Peep Pahvi ajahüpped

Endine kergejõustiklane Ksenija Balta rääkis „Peep Pahvi ajahüpete“ järjekordses osas oma keerukaks kujunenud karjäärist. Ksenija Balta karjääri mõjutasid vigastused, kuid erakordset tahtejõudu ilmutades, suutis ta end tippu tagasi murda. Oma tegemistele tagasi vaadates, suhtub ta juhtunusse nagu paratamatusse. „Kui kardate vigastusi, ärge tehke tippsporti. Vigastused on nagu sinu parimad sõbrad, kellega peab õppima läbi saama,“ nendib ta. Balta karjääri tipphetkedeks olid kaugushüppes sise EM-i kuld ning olümpiamängude kuues koht. Tagantjärgi ei soovi ta endas urgitseda, kas tal õnnestus saada endast kätte maksimum, kuid on veendunud, et seitsme meetri pikkune hüpe oli jõukohane. Balta räägib ka kooselust treener Andrei Nazaroviga ning lahkab kaugushüppe olemust.

Endine käsipallur ja nüüdne treener Risto Lepp rääkis „Peep Pahvi ajahüpped“ järjekordses osas karjääri jooksul ette tulnud keerdkäikudest. Risto Lepp jõudis karastuda nüüdseks kadunud hoovispordis, kuid väikesest peale on ta isa Jüri Lepa juhendamisel tegelenud käsipalliga. Noore mehena jõudis ta Eesti koondisse ja jõudis mängida ka mitmetes välisklubides. Lepa sõnul oli ta noorena kohusetundlik trennimees, ent samas ei hoidnud ta end ka pidudelt kõrvale. „Reede tegin enne peole minekut kodus kätekõverdusi, et trenn saaks tehtud ja oleksin ikka vormis,“ meenutas ta. „Olin väga tõsise suhtumisega ning hiljem mõtelnud, et miks küll teistel polnud noorena sellist suhtumist. Äge olnuks mängida koos kuttidega, kes kõik tahavad.“ Lepp kuulus Eesti koondise põlvkonda, kellelt oodati suuri tegusid, kuid loodetud tulemuseni ei jõutud. „Lõppviimistlus jäi tegemata. Staarid Dener Jaanimaa ja Mait Patrail on head individualistid, aga neid ei suudetud meeskonda integreerida,“ hindas ta ning viitas ka mitte just kõige suuremale ühtsusele. „Koondis koosnes erinevatest leeridest, olime omavahel kodus rivaalid.“ Risto Lepp on oma perekonnast juba teine inimene, kes selles saates osaleb. Mõned aastad tagasi oli külaliseks tema isa Jüri Lepp.

Legendaarne rallimees Margus Murakas rääkis „Peep Pahvi ajahüpete“ järjekordses osas oma kirevast rallimehe karjäärist. Koerus kasvanud ja sealses Volgade kapitaalremondi tehases oma järge oodanud autodega sõitma õppinud Margus Murakas rääkis sellest, kuidas ta viimasel hetkel jõudis võita Nõukogude Liidu meistrivõistluste medali. „Kuna jäime ALMVÜ treilerist maha, sõitsime rajaga tutvumise- ja võistlusautoga ise Venemaale kohale,“ meenutas ta absurdimaigulist detaili. Kuula ja vaata, mida Murakas rääkis Eesti ralli konkurentsist, WRC-autoga sõitmisest ning sellest, miks ta siiani võistlustel osaleb. Juttu oli ka karmi spordialaga kaasnevast hirmust ja õnnetustest.

Pärast pikka pausi naasnud videopildiga podcastis „Peep Pahvi ajahüpped“ rääkis korvpalli maailmameister Heino Enden oma karjääri põnevamatest hetkedest. Heino Enden meenutas esimesi kokkupuuteid kultuslikus staatuses olnud Tallinna Kaleviga ning seda, miks mööda allakäigutreppi Nõukogude Liidu meistrivõistluste esiliigasse langeti. „Uus põlvkond tahtis, trennigi tehti palju, aga materjal polnud päris see,“ hindas ta. Kui Enden otsustas maailmameistrina liituda Moskva CSKA meeskonnaga, püüti teda kättemaksuks mustata. „Kui oli juba teada, et lähen Moskvasse, tehti Tallinnast sinna kõne ja räägiti, et Liidu koondise laagrite vahelisel ajal ma joon ja tõmban l******ga ringi,“ rääkis ta ning lisas, et pahatahtlik vale ei suutnud tema karjääri rikkuda. Kuula ja vaata, mida Enden rääkis Nõukogude Liidu koondisest, kaheksakümnendatel põnevust pakkunud Kaunase Žalgirise ja CSKA vahelisest duellist, elust Moskvas ning üürikeseks jäänud treenerikarjäärist!

Tänavu kevadel 84. sünnipäeva tähistav Märt Kermon töötab endiselt korvpallitreenerina. Ta ei plaani veel lõpetada. Sporditeemalises videopildiga podcastis räägib legendaarne korvpallitreener Märt Kermon sellest, milline nägi välja korvpallitreening eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel. Lisaks meenutab ta aega ajaloo sügavaimas kriisis olnud Tallinna Kalevi peatreenerina, tööd kunagises spordikoolis, TSIK-is ja hiljem juba tänapäevastes klubides. „See, et treeninggruppidest said huvialaringid ja spordimeisterlikkus jäi tagaplaanile, rikkus asja ära,“ võrdles ta aastakümnete tagust ja tänapäeva noorte korvpalli.

Endise kuulitõukaja Ants Kiisa karjäär pakkus hulgaliselt värvikaid seiku, kuid sai vigastuse tõttu liiga kiire lõpu. Noore poisina maalt Tallinna tulek lõppes Ants Kiisa jaoks koolist välja heitmisega. Spordimehe tahtmist see ei murdnud ning ta jätkas tippu pürgimist. Värvikaid seiklusi pakkus kuulitõukaja viibimine nõukogude armees ning selle käigus Bakuu rahutuste keskmesse sattumine. Üheksakümnendate alguse keerulisel ajal tähendas aga tippspordis rassimine seda, et ühe sponsori käest sai ta raha asemel kordi kuus suure lihakänaka. Omapärane on seegi, kuidas Kiisa tõukas USA-s Atlanta olümpiaks valmistudes kuuli tavalises linnapargis jalutavate inimeste vahel. Olümpia starti ta aga ei jõudnudki. Kuula Ants Kiisa meenutusi sportlasaastastest ning tema nägemust tänapäeva treeneri tööle.

Merike Anderson mängis klubikorvpalli Euroopa kõige kõrgemal tasemel, ehk Euroliigas. Pika karjääri jooksul jõudis ta mängida paljudes riikides. Nagu ikka, pakkus värvikaid mälestusi Venemaal veedetud aeg, kus naiskond sõitis tihti mängudele rongiga. Kuulates ja vaadates saab teada ka seda, mille eest teenis Anderson karmi karistuse Belgias mängides ja palju muud huvitavat. Juttu tuleb ka Eesti naiste korvpalli seisust veerand sajandit tagasi ja praegu ning sellest, mis on praeguse madalseisu võimalikud põhjused ja kuidas olukorda parandada.

Sporditeemalise videopildiga podcasti uue hooaja avasaates räägib endine võrk- ja rannavõrkpallur ning nüüdne tipptreener Rivo Vesik oma karjääri värvikatest seikadest.

Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju rääkis videopildiga sporditeemalises podcastis maailma spordi kõige olulisema võistluse telgitagustest. Martii Raju esimene olümpia oli 1996. aastal Atlantas. Kolmel esimesel aastal tegutses ta Eesti delegatsiooni juhi abina, pärast seda on ta olnud olümpiatel Eesti koondise kõige tähtsam mees, kes teab olümpiast ja olümpia külas toimuvast sisuliselt kõike.

Endine Eesti koondise jalgpallur Tarmo Kink rääkis videopildiga sporditeemalises podcastis oma kirjust mängijakarjäärist. Noore mängumehena tippklubisse Moskva Spartakisse siirdunud Kink elas Venemaal üle emotsionaalselt keerulisi hetki. Kirjuks kujunes ka edasine karjäär, mis viis teda jalgpalli jumaldavasse Inglismaale ning mitmetesse Euroopa mõistes väiksematesse klubidesse. Suur roll oli tal ka Eesti koondise seni edukaimas valiksarjas.

Kaheksakümnendatel aastatel Eesti ja Nõukogude Liidu rallisõitjate paremikku kuulunud Raido Rüütel räägib sporditeemalises videopildiga podcasti uues osas oma karjääri värvikatest seikadest. Juttu tuleb sellest, kuidas ta käis Vana Tallinna pudelite ja muu kraamiga Venemaal varustust hankimas, miks ja kuhu tuli ära anda välismaal võisteldes teenitud preemia ning milline oli rallimehena tema olemus. Juttu tuleb ka hilisemast Kalevi Suursõidu korraldamisest ja selle sündmuse hääbumisest.

Endine tipptasemel korvpallikohtunik Atso Matsalu räägib sporditeemalises videopildiga podcastis viimasel ajal palju kõneainet pakkunud korvpallikohtuniku tööst. Matsalu alustas kohtunikutööga juba kaheksakümnendatel ning jõudis enne taasiseseisvumist vilistada ka Nõukogude Liidu meistrivõistluste esiliigat. Hiljem vilistas ta Euroopas koondiste ja eurosarjade kohtumisi. Matsalu kirjeldab kohtunike otsuste langetamist, neile osaks saava kriitika talumist ja kogu selle tegevusega kaