ka nii, et pea säilib alati selgena.  Vaid aastaga on Kosk Naturals pannud pudelisse kolm imelist jooki: Pink Mint, Oak ja Absinthe. Nagu ka nimed ütlevad jäljendavad joogid maailmakuulsaid alkohole nagu Apperol, viski ja absint. Kosk on maailmas esimene, mis on bitterid valmistanud täielikult looduslikest toorainetest ja neist, mida on võimalik metsast, aiast või põllult korjata.

Kui kellelgi lõi lambi särama, siis enamasti tähistab cordial mingit kindla maitsega läbi komponeeritud siirupit. Leedriõitega, laimiga, marjadega ja nii edasi. Sajandeid tagasi valmistasid neid Araabiamaade targad mõrudate medikamentide lihtsamaks joomiseks. Kiiresti võttis need siirupid aga omaks ka kokteilimaailm. Kuid cordialid tähistavad ka magusaid alkohoolseid jooke.

Veinihuviliste kevadine lõbus-maitsev kogunemine Kultuurikatlas saab kümne-aastaseks. Stuudios on sommeljeed Ketri Leis ja Kristjan Markii. Võtame lähema vaatluse alla ühe messi seekordse teema – Languedoc-Roussillon’i (kaksik)piirkonna põnevamad palad. Juttu tuleb aga ka paljust muust: kui suur on Balthazar, mis töötube saab külastada, kes kohale tulevad ja veel muust.

Armeenia veine kohtame Eestis vähe. Joogisaate stuudios arvame, et põhjust oleks rohkem. Tegemist on ühe vanima veinimaaga. Kultuurikatlas ootab 2. ja 3. märtsil ees Armeenia veinide festival. Armeenia veinide ajaloost ja festivalist räägib Piruza Harutjunjan, pea terve elu Eestis elanud armeenlanna ja festivali ellukutsuja.

Õlut on maailmas joodud aastatuhandeid: õlle sünnipaigaks peetakse 9. sajandi Mesopotaamiat, esimesed tänast õlut peegeldavad joogid pruuliti aga 3500 aastat enne Kristus Iraanis, Vanas-Egiptuses valitsesid õllepruulimises naised, Vanas-Roomas õlut liigselt ei hinnatud, kuid mõisteti selle joogi erilisust. Kogu maailma õlle-, veini- ja toiduinnovatsioon kolis seejärel pikkadeks aastatuhandeteks peamiselt Euroopasse ja täpsemalt sealsetesse kloostritesse. 1040. aastal asutati aga Baierimaal maailma vanim siiani toimiv ​​Weihenstephan’i pruulikoda ja Saksamaal pandi esimest korda 1513. aastal kirja siiani aktsepteeritavad Reinheitsgebot kvaliteedireeglid. Mainitud kloostritest algab ka Belgia õlle ajalugu: mungad kasutasid nende käes olevaid teadmisi, piiramatut ajaressurssi ja puutumatust selleks, et arendada õllest välja tõeline teadus.

Aastat on alati hea pisut kergemalt alustada, pisut tervislikumalt oma organismiga ringi käia. Nii ongi joogisaate “Vala välja!” 2024. aasta esimesteks külalisteks Eestis toodetud probiootilised joogid Raw Edge. Kohalikust mahlast, ülikoolitarkustest ja kirest kokku segatud jooke tutvustavad brändi asutajad Mariliis Mia Topp ja Kristel Vene.

On aeg üheks eriti meeldivaks episoodiks: on aasta lõpp ja “Vala välja!” lõpetab selle oma traditsioonilise vahuveinisaatega. Seekord rändame ühes sommeljee Ketri Leisiga mõtteis kaugesse Lõuna-Aafrikasse ja avastame Cap Classique’ide (MCC) ehk sealsete traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide võlumaailma.

Nädala jooksul Sao Pãulos toimunud World Classi nimelisel kokteilivõistlusel maailma parimate kokteilisegajatega rinda pistnud Erik Tammeleht tunnistab, et tasemelt on meie joogisegamiskunst maailma tipus, võidu hind on teinekord vaid kogemus ja ettevalmistava meeskonna suurus. Erik aga ei tule tagasi tühjade kätega, sest võitis ühe osavõistluse viiest. Olgugi et finaaliuks jäi suletuks, on mees ülirahul, et sai sellise renomee ja mõjuga üritusel osaleda.

Veinikoolis vaatame külma aja kiuste soojade riikide poole. Seekordne veinikooli peategelane Alvarinho/Albariño kasvab peamiselt Portugalis ja Hispaanias (vastavas järjekorras on nimekujud). Sellest särtsakast tegelasest räägib Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii.

Kuidas muudmoodi muuta maailmas kuulsad asjad eestipäraseks, kui mitte valmistada need meile tuntud ja legendaarsetest toorainetest. Nii pruulitigi Rävala Nordic Vermouth kohalikust õunaveinist koos 22 erineva nii klassikalise kui Maarjamaale eriomase ürdiga. Stuudios räägib vermuti eestvedaja Indiedrinks veebipoe juht Rasmus Uusküla, kuidas Eesti “esimene” vermut pudelisse sai.

(Hoiatus, saate algusosas võib kuulda joodeldamist!) Tänases saates keskendume ühele mõnusalt särtsakale ürdisele valgele marjale. Grüner Veltlinerist räägib Eesti tippsommeljee Karoline Reinhold.

Itaalia parimate veinidega seostub Nebbiolo viinamari, kes on peategelaseks näiteks veinide kuningaks nimetatud Barolos ja kuninganna tiitlit kandev Barbarescos (aga et ikka meeles oleks, siis lähikandis kasvav Barbera on omakorda viinamarjasort!) on teemaks ja seda tutvustab sel aastal Baltimaade parimaks sommeljeeks tituleeritud Aleksei Pogrebnoi.

Opppaaaaa … kniks ja ülejala vasakule, kniks … opppaaa … kaelakuti koos ja ülejala paremale, kniks … Kes aru sai, siis oleme keset äkilisemat Zorba tantsimist … oppaaa ... Meie ees laiutavad moussaka ja dolmade mäed, nende vahel aga voolab parim Kreeka vein, magusalt luksuslik masticha ja kohe serveeritaks galaktoboureko.

Merlot on üks tuntumaid punaseid veiniviinamarju maailmas. Temast räägib sommeljee Marko Mägi, kes leiab, et tegemist on tõelise smooth operator’iga, mille kvaliteetsemad versioonid on unistuste lõuendiks igale veinimeistrile.

Bordeaux’st alguse saanud vaadimüük on tänaseks levinud ka muudesse Prantsusmaa piirkondadesse nagu Burgundia ja Rhone’i org. Aga ka Itaaliasse. En primeur tähendab otsetõlkes küll esilinastust, kuid veinimaailma jaoks on see igakevadine aktsioon, kus oksjonile pannakse vaid kuus kuud vaadis veetnud noored veinid.

Eestlanna Kaja Kohvi seiklused maailma erinevates veinipiirkondades on Eesti lugejateni jõudnud sellest ajast, kui naine Austraalias veinikeldris tööle asus. Ajakirjas Gurmaan ilmus aasta tagasi pikem ülevaade, miks Kaja veinivalmistajaks hakkas ja seda kõikidest kohtadest just Luxembourgis teeb.

Brittidel on maailma veiniarengus suur osa. Tõsi, enamasti tarbijate poolt vaadates. Inglismaa kuninga alamad on läbi ajaloo suurtes kogustes joonud nii Bordeaux’, Porto, Jerez’i kui paljude muude piirkondade veine. Vähem teame sellest, milliseid viinamarjaveine britid ise toodavad. Ja et nii mõnedki neist on šampanjaga võrreldavad!

Sel korral valame klaasidesse kokteilid. Uurime Risto Säinaselt ja Diana Tšistjakovalt veidi selle kohta, millised ülesanded ootavad tippbaarmene Diageo World Class võistlustel. Peamiselt keskendume aga sellele, millised on praegused mõnusad ja jaburad kokteilitrendid, milliseid kokteili-influencereid jälgida ning mida kodusesse baarikappi varuda.

Seitse aastat tagasi mõtiskles pikalt baare ja ööklubisid juhtinud Alan Adojaan, mis võiks olla järgmine väljakutse. Sõbraga koos hakkas tasapisi arenema mõte, kuidas baaris võiks jooke segada inimese asemel robot. Nüüd lööb maailmas laineid sellest istumisest välja kasvanud Yanu nimeline baarirobot.

Mai alguses toimub Tallinna Kultuurikatlas 7ndat korda Baltimaade suurim käsitööõllede festival Tallinn Craft Beer Weekend. “Vala välja” saates valavad põnevad õlled välja festivali projektijuht Hans Üürike ja Põhjala peapruulmeister Martin Vahtra.

Kodumaiste veinide otsinguil on joogisaate seltskond sedapuhku võtnud ette pikema reisi ja jõudnud Muhusse. Muhu veinitalu peremees Peke Eloranta on veendunud, et Eesti on viinamarjamaa ja selle tõestuseks pakub ta meile kodumaist Pinot Noiri.

Pärnust vaid lühikese autosõidu kaugusel asub Allikukivi veinimõis, kust leiab nii mõndagi Eesti Joogi festivalil pärjatut. Enne kuulsa Tihemetsa Tiina juurde jõudmist tulebki astuda sisse Allikuikivi Raili juurde. Väike mõis Pärnumaal on ühtlasi joogisaate seltskonna järgmine sihtpunkt Eesti veinitee seiklusel.

Elu on täis pisikesi liblika tiivalöögi efekte: kui kuldne labrador Muri poleks soovinud ühelt väljasõidul Vidrike kanti põõsasse joosta, et otsida endale kohta, kus ujuda, poleks ehk olemas Murimäe Veinikeldrit. Poleks olemas Janika Ilvese suurepäraseid veine, suveõhtuid täitvaid mõnusaid õhtusööke ega üldse uut põnevat paika, kus Eestimaa looduse ilu avastada.

Järgmine punkt Eesti rikkalikul veinimaastikul, kuhu joogisaate seltskond kohale põrutas asub Valgerannas, looduslikult ühes kaunimas punktis, mis meie kandist leida. Sealses vanas mõisa hobusetallis on löönud juba mitmendad uksed lahti Pärnus asutatud Mamm&Frukt veinimaja. Mekime, räägime ja avaldame saladusi.

Joogisaate seitsmendas peatuses kohtume Veinimäe veini- ja siidrimeeste Roman Šarini ja Ilja Šarapoviga. Sedapuhku ei ole me aga mitte viinapuude vahel, vaid hoopis Tartus Ropka tööstusaladel, kus veinid Pühaste metsikute õllede kõrval valmivad. Veinimäe talule pani 2014. aastal alguse Roman Šarin, kelle agronoomiharidus suunas tema uudishimuliku meele viinamarjade kasvatamise juurde. Praeguseks kasvab Veinimäel üle 75 viinamarjasordi. Teine Veinimäel asendamatu inimene on selle tegevjuht Ilja Šarapov, kes veinimaailma kõrval on inimestele tuttav hoopis muusikuna (ja võib-olla olete teda kohanud näiteks Vanemuise teatris?).

leme pühade-meeleolus ja selle meeleoluga sobib mõistagi üks mõnus mull. Või kuus. Saates on külas, nagu meil aastalõpus ikka kombeks, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii ja laual on veinid Ukrainast, Kanadast, Inglismaalt, Austriast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Portugalist. Räägime lähemalt sellest, kuidas neis riikides vahuveine valmistatakse ja milliseid märksõnasid tasuks neid valides meeles hoida.

Joogisaate kuues peatuspaik Eesti Veiniteel asub juba sügaval Võrumaal. Meid ootab maalilise järvekese ääres asuv Uue-Saaluse veinitalu, kus lisaks veinidele saab mekutada ka esimest täitsa kohalikku vermutit. Ei saa salata, et sedapuhku pani just see 9. retsepti järgi pudelisse saanud vürtsvein meie saatetiimi silmad eriliselt särama.

Joogisaade „Vala välja!“ on veiniotsingute käigus sedapuhku jõudnud üsna alumisse Eesti nurka. Pindi Veinitalu on pruulikoda Võrumaal, mille paremaid palasid tutvustab meile koha perenaine Kadi Täht.

Austrid on näide sellest, kuidas aeg ja trendid võivad muuta aastasadu vaeste toiduks peetud roa gastronoomse kõrgkultuuri sünonüümiks ja tõsta kõrgustesse ka selle hinnad.

Oleme tutvustanud juba üksjagu viinamarjasorte, sel korral räägime aga lähemalt hoopis ühest Prantsusmaa veinipiirkonnast. Külas on perefirma LeVignoble’i üks asutaja Rünno Lumiste, kes tutvustab lähemalt Rhône’i.

Järiste Veinitalu tooteid saab iga ilmaga. Külla minna, marju lähemalt vaadata, veine degusteerida ja kõrvale pitsat haugata on kõige mõnusam siiski soojal ajal.

Pikalt erinevates Eesti restoranides sommeljee ja teenindajana töötanud Robert Põld on esimene kohalik veinitundja, kellele maailmakuulus restoranigiid Michelin omistas kevadel Eesti parima saalis töötava sommeljee tiitli. Auväärse tunnustuse kätte saamise ajaks oli aga mehel jäänud NOA Chef’s Hallis töötada vähem kui nädal.

Tallinnast lõuna suunas põrutades jääb üsna kohe – täpsemalt Kose kandis – ette end vanasse Habaja viinavabrikusse sisse seadnud veinimaja. Veinitootmist alustati siin rabarberist, sest eluasemeks saanud viinaköögi tagaaias vohavat maltsa oli vaja kuidagi kontrolli alla saada.

Kui muidu kutsume joogieksperdid stuudiosse, siis sedapuhku oleme „Vala välja!“ saatega mööda Eesti Veiniteed tiirutamas. Esimene sihtpuhkt on Valgejõe veinivilla, kus meid võtavad vastu Tiina Kuuler ja Gregor Alaküla.

Joogisaade “Vala välja!” alustab 2022. aasta sügist nagu ikka kooliga, täpsemalt veinikooliga. Saksamaalt pärit ja paljude veinisõprade lemmikmarja Riesling’ut tutvustab kuulajatele Liviko sommeljee ja joogikoolitaja Urvo Ugandi.

Rindejoone lähistel paikneva Beykush Winery juht Svetlana Tsybak räägib loo sellest, kuidas Harkivi oblastis jõid okupantide matslikud väed tühjaks kogu ühe Ukraina vanima veinimaja keldri. Kui kõiki 100 aasta vanuseid veine ära juua ei jaksanud, peksti need lihtsalt puruks. Tagatipuks pandi veinimaja ka põlema ja sõideti viinapõldudest tankidega üle.

Joogisaade “Vala välja!” alustab 2022. aasta sügist nagu ikka kooliga, täpsemalt veinikooliga. Saksamaalt pärit ja paljude veinisõprade lemmikmarja Riesling’ut tutvustab kuulajatele Liviko sommeljee ja joogikoolitaja Urvo Ugandi.

Odessa. Ukraina pärl Musta mere ääres. Paik, mis on kõlanud vägagi ahvatlevalt vägagi erinevatel ajastutel. Odessa toidulaual kohtuvad ukraina, juudi, vene, prantsuse, gruusia, moldova, bulgaaria, armeenia ja veel mitmed toidukultuurid, millest on sündinud kohapealne fusioon-ime. Ning muidugi on sealsest sadamast läbi aegade voolanud veini ja isegi šampanjat tsaaridele!

Enne kui see teadmine liigselt settib, siis täpsustan, et käisin (mina vormi kasutab siin kohas Martin - toimetus) Transkarpaatias ja olin kolmandaks autojuhiks ekipaažis, kuhu kuulusid mõlemad Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Mehed, kes juba aastaid on kastidega eestlastele veine müünud nägid võimalust pakkuda Ukraina veinitootjatele (asendus)turgu, kuhu oma veini müüa, et teenida sellest tulu, mida investeerida järgmise aasta toodangusse, et toota imelisi veine, mida müüa ja teenida tulu, et ... Lisaks kaubanduse edendamisele kahe riigi vahel saadetakse kogu veinimüügist teenitud tulu 100%-liselt tagasi Ukrainasse. Win-win-win ja Slava Ukraini! Pikemalt saab meie kolme seiklusest Transkarpaatias kuulda juba joogisaatest, kuid lugeda ka ajakirjade Gurmaan ja Staatus uutest numbritest. Kuid olulisem sellest kõigest on neid imelisi veine ise maitsta: kas olete kunagi proovinud Ukraina Pinotage’i või imelist segu Riesling ja Chardonnay marjadest või veine, mille tootjaks on Ukraina kuulsaim, parim tennisist Sergei Stakhovski. Või teadsite, et Odessa lähistel kattis viis aastat tagasi väätide külge jäänud marju botrytis ja pudelisse sai ülimõnus väärishallitusega Chardonnay. Või, et kõik Stakhovski Winery veinid küpsevad Bordeaux’st toodud vaatides. Või, et nendesse veiniaedadesse seal Odessa külje all langesid sõja alguses ka pommid. Raskustest hoolimata küntakse veinipõldu edasi. Nägime kohapeal, kui kirglikult need inimesed oma veinidest räägivad, neid toodavad, kui eksimatult oma asja ajavad ja veinivärki edasi arendavad. Ning tulemused on äärmiselt mõnusad ja kinnitavad, et Ukraina on tõsiseltvõetav veinimaa. Ning veinid ise on üllatavalt "kõvad" ja iseloomustavad piirkond suurepäraselt. Kohalikud väiketootjad ei plaaninud oma veine müüa väljaspool Ukrainat ehk siis hetkel on unikaalne võimalus saada pilt ette üliväiksest osast Ukraina veinidest. Maitsmiseks minge www.veiniekspress.ee ja tõstke veinikastid ostukorvi! Saadet juhtis Martin Hanson, üksinda … nii üksinda ... Külalisteks olid Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Pruunid klõbisevad kohvioad, lõhnav puru ja tassis loksuv tume vedelik on Eestis täiesti harilik osa päevast. Kohvi kodu on aga meist tuhandete kilomeetrite kaugusel paikades, kus see pole teps mitte igapäevane rüübe. Kohvikoolitaja Mihkel Jürimaa juhtimisel rändame seekord paikadesse, kus kohv kasvab ja uurime, mida kõike tuleb teha enne seda, kui kohvioad meieni jõuavad. Möödunud suvel veetis Mihkel koroona kiuste kuu Tansaanias ja töötas seal vabatahtlikuna kohviistanduses, kus ootas teda sadakond kohvitaime ja taamal paistev lumine Kilimanjaro tipp. Mai lõpus, mil ta istandusse saabus, tehti ettevalmistusi saagikoristuseks ning Mihkel sai kohtuda valmivate kohvimarjadega, mis on midagi hoopis muud, kui meile harjumuspärased pruunid kohvioad - ohvipõõsastel siravad punased lihavad ja magused marjad ning nende südames peituvad esialgu rohelised oad. Kuidas hoolitsetakse kohvitaimede eest ja kuidas nopitakse kohvimarju? Mis neist edasi saab? Kas kohvikasvataja ise ka kohvi joob? Kas kliimamuutused ohustavad ka meie hommikurituaale? Vastused neile ja veel paljudele küsimustele leiate saatest. Mihkel on saates ka varem käinud ja juba siis muretsesime kas, kohv saab aastaks 2080 otsa. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Liisa Tagel. Küsimused, selgitused, lisandused, parandused ja joogid saatke meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Eesti kuulutati osaks põhjapoolseimast viinamarjakasvatusvööndist. Kõlab uhkelt, ent mida see tähendab tarbijate ja mida tootjate jaoks? Lähemalt räägivad kaks teadjat veinimeistrit, Tiina Kuuler Valgejõe Veinivilla ja Peke Eloranta Muhu Veinitalust. “Kuidas teenida väike varandus veiniga? Tuleb investeerida suur varandus.” Umbes nii kõlab üks versioone tuntud naljast. Ent “Vala välja” külalised on küll muidu igati rõõmsa olemisega, ent kui asi läheb veiniteoks, on asi naljast kaugel. Viinamarjaveinidega on nii Tiina Kuuler kui Peke Eloranta juba mõnd aega katsetanud, nüüdsest on aga asi nii nende kui teiste kodumaiste veinimeistrite jaoks ametlik. Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika laienemine ning selle käigus kirjutas ka maaeluministeerium avalduse, et Eesti viinamarjakasvatuspiirkonnaks arvataks. Nii läks. Eesti ühes oma 11 hektari veiniviinamarjadega kuulub nüüd põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse ja peab hakkama järgima sellega kaasnevaid regulatsioone. Need puudutavad nii tehnoloogiaid kui ka marju, mida kasvatada võib. Regent, Rondo, Solaris – need on vaid mõned marjasordid, mis tasub meelde jätta ka neil, kes seni kodumaiste viinamarjaveinidega kokku pole puutunud. Üldjoontes kuuluvad lubatud marjade hulka Vitis Vinifera hübriidid. Mida see täpsemalt tähendab, räägivad Peke ja Tiina saates lähemalt. Peamine küsimus on Eesti puhul aga ikka ja alati kliimas. Paljud tuntud viinamarjasordid ei jää siin kas ellu või ei küpse välja. Nii tuleb valida hoolsalt, mida ja kus kasvatada. Kui suur on lootus, et hakkame nägema kodumaiseid superveine? Arutame asja ja mõistagi katsetame arutlemise kõrvale ka kodumaiseid viinamarjaveine. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Uurime, mis on mõdu ja kui seda millegagi võrrelda, siis kas pigem õlle või veiniga? Maitseme joogitootja Nööskeri nii läbi müüdud, veel mitte müügis kui ka katsejärgus olevaid mõdusid. Joogisaade “Vala välja” jäi üsna pikaks ajaks pühasid pidama, aga nüüd oleme taas eetris. Läheme ajaloos kaugele tagasi, et rääkida uutest toodetest kodumaisel turul. Teemaks on mõdu ja saates käisid külas Nööskeri asutaja ja mõdumeister Kristjan Aruoja ning Nööskeri pruulija ja tehnoloogiamees Karl Räim. Mõdu on meest ja veest pärmi abil kääritatud alkohoolne jook, mis on väidetavalt üks vanemaid alkohoolseid jooke maailmas. Legende selle jumaliku joogi sünniloost ja päritolust on erinevaid ning neid ka saates kuuleme. Meenutame sedagi, et mesilaste suguvõsa on kirju ja meemesilased on vaid üks selle paljudest harudest. Meie saate teema seisukohalt asendamatu haru. Mõdu pole viimastel aastatel Eestis ülemäära palju saada olnud. Õigupoolest leidub teda nii vähe, et nimetuski on seadusest välja võetud. Paratamatult tekitab see soovi mõdu nii mõnegi erineva joogi tüübiga võrrelda. Mõdu sünonüümina kasutatakse meeveini nimetust, ent ometi peetakse seda jooki meil sisuliselt hoopis mee … õlleks. Võta siis näpust. Seaduse kohaselt on praegu tegemist aga muu alkohoolse joogiga. Sõnaga, ajaloost saate teada saate esimeses pooles, teises pooles aga uurime lähemalt Nööskeri tegemisi. Varem õlletegijatena tuntud joogimeistrid on võtnud nõuks Eestis mõdu taaselustada ja pakkuda seda omas võtmes. Esimese mõduna toodi turule barbarissi mõdu Aegamesi, mida on hetkel peaaegu võimatu leida (aga meil õnnestus üks eksemplar siiski välja rääkida). Peagi tuleb müügile ebaküdooniast tehtud Ebaloom. Mõistagi mekkisime ka selle ära. Aga üllatajaid on veelgi. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Esimene mõte, mis käib peast läbi, kui tugevat rõhku kannatavast pudelist valgub veinipokaali rohkelt kihisev tumelilla vedelik on, et keegi on lasknud noore Primitivo täiuslikult käest ära. Kui aga aju harjub mõttega, et välja valati kuiv Lambrusco, tuleb naeratus näole. Joogipodcast’i Vala välja! jätkuv traditsioon on võtta lõppeva aasta tegemised kokku ühe harivalt maitsva vahuveinisaatega. Kui üldse esimene joogisaade 2018. aasta lõpus rääkis laiemalt neist põnevatest võimalustest, kuidas aasta vahuselt ära saata (kuula seda saadet SIIT!), siis eelmisel aastal seiklesime aastakäigušampanjade kirevas maailmas (kuula seda saadet aga SIIT!). 2021. aasta võtame kokku aga üsna unikaalse ja enamikele tundmatute punaste vahuveinidega. Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii tõi stuudiosse kaasa neli väga põnevat ja silmiavavat jooki. Kui enamasti Lombardiast pärit Lambruscot on paljud kui mitte mekkinud siis vähemalt sõnana kuulnud, siis Sparkling Shiraz võib olla ikkagi üsna tundmatu vein. Samuti Portugalist pärit Baga viinamarjast valmistatud, oksüdeerunud noodiga vahukas või teine Itaalia leid ehk Brachetto marjast magus dessertvein, mis pigem frizzante vahuastmes. “Punastest viinamarjadest on vahuveine toodetud vahuste veinide sünnist saati, kuid enamasti on need klassi valades ikkagi valged veinid. Pinot Noir marjast šampanjad on ikka kirkalt heledad. Samas tunneb maailm laia valikut punaseid vahuveine, mis Eesti tarbijateni enamasti ei jõua. Kuid kui hästi avatud silmadega ringi liikuda ja teda, mida otsida, siis on võimalik täitsa põnev valik ka meie kaubandusest kokku koguda,” annab Markii joojatele infot ja mõtteid. Nagu öeldakse, siis on igale joogile siin maailmas aega ja koht, samasugune lugu on ka punaste vahuveinidega. Lambrusco tuleb nii kuivas kui magusas vormis, sobides siis vastavalt, kas hea lihatüki või hoopis magustoidu kõrvale. Vanemad aastakäigud pakuvad aga võrreldes noorte veinidega täiesti teistsugust elamust. Sarnaselt siis vaiksete veinidega. Kui peaks aga tõstma esile ühe joogi neist punastest vahuveinidest, siis selleks on Peter Lehmanni toodetud Sparkling Shiraz nimega Black Queen. 2012. aastakäik pakub elamuse, mis ka üsna kogenud veinisõbra kõrvad liikuma paneb. Vahusus on äärmiselt unikaalne lisand, mida enamasti punasest veinist leitud nüansside kõrvale ei ootaks. Kuid sobib see siia ideaalselt. Mekkisime neid nelja põnevat punast vahuveini: Ca de Medici Remigio 100 Lambrusco Grasparossa (Veinisõber) - https://veinisober.ee/vahuvein/5968-ca-de-medici-remigio-100-lambrusco-grasparossa-75cl-11-8000768901207.html Peter Lehmann Black Queen Sparkling Shiraz 2012 (Restoran Dominic) - https://www.restoran.ee/joogikaart/vahuveinid/ Quinta dos Termos Espumante Tinto Bruto 2008 (MilVinhos) - https://milvinhos.com/toode/quinta-dos-termos-espumante-tinto-bruto-2008-vahuvein/ Alasia Brachetto D´Acqui DOCG (Bestwine) - https://www.bestwine.ee/et/a/brachetto-d%C2%B4acqui-docg-alasia Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Peamiselt seostame kanget napsi handsat ikka Setomaa ja sealse kultuuriga. Handsa on setode naps, ilma milleta ei saa suuremat pidu ega ka hubast koosolemist kuidagi õigesse võnkesse. Kuid aina enam võtab see rukkilinnastest “põletatud” jook üle kogu Maarjamaa rahvusjoogi rolli. Kaasa aitab sellel Moe Peenviinavabrik, mille “torudest” on meie klaasi valgunud terve perekond maitsehandsasid. Handsa puhul on tegemist ühekordselt destilleeritud kärakaga, mille olemus tulebki täielikult kohalikus rukkist. Just rukis on see, mis annab handsale omase röstise aroomi ja kergelt kõrbenud leivameki. Handsa on kõige õigema liigituse järgi pigem brändi, kui miski muu. Puskariks nimetamine pole ka vale, sest hästi tehtuna, puhtalt “torust läbi aetuna” on naps helge, mõnus ja kerge. Kuigi kange nagu Seto naine ja pressib ihust läbi kui tulejutt. Moe Peenviinavabrik oli esimene, kes ametlikult handsa pudelisse pani, ära registreeris ja müüki paiskas. Tänaseks on brändisaadik Ronald “Ronni” Remmeti sõnul nende toodetud hansa saanud peamiselt Venemaal väga populaarseks. “Eks me alustasimegi handsa valmistamist kahest ideest - esiteks, et anda uus elu sellele põnevale joogile, mis Eestis oli üsna väheses tuntuses ja teiseks, et rahuldada Venemaalt tulnud nõudlust, piltlikult ajada joogiga ka äri. Selle võimaluse ja nõudluse nägi ära meie lahkunud juht Sven Ivanov. Kuid tänaseks oleme oma handsade perekonna kasvatanud palju laiemaks kui mõtted ehk alguses olid,” selgitab Remmet. Uus džinn, mis pole aga džinn Eesti vanimast ja puhtal kujul meil välja aretatud Sangaste rukkist valmistatud handsa on aja jooksul saanud külge neli erinevat maitset: pihlaka, astelpaju, karulaugu ja musta küüslaugu. Need maitsed tõukavad selle muidu üsna niššika napsi peo põranda keskele kõikide meeli ergutama. Kuna maitsete lisamisega on valmistatud kangest kärakast infuseerimise* tulemusel pigem liköör (Moe ei lisa oma napsidesse grammigi lisasuhkrut), on kõike nelja maitsega handsast võimalik mekkida puhtana väikese jääga või segada neist kokku imelisi kokteile. “Minule meeldib neid timmida kõiki mekuklaasist puhtalt, sest neil on kõigil juures ülinaturaalne maitse ja aroom, mis juba ise on väärt läbi elamist. Samas saab karulaugu handsast väga huvitava Bloody Mary segada. Samas sobivad nii astelpaju kui pihlaka handsat kas lisandiks džinn toonikusse või täiesti eraldi joogina toonikuga. Need on põnevad ja laia kasutusega joogid,” selgitab Ronni. Nüüd jõuame aga selleni, mis juhtus siis kui pudelisse sai musta küüslauguga leotatud handsa. See jook on üks neist, mis nagu oleme ka varem saates kogenud, mis teeb “aju katki”. Umamine, lihaleemene, seenene, röstine aroom ja maitse on midagi, mida naljalt mujalt ei leia. Joogi kasutusareaal on sellest tulenevalt kitsam, kuid seda suurema väega. Kastmed, samuti tummisemad ja soolakamad kokteilid, aga jook sobib ka digestiiviks. Tuleb ka nentida, et kõik Moe handsad on saanud võistlustelt medaleid, nii kulda, hõbedat, kui pronksi. Stuudios kuulasid Ronni jutte handsast ja mekkisid mõnusaid jooke saatejuhid Keiu Virro ning Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Cabernet Franc on viinamari, mida tunneme peamiselt kui nii öelda „vaikiva” osalisena Bordeaux’ segust, ent see mari annab ka iseseisvalt kauneid tulemusi. Seekordses veinikoolis tutvustab kuulsat halli kardinali, Prantsusmaa ühte olulisemat viinamarja lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Ajalooliselt on Cabernet Franc’i kohta leitud üsna intrigeerivaid seoseid. Suuri tegusid on ta teinud peamiselt Bordeaux’ piirkonnas, kus on tal juba eelnimetatud, khm, lapsed. Ent üllataval kombel on tal oluline roll ka Baskimaal, kus ta on esivanemaks sellisele marjale nagu Hondarribi Beltza. Aga alustuseks nagu ikka kolm fakti Cabernet Franc viinamarja kohta: 1. Cabernet Franc on esivanem mitmele tuntud sordile. Sageli jääb ta teiste marjade varju, kuivõrd esineb pigem segudes, ent ta on uhke esiisa tuntud sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere. Nii et tema rolli ei saa kuidagi alahinnata. 2. Cabernet Franc seostub “Kolme musketäri” raamatuga. Kardinal Richelieu pani selle marja oma valdustesse Loire’i orgu kasvama. 3. Kuigi Bordeaux piirkonnas on Cabernet Franc valdavalt taustajõud, siis ikooniline Château Cheval Blanc on seda sorti kasutanud peamise viinamarjana oma segudes juba pikka aega. Täna on Cabernet Franc tõusmas üha populaarsemaks, kuna pakub nõtkeid, elegantseid veine, millel ka märkimisväärne arengupotentsiaal. Seda Prantsusmaal, Ameerikas ja kaugemalgi. Kasvukeskkondade osas on Cabernet Franc pandlik ja kasvab nii mõõdukalt jahedas kui soojas kliimas. Kliima mõjutab küll oluliselt tema maitseprofiili. Kohtame teda sageli seguveinides, eriti Bordeaux’ segudes. Peategelasena leiame teda Prantsusmaal Loire regiooni keskkosas, Chinon, Bourgeuil ja Samur-Champgny külades. Väljaspool Prantsusmaad on Cabernet Franci suured kasvualad näiteks Itaalias, Ungaris, USA läänerannikul, Argentiinas, Uruguais, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas. Katsetatakse temaga aga isegi Hiinas ja Kasahstanis. Tema sünonüüme ei kasutata kuigi palju. Kui saab juba pudelile märkida sõna “Cabernet”, on see müügiargument. Ent nimesid jagub sellest hoolimata. Mõned näited: Achéria (Baskimaal), Bidure, Petite Vidure, Bouchet, Breton jt. Iseloomulikud aroomid: kirsid, maasikad, vaarikad, tomatid, paprika. Saates proovisime Cabernet Franc marjast veine: 1. L´Equilibriste, 2020, Château de Parenchère, Bordeaux, Prantsusmaa (Vin Vin Veinipood) 2. Clos de L´Echo, 2013, Couly-Dutheil, Chinon, Loire, Prantsusmaa (Vins de France) 3. Cabernet Franc Russiz Superiore, 2016, Marco Felluga, Collio, Itaalia (Liviko) 4. Cabernet Franc "Frettner", 2016, Weninger, Sopron, Ungari (Wibe OÜ) Põhjalikumalt saab sellest põnevast viinamarjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Saate kuulasid sommeljee Kristjan Markii põnevaid jutte saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Kuidas saada parimaks noorsommeljeeks? Mismoodi käib veinidesse investeerimine? Kaks erinevat küsimust, millele vastamiseks piisab täiesti ühest inimesest. Selleks on saatekülaline Kevin Lilleleht. “Vala välja” seekordne saatekülaline Kevin Lilleleht ei ole tulnud veinimaailma nalja tegema. Trophée Château Mukhrani Eesti Parim Sommeljee 2021 juuniorkategooria parima osalejana pääses ta otse sommeljeede kategooria finaali Eesti proffidega võistlema. 2021. aastal Vana Tallinn Baltic Sommelier Grand Prix võistlusel pälvis ta aga parima Noorsommeljee tiitli. Kevini põhitöökoht on Tallinna lennujaama veinibaaris Rosin, ent tema teiseks tööks on MyWineFortune (endine LeVinum) ehk koht, mis aitab inimestel veinidesse investeerida, sealhulgas veine valida ja hoiustada. Saates on juttu Kevini teekonnast sommeljeeks, mis sai alguse õigupoolest hoopis ... mänguasjapoest. Saate teises pooles arutame aga üksipulgi läbi selle, kuidas võiks investeerimisega tegeleda inimene, kellel isiklikku veinikeldrit pole, aga alustuseks näiteks 50 eurot vaba raha on. Põhilised küsimused alates sellest, kui rikas peab olema, et investeerides veel rikkamaks saada ning milliseid veine oma portfelli valida, saavad vastuse saates. Ent üks, mille ise kõrva taha panime: isegi, kui veinidesse investeerides rikkaks ei saa, on sul ka kõige halvemal juhul olemas mõned igavesti mõnusad veinipudelid. P.S. Saade on salvestatud novembris, nii et ärge pange tähele, Martini keravälk-nina töötamise ja mittetöötamise tähelepanekud pärinevad sellest ajast. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Gamay viinamari seostub enim Beaujolais’ kergete punaveinidega. See piirkond võiks praegusel kujul aga ka olemata olla, kui kohalikud oleksid ühe Burgundia hertsogi resoluutset käsku täitnud. Marjast räägib lähemalt Mikk Parre Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonist. Gamay’ga seostub tähtpäev ja vein, millest on põhjust rääkida selle saate avaldamispäeval ehk novembri kolmandal neljapäeval. Sel aastal juhtub see olema 18. november. Just siis avatakse käesoleva aasta värske Beaujolais Nouveau ehk kahe kuu vanune ülivärske vein. Nähtuse ajalugu - juua peo vormis sama aasta noort veini - ulatub iseenesest sajandite taha. 1945. aastal löödi aga seaduseks reegel, et Beaujolais’ piirkonnas on olemas luba kõrtsides ja pidudeks müüa samal aastal korjatud viinamarjadest tehtud veine. Paar-kolmkümmend aastat hiljem sai see noor vein juba üleilmselt tuntuks. 1967. aastal sai Beaujolais Nouveau päevaks 15. november, kuid 1985. aastal muudeti see novembri kolmanda nädala neljapäevaks. Beaujolais Nouveau tasub ära juua võimalikult värskena, aeg seda paremaks ei muuda. Juua tasub seda jahutatuna umbes 10-12 kraadi juures. Juurde haukamiseks on mõnusad külmad lihalõigud, pasteet, aga ka mõned linnulihatoidud. Alaline küsimus on, kas Beaujolais on või ei ole Burgundia piirkonna osa. Vaidlused käivad. Sisuliselt on tegemist erinevates maakondades asuvate aladega ja ega liiga rõõmsad ei ole nende mõttelise ühendamise üle inimesed ühelt ega teiselt poolelt. Gamay üheks vanemaks on Pinot Noir ja teiseks Gouais Blanc. On nii tumeda kui heleda sisuga variatsioone. Ehkki peamiselt on temaga seotud juba mainitud Beaujolais piirkond, siis mõned kasvukohad on tal siiski veel. Gamay’d leiab näiteks Prantsusmaal Loire’is, kus ta on enamasti seguveinide osaks. Uues maailmas kasvab Gamay’d Austraalias Victoria piirkonnas ja USAs Oregoni osariigis. Veini valmistamise peamine tehnika on süsihappegaasi-matseratsioon. Sel moel valmivad kõik Beaujolais Nouveau veinid. Keerulise nime taga on oluliselt lihtsam protsess, mis tähendab seda, et marjad pannakse käärima tervete kobaratena. Kobarate raskuse all purunevad alumised marjad, millest hakkab eralduma mahla. Käärivast mahlast eraldub süsihappegaas. Hapnik surutakse seetõttu nõust väljas ja käärimine toimub CO2 keskkonnas. Süsihappegaasi mõjul toimub käärimine ka purunemata marjadest. Sisuliselt võimaldab see tehnika saada veinist üsna kiiresti joodava veini, mis ei pea pikalt oma aega ootama. Nii et banaanised-tuttyfruttysed noored veinid ühes kirevate siltidega ette ja läheb! Veinid, mida saates mekkisime: Domaine Joubert, Cote du Py Morgon 2017 - Kohvila (https://www.facebook.com/profile.php?id=100063716283085) Louis Max, Moulin à Vent, 2018 - Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/moulin-a-vent) Georges Duboeuf, Beaujolais-Village, 2020 - Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/georges-duboeuf-beaujolais-villages/) Saates kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljeed Igor Sööti. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Võtame veinikoolis lähema uurimise alla ühe šikima viinamarjade hulgast, Pinot Noiri. Sel teekonnal on Martinile ja Keiule abiks Pinot Noiri austaja, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee Igor Sööt. Pinot Noir kipub olema mari, millest tehtud veine hakatakse hindama ja mõistma, kui ollakse juba arenenud veinitundja. “Sex in the glass” on üks väljendeid, mida selle puhul kasutatakse. Aga alustame ikka algusest - kolm fakti Pinot Noiri kohta: Pinot Noir on üks tähtsamaid vahuveinide tooraineid. Kõige kuulsam neist on šampanja. 38% Champagne piirkonnas kasvavatest viinapuudest on just Pinot Noir. Enamasti on need vahuveinid valged. Nagu enamiku vitis vinifera viinamarjade puhul, on ka Pinot Noiri kest küll punane (ja vastavalt tehakse sellest palju punaveine), aga sisu valge. Pinot Noir on paljude tuntud viinamarjade üheks esivanemaks ja sel on mitmeid mutatsioone. Pinot Noir on üks nii-öelda ürgsetest marjadest, mille esivanematest ei tea me tänapäeval midagi, küll aga teame tema tuntud järeltulijaid. Näiteks Chardonnay, Auxerrois, Aligote, Melon de Bourgogne, Gamay ja veel üle kümne muu sordi. Mutatsioonide hulka, millel on Pinot Noir’ga sama DNA, kuuluvad nii roosakas-hallika kestaga Pinot Gris kui hele Pinot Blanc. “Cabernet Sauvignon on loodud jumala poolt, Pinot Noir on loodud saatana poolt.” Nii on öelnud Vene juurtega legendaarne USA veinimeister André Tchelistcheff. Ehk siis Cabernet Sauvignoni on teatud klimaatilistes tingimustes üsna lihtne kasvatada. Ta on paksu kestaga mari, mis ei haigestu kuigi kergesti ja mis kasvab üsna lihtsalt välja. Pinot Noir on kapriisne, võtab kergesti külge hallitust ja haiguseid, tahab palju päikest ja ei kipu väga hästi välja küpsema. Erinevatel pinnastel annab ta väga erinevat tulemust. Ajaloost on teada, et nii kaua, kui Burgundias on viinamarju kasvatatud, on seal olnud ka Pinot Noir. Esimesed kirjeldused tulevad juba 9. ja 10. sajandist. Tõuke populaarsusele sai ta 14. sajandil, kui Burgundia hertsog Philippe Vapper andis käsu välja juurida Pinot Noir ja Gamay ning istutada kõik täis Chardonnay’d ja Pinot Noir’i. Prantslased teadupärast paremate veinide puhul (väljaspool Alsace’i) viinamarjade nimesid mainima ei kipu. Aga kui punasel Burgundia veinil on mainitud küla nime, võib olla üsna kindel, et tegemist on Pinot Noiriga. Mujal maailmas on Pinot Noir enamasti uhkusega sildil. Kasvatatakse lisaks Prantsusmaale veel peamiselt Šveitsis, Luksemburgis, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Bulgaarias, Itaalias, Hispaanias (enamasti cava valmistamiseks), Moldaavias, Venemaal, Uus-Meremaal (seal on ta enimkasvatatud punane sort), Austraalias, USAs, Tšiilis, Argentiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Pinot Noiriga seostub populaarkultuuris nn Sideways Effect. Selle taustal on 2004. aastal välja tulnud raamat (autor Rex Pickett) ja film (režissöör Alexander Payne) “Sideways”. Kuna filmis materdatatakse Merlot’d ja kiidetakse Pinot Noiri, siis langes pärast seda mõnevõrra Merlot’ ja tõusis kõvasti Pinot Noiri müük. Veinid, mida saates proovisime: Pommard, 2015, Louis Max, Burgundia, Prantsusmaa, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/louis-max-pommard) Pinot Noir, Under den Terrassen, 2016, Umathum, Burgenland, Austria, Manipenny (https://www.umathum.at/en/shop/red-wines/unter-den-terrassen-zu-jois-2017) Pinot Noir, 2018, Saint-Clair, Marlborough, Uus-Meremaa, Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/saint-clair-pinot-noir/) Pinot Noir, Single Vineyard Las Brisas, 2018, Leyda, Valle de Leyda, Tšiili, Balmerk (https://dunker.ee/toode/leyda-single-vineyard-las-brisas-pinot-noir-75cl/) Pinot Noir "Heritage", 2017, Edoardo Miroglio, Nova Zagora, Bulgaaria, Liviko (https://www.livikostore.ee/product/edoardo-miroglio-pinot-noir/) Champagne Blanc de Noirs, 1-er Cru, Brut, NV, Gonet-Medeville, Prantsusmaa, Vins de France (https://vinsdefrance.ee/gonet-m%C3%A9deville%20champagne%20blanc%20de%20noirs%20brut%201er%20cru%20nv-gonet02.html)

Kaks sõpra nägid turul tühimikku ja kutsusid ellu teenuse, mille kaudu saavad veinisõbrad tellida veini kasti kaupa. Algas kõik aga nagu paljud asjad isiklikust veinijanust ja huvist uute, väiksemate, põnevamate veinimajade vastu. Räägime, miks ja kuidas algas Veiniekspressi teekond. Joogisaate stuudiosse astusid sisse kaks kastiveiniäri asutajat Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Kadunud on tõdemus, et millegi – eriti alkoholi – kastiga ostmine viitab kas suurele joomahimule või mõnele suuremale kogunemisele. Veini kastiga ostmine on tark, kokkuhoidlik ja pigem arukuse märk. Veiniekspress saigi alguse sõpruskonna soovist tellida veine neid toona huvitanud Portugali väiketootjatelt. Nii avastati, et kui tellida koos, poole või terve aluse kaupa, siis on transpordikulu „väga mõistlik”. „Ka täna nimetame me Veiniekspressi kogukonnaäriks, kuna me jätkame ju samadel alustel, kuid nüüd natukene laiemalt. Kui alguses tellisime koos suurema ringi sõpradega veine iseendale tarbimiseks, siis nüüd teeme seda kõikide soovijatega koos. Meil on palju selliseid kliente, kes ostavad veine koos sõprade, perekonna või kolleegidega. Koos panevad valiku kokku ja jagavad siis hiljem kuue pudeligakasti omavahel ära,” räägib Laats, kellele meeldib selle juures võimalus pakkuda paljudele täiesti uusi veinikogemusi. Nii nimetavad mehed oma äri ka naljatlemisi reisi- ja seiklusäriks – inimesed saavad põnevate veinidega kodust lahkumata erinevates piirkondades ringu uidata. Pärn lisab sellele, et Veiniekspressi peamine soov on ikkagi leida ja tuua Eestisse põnevaid veine, selliseid mida valmistavad väiketootjad, kelle veine meil saada ei ole. „Veinimajad, millega meie tegeleme on sellised, kes pole Eestisse müügist kunagi mõelnud. Pole neil selleks ei vajadust, raha ega ka aega. Kuid kui meie neile helistame ja soovime koostööd teha, siis suhtumine on positiivne ja soov oma veini laiemalt tutvustada suur,” ütleb Pärn. Varasemalt on mehed toonud kastiveini nii Prantsusmaalt Rhone orust kui Hispaania kuulsast piirkonnast Rioja, aga ka tundmatumast nimega Manchuela. Samuti kolmest Portugali piirkonnast: Bairrada, Douro ja Vinho Verde. Uusim piirkond, millest täna (loe just nüüd, hetkel) kõik huvilised omale veine saavad valida asub Itaalias – piirkonnaks kuulus Venetto, Veneetsia kant. Valida saab tervelt 14 erineva Venettost pärit veini vahel. Uurige järele, mida Veiniekspress Venettost pakub: www.veiniekspress.ee Stuudios käisid oma tegemistest rääkimas kastiveinimehed Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Saatejuhid olid sellel korral Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Pandeemia lainetusest gastronoomiavaldkonnas rääkisime ka eelmises Gurmaani numbris, kus sai kirjutatud sellest, kuidas maailmas on hulk tippkokki ja -sommeljeesid, kes koroona läbipõdemisel kaotasid oma senised maitse- ja lõhnatajud. Täna aga tuleme kodule märksa lähemale ja räägime Eesti tippsommeljee Kadri Krooniga, kuidas tema ühel päeval kõige mõnusa asemel „rääsunud lehmaluda” aroome tundis. Kadri Kroon on Eesti veiniseltskonna üks käilakuju, on olnud nii Eesti Sommeljede Assotsiatsiooni kui ka Sommeljeede Erakooli loomise juures, lükanud käima ja vedanud eest mitmeid Eesti restorane ning kohvikuid, kirjutanud hulga veini- ja toiduteemalisi raamatuid ning loendamatu arvu artikleid paljudes väljaannetes. Lisaks sellele toimetab veinikoolitajana ja on lihtsalt saba ning sarvedega veinis, toidus, maitsetes ja aroomides sees. Aga alguse sai Kadri veinisuhe, räägime siis professionaalsest suhtest, 90ndate keskel, kui ülikoolis etümoloogiat õppinud neiu asus kirjutama magistritööd. Töö teemaks valis Kadri veinialased terminid eesti keeles. Minnes Tartu Ülikooli raamatukogusse, leidis ta eest vaid kaks, rõhutan kaks, Eesti meedias avaldatud artiklit veinist. Parema raamatusaagi sai tulevane sommeljee aga Helsingist ja Pariisist. Magistritöö sai valmis ja kaitstud, kuid vein oli võlunud nii palju, et keelekorrektori või teadlase tee asendus sellega, mida pidi Kadri ka praegu sammub. „Mehega just äsja arvutasime, et olen kogu oma karjääri jooksul olnud seotud või juhtinud kahtekümmet projekti, mõni suurem, mõni väiksem. Ma olen alati olnud otsija, uurija ja pigem on mind tõmmanud käima erilised kohad ja erilised veinid. Hetkel näiteks pakub mulle väga huvi Inglismaal toimuv ja täpsemalt siis rahulikud veinid. Kui Inglismaa vahuveinid on ka rahvusvaheliselt palju tunnustust saanud, siis paljud punased, mis on äärmiselt vinged, on jäänud tagaplaanile. Samamoodi huvitab mind hetkel Kreeka vein ja mis sellega toimub. Kõik ütlevad, et Kreeka vein on jube. Ma vaidlen vastu. Sealt kandist nagu ka Ida-Euroopa riikidest tuleb väga vinget kraami,” räägib Kadri. Oma lemmikviinamarjaks peab sommeljee „Pinot Noiri”. Põhjendus on lihtne: see mari lubab valmistada hellemaid, kergemaid veine. „Mulle meeldivad pigem sellised naiselikumad veinid, milles on õrnust, selgust ja kust tuleb – nagu naistest endist – neid sügavamaid nüansse otsida, need pole nii esiplaanil,” räägib Kadri. Magistritöö, mis võttis vaatluse alla eesti keelse veiniterminoloogia, on siiani laiemale ringile avaldamata. Kindlasti tuleks seda teha, sest siiani ei ole veinitermineid piisavalt eestindatud või saavutatud ekspertideülest kokkulepet, mis mida tähendab. Julgustame Kadrit seda 25 aasta vanust teadustööd revideerima ja avaldama. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Veinikooli seekordseks peategelaseks on Chenin Blanc. Ehk Pineau de la Loire ehk Steen. Sageli on seda nimetatud enim alahinnatud viinamarjaks. Milliseid maitsevõimalusi Chenin Blanc tegelikult pakub, räägib lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee ja sommeljeede erakooli lektor Aivar Vipper. Eesti Sommeljeede Erakooli essees Chenin Blancist on Reet Melia Sildre toonud välja metafoori, mida Lõuna-Aafrikas kasutatakse. Selle kohaselt on Chenin Blanc nagu isiksushäirega purjus koomik, sest ta võib sõna otseses mõttes olla ükskõik milline. Sellest saab valmistada niivõrd erinevat veini. Selle veini erinevaid külgi sedapuhku avada püüamegi. Alustuseks palusime Aivar Vipperil peategelase rollis oleva viinamarja kohta välja tuua kolm fakti. Siin need on: 1. Chenin Blanc on Lõuna-Aafrika suurima kasvupinnaga viinamarjasort. Lõuna-Aafrikat seostame küll enamasti punase marja Pinotage’iga, ent mahult temast Chenin Blancile, mille veidi keskpärasemaid versioone Steeniks nimetatakse, võistlejat ei ole. 2. Rahvusvaheline Chenin Blanci päev on juunikuu kolmandal laupäeval. Sel suvel oli selleks 19. juuni. Nii et enne jaanipäeva igati sobilik vein avamiseks ja välja valamiseks. 3. Chenin Blancist saab teha nii kergeid värskeid mulliveine kui väärishallituse-dessertveine, mis võivad säilida suisa saja aasta ringis. Ja kõike, mis sinna vahele jääb. Peamised alad, kus Chenin Blanci kasvatatakse, on Lõuna-Aafrika Vabariik (umbkaudu pool kogu toodangust), Prantsusmaa, USA ja Argentiina. Pärit on ta aga Prantsusmaalt. Sünonüümid: Steen, Pineau de la Loire. Piirkondlikult võib Chenin Blanci aimata aga selliste nimede tagant nagu Vouvray, Quarts de Chaume, Bonnezeaux ja Savennières. Chenin Blanc õitseb vara ja valmib hilja. Sestap on ta vastuvõtlik Botrytis Cinereale ehk väärishallitusele. Maitse- ja lõhnanüansid on väga mitmekesised. Mari peegeldab hästi keskkonda, kus ta kasvab. Kõrge hape annab sellele hea säilimispotentsiaali. Ta on tugeva kasvujõuga, tal on suured kobarad, kus on erinevates küpsusastmetes marjad. Neid ei saa aga korraga korjata, vastasel juhul tekivad halvematele eksemplaridele omased juurviljased ja mõrkjad noodid. Mida see tähendab? Eks ikka seda, et Chenin Blanc vajab palju hoolt, sealhulgas tagasilõikust. Milliseid lõhnu ja maitseid võib Chenin Blancist tehtud veinidest leida? Omased on õunased, pirnised, ananassised nüansid. Aga ka lillelõhnad: jasmiin ja õunaõis. Mida magusamaks vein läheb, seda enam lisandub brioche’i ja röstitud mandlite noote. Lisaks küpsed luuviljalised ja magusad tsitrused. Veinid, mida mekkisime: 1. Vouvray Les Boscuets, Sauvion, Prantsusmaa, 2019. Liviko 2. Bonnezeaux Le Malabe, Domaine des Grandes Vignes, Prantsusmaa. 2013 Vins de France 3. Chenin Blanc Platinum, Lyngrove, Lõuna-Aafrika Vabariik. 2019 Bestwine 4. El Bandito Skin Chenin Blanc, Testalonga, Lõuna-Aafrika Vabariik (Orange vein). 2019 West Cape Põhjalikumalt saab sellest marjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

“Vala välja veinikool: viinamarjad” seekordseks teemaks on Pinot Gris/Pinot Grigio. Viinamarjast, selle ajaloost ja parimatest näidetest räägib tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Nagu veinikooli eelmistes osades, palusime ka nüüd meie külaliselt esmalt peategelase kohta kolme põnevat fakti. Niisiis: Face-off Pinot Gris ja Pinot Grigio nimetuste vahel ei kõnele mitte niivõrd asukohamaast, kuivõrd stiilist. Nii mõneski riigis on sestap mõlemad nimetused paralleelselt kasutusel. Värskem, kergem ja neutraalsem stiil on Pinot Grigio. Tekstuursem, vürtsikam ja sageli puuviljasem on Pinot Gris. Vahemikus 1990-2000 suurenes Pinot Gris/Pinot Grigio istutamise ala Põhja-Itaalias kahekordselt. Kasvualad jätkavad laienemist ja tänaseks laiutavad need juba 27 000 hektaril. Nii et umbes... Tallinn + kaks Tartut? Seda veini tahavad tänapäeval tarbida nii itaallased kui kogu maailm. Ungari vs Prantsusmaa. Prantsusmaal Alsace’i piirkonnas nimetati selle marja magusamaid stiile ajalooliselt Tokaji’ks. Ungarlased hakkasid 1984. aastal selle peale aga kõva häält tegema ja nii jõuti kokkuleppele, et nimetuseks saab Tokaji Pinot Gris. Ungarlased lõpetasid omamoodi vahetuskaubana Medoci nimetuse kasutamise. Pinot Gris on õigupoolest Pinot Noir’i isetekkeline mutatsioon. Seejuures on sellel sordil küll roosa marjakest, ent nimi tähendab prantsuse keeles „halli marja“. Seda teatakse 12. sajandist. Väidetavalt oli tegemist näiteks ühe Charles IV suure lemmikuga. 1711. aastal (taas)avastas marja Johann Ruland, kes selle tagasihoidliku mehena (või siis mitte nii väga) selle Ruländeriks nimetas. Oma nime ehk Pinot Gris’na mainiti marja esmakordselt 1783. aastal Côte d’Oris. Pinot Gris on saanud omamoodi peksupoisiks, paljuski põhjuseta. Selle viinamarja tippveinid on väga komplekssed. Pinot Gris’d (aga mitte Pinot Grigiot!) iseloomustavad aromaatsed ürdid, rafineeritud vihjed jõuludega seonduvatele lõhnadele ja maitsetele. Head eksemplarid avavad tee toiduga paaritamise imedemaale. Pinot Gris suudab tekitada palju alkoholi ja palju suhkruid. Kui näeme madalamat alkoholitaset kuivas veinis, siis üks, mida sellest välja lugeda saab, on see, et lihtsamad Põhja-Itaalia hulgitootmiseks mõeldud viinamarjad korjatakse ära nii vara, et see ei võimaldagi marjale omaste nüansside tekkimist. Maitselt jääb ta seejuures ometi värskeks. Paremad näited Pinot Grigiost on pärit Trentino-Alto Adige'ist ja Friuli Venezia-Giuliast. Pinot Gris osas aga: Alsace, Oregon, Baden ja Pfalz, Uus-Meremaa Lõunasaar. Lähemalt ja detailsemalt aga juba saates! Veinid, mida maitsesime: Leon Beyer Pinot Gris Alsace, 2017, Nautimus Josmeyer, Grand Cru Brand, 2014, Vinorama Livon Pinot Grigio, 2020, Bestwine Villa Sandi Pinot Grigio, 2020, Dunker Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Sõnaühend “Eesti (marja)vein” omas veel mõned aastad tagasi tähendust “kodune, keskpärane, huvitav”. Vaid paari aastaga on kohalik veinitootmine arenenud tasemel, millega on võimalik meelitada veinihuvilisi Eestisse reisima ja panna kohalikke mõistma meie potentsiaali just marjaveinide vallas. Kuid nüüd valmistame me ka viinamarjaveine. Juuli alguses toimus Balti Jaama Turu väljakul järjekordne Eesti Väikepruulijate Festival, kus lisaks erinevatele esmaesitlustele, uute maitsete tutvustustele, pruulikodadele olid kohal ka erinevad siidi- ja veinimajad. Kõikide ürituste vahel toimus ka paar Eesti joogi teemalist diskussiooni. Festivali esimesel päeval istusid üheks aruteluks laval (veini)eksperdid, et mõtiskleda Eesti viinamarjaveinide oleviku ja tuleviku osas. Festivali peakorraldaja Mari-Liis Tohver oli kutsunud lavale neli eksperti, kellel kõigil oma selge seisukoht. Laval arutasid Eesti viinamarjaveinide teemal Eesti veini “ema” ja Veinivilla veinimeister Tiina Kuuler, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii, toidu- ja veiniajakirjanik, saate “Vala välja!” üks juhtidest Martin Hanson ja “noor” viinamarjakasvataja Janek Uiboupin. NB! Kui ajakirjanik arutelule kohale jõudis tekkis tunne, et seda vestlust peaks ka salvestama. Nagu ikka sellistel puhkudel tuli kasutada arhailist viisi: lindistav mobiiltelefon kõlari ees. Seetõttu on vestluse helikvaliteet pisut “kahtlane”, kuid usun, et enamus sõnadest on kenasti aru saada. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Prantsusmaa ja Venemaa suhete nurgakiviks on olnud sõjad, revolutsioonid, vallutused, aga ka ühine armastus šampanja vastu. 2021. aasta suvi läheb ajalukku seadusega, mille kohaselt tuleb ainus õige šampanja … Venemaalt. Ka seadus, mõistagi, on Venemaalt. Juuli alguses allkirjastas president Vladimir Putin seaduse, mida oli selleks ajaks juba neli aastat kahe riigi vahel põrgatatud. Selle sisuks on üks äärmiselt oluline küsimus: kes ja kuidas tohib Venemaa territooriumil kasutada sõna “šampanja”. Seadusega kinnitatakse, et märgistust šampanja ehk šampanskoje tohib kasutada vaid nende veinide kohta, mis on toodetud Venemaal. Kõik muu mulliline piiri tagant pole miski muu kui lihtsalt vahuvein. Prantslastele selline otsus muidugi ei meeldinud ja vahuveinisõda jätkub juba diplomaatiliste korpuste vahel ning arbitraažis. Milleks on Venemaal vaja kiusata? „Mul on tunne, et veiniteemalise kiusu taga on soov äratada üles kohalik veinitööstus, mis on alates revolutsioonist olnud maailma mõistes ebaoluline,” leiab “Vala Välja” seekordne saatekülaline, Time To Wine’i peremees ja sommeljee Georgi Leinemann. “Seadusega tekitatakse juurde küll palju bürokraatiat, kuid kindlasti lahterdatakse erinevatesse kulukategooriatesse ka kohalik ja välismaine vein. Nii saab kohalik vein eelise ja sellel on perspektiivi,” toob ta välja aprillinaljana mõjuva seaduse positiivse poole. Tema sõnul paigutavad kohalikud oligarhid juba täna oma raha kohalikku veinitööstusse ja soovivad olla veinimõisnikud nii sisus kui vormis. Aga kas Venemaalt on täna võimalik leida veine – nii vahuseid kui rahulikke – , mis oleksid võimelised Euroopa tippudega võistlema? Leinemann kinnitab, et kuigi valik ei pruugi olla veel väga lai, on Venemaal kindlasti pakkuda vahuveine, mis Champagne’s toodetuga vabalt võistelda suudavad. „Probleem on selles, et tootmismahud on hetkel väikesed, samuti on Venemaa kaupadele embargod ja lõpuks joovad kohalikud selle veini ise ära. Mina usun küll, et lähimas ja ka pikemas tulevikus hakkame Venemaa veinidest rohkem kuulma,” räägib Leinemann. Sommeljee lisab, et ajaloos on Venemaal toodetud vahuveinid vägagi kõrgete märkidega hinnatud. Nimelt võitis klassikalise meetodiga vahuveinide tootmise Venemaal aluse pannud Lev Golitsõn oma Krimmis toodetud vahuveiniga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pimetestis kõiki teisi vahuvein ja šampanjasid, võites tunnustatud tiitli Grand Prix de Champagne. Võiduvein toodeti Abrau-Durso mõisas, kuhu 1890datel aastatel oli Golotsin toonud Prantsusmaalt sisseseade ja teadmied ja kust ka täna tuleb nii mõnigi adekvaatne pudel veini. Muuseas, šampanjanime uudise valguses on Abrau-Durso aktsia suures tõusus! Saatekülalist, veinibaaride Time To Wine peremeest ja sommeljeed Georgi Leinemanni kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Nimetus Orange wine justkui viitaks millelegi muule, kui valgele veinile, mille valmistamiseks on kasutatud punase veini valmistusmeetodit. Tegemist ei ole apelsinidest valmistatud veiniga, tegemist ei ole ka Austraalias paikneva Orange’i veinipiirkonnaga või Andaluusias tuntud apelsiinikoorel hoitud Vino de naranja’ga. Orange wine on midagi täiesti erilist. Kümmekond aastat tagasi hakkas veinimaailmas suurema lainena liikuma roheline mõtlemine, mis lükkas püünele ökoloogilised, biodünaamilised ja veganveinid. Nende tuultes hakkasime kuulma aina rohkem ka terminit Orange või Amber wine. Üheti on tegemist veinistiiliga, mis eeldab võimalikult vähest inimkäe sekkumist ja mis lahutab võrrandist nii väetamise, kastmise kui igasuguse muu loodusvälise. Teiselt poolt nõuab aga nii joogi tootjalt kui hiljem selle joojalt tõsist veinihuvi, maitsetundmist ja avatud maailmavaadet. Paljud tunnevad seda veini ka kestakontakt veinina (skin-contact wine). Veinimaailmaga vähe seotud inimestele võib tulla üllatusena, et nii heleda kui tumeda viinamarja mahl – vedelik, millest fermenteeritakse veini – on hele. Pinot noir on tume viinamari, kuid sellest valmistatakse heledat, kõrgetasemelist šampanjat. Punane värv saadakse veinile pressitud mahla viinamarja kestadel, seemnetel ja vartel hoides. Sellise masteratsiooni käigus “imeb” viinamarjamahl kestadest ja seemnetest tanniinid, pigmendid, maitsed, aroomid ja muutub selliseks, mida hiljem pudelist klaasi voolamas näeme. Muuseas, samal viisil valmistatakse ka tumedatest marjadest roosat veini, vedelikku hoitakse kestadel lihtsalt lühikest aega (mõni päev kuni mõni nädal). Orange wine saab oma merevaigukarva värvi, meekärge ja pähkleid meenutava aroomi ja käredama maitse justnimelt sellest, et pärast marjade purustamist, mahla pressimist segatakse mahla ja marjakestad uuesti kokku ja jäetakse päevadeks, nädalateks, mõnel juhul isegi aastaks koos fermenteeruma. Enamasti ei lisata vaati ka lisapärmi vaid oodatakse, et käärimine algab iseenesest ehk metsiku pärmi mõjul. Siit ka siis loogika, et Orange wine on vein, mis kasutab võimalikult vähe inimkätt. Eestil nüüd oma kestakontaktiga valge vein Olge aga hoiatatud, sest esimese Orange wine’i mekkimisel soovitatakse igaks juhuks eelnevalt istet võtta. Põhjuseks on asjaolu, et oma eelnevad teadmised veinide kohta tuleb korraks unustada, astuda mekkima tabula rasa. Meie istume aga maha selleks, et proovida kodumaist Orange wine’i meile juba ammu tuttavalt veinitootjalt Veinivilla. Orange wine’i peetakse ka täna veel pigem veinifriikide pärusmaaks, sest ühes kestade, varte ja muuga matseratsiooni läbinud valge vein on oma värvilt, aroomilt ja maitselt esimese hooga enamasti üllatav ja harjumatu. Kuid igaüks, kellele vein huvi pakub, peaks selle joogiga vähemasti tutvuma. Jõuga ei ole vaja end seda jooma harjutada, kuid huvitav ekskursioon on Orange wine’i maitsmine kindlasti. Muide, räägime sellest sageli kui uuest trendist, ent tegelikult on see pigem iidamast-aadamast tuntud meetodi uus tulemine. Kui olete joonud Gruusiast pärit qvevris ehk suurtes maasse peidetud savivaatide valmistatud valget veini, siis saate juba natukene paremini aru, millest räägime. Ning Kaukasuses on sedasi veini toodetud aastatuhandeid, sama pikalt ka seda veini joodud ja maailmale müüdud. Eestis on nüüd olemas ka oma ametlik Orange wine, mille pani pudelisse Veinivilla perenaine Tiina Kuuler, kes on meie seekordne saatekülaline. Eestis kasvanud Solarise viinamarjast valmistatud vein seisis kolm-neli päeva kestadel, fermenteerus ja sai siis pudelisse. Kokku sai eksperimendi tulemusena korgi alla veerandtuhat pudelit. Esmamekkimisel on tulemus paljulubav. Lähemalt uuri Eesti esimese orindžveini kohta: www.veinivilla.ee. Saadet juhtisid sellel korral Martin Hanson ja Keiu Virro. Saates oi külas veinimeister Tiina Kuuler. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

21. sajand on üks väga põnev sajand: telefonid näitavad pilti, inimesed lendavad turistidena kalli raha eest kosmosesse ja piimal ei pruugi olla mitte mingit pistmist loomadega. Välja näevad need piimad üsna sarnased sellele, mida me kõik lapsepõlves rüüpasime või tänini kohvile valame. Maitsevad ja lõhnavad need joogid aga vägagi omapäraselt, enamasti meeldivalt, kuid alguses ehmatavalt. Mida oodata joogilt, mis on valmistatud kaerast, mandlitest, kookosest, India pähklist, sojast või riisist? Taimsed piimad (kutsutakse neid ka vegan piimadeks, taimseteks piimajookideks) ei ole tehniliselt võttes piimad, kuigi nende idee on sarnaseid loomseid tooteid asendada või olla neile alternatiiviks. Kutsuma peaks neid pigem ikkagi piimajookideks, kuigi enamus arenenud maailma on võtnud omaks terminid nagu kaerapiim, riisipiim, mandlipiim. Ajamata neid segamini loomsete piimadega, ootamata neilt koopiat või päris samu elamusi. Eesti oma kaerapiimad Eelmise aasta sügisel tuli Tere piimatööstus turule Eesti esimese taimse piimajoogiga, täpsemalt kaerapiimaga. Selle aasta sügisel paisatakse müüki teinegi Eesti tootja kaerapiim, sellel korral siis Jane Kaerajoogi brändi alt. Miks just kaer ja miks just nüüd? “Kaer on meile, eestlastele vägagi omane tooraine. Oleme kaera aastasadu kasvatanud, erineval moel söönud ja selle maitse on meile tuttav. Maitse on kindlasti oluline, et inimesed joogi omaks võtaksid, kaeraga on see kindlasti lihtsam kui mõne eksootilisema toorainega,” räägib Tere toote innovatsioonijuht Liina Kimmel, kes juhib piimatööstuses nii öelda taimsete alternatiivide arendamist. Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid lisab, et maailmas on trend piima alternatiivide suunas olnud juba mitukümmend aastat, nagu ikka jõuavad trendid Eestisse teatava hilinemisega. “Kui vaadata kui pikaks on veninud Eesti poodides taimsete piimade riiulid, siis oli viimane aeg ka siin seda tootma hakata,” lisab Kaljulaid. Tema jaoks on oluline, et ta tegeleb just nimelt ainult taimsel toorainel põhinevate saaduste valmistamisega. Teadaolevalt peaks Eestis olema võimalik hetkel osta 26 erineva brändi taimseid piimajooke. Hetkel kumbki bränd oma piimajooke Eestis ei tooda, kuid plaanid seda siin teha on juba töös. Kui Tere toodab oma piimajooki Soomes, siis Jane leidis omale partneri Rootsist. Mis aga 100% eestlastele kuuluvad, on nende piimajookide retseptid, sest enne joojatele klaasi valamist rikastatakse kaerast välja “loputatud” vedelikku nii rasva, vitamiinide, erinevate toitainete kui ensüümidega. “Lisandeid on vaja, et muuta taimsed piimajoogid ikkagi tavapiimale maitselt sarnasemaks. Lisaks on vaja tõsta nende piimade toiteväärtust ja lisada aineid, mida piim võiks anda,” selgitab Kimmel. Kaljulaid lisab, et selle tõttu on ka erinevatel piimadel erinev värv - roosakast pruunika või kollakani -, erineva tugevusega aroom ja maitse, mis võib olla rasvasem, siidisem, vesisem ja nii edasi. Stuudios tutvustasid Eesti esimesi kaerajooke Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid (https://www.janekaerajook.ee/) ja Tere/Nordic Milk toote innovatsioonijuht Liina Kimmel (https://www.tere.eu/tooted/taimsed-tooted/tere-varske-kaerajook). Saadet juhtisid Martin, Liisa ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Joogisaade “Vala välja!” võtab oma järjekordses “Veinikool: viinamarjad” salvestuses lähivaatluse alla marja nimega Shiraz/Syrah. Mis marjaga on täpsemalt tegemist ja mis peitub marja erinevate nimekujude taga? Sellest kõigest räägib kahele “suurele kõrvale” – saatejuhid Martin ja Keiu – Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, koolitaja ja veinikaupmees Igor Sööt. Suur suvi on küll käes, ent me ei pelga sel puhul vahelduseks valgetele viinamarjadele rääkida ka ühest tummisest punasest. Vanas Maailmas tuntakse seda marja enamasti kui Syrah’ ja Uues-Maailmas aga hoopis Shirazi nime all. Mõnikord läheb marja nimetamine ka stiilipidi. Kuidas need jaotused täpsemalt käivad, sellest räägib Igor Sööt juba saates lähemalt. Nagu ka kahes varasemas saates palusime ka Igoril tuua välja kolm lõbusat fakti meie saate peategelase kohta: 1. Shiraz, räägime siinkohal Austraaliast, on üks vähestest punastest viinamarjasortidest, millest tehakse traditsioonilisel meetodil punast vahuveini. Sparkling Shiraz tuleb Barossa Valley’st ja on saadavad ka Eestis. See on ühtlasi populaarne vein austraallaste jõululaual. 2. Kaks legendaarset Syrah’ kasvatamise kohta Prantsusmaal on Rhone’i orus asuvad Côte Rôtie ja Hermitage. Kui Bordeaux’s oli 18. sajandi lõpul külmem periood, kus sealsed klaretid ehk punased veinid tulid kehvakesed, hakkasid veinitegijad just Põhja-Rhone’i poole kiikama. Nii osteti Hermitage’ist Syrah veini, segati kohalikuga ja müüdi ikka Bordeaux’ nime all. Seda hakati nimetama hermitažeerimiseks. Kui pättus välja tuli, oli tegemist muidugi skandaaliga, ent tegelikult armastavad garaaživeinide valmistajad taolisi segusid siiani. Lihtsalt neid veine saab nüüd müüa oluliselt ausama näoga ja Vin de France’i nime all. 3. Üks isiklikum lugu ka. Enne, kui Igor veinimaailma põhjalikumalt sukeldus, sattus ta Shiraziga kokku küll, ainult et Austraaliast pärit Yellow Tail’i ja BIN 555 kujul. Toona tundus igati kena kraam. Nüüd tundub, et alustamiseks ongi ehk hea kraam, aga tõeliselt maitsev vein tuleb ikkagi mujalt. (Võib juhtuda, et saate käigus saab selles osas lähemat selgust.) Veinid, mida saates mekkisime (iga veini kõrvale soovitab Igor saates ka sobilikke sööke): · Tardieu-Laurent Saint-Joseph Vieilles Vignes, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2013 – Vins de France (https://vinsdefrance.ee/tardieu-laurent-rouge-saint-joseph-vieilles-vignes-2013-tardieup16.html) · Gabriel Meffre Côtes du Rhône Villages, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2016 – Pernod Ricard Estonia (https://webshop.pernod-ricard-estonia.com/pood/gabriel-meffre-laurus-cotes-du-rhone-village-14-5-0-75l-2016-800406) · Chateau Ste. Michelle Syrah Columbia Valley, Washington State, USA, 2014 – Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/chateau-ste-michelle-syrah/) · Peter Lehmann Stonewell Shiraz, Barossa Valley, South Australia, 2013 – Tridens (https://tridens.ee/toode/peter-lehmann-stonewell-shiraz/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Igor Sööt, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Lühisaatesarja “Vala välja veinikool: viinamarjad” teises osas uurime lähemalt Prantsusmaa põneva veinipiirkonna Loire’i oru põhiviinamarja Sauvignon Blanc’i. Maailmaränduriks kujunenud viinamarjast, selle marja ajaloost ja parimatest näidetest räägib stuudios tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Loomulikult ei puudu stuudiost ka neli eriilmelist veininäidet, kuid neist kuulete rohkem juba saates! Marja ajalooline kodu asub Prantsusmaal Loire’i orus, kuigi enamus inimesi võiksid selleks kodumaaks pakkuda hoopis mõne Uue-Maailma veinipiirkonna. Esimene teadaolev Sauvignon Blanc’i mainimine kirjanduses pärineb juba aastast 1534. Sauvignon Blanc’ist – mitte küll selle nime all – kirjutas näiteks François Rabelais oma romaanis “Gargantua”. Sauvignon Blanc või teise nimega Sauvage Blanc tähendab otsetõlkes “metsikut valget”. Selline nimi viitab eelkõige marja väljanägemisele ja asjaolule, et tegemist on metsikult arenenud marjaga. Mis puutub aga marja aroomidesse, siis Sauvignon Blanci tunneb enamasti üsna lihtsalt pokaalis ära tugeva, võimendatud musta sõstra lõhna järgi. Muus osas on veinidel tavaliselt tugevad rohelised aroomid, sinna sekka kuuluvad näiteks karusmari, roheline pipar, spargel ja nii edasi. Maitses on veinid aga kerged ja Sauvignon Blanc juuaksegi enamasti ära noore veinina, kuna keldris hoidmine ei anna palju sellele veinile juurde. Muuseas, Sauvignon Blanc on ka Riesling’i kõrval esimesi marju, millest toodetud veini hakati keeratava korgiga pudelitesse villima! Prantsusmaa puhul tasub meeles pidada, et viinamarjade nimesid enamasti pudelile ei märgita. 100% Sauvignon Blanciga on tegemist kindlasti juhul, kui sildilt paistab Pouilly-Fumé apellatsioonide nimi, Sancerre’i apellatsioonis võib roosa ja punase veini puhul kasutada ka Pinot Noir marja (sellest maailma ühest imelisemast ja mitmekihilisemast marjast tuleb juttu ühes järgmises saates)! Sauvignon Blanc on väga gastronoomne vein, mis avanebki paremini just millegi kõrvale rüübates. Milliste toitudega sellest marjast veinid sobivad, mida silmas pidada söökide valimisel? Esiteks seda, et enamasti on Sauvignon Blanc’i puhul tegemist ikkagi pigem kerge veiniga, nii et kerge peaks olema ka toit ja selle valmistuseks valitud tooraine. Teiseks tasub meeles pidada, et kui mõru maitse ei meeldi, siis võiks Sauvignon Blanc’i juues vältida toidus kõike, mis on mõru. Vastasel juhul võimendub just mõru iga suutäie järelmaitses. Sama kehtib näiteks koriandri puhul: kui koriander meeldima juhtub, on see mõistagi hea uudis - Sauvignon Blanc võimendab koriandrit. Suurepärane kombinatsioon tekib aga, kui Sauvignon Blanc’iga panna paari erinevad pika järelmaitsega kitsejuustud. Proovige järele! Rohkem ja põhjalikemaid toidusoovitusi jagab sommeljee juba saates. Saates valasime välja ja lasime “hammaste tagant” läbi neli suurepärast Sauvignon Blanc marjast veini: 1. Saint Clair Origin, Marlborough, Uus-Meremaa, Sauvignon Blanc, 2019 (https://nautimus.ee/toode/saint-clair-sauvignon-blanc/) 2. Chateau St. Marie Vieilles Vignes, Entre-Deux-Mers, Prantsusmaa, 2019, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/chateau-sainte-marie-vieilles-vignes-8) 3. Henri Bourgeois, Sancerre, Prantsusmaa, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/henri-bourgeois-sancerre-75cl/) 4. Sattlerhof, Gamlitz Sauvignon Blanc, Südsteiermark, Austria, 2019, Vinorama (https://vinorama.ee/toode/sattlerhof-gamlitz-sauvignon-blanc-dac-2019-12-5/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Alustame joogisaate ajaloo esimese, eraldiseisva lühisarjaga “Vala välja veinikool: viinamarjad”. Esimese veinikooli peategelaseks on maailma kõige levinum valge viinamari Chardonnay. Viinamarja tutvustab stuudios Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, veinibaari POP üks eestvedaja Mikk Parre. Kõigest, mis seotud Chardonnay marjaga räägime põhjalikult mõistagi enam kui tunni pikkuses saates, ent alustuseks, teelesaatjaks, mõned olulisemad märked Chardonnay kohta. Alustuseks kolm väikest fakti jutualuse viinamarja kohta: Chardonnay on valgetest veiniviinamarjadest levikult esimesel kohal. Õigupoolest on olemas küll üks valge viinamari, mida kasvatatakse veel rohkem, Sultana. Ent on põhjus, miks seda nime nii palju ei teata. Seda kohtame nimelt hoopis söögiviinamarjade ja rosinate kujul. Inimene ajaloost, kes Chardonnay kuulsusesse üksjagu panustas, on Karl Suur ehk Charlemagne, kellele meeldis hirmsasti veini juua. Lugude kohaselt ei meeldinud tema naisele aga sugugi, et mehe habe muudkui punasest veinist tilkus. Nii otsustas ettevõtlik naine, et punased viinamarjad tuleb välja juurida ja valged asemele istutada. Koht, kuhu need marjad istutati, on praeguseks üks tuntumaid Burgundia piirkondi, Corton-Charlemagne. 1980ndatel otsustati hakata USAs Burgundia stiilis veini imiteerima. Sellega mindi aga kõvasti üle piiri ja tamme-vanillisust ja isegi magusust sai veinidesse nii palju, et rafineerituma maitsega veinisõbrad ei tahtnud Chardonnay’st enam kuuldagi. Selle tulemusena tekkis ABC-liikumine. See täheühend tähendab siinses kontekstis: Anything But Chardonnay. Eesti keeli: ükskõik mis, aga mitte Chardonnay. Esimesed teated Chardonnay kohta tulevad 13. sajandi Prantsusmaalt. Marja päritolu kohta on erinevaid pakkumisi, mis viivad nii Prantsusmaale, Austriasse kui Lähis-Idasse. DNA-testide ajastul on välja selgitatud, et tegemist on Pinot Noir’ ja Gouais Blanc’i ristandiga. Niisiis, Pinot’ perekonna võsuke! Veinid, mida saates maitsesime: Chablis Famille Brocard, 2019, Liviko (https://nautimus.ee/toode/jean-marc-brocard-chablis-organic/) Maison Champy Rully blanc, 2015, Prike (https://www.prike.ee/toode/maison-champy-rully/) Lyngrove Reserve Chardonnay, 2020, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/lyngrove-reserve-chardonnay) Torres Cordillera Chardonnay, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/torres-cordillera-chardonnay-75cl/) Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Ees on ootamas ilmselt “Vala välja” ajaloo kõige eksklusiivseim saade! Asume nimelt nuusutama parfüüme ja mekkima nendega spetsiaalselt kokku sobitatud kokteile. “Vala välja” meeskond on mikrofonidega külas Odeon baaris, kus oma isiklikust teekonnast lõhnade juurde räägib parfüümimaag Kai Laidla. Koos Odeoni kokteilimeister Kadrian Possuliga on nad sobitanud kokku viis suurepärast aroomi, viie imelise kokteiliga. Kes on kunagi erinevaid kohvi-, napsi- või veinikoolitusi läbi teinud, on ilmselt sattunud ka ülesandele, kus demonstreeritakse, kuidas lõhnataju eemaldamine võib muuta oluliselt mõnda tuttavat maitset, näiteks kaneeli maitset. Antud juhul saime aga selgeks, kuidas lisatud aroom võib maitset muuta, tugevdada, painutada. Kuidas neutraalse muutub magusaks, magus mõrudamaks, hapu happelisemaks. Kõik see toimub aga meie peas! Toitude ja erinevate jookide – veinide, kokteilide, õllede jne. – paaritamine pole midagi uut, küll aga olukord, kus ühiseid elamusi on pandud paralleelselt jahtima kokteilid ja puhtad, kokku komponeeritud lõhnasegud. Võiks soovitada, et laske oma meeled valla ja võtke uus kogemus vastu, kuid seda pole vaja - see uudne kogemus muukis meeled ja tajud ise üsna kiiresti avali! Kellel on huvi saada rohkem teada parfüümide võime kohta enesetunnet mõjutada, tuju parandada, külastage Kai parfüümistuudiot Ambra (https://shopambra.com) ja uurige lähemalt ruumilõhnade brändi NUHE kohta (https://instagram.com/nuhestudio?utm_medium=copy_link). Saates joodud kokteile võib Odeoni baarist küsida aga iga päev – kui Kadrian tööl juhtub olema, valmistab ta need unikaalsed joogid rõõmuga meie kuulajatele maitsta! Kokteilide ja parfüümide kokkusegamisel tekkinud emmotsioone kogesid saatejuhid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro. Külalisteks olid uusimas saates, nagu juba ka mainitud, parfüümimaag Kai Laidla ja Odeon baari kokteilmeister Kadrian Possul. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Meil on juubelisaade! Kõik kolm saatejuhti - Kaiu, Liisa ja Martin - on üle pika aja ühes saates koos, külalisi pole, juttu aga palju. Seega oleme nostalgialainel ja meenutame, kuidas “Vala välja” joogisaade alguse sai, mida põnevat oleme 50 saate ja ligi 2,5 aasta jooksul kogenud ning mekkinud. Et aga mitte liigselt saate jooksul mälestustesse uppuda, võtame ette ka kolm toredat või vähemasti väga huvitavat uudist joogimaailmast. Räägime ka oma lemmiksaadetest nende salvestatud poolesaja hulgast ja teeme üksteisele mõnusa pimetesti põnevate leidjookide näol. Ees ootab põnev kuulamine! Anosmia ja pimetest Eelmises saates rääkisime kosmoses käinud Petrusest, nüüd aga tuleme maa peale tagasi. Praeguseks on olemas esimesed uuringud selle kohta, kuidas on koroonaviirus mõjutanud lõhna- ja maitsetajusid. Anosmia on üks erakordselt tüütu asi ükskõik kellele, aga sommeljeedele ja teistele veinitundjatele on see puhas äng ja õnnetus. Ent kõik pole kadunud, sellest kiiremaks välja tulemiseks on olemas ka omad nipid. Keiu ja Martin võtsid saatesse kaasa ka mõned joogid, et teised neid pimesi proovida saaksid. Mida arvavad Liisa ja Martin näiteks Vana Tallinna uusimast tootest ja kas nad tunnevad üldse ära, millega umbkaudu tegemist võiks olla? Aga kuidas on kodumaiste marjaveinidega, mille Martin välja valab? Mis oli parim saade? Meenutame põnevamaid teadmisi ja maitseid, millega alates 2019. aasta lõpust kohtunud oleme ja tunnistame ausalt üles, mis sellest meie endi kodusesse baari- ja külmkappi jõudnud on. Samuti arutame, mis võisid olla meie igaühe lemmiksaated ja miks. Sellest vestlusest tuli välja nii mõnigi üllatus. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas, lisa küsimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Eestis liigub sellest suvest ringi üks õige iseäralik veinibaar. Jah, lugesite õigesti, liigub. Räägime ägeda paariga, kes ehitasid veinikaravani nimega Korgitser. Stuudios on Keijo Greim ja Marilin Tetsmann. Nad on ühiselt veinikooli kursused läbi teinud ja nüüd, pärast toreda pisipõnni vanemateks saamiseks, otsustasid nad oma teadmised ja veiniarmastuse rakendada veinikaravani ehitamiseks käiku saamiseks. Kuidas on kesk metsa veinikaravaniga sünnipäeva pidada? Marilin teab ja räägib. Kõneleme ka nende veiniarmastuse ajaloost ja sellest, milliseid veine võiks tulevikus Korgitserist otsima minna. Vaata lähemalt: https://www.facebook.com/veinratastel Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Õunapuudega on eestlastel head suhted. Sööme õunu, teeme õunajooke (ja -kooke!) mõnuga. Ent nüüd on võimalik õunade võlu avastada ühe uue nurga alt. Nimelt on turul juba mõnda aega Tallinn Distillery apple jackid ehk õunabrändid. Prantsusmaalt pärit calvados, naturaalsest magustamata siidrist destilleeritud õunabrändi, on tuttav paljudele. Aga kuidas on teiste samalaadsete toodetega? Koloniaal-Ameerikas valmistati mõnuga apple jacki, mis sai armastatud tooteks nii mõnegi hilisema USA presidendi laual. George Washington, Abraham Lincoln, Franklin D. Roosevelt, Lyndon B. Johnson. Aga ega meiegi kehvemad ole! Tallinn Distillery mehed toodavad nimest hoolimata häid jooke küll hoopis Paldiskis (ehkki plaanivad peagi nimele kohaselt Tallinnase liikuda). Meie lauale jõudsid need ka sealt. Räägime Tallinn Distillery saamisloost, apple jackist ja mekime jooke. Mida jooks ise, mida pakuks sõpradele, mis on parim jook kokteili sisse? Stuudios olid kohalike uute napside teemal rääkimas Tallinn Distillery üks asutaja Uku-Mats Peedosk ja saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Hoolimata piirangutest on sommeljeed jõudumööda oma tegevusi jätkanud. Valitud on parimad veinid ja veebitsi toimuvad edasi Sommeljeede Erakooli loengud. Stuudios on Kristjan Markii, kellel Sommeljeede Assotsiatsiooni presidendina on hea ülevaade mõlemast. Veinikooli õpilased on juba teist kevadet sunnitud suures osas ekraanide taha. See eeldab õppimisel kahtlemata rohkem enesedistsipliini. Ja kes tagantjärele küll kogu selle hulga degusteerimata veine jõuab ära maitsta…? Räägime veidi lähemalt nii õpilase kui õppejõu vaatepunktist. Põhiteemaks on aga vahepeal aset leidnud Aasta Veini konkurss, korraldajaks MTÜ Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon. Kõik viinamarjaveinide maaletoojad ja -tootjad olid kutsutud konkursil osalema. Pimedegustatsioonil maitsti ja hinnati enam kui neljasadat veini ja kuulutati välja parimad. Sel aastal anti välja 28 kuld-, 84 hõbe- ja 120 pronksmedalit. Kõik on sommeljee.ee lehel ka erinevate kategooriate järgi leitavad. Räägime lähemalt, kuidas valikuprotsess toimus ja millist kvaliteeti ning hinnaklassi pärjatud veinidelt oodata.

Täpselt aastapäevad tagasi, jällegi pühade eel, rääkisime lähemalt šampanjadest, neist vahuveinide tippudest, mis ei jäta kedagi külmaks ega maitsemeeli erutamata. Kuid rikkalikus veinimaailmas on veel palju neid mulliga jooke, mis väärivad kohta pühadelaual. Seekord võtame käsile alternatiivid, mis on sageli oluliselt soodsamad, ent ei jää maitses ega elamuses sugugi oma kuulsamatest sugulastest maha. Joogisaate “Vala välja” laual on sedapuhku kuus traditsioonilisel meetodil (méthode traditionnelle) valmistatud vahuveinid, mis aga ei ole šampanjad. Lisaks Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania parimatele vahuveinidele valame välja ka ühe kohaliku méthode traditionnelle veini, seekord Weinpalu veinimaja valmistatud rabarberimulli. On mida oodata! Rääkimaks lahti seda, mis üldse on vahuveinide valmistamisel traditsiooniline meetod ja milliseid vahuveinide pärle võib Eesti poodidest üldse leida, oleme palunud stuudiosse kaks legendi ja vahuveinisõpra, sommeljeed Rein Kasela ja Matti Timmermanni. Meenutame saates muu hulgas ka vahuveinide ajalugu – mitte, et keegi meist neljast oleks olnud vahuveinide avastamise juures –, mis viib tagasi aastasse 1531 ja Limoux’ linna Prantsusmaal. Täpsemalt benediktiini kloostri munkade juurde, kes veinivalmistamise juures õppisid selgeks ka mullide ohjamise peene kunsti. Ei saa rääkimata jätta sedagi, kuidas toona nii mõnedki veinihuvilised soovimatult vahutava veini tõttu elu pidid jätma. 2020. aasta “Vala välja!” lõpusaates oleme lauale tõstnud maitsmiseks kuus veini, millest igaüks on väärt lähemat uurimist. Selleks, et uurimisel oleks ka hariduslik mõõde, juhatavad legendid meid läbi iga veini aroomi- ja maitsebuketist, selgitavad veinide taustu, päritolu ja lõpetuseks soovitavad veinide juurde ka sobilikud toidud. Aastalõpusaates olid laual järgnevad vahuveinid: Cuvée Tradition Blanquette de Limoux Brut, Domaine Delmas, Limoux. Viinamarjadeks Mauzac ja veidi Chenin Blanc’i. Cuvée Passion Crémant de Limoux Brut, Domaine Delmas. Viinamarjadeks Chardonnay, Chenin Blanc, Pinot Noir. Codorniu ARS Collecta Blanc de Blancs Brut Cava Gran Reserva DO – viinamarjad Chardonnay 85% ja 15% Xarel-Lo ning Parellada. Ferrari Maximum Blanc de Blancs Brut DOCG Trento – viinamarjaks 100% Chardonnay. Küpsenud pärmisettel üle 30 kuu. Franciacorta Brut DOCG, Corte Aura – viinamarjad Chardonnay 90%, Pinot Noir 10%. Weinpalu Vahur – kuiv 100% rabarberist vahuvein. Stuudios olid lisaks veinikorrüfeedele vahuveine mekkimas ja seekord peamiselt ikkagi kuulamas saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Limonaadidel on meiekandis paha kuulsus, peamiselt, kuna nende magusate jookide puhul on tihti tegemist meelevaldse Mendelejevi tabeli ja E-ainete nimekirja abieluga. Kes aga poleks lapsepõlves joonud külma Kellukest või Limonaadi, olgugi, et ema keelas. Inger Udeküll on aga pannud pudelisse naturaalselt kääritatud limonaadid, millesse pole lisatud mitte midagi, mis loomulikul moel sinna sattuma ei peaks. Varasemalt peamiselt kohvikupidajana tuntud olnud Inger (naine pidas aastaid Pärnus populaarset kohvikut Kohvihoovik), kelle loominguks saates mekkimisele tulevad Ingel Drinks brändiga limonaadid on, räägibki lähemalt, kuidas naise Pärnus toonikusiirupi valmistamisega alanud teekond praeguseks just limpsideni jõudis. Väikese vahemärkusena ja etteruttavalt võib öelda, et nii inspiratsioon kui nimi pärineb tema tütrelt. “Ma tahtsin pakkuda oma lapsele midagi head juua, kuid ei leidnud midagi sellist, mis oleks tervislik ja maitsev korraga. Nii pidingi hakkama seda jooki ise välja mõtlema. Kuna tooniku valmitamisest oli kogemus olemas, siis hakkasin üsna julgelt katsetama. See on olnud väga põnev teekond leidmaks just selle õige viisi, kuidas limonaadi loodulikult toota. Ning maitsed on hästi vastu võetud, kiita olen saanud nii ekspertidelt kui tavajoojatelt. Olgugi, et nende kahe grupi maitsed enamasti kokku ei lähe,” räägib Inger. Novembris toimunud järjekordsel Eesti Joogifestivalil (toimus seekord Kultuurikatlast virtuaalselt) anti kätte terve hulk Eesti Parimate Jookide auhindu, parimate valikul jäi võimsa uue tulijana alkoholivabade jookide kategoorias silma ka Ingel Drinks, mille limonaadid said kaks – kuld ja hõbe – ja Mixture nimeline toonik ühe hõbedase medalit. Stuudios olid seekord limonaade mekkimas ja joogimeistriga vestlemas saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Revolutsioon džinnimaastikul sai hoo sisse juba aastaid tagasi. Eestis on käsitöödžinnid olnud suuremaks teemaks viimasel viiel aastal. Lisaks mõnekümnele kodumaisele käsitöödžinnile on nüüdsest turul uus ja omanäoline jook, mis on seaduse silmis džinn, kuid tegelikkuses liköör. Junimperiumi napsimaja pani äsja pudelisse kitsale ringile tuttava joogi – sloe gin’i ehk briti päritolu laukapuumarjalikööri, mida valmistatakse marjade leotamisel džinnis koos suhkruga. Tulemuseks on kuni 30 kraadine meeldiva sumedusega kurgust alla valguv marjane liköör, millel on olemas ka need maitsed, aroomid ja tunded, mis lubavad teda kutsuda džinniks. Kadakad, vürtsid, lillelisus ja marjasus. Need, kellele džinn alkoholina või kokteiliosana eriti ei meeldi – näiteks hiniinist tuleva mõru meki pärast – jätab sloe gin vabandustest ilma. Laukapuumarjadest džinniliköör on mõnus digestiiv, kindel vahend jalutuskäigu järgse kondikülma peletamiseks, kamina äärde kaaslaseks ja ka koostisosaks kokteilidesse. Muuseas, minevikus valmistati laukapuust jalutuskeppe ja sõjanuiasid! Niisama informatsiooniks, kui istud ja laukapuumarjadžinni rüüpad. Nüüd siis tead! Joogisaate “Vala välja!” stuudios on äsja Eestisse jõudnud uuest džinnistiilist rääkimas selle joogi looja, Junimperiumi napsimaja üks eestvedaja Tarvo Jaansoo. Saatejuhtidena on kuulamas ja jooki mekkimas Keiu, Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Septembri keskel toimus Fotografiska restorani peosaalis rohkem nuusutamist, mekkimist ja mõtlemist, kui see maja eales varem näinud. Nimelt olid võitluses Eesti parimad, et selgitada välja 2020. aasta Maarjamaa esisommeljee. Päeva lõpuks sai auväärse karika koos tiitliga Karoline Reinhold, kes igapäevaselt valab välja restoranis 180 by Matthias Diether. Esiteks, palju õnne Karolinele ka joogisaate “Vala välja!” toimetuse poolt! Teiseks, kes ei ole nime Karoline Reinhold veel kuulnud, siis selleks on väga oluline põhjus! Üsna lühikesest karjäärist enamuse aja on Karoline töötanud Inglismaal, naastes alles äsja tagasi kodumaale. Lisaks suurepärasele maitsemeelele, mis teeb kadedaks nii mõnegi kogenenuma sommeljee on Karolinal ka oma tööea kohta väga laiad teadmised veinist ja julgus, oskus, teadmised, kuidas saada hakkama ka kõige keerulisemate klientidega restosaalis. Eesti sommeljeede hulgas valitseb võistlustel juba aastaid naiste ülemvõim, seda igati teenitult. Eelmised neli korda võitis sama tiitli seekord žüriis istunud, igapäevaselt Tallinna restos Tsunft töötav sommeljee Ketri Leis. Ka 2020. aastal ei antud naiste poolt ohje käest. Miks valis Karoline veini ja sommeljeeameti? Mis on tema eesmärgid, unistused, soovid? Mida arvab asjast härra sommeljeede assotsiatsiooni president? Mis tõi võidu? Mis on neiu lemmikvein? Mis on tal alati tööajal taskus? Kas ta eelistab punast või valget, mulli või rahulikku? Neid asju hakkamegi mikrofonide ees välja selgitama. Valame välja ka Karoline lemmiku! Joogisaate “Vala välja!” stuudios on lisaks uuele Eesti parimale sommeljeele Eesti kõikide veinitundjate ülemus ja joogisaate alati oodatud külaline, ESA president Kristjan Markii. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas, lisa küsimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Restoranis mõnusa eine kõrvale soovitatud veini lonksates lööb suus ootamatult kõik justkui “kõlama”. Maitsed ühinevad, tõstavad üksteise intensiivsust, loovad uusi sensatsioone ja tundeid. Kui nii on läinud, siis on sommeljee ja peakokaga suutnud üksteise mõtteid, soove ja maitseid lugeda. Alati jääb õhku aga küsimus, kuidas nad seda teevad, millest alustavad? Mis maitsed, millega sobivad? Sommeljee üheks olulisemaks tööülesandeks ongi toidu ideaalselt veiniga kokku sobitamine. Enamasti on restorani peakokk menüü välja töötanud ja sommeljee ülesandeks on nende toitude juurde veinikeldrist parimad märjukesed leida. Tihti alustatakse “laulatusega” aga ka teiselt poolt ehk on olemas imeline vein, mille juurde peab leiutama toidu ja maitsed, mis võimandaksid joogist saadavat elamust. Veini ja söögi kokkusobitamine võib vahel tunduda nagu miski, millega sommeljeed inimestel lihtsalt pead segamini ajavad. Tulevad laua juurde ja vuristavad ette terve rea mõlemas leiduvaid maitseid, aroome ja iseloome ning räägivad, kuidas ja miks millega kokku sobitub. Enamasti vaid noogutatakse selle peale ja asutakse sööma. Katsetame aga stuudios omal nahal järele, kuidas on panna kokku toitu ja veini. Martin ja Keiu on mõlemad sügissemestril astunud Eesti Sommeljeede Erakooli tarkust taga nõudma. Üks, millest koolis pikalt juttu, on mõistagi veini ja söögi kokkusobitamine. Õpitu kordamiseks ja kuulajatega jagamiseks on stuudios sedapuhku üks veinikooli õppejõude, sommeljee Urvo Ugandi. Käime stuudios koos läbi kõik peamised maitsereeglid, tutvustame lähemalt inimese kuut põhimaitset (just ... kuut põhimaitset!), selgitame välja, millised on tugevad ja millised nõrgad maitsed. Samuti räägime juba praktiliste soovitustena läbi, mis millega sobib ja mis millega kokku pannes maitseb näiteks nagu ... seep. Lisaks teeme stuudios läbi ka ühe väga olulise ja silmi avava maitsekatse, mida saab iga kuulaja ka ise kodus saadet kuulates korrata. Varuda tuleks vaid pudel head kerget ja noort valget veini, näiteks sauvignon blanc marjast, soola, suhkrut, musta pipart ja sidrunit. Mis täpselt tegema peab, selgub juba saadet kuulates! Joogisaate “Vala välja!” stuudios on eksperdina veini ja toidu kokkusobitamist selgitamas Nautimuse sommeljee Urvo Ugandi. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Veini meeldib juua paljudele, kuid vähesed vaatavad sellele pudelis loksuvale tõeeliksiirile otsa kui millelegi, millega võiks ka raha teenida. Teenida raha selliselt, et osta kvaliteetseid ja rariteetseid, eksklusiivseid aastakäike, lasta neil turul kallineda ja siis läbi oksjonimajade pudelitest kõrgema hinnaga lahti saada. Millest aga veinidesse investeerimist alustada ja miks, uurime oma ala asjatundjalt. Kindlasti on paljud peas keerutanud mõtet alustada veinide kogumisega, kergemal kujul veinikeldri loomisega: osta kokku veine, mida säilitada ning mida siis küpsedes nautida. Tuleb tunnistada, et veinikeldri või oma investeerimisveini kollektsiooniga alustamisel peab olema äärmiselt distsiplineeritud ja järjekindel, muidu juhtub nagu enamasti: paar suuremat pidu ja kogu veinikelder on tühjaks joodud. Gloria Veinikelderi peremees ja Eesti üks esimesi sommeljeesid Marko Hark räägib veinidesse investeerimise kohta oma kogemusi, mis on temal lubanud luua enam kui 120 pudeliga kogu, milles nii mõnigi maailmaski raskesti leitav rariteet. Ka Hark on veendunud, et alguses tuleks investeerimiseks õigete veinide leidmiseks kasutada professionaalset abi, näiteks veiniinvesteeringufonde. Lisaks õigete valikute ja strateegiate määramisele annab enamik selliseid fonde ka garantii, et ostetud vein pole võltsing. 2007. aastal asutatud ja veiniinvesteeringutele keskendunud Cult Wines soovitab veinidesse investeerimist alustada vähemalt 15 000 euroga. Selleks aga, et koostada korralik laiapõhjaline portfell, tasub alustada lausa 35 000–75 000 euroga. Cult Wine’i kaasasutaja Tom Gearing on öelnud, et nemad soovitavad oma rohkem kui 1700 kliendil hoida investeeringuid enne müümist vähemalt kolm kuni seitse aastat. Nüüd jõuamegi kõige olulisima küsimuseni: millist veini ikkagi keldrisse osta? Kas vaid Prantsusmaa veine? Kas vaid Haut-Brion, Lafite Rothschild, Latour, Margaux ja Mouton Rothschild veinimõisate esindusveine? Neile küsimustele hakkabki Gloria Veinikelderi peremees joogisaate eetris vastama. Saatejuhtidena olid stuudios kõik kolm veinihuvilist: Liisa, Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Tallinnas alustatakse õhtusöökidega, kus kõik viis käiku sisaldavad üht sama toorainet ja kõrvale pakutakse ühest konkreetsest viinamarjasordist tehtud veini. Nimelt kutsub Odeon Bar järgmisel nädalal inimesed enda juurde õhtusöögile nimega “Siga&Chardonnay”. Niisiis, nagu aru on saada, siis saates tuleb jutuks kooslus seast ja Chardonnay’st. Joogisaate meeskond on esmakordselt stuudiost välja kolinud ja oma mikrofonid kruvinud sellel korral hoopis restoranis laua külge (tehnika eest ette ja taha aitäh sõpradele Kaifist!). Õue tulime kahel väga lihtsal põhjusel - esiteks oli soov kohtuda toidu- ja joogiinimestega nende “kodus”. Teiseks aga krooniline võimetus öelda “Ei!”, eriti kui on lootus, et pakutakse head sööki ja jooki, mis tihti veel omavahel õndsalt ka paari pandud. Idee taga on Odeoni tegevjuht Mai Tomingas, kes puutus ühest toorainest ja ühest viinamarjast sobitatud õhtusöökidega esimest korda kokku Austraalias elades. Idee ongi iseenesest ju väga lihtne, võtta viis väga erinevat lihatükki ühelt loomalt, valmistada need parimal viisil ning leida neid saatma viis veini samast marjast. Tulemuseks on arusaam, et siga on palju maitserikkam loom ja Chardonnay üllatuste rohkem vein kui oleme siiani arvanud. Kui Mailt tuli õhtusöögiks algne idee ja impulss, siis edasi hakkas tööle sümbioos kokast ja sommeljeest, kes neid viite rooga ja veini leidma ning kokku sobitama hakkasid. Notsu viiel erimoel (kuulsite õigesti, siga ka magustoiduna) seadis Odeonis taldrikule peakokk Viktor Jelissejev ja iga käigu juurde on sobivaima Chardonnay valinud sommeljee, jutuvestja ja üldine kärakaentuasiast Helen Põder. Kuidas selliseid söögi ja veini sobitamisi läbi viia ning kokku panna, kas siga on valge või hoopis punane liha (jah, see on päriselt korduma kippuma küsimus) ja kas õhtusöök oma kellade-viledega ka joogisaate seltskonnale mokkamööda oli, sellest juba lähemalt saates endas. Vihje: on üks Chardonnay, mida Martinile ja Keiule ükskõik kui kauni jutuga maha müüa ei õnnestu. Joogisaate “Vala välja!” välistuudios olid juttu juhtimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias, nii Facebookis kui Instagramis.

Sake võlud on Eestis veel paljude jaoks avastamata, ent ometi väärib see jook oluliselt suuremat tuntust, sest selle joogi maitsete imedemaa on lai kui Aasia ise. Õnneks on meil eksperdid käepärast ja muidugi kutsus “Vala välja!” nad oma stuudiosse. Saket võib nimetada riisiveiniks, ehkki tehakse seda pigem nagu õlut. Mõned nimetavad seda jooki hoopis riisiviinaks. Ja sellega veel nimetamise segadus ei piirdu (ja see on ühtlasi selle loo esimene tiiser: kogu nimetuste segapudrust räägime pikemalt juba saates, kuulake!). Selge on see, et tegemist on Jaapani traditsioonilise alkohoolse joogiga, mida valmistatakse fermenteeritud riisist. Maitsete rikkuselt võiks saket enim võrrelda ehk siiski just veiniga ja mõistagi on Jaapaniski omad tunnustatumad sakepiirkonnad. Milline on aga sake ajalugu ja kuidas kõik ikkagi munkadeni välja jõuab? Millal juuakse külma ja millal kuuma saket? Neile ja paljudele muudele küsimustele vastavad stuudios kaks meest, kes saket süvitsi tunnevad: Jaapani söögikoha Kampai sommeljee Oskar Pihlik ja Jaapani käsitööõlu ja sake maaletooja ning Jaapani jookide ekspert Raul Allkivi. Külalistel on kaasas joogid, mida saatejuhid Keiu, Liisa ja Martin ka hoogsalt mekivad ja millele oma selles valdkonnas igati ebaprofessionaalseid hinnanguid annavad. Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Keiu, Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Millal te viimati kakaod jõite? Meile meenusid kohe lapsepõlve õhtused kakaotassid ja 90ndatel otse pakist põske kühveldatud magustatud kakaopulber ning hiljem väike talvine kakao Minttuga. Kutsusime endale külla kakaoeksperdid, et saada teada, mida kakaomaailmal veel pakkuda on. Coffee People’i baristade koolitaja ja turundusjuht Britmarii Kroon-Kesa ning Chocokoo omanik Kristel Lankots teevad selgeks, et kakao polegi vaid ühte sorti kibe pulber või Nestle’i magus tolm. Lahkame kakaooa teekonda puult tassi ja uurime, mida kõike ühest kakaotassist leida võib (ning kohe kindlasti ei pea me siinkohal silmas kakaonahka. Iu!). Samuti püüame teada saada, millal võiks Eestis korralik kakaorevolutsioon alata - kohvi, õlle ja napsi oma on justkui tehtud, oleks vist aeg. Olgu siin ära toodud ka vastus pealkirjas esitatud küsimusele, sest Liisa ei jõudnud seda saates korralikult ära seletada! Nimelt on võib öelda, et see asi on suisa Vatikanis ära otsustatud ja meil pole siin enam midagi vaielda. Kui kakao pärast Ameerika “avastamist” Euroopasse jõudis, sai see kiiresti vastikust kibedast kraamist moejoogiks ning põhjustas ka ägedaid vaidlusi jesuiitide ja dominiiklaste vahel. Milles uba? Eelkõige küsimuses, kas paastuajal ja enne missat tohib kakaod tarvitada. Jesuiidid arvasid, et see on jook, seega ei tohiks mingit probleemi olla, dominiiklased polnud päris nõus. Jesuiidid väitsid, et kakao on raviomadustega rüübe, mis aitab missal ergas püsida, dominiiklased, et see on kolet afrodiisiaakum ja mõjub moraalile halvasti. Nii nad kemplesid pea sajandi, kuni paavst Aleksander VII (jesuiitide sõber) teatas 1662. aastal, et kakao joomine paastu ei riku. Ei tasu muidugi unustada, et jesuiidid olid suured kakaokaupmehed. Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Pakiveinide maine pole siiani veel kuigi hea, ent ehk on aeg eelarvamused ümber vaadata? Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni (ESA) sommeljeed viisid läbi suure pakiveinide testi ja sel korral saamegi tutvustada pakiveinide ajalugu ja uurida, mis on parimad palad. Kui kohtate väljendeid nagu Bag-in-box, lühendatult BIB, Cask Wine, Goon sack, siis viitavad need kõik ühele ja samale ehk veinidele, mis on pakendatud tavapärase pudeli asemel kotti ja siis karpi. Kui maailmas ulatub pakiveinide ajalugu ulatub pisut üle poole sajandi, siis Eestis on trend pead tõstnud alles viimasel kümnendil. Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon võttis käsile ja proovis veinid läbi. Tulemusi tutvustab saates ESA president Kristjan Markii. Kellele saatest väheks jääb, saab tulemustega detailsemalt tutvuda ning lugeda, kuidas pakiveinidega kõige paremini toimetada, saab juba ESA kodulehel https://sommeljee.ee/13458/ Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Aasta alguses löödi eelseisvat suve silmas pidades elu sisse Eesti Veiniteele, ühistegevusele, mis tänaseks ühendab 16 kohalikku veinitootjat ja populariseerijat. Veinitee kaardilt on võimalik leida üles pea kõik Eesti parimad veinid ja nende tootjad ning neile kaarti pihus nätsutades ka külla sõita. Valdavalt ühendab Veinitee neid, kes Eestis ise veini toodavad ja maitseid arendavad, aga nende kõrval ka inimesi, kes neid veine levitavad ja populariseerivad. Veinitee liikmeteks on need veinimajad, -mõisad ja -talud, kellel on veini kõrval pakkuda midagi lisaks: tehase- või mõisatuuri, vestlust ja tutvustust, väikest ampsu ja lonksu. Need pole tehased, vaid käsitöömeistrid, kes ootavad veiniaustajaid sinna, kus vein saab oma alguse – terroir’ile, sinna, kus kasvab mari ja kus see mari omakorda veiniks saab. Eesti Veinitee saates kutsusime stuudiosse kaks tootjat – Allikukivi Veinimõisa perenaise Raili Heina ja Järiste Veinitalu perenaise Kristel Söödi. Arutame, kuidas on veinitee iseäralikus ajas käivitunud, keda ja millal külla oodatakse, mida pakutakse ja kuidas kontakti luua. Suvi on täies mastis, palju ilusaid ilmasid on veel kõigi eelduste kohaselt ees ja puhkused on kas käes või algamas. Soovitame – minge Eesti Veiniteele hulkuma. Seal on põnev, maitserikas ja võluv. Rohkem infot ja veinitee kaardi leiab nende kodulehelt: www.veinitee.com Joogisaate “Vala välja!” stuudios mekkisid koos kahe kohaliku veinitootjaga Eesti veine saatejuhid Liisa, Keiu ja Martin. Küsimuste ja norinate korral kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Üsna vaikselt ja samas vääramatu jõuga on 1919. aasta Ameerika kuiva seaduse tulemusel vägisi maailma sündinud alkoholivaba õlu jõudnud nüüd suurte poiste mängumaale. Õlu on end pressinud end sisse nii spordimaailma kui gastronoomiasse ning leiab aina enam tee ka saunaõhtutele ja sünnipäevadele. Miks see nii on ja kuidas alkoholivabale õllele ikkagi läheneda, küsime koos Põhjala pruulikoja turundusjuhi Tõnis Vaheriga. Turujälgijad arvavad, et lähiajal kasvab kogu planeedil alkovaba õlle tarbimine nelikümmend protsenti. Selline kasv ei kuku taevast sülle ja sellel on kindel põhjus: esiteks on alkoholi tarbimine üldse vähenenud, teiseks eelistatakse alkoholi mõjule maitset, kolmandaks on rikastunud alkoholivabade õllede maitsepalett jne. Alkoholivaba õlu ei ole enam sugugi “pärisõlle” vaene sugulane. Sajand tagasi hakati alkoholivaba õlut tootma paratamatusest, sest isegi kuiva seaduse ajal sooviti juua õlut ehk linnastest, veest ja humalatest pärmiga kääritatud jooki. Täna veab alkoholivaba õlle rege aga uus generatsioon uue loogikaga: uus põlvkond joob seda jooki kui täiesti stigmavaba rüübet värskenduse, janukustutuse ja seltskondlikkuse eesmärgil. Alkoholivaba õlu ei ole enam vaid pelk “töövahend”, mida juua vaid seetõttu, et varsti on vaja istuda rooli, hommikul ootab koosolek, siiani on pohmell vms.. Teiseks on alkoholivaba õlu surunud end nii harrastus- kui profisporti, sest paljud uuringud on tõestanud, et alksivaba õlts on väga hea taastaja, kiire rehüdreerija ja janukustutaja. Erdingeri õllebränd on näiteks laskesuusatamise suurim sponsor ja ei tasu üllatuda, et sama brändi B12 vitamiinide ning foolhappega rikastatud õlu (kuigi õlu sisaldab neid ka rikastamata) on müügil spordiklubide külmikutes. Õlles on palju antioksüdante, mis aitavad põletike vastu, mis on pikamaa aladel eriti tihedad ja tavalised. Alkoholivaba õlle uue tulemise eest kannavad hoolt ka kohalikud Eesti väiketootjad. Eelmisel aastal tuli Lehe Pruulikoda turule oma nullõllega, nüüd äsja aga päris suure käraga ka Põhjala. Joogisaate “Vala välja!” stuudios mekkisid nullõlut saatejuhtidena Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Jaanipäeva puhul räägime, milliseid jooke vanad eestlased jõid ja milliseid nad võibolla olid näinud, aga teps mitte juua ei saanud, sest nood olid vaid sakste lauale mõeldud. Kutsusime külla keskaja uurija, kelle sulest ilmus äsja raamat Eesti joogikultuurist kesk- ja varauusajal. Mis oleks suvel mõnusam, kui viskuda võrkkiike ja haarata kätte üks hea raamat? Ehk ainult see, kui hea raamat annab ülevaate sellest, mida kõike siin Eestimaal (ja Liivimaal! Ärgem unustagem Liivimaad!) kusagil 12. sajandist saadik joodud on, kuidas joodi ja mil moel valmistati. Just sellega tegeleb keskaja uurija Inna Põltsam-Jürjo raamat “Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal”. Tõsi, rohkem kui viinast, veinist ja veest, räägime õllest ja mõdust. Raamatust leiavad joogi ja ajaloo sõbrad kindlasti nii vastuseid neid ammu painanud küsimustele kui uusi veelgi painavamaid küsimusi, millele jaaniõhtul mõelda. Milliste rohtudega on kõige parem õlut tempida? Kuidas saada punasest veinist valget? Millal võis südamerahus vett vahele võtma hakata? Kas eestlased on rohkem ikkagi metsa- või viinarahvas? Kuidas maitses Lembitu pruulitud õlu? Pihta hakkab kõik kohe Läti Henriku ja vana hea Liivimaa kroonikaga, kus räägitakse liivlastest, kes taganesid 1198 usust, pesid ristimisvee maha ja siis “keetnud kombe kohaselt mõdu, joovad nad seda”. Veendume, et kui kaks või kolm on juba klaasi tõstmiseks kokku tulnud, kisuvad mõtted ikka samadele radadele. Ehkki tänapäevaste joogimängude juures pole terariistad õnneks enamasti sotsiaalselt aktsepteeritav lisand, paistab, et üldjoontes toimib inimloomus ajaviite leidmisel päris universaalselt. Mida muud sa ikka teed, kui jood võistu, kordamööda või joogisarve suult tõstmata… Seda muidugi siis, kui ümbritsev keskkond seda nõuab. Muuhulgas uurime, millal võis üks siinne talupoeg üldse esimest korda ühe meie saate lemmikjoogi – viinamarjaveiniga – kohtuda ning millal hakati alkoholist kui alkoholist mõtlema ja rääkima. Tuletame taas meelde, et joogikultuur ei taandu kunagi kunagi ainult alkohoolsetele jookidele, sõltuvusprobleemidele ja nende sotsiaalsele mõjule. Jookide lugu ajas ja ruumis on mitmekülgne ning kõigi elualadega läbi põimunud. Nagu ütleb autor raamatu sissejuhatuses: „ Iga ajastu kujundab nii oma joogivaliku kui suhtumise jookidesse ja joomisesse!“ Mida siis muud, kui kuulama ja lugema, kuidas me siin maailmanurgas jookidega ümber käinud oleme. “Vala välja!” ajaloosaates olid kohal kõik kolm joogisõpra Keiu, Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Suvi on (peaaegu) käes ja rabarberiveinid on sel ajal populaarsemad kui eales varem. “Vala välja!” uurib, miks on rabarberijookidest saanud nii suur hitt ja kui keeruline on rabarberit enda (tähendab: joogi) kasuks tööle panna. Lisaks suur rabarberivahuveinide test! Rabarber on teemas! Veinihuvilisel on Eestis valida enam kui kümne rabarberi(vahu)veini vahel ning oma leiab nende hulgast ka see, kes alkoholi ei joo. “Vala välja!” kutsus külla Helen Hubergi Mamm&Fruktist ja Villy Paimetsa Habaja Viinavabrikust, et aimu saada, miks on rabarber nii populaarne ja kuidas õigupoolest saab rabarberist vein. Saates on laual kaheksa veini seitsmelt tootjalt ning mõistagi saavad need maitstud ja hinnatud. Suure testi tegime küll saateväliselt ja selle tulemusi saate lugeda siit. Külalistele andsime seekord aga ilma igasuguse ettehoiatatuseta ülesande: kui hästi tunnevad nad kolleegide-konkurentide jooke ja kas nad suudavad pimesi veine degusteerides ära tunda iseenese joogi? Millised olid tulemused ja kas külalised suutsid ülesannetest auga välja tulla, kuulete saatest. Lisaks palusime Villy Paimetsal ja Helen Huberil valida kolm lemmikut (mõistagi iseennast viisakalt kõrvale jättes). Väljaspool stuudiot korraldasime suure rabarberivahuveinide testi, kus jooke hindasid väga erinevate eelistustega amatöörsnoobid ja mitte nii amatöör Martin! Testis osales kaheksa veinisõpra, kes maitsesid eelnevalt jahutatud veine pimesi ja neid omavahel kõrvutades. Teaduslikule lähenemisele test mõistagi ei pretendeeri ja edetabelit soovitame võtta lõbusa vahepalana. Lemmikud olid pea igal osalisel erinevad ja vihjeks võib öelda sedagi, et testi tabel erineb omakorda saatekülaliste edetabelist. “Vala välja!” kuulajad, andke meie facebookilehel või meilitsi (vala@delfi.ee) tagasisidet: millised on teie lemmikrabarberiveinid? “Vala välja!” rabarberisaadet juhtisid üle pikaaja kõik “kolm kanget” ehk Keiu, Liisa ja Martin. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Neile, kellele on väljas lustimine on olnud elu argine osa, olid viimased paar kuud keerulised. Baarides, restodes ja kohvikutes tiksumine pole paljude jaoks ajaraisk, vaid sotsiaalse energia kumuleerimise rahumeelne akt, milleta ekstraverdid naljalt hakkama ei saa. Eriolukorras leiti selle jaoks aga alternatiive. Joogisaade “Vala välja!” vaatab sisse virtuaalnapsitamiste viimastesse arengutesse, degusteerimiste online-üritustesse ja sellesse, kuidas sõpruskonnad on lahendanud sünnipäevade, reedeste kohtumiste ja muude sündmuste ühise läbimise. Baarid on korraldanud põnevaid degustatsioone, maitstud on nii džinne, mezcali, veini kui õlut. Samuti on gruppide viisi inimesi kogunenud omal käel, kas siis lihtsalt selleks, et üksteise nägusid uuesti näha või ka selleks, et uusi ja huvitavaid jooke mekkida. “Vala välja!” stuudios oli seekord külas Gregor Alaküla Valgejõe Veinivillast. Gregor oli Eesti sommeljeedest esimene, kes alustas ametlikult virtuaalseid degustatsioone. Õppis enne webinaris, kuidas seda kõike teha ja hakkas lihtsalt pihta. Kuidas need degustid vastu võeti, mida uut ta ise õppis ja kas sarnaseid üritusi on plaanis ka eriolukorra lõpu järel, sellest Veinivilla sommeljee räägibki. Lisaks degusteerime stuudios üht, ütleme, pisut ootamatu koostisega veini. Saadet juhivad Keiu Virro ja Martin Hanson. Liisa Tagel on samuti meiega, sedapuhku kahe põhjaliku telegrammi kaudu. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Istume juba seitsmendat nädalat kodus, nokitseme pooleli jäänud köögiremondi ja Houellebecq’i viimase raamatu kallal, testime oma kannatust ka koduste peal. Joogisaade “Vala välja!” avab eriolukorra-aja tausta joogimaailmas kahe erineva asutuse – baari ja veinipoe – näitel. Mõtleme kodus veinist ja kokteilidest, unistame sõpradega baari ning restorani minemisest. Tasapisi hakatakse kohti avama, elu pole aga ka selleta katki. Internetist või telefonitsi tellides tuuakse hea ja parem ukse taha, sõbrad teispool ekraani pakuvad tuge. Kõikide eelduste kohaselt on eriolukord senisel moel lõpusirgel. Kahjudega, mida erinevad elu- ja töövaldkonnad on kandnud, tegeletakse veel ilmselt pikki aastaid. Nii ka gastronoomias – mõned restoranid, kohvikud ja baarid, aga ka tootmised on end lõplikult sulgenud. Teised mõtlevad pingsalt, kuidas olukorrast välja tulla ning mis saab homme ja ülehomme. On neidki kohti, mis omavahel liituvad, muudavad vormi või nime, vahetavad tegevussuunda ja nii edasi. Ja on need asutused, mis murravad kriisist läbi ja jätkavad oma tööd – suuremal või vähesemal määral nii nagu varem. Kaardistame uues joogisaates selle, kuidas on olukord kulgenud Carpe Vinumi veinipoe ja Whisper Sisteri kokteilibaari jaoks eriolukorra algusest siiani. Millised on olnud kõige suuremad takistused, kes on tõestanud end suurepärase koostööpartnerina ka raskel ajal, millised on olnud suurimad õppetunnid ja millised plaanid on edasiseks. Räägime küll kahest asutusest, ent sarnaste probleemidega on rinda pistnud paljud joogimaailma kolleegid. Puudutame põgusalt ka meie järgmiste saadete teemasid, milleks on kojuvedu, virtuaalmekkimised ja seadus, mis 20 aasta tagant meie tänapäevast elu juhib. Nimelt ei luba seadus haarata viimasest õlekõrrest, mis paljudele eriolukorras alles jäi: kokteilide ja jookide kojuvedu. Mis täpsemalt toimub, kuula sellest ja järgnevatest saadetest. “Vala välja!” stuudios olid (mõistagi eriolukorra reegleid järgides) külas Kristel Nõmmik Carpe Vinumi veinipoest ja baarmen/miksoloog Irina Markina kokteilibaarist Whisper Sister. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon viis läbi küsitluse, et kaardistada, milline on olukord Eesti joogi- ja söögimaastikul. Milline on olukord ja millised lahendused paistavad, sealhulgas erinevate uute tehnoloogiliste lahenduste kujul, räägib ESA president Kristjan Markii. Oleme oma facebooki lehele (https://www.facebook.com/ValaValja/) pannud lingi ESA kogutud veebipoodide linkidega. Kutsume jookide tootjaid ja edasimüüjaid, kes seal ei ole esindatud, lisama ka enda veebipoodide infot. Uuringu kohta leiate lähemat infot siit: https://sommeljee.ee/eriolukorrast-eesti-toidu-ja-joogimaailmas/ “Vala välja!” virtuaalstuudios oli külas Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Kohalikul džinnimaastikul on rohkelt uusi maitseid, viimati lisandus näiteks lõpuks ometi TOHI murakadžinn. Miks lõpuks? Sest juttu uue napsi tulekust oli kuulda olnud juba kolm aastat. Stuudios on džinnitootja Priit Palk, kes andis aru, miks ta alustas TOHI näol peennapsivabrikuga, mis lisandub väikese riigi kohta üsna esinduslikku ritta ja miks just džinn? Palk tunnistab, et lugu on lihtne. Ta on alati olnud suur džinniaustaja ning teinud läbi tüüpilise arengukõvera – ämbritäite kaupa serveeritavate kvantiteetkokteilide juurtest pokaalis serveeritavateni. “Kuna see jook on mulle armas, siis tahtsingi katsetada ka ise selle tootmisega.” Selgub, et alustada oli tal sealjuures keskmisest inimesest veidi lihtsam. “Ootamatult oli mul kodus olemas väike kaheksaliitrine padadestillaator, kuhu hakkasin ürte ja tsitruseid sisse ajama ja katsetama. Ning tulemused olid väärt pudelisse panemist,” räägib Palk. Priidul on legaalselt poeriiulil müüdavatele või kohe müüki jõudvate džinnide kõrval kaasas teisigi jooke. Neid nimetab ta “Tohi džinni lapsepõlveks” ehk siis tegemist on katsetustega, murakadžinni loomise teel. (Kuula lähemalt saatest! kõlab siinkohal kohustuslik täiendus.) Mälu ja teadmiste värskendamiseks meenutame, et džinnidest oleme saadetes varem üsna põhjalikult rääkinud, isegi alkoholivabast džinnilaadsest destillaadist nimega Seedlip. Kusjuures peagi loodame stuudios kohata ka Eesti oma alkovaba džinnidestillaati, mil nimeks Flaneur. “Vala välja!” stuudios oli külas Tohi džinnitootja ja kõrtside pidaja Priit Palk. Saadet juhivad Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Hurraa, piim! Meie kõigi lemmik. Vähemalt väga varajases lapsepõlves, kuigi kohvi peal joob meist ilmselt nii mõnigi jätkuvalt iga päev päris muljetavaldava koguse piima ära. Saates maitseme aga mullidega piimajooki ja uurime, miks valmistatakse Tallinna külje all jooki, mis mekib kõige paremini hoopis iraanlastele. Räägime piimalugusid maalt ja merelt (hea küll, mereloomade piima inimesed eriti näppama ei kipu vist…) ja kuulame, mida räägib meile Sergei Melnik, kes toodab Kosel idamaist jooki nimega airan. Piim on jällegi üks nostalgiline jook. Kohe tulevad meelde suvi, päike ja heinamaa, pehme sai moosiga ja klaas külma piima. Samas ka esmaspäevad koolisööklas, õõvastava naha alla peitunud piima-klimbisupp ja tõeline põlvkondi ühendav õudusroog piima-aedviljasupp. Saates keskendume rohkem siiski sellisele piimale, mis teadlikult bakteritega kokku pandud. Airan on traditsiooniliselt külm keefirilaadne jook, mis koosneb jogurtist, veest ja soolast ning usutavasti pärineb see kusagilt Türgi kandist. Tänapäeval on see aga väga populaarne nii Balkanil, Lähis-Idas kui Kesk-Aasias. Saates saab aga teada, mis juhtub, kui jooki mekib eestlane, kes midagi sellist kunagi varem kohanud pole. Juttu tuleb ka kumõssist, tarasunist, piimaveinist ja piimašampusest. Lisaks jagame vaimuvalgust selle osas, milliseid imetabaseid piimajooke valmistasid vanad eestlased ajal, mil lehmad sugugi aasta ringi tonnide viisi piima ei andnud ning külmkapist ei osatud unistadagi. Külas on firma Lightfood üks osanik Sergei Melnik. Saadet juhivad Liisa Tagel ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Joogisaate “Vala välja” 27. osas on külas Liviko joogiarhitekt Hanna Kaur. Uurime, millised tööülesanded sellise tiitli taga peituvad. Hanna töövilju mekime mõistagi ka ja need viljad on sedapuhku õige värsked, sest Vana Tallinna nime alt on hiljuti välja tulnud… viin. Ja see ei ole veel kõik: proovime saates ära ka džinnitootmise jääkidest valmistatud (karastus)joogid. Hanna Kauriga jutlemiseks põhjusi jagub, ent neist esimeste seas on Liviko uus jook: Vana Tallinn Vodka. Nii et esmalt paar sammu ajas tagasi. Vana Tallinna likööri ajalugu ulatub 1962. aastasse. Juba aastaid on see üks esimesi jooke, mis välismaale minnes külakostiks haaratakse. Paljude jaoks seostuvad sellega erinevad paremad ja halvemad mälestused (mõnel neist on ilmselt kaaslaseks ka Sovetskoje Šampanskoje...). Vana Tallinna retseptiga tuli omal ajal välja legendaarne Liviko liköörikunstnik Ilse Maar ja ehkki üldjoontes me joogi sisu teame, hoitakse täpset retsepti tänini rangelt saladuses. Erinevaid Vana Tallinna versioone on aastate jooksul loodud nii- ja naasuguseid, ent nüüd on põhjust tõeliselt kõrvu kikitada: areenile astub Vana Tallinn Vodka. Liviko Distillery Editioni toote baas on liköör Vana Tallinn, tootmistehnoloogia London Dry stiilis destilleeritud džinni traditsiooniline meetod ja liigitub see maitsestatud viinaks. Võime kinnitada, et mitte ainult kirjeldus, vaid ka jook ise ajas saatejuhtide pead korralikult huugama. Eelkõige maitse- ja lõhnaomaduste, mitte kanguse või koguse tõttu, muide. Mõelge nüüd ise: lõhnab nagu Vana Tallinn, järelmaitse on nagu Vanal Tallinnal, aga ise on hoopis viin. Lähemalt nagu ikka, saates. Juhuks, kui kodus järele proovida tahame, lisame siiski juba siin paar võimalust serveerimiseks: a) klassikalise viinana pitsist puhtalt ja jahutatuna, b) toatemperatuuril likööriklaasist, et ka lõhnad kenasti mekkijani jõuaksid. Ent sellega ablaste saatejuhtide huvi veel ei piirdu, kuivõrd Hanna Kauri tegemiste nimekirja mahub veel palju huvitavat. Muu hulgas on ta välja töötanud keskkonnateadliku tootmislahenduse, kus karastusjoogi tooraine saadakse džinni tootmisest üle jäänud kraamist. Nii proovime kohapeal ära ka Re-Crafted Crafter’s Junibeeri alkoholiga ja alkoholita versioonid, räägime, kuidas tundub ja uurime, kuidas seda kõike ikkagi täpsemalt tehakse. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Kunagi eelkõige šotlaste ja iirlastega seondunud viskitootmine on juba ammu laia maailma seiklema läinud. Ülemaailmseid võistlusi võidavad tänapäeval näiteks nii Jaapani kui Taiwani viskid. 2019. aastal sai pudelisse aga esimene EESTI VISKI, mis valmis Moe Viinavabrikus. “Eesti on nüüd täie õigusega viskimaa,” kinnitab joogi master distiller Moe Viinavabriku juht Sven Ivanov. Moe viski valmis sealjuures vägagi põhjamaisest toorainest, tegemist on nimelt rukkiviskiga. “Traditsiooniline Šoti viski valmistatakse odralinnastest, kuid meie otsustasime koostöös Eesti viskiklubi presidendi Toomas Tiiveliga vaadata Ameerika poole, kus on populaarne just rukkiviski,” selgitab Ivanov. Viski nimega “Tamm&Rukis” on Moe Viinavabriku järjekordne panus nii kodumaa kui kogu maailma napsikultuuri. Viski tooraineks sai Eesti vanim talirukkisort “Sangaste”, mis nautis rahvusvahelist kuulsust juba õite ammu – kuldmedal 1880. aasta Pariisi maailmanäituselt ja hõbemedal 1893. aastal Chicagost pole just pahad saavutused (“Sangaste” seiklustest loe pikemalt näiteks Maalehest). Viina on sellest magusa mekiga väärikast rukkist juba omajagu aetud, 2016. aastal valmis temast aga viskidestillaat, mis läks tammevaatidesse küpsema. Ivanov räägib, et rukki viskiteoks sobivalt linnastamine ning sellest mõnusate maitseomaduste ja aroomidega alusnapsi kätte saada polnud sugugi lihtne. “Rukkiga tuli käia Sangastes rääkimas, teda palumas ja meelitamas, kuid lõpuks saime ikkagi oma tahtmise ja vaati läks meie arvates täiesti õige jook,” kinnitab Ivanov. Vaate sai kolm aastat tagasi Moes keldrisse 100, enamus väikesed 30-liitrised, kuid nende vahele ka suuremaid 190-250 liitriseid. On nii “süüta” ehk esimesel kasutusel värskeid burboonivaate, šerrivaate, kui muudki. -vaate, on aga ka šerrivaate ja veel muidki. Klassikalises suuruses 0,7liitriseid viskipudeleid villiti märjukest täis 776 tükki. “Esimene pudel läks muuseumisse, järgmised 99 rändasid Moes seifi ja ülejäänud on juba peaaegu müüdud,” räägib Ivanov. See tähendab, et huvilisi, kes veel enne viski valmimist ostmissoovi väljendasid, jagus. Kastide kaupa uhiuue viski kokku ostmise võimalust Moe vabrik sealjuures ei pakkunud. “Usun, et mingis väga eksklusiivses hinnas ja vormis jõuab see viski müüki ka Tallinna Lennujaama,” lisab Ivanov. Laiemale publikule saab Moe viski aga kättesaadavaks võib-olla alles 2024. Aastal, mil valmib uus laar. Mida on aga arvanud Moe rukkiviskist korüfeed? “Enamus on pidanud meie esimest tulemist õnnestumiseks,” rõõmustab Ivanov. Suureks tunnustuseks peab ta sedagi, et viskiklubi liikmed, kes on ju kõik oma ala eksperdid, on istunud Moe viskiga maha ja seda nii mõnegi pudeli ära joonud. “Järelikult istus,” teatab Ivanov. Joogisaate lindistuseks olid stuudios Eesti viskit välja valamas joogi looja Sven Ivanov ja aplalt jooki mekkimas saatejuhid Keiu Virro, Liisa Tagel ja Martin Hanson. Aromaatse ja ausa maitsega viski võimalikku poelettidele jõudmist tuleb küll veel mitu aastat oodata, ent oodata tasub. Kui tootjal jõudu jätkub, on Eesti viskil kindlasti potentsiaali olla järgmisel kümnendil meie aken maailma. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile aadressil vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Aastavahetuse-eelse saate puhul julgeme häbenemata kasutada sõna “eksklusiivne”, sest mida muud üks joogisaade olla saab, kui välja valatakse aastakäigu-šampanjad? Täpselt aasta tagasi salvestasime kõige esimese “Vala välja” saate, kus vahuveinide maailmas aitas meil teed rajada Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Seekord julgeme saate puhul aga öelda, et see on suisa eksklusiivne. Nimelt on meil külas Eesti Sommeljeede Erakooli õppejõud, sommeljee Igor Sööt, kelle erihuvide hulka kuuluvad muu hulgas ka šampanjad. Räägime neist kõike, mida on tarvis teada. (Muidugi ka sellest, kas tõesti odavamalt sama kvaliteeti kätte ei saa?) Ise proovime aga eranditult aastakäigu- ehk vintage-šampanjasid. Maitseme järgnevaid jooke: Champagne Lallier Brut Grand Cru 2010, Cossy Cuvée Vieilles Vignes-Montagne de Reims Millésimé 2009 ja Cossy Cuvée Sophistiquée-Montagne de Reims Millésime 2009. Arutame, kuidas maitsevad ja kas on oma hinda väärt. Veel vihjeid: stuudios on laual nii dekanter (Jah, selgus, et sedagi võib šampanjat juues vaja minna. Olime igati üllatunud.), Cossy kui Lehmanni šampanjaklaasid (kas päriselt on mingi vahe, millise kujuga klaasist juua?). Igor Söödi enese veinilugu algas umbes 15 aastat tagasi, mil ta veinidest veel suuremat lugu pidada ei osanud. 2006. aastal tutvus ta aga Lõuna-Prantsusmaal rosé veiniga (ja leiab, et see ongi kõige lihtsam tee veinide juurde) ning peagi tõi ta neid juba ise Eestisse. Šampanja-armastuseni läks aga veel veidi aega. “Pidasin seda hapuks solgiks,” tunnistab Sööt. Nüüd leiab ta, et ehk polnud tookord juhuslikult kätte sattunud ka kõige paremad tootjad ja kohe kindlasti mitte vintage šampanjad. 2010. aastal asus ta aga sommeljeeks õppima ja pärast seda oli ta veinide osas lõplikult müüdud. Selleks, et saada aimdust, kui palju on eri stiile, maitseid ja lõhnu, ei ole muud varianti, kui maitsta, maitsta, maitsta, ütleb Sööt. Mis vahe on aga vintage ja non-vintage šampanjadel? Jällegi: lähemalt kuulete juba saates! Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile kirjalikult, aadressil vala@delfi.ee! Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Tahaks nautida nüansirohket jooki, mis toob mälusoppidest esile nostalgilisi mälestusi ja kannab endas nii kasvukoha pinnase, ilmastikuolude kui laagerdumisaastate aroome? Arvate, et siis tuleb võtta ligi üks vein? Mitte ilmtingimata, ka tee pakub kõike seda! Seekordses joogisaates „Vala välja“ on meil külas Timo Einpaul, kes töötab teepoes Chado ning tutvustab tee põnevat maailma. Mekime mitut õige erineva valmistusviisi, maitsete ja mõjuga jooki ning uurime, kuidas need sünnivad ja kuidas neid kodus kõige paremini valmistada. Timo enda teekond tee juurde sai alguse juba teismeeas, kui paljud veel eelkõige odava veiniga sõprust sõlmivad. Tema aga avastas järk-järgult, mida kõike võib pakkuda tee – maitseid, aroome, vestlusi, mõtteid, vaikust ja veel palju muud. Nüüd tutvustab ta teemaailma ka kõigile huvilistele ja külastab aegajalt ka Taiwanil asuvat Global Tea Huti, kus elab teeõpetaja Wu De, kes tegeleb Cha Dao ehk tee teega. Kas teie teatsite, et Tallinnas (ja tegelikult ilmselt mujal ka), leidub inimesi, kes käivad kord nädalas kambakesi vaikuses teed joomas? Kuidas valida vett? Kuidas leida endale oma tee? Aga kuidas ühest taimest saab nii palju erinevaid jooke? Saates maitseme matchat, pu-erhi, matet, mis pole sugugi tee ning veel üht-teist. Lisaks tutvume huvitava varustusega, mida ühe tõelise tee-entusiasti kodus leiduda võib. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile kirjalikult, aadressil vala@delfi.ee! Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Joogisaate “Vala välja!” 24. saate teema on igihaljas ja talvest talve korduv: millised on selle külma aastaaja parimad hõõgveinid? Kas valida alkoholiga või alkoholita toode? Kas eelistada viinamarjaveini baasil tehtud glögi või marjamahlapõhist? Eesti- või välismaist? Proovime eetris vastata! Kes magusaid kuumasid veine ülemäära ei hinda, saavad seekordses saates pisut aimdust hõõgveinide ajaloost ja kuulevad nii mõnegi jabura loo, mis veinimaailmast korraks sootuks eemale triivivad. Ent hõõgveinisaade ei möödu mõistagi degusteerimiseta. Oleme palunud külla inimesed, kelle arvamust usaldame: koha mikrofonide ees võtavad Toidutare juht Manona Paris ja Nami-Nami retseptiveebi asutaja Pille Petersoo. Hõõgveinide ajalugu on aga pikk, kääruline ja aukartustäratav. Esimest korda mainiti kuumaks aetud ja vürtsidega täiendatud veini näiteks juba 2. sajandi Roomas. Pole ime, et traditsioon levis: roomlased jõudsid ju mööda tervet Euroopat ringi kolada. Inglismaa kokaraamatute esimese märke hõõgveinist leiab aga 1390. aastal. 16. sajandil räägitakse glögist juba Rootsis, kus see on saanud suurriigi traditsioonide osaks. Lõbus seltskond mekib kokku kuute glögi: kolm neist alkoholiga ja kolm ilma. Alkoholivabadest veinidest on rivis Blossa alkoholivaba glögi Rootsist, Vihula Mõisa õunaglögi Eestist ning Eestist on ka Loodusvägi metsmustika-mustasõstraglögi. Alkoholiga jookidest valame välja Blossa glögi, lisaks Loimu glögi Soomest ja Karoliina hõõgveini Eestist. Jooke kümne palli skaalal, tulemused on allpool. Põhjusi, miks just selline paremusjärjestus kujunes, kuulete lähemalt saatest. Alkoholivabad glögid: Vihula Mõisa glögi (alkovaba): 24 punkti Blossa glögi (alkovaba): 21 punkti Loodusvägi glögi (alkovaba): 21 punkti Alkoholiga glögid: Loimu glögi: 31 punkti Blossa glögi: 28 punkti Hõõgvein Karoliina: 19 punkti Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel www.facebook.com/valavalja ja Instagramis www.instagram.com/vala_valja_podcast

Siider joogina pole meiekandi rahvale kuigi omane rüübe. Õunaveini on siingi alati tehtud, kuid seda selliselt, et tulemus oleks ikka võimalikult kange. Selleks uhati magusale mahlale suhkurt veel hoolega sisse. Kuna siider on mahe ja kerge jook, siis külmas kliimas vajame ikka kangemaid “rohtusid”, on arvamus. Selles olukorras võttis üks Eesti mees kätte ja hakkas valmistama just seda kerget, naturaalselt käärinud jooki, mis küll vikatina pikali ei vea, kuid maitsetelt saab vastu vahel ka kerglasematele šampanjadele ja muudel vahustele jookidele. Aastatega on tootmine kasvanud, jooke toodetakse palju ja erinevaid, maitselt üks parem kui teine. Jaanihanso siidritalu peremees ja asutaja Alvar Roosimaa tuligi joogisaate “Vala välja!” stuudiosse, et rääkida sellest, kuidas kodumaja ees kasvanud õunapuust sündis imehead jooki andev siidritalu, miks meil varem pole siidrit sarnaselt tehtud, kust tuli talle ja perele siidritegemisteadmised ning miks teeb Alvar siidrit selle kõige keerulisemal meetodil. Kuulake saadet ja saate teada kõigest, mis ühe siidritalu tegemiseks vaja läheb. Lisaks mekkisime stuudios ka mitut Jaanihanso jooki, neist kõige põnevam oli galantse ja kelmika mekiga uhiuus pirnisiider. Mis muud, kui valame välja! Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile kirjalikult, aadressil vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel: www.facebook.com/valavalja

Laupäeval toimub Põhjala tehases Koplis maailmas palju furoori löönud Musta Toidu Festival. Kokku tulevad nii toidu kui joogimeistrid, kes kõik on oma toidud värvinud mustaks. Mõelge, mis juhtuks, kui kõik maailma toidud ja joogid oleksid mustad? Ei muud, kui, et me ei suudaks enam silmadega eristada banaani ja mootoriõli, džinn toonikut ja lamba tartar’i. Nii ongi Musta Toidu Festival loodud selleks, et mässata inimeste mõistusega, väänata paigast tavalise arusaamad toidust, joogist ja söömisest. Joogisaate “Vala välja!” stuudios oli taaskond podcast’i suur sõber, baarmen Andrei Kazakov, kes selgitas, miks värvida oma kokteilid mustaks, kuidas seda teha ning mida nad ise oma uue baariga festivalil pakkuma hakkavad. Andrei on festivalil kohal, pakub kokteile, musti kokteile. Edasisi jutte kuulake juba aga joogisaatest! Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile kirjalikult, aadressil vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel: www.facebook.com/valavalja

Sel korral uurime saates “Vala välja”, kuidas Tallinna ja Tartu Erinevate Tubade Klubis veini ja filme kokku klapitatakse. Viis lühifilmi, viis veini, lisaks mõlema taustalood. Nii näeb üks Veinikino seanss lühidalt kokkuvõetuna välja. “Filmidel ja veinidel on palju ühist. Iga film räägib meile uue loo, mis eristub žanri, meeleolu, visuaali ja lõpplahenduse poolest. Samuti on igal veinil rääkida oma lugu: värvuse, aroomi ja maitsemeelte kaudu,” väidetakse Veinikino tutvustuses. Saates on külas Veinikino filmiprogrammi koostaja, animafilmitegija Priit Tender ja sommeljee Helen Põder. Vaatame meiegi filme (mis podcasti-eetrist ei paista, mis teha, küll aga saab iga huviline neist aimu treilerite põhjal) ja mekime nelja veini, mis eelnevates Veinikinodes on olnud. Priit ja Helen räägivad lähemalt, kuidas ühest õhtust võib saada midagi, mis ärgitab ja avardab erinevaid meeli ja mille puhul (nagu veinidega ikka) pole mitte väheoluline osa ka heal seltskonnal. Järgmised Veinikinod toimuvad 20. novembril Tallinnas ja 21. detsembril Tartus! Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile aadressil vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel www.facebook.com/valavalja.

Joogisaate “Vala välja!” järjekorras 19. saate külaliseks on meie kauaaegne sõber, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Kaasa toob ta häid uudiseid, nimelt toimub 11. novembril 2019 järjekordne maitsepidu ehk Eesti joogifestival. Juba kolmandat korda toimuval festivalil on taas kohal Eestis toodetud jookide paremik. Sinna kuuluvad nii veinid, õlled, siidrid, kangemad napsid kui ka mittealkohoolsed joogid. Enam kui 50 eksponaati on Kultuurikatlas koos vaid üheks päevaks. Kui esimesel aastal näis isetekkeline fookus olevat eelkõige maitseviinadel ja likööridel ning teisel aastal Eesti džinnil, siis seekordsel festivalil tuleks hoida silm peal (ja suu lahti) kohaliku veini mekkimiseks. “Festivalipäev ei ole mitte maraton, vaid umbes kaks maratoni, sest toimub nii palju,” räägib Markii, kes soovitab tulla terveks päevaks ja rahulikult kõigega tutvuda. Ning vahepeal mõistagi vett vahele võtta. Lisaks võimalusele mekkida Eesti hetke parimaid jooke on toimumas ka palju muud: muu hulgas kuulutatakse välja White Guide Eesti parimad restoranid, kokteilivõistlusel osalejad peavad joogid kokku segama festivalialalt leitavast ning valitakse ka Eesti selle aasta cicerone. Juba aastaid on Eestile omade inimeste hulgast õllesommeljeed valitud, ent sel aastal on festivali korraldajad otsustanud minna rahvusvaheliseks. Võistlema on kutsutud ka põhja- ja lõunanaabrid. Ent keda valitakse, kui valitakse parimat cicerone’t? “Cicerone tähendab rahvusvahelises joogilingos õllesommeljeed, kuid tegelikult on see midagi palju enamat,“ selgitab Kristjan Markii. “See inimene on õlletundja, õllesoovitaja, õllekelner ja õllegurmaan. Festivalil saab kõikide ees selgeks, kas eestlased saavad hakkama ka kangemas ja välismaises konkurentsis.” Piletid festivalile on vabalt kõigile saadaval. Festivali uksel antakse pileti soetanutele klaas ja joogikupongid. Kuponge saab nende otsa saamisel ka juurde osta. Seda, kas üleüldse kuponge mekkimise vastu küsida, on aga iga eksponendi otsustada. Festivali kohta uuri lähemalt Eesti Sommeljeede Assitsiatsiooni kodulehelt või facebookist aadressil https://www.facebook.com/events/477188729499173/. NB! Rõhutamist vajab, et joogisaade ja selle tegijad ei propageeri joomist, meie eesmärk on edendada Eesti joogikultuuri ning panna inimesed mõtlema, mõtestama ja valima seda, mida nad joovad. Sõbrad, alkohol kahjustab teie tervist! Olge mõõdukad, olge maitsekad ja olge mõnusad! Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palune saata aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel: www.facebook.com/valavalja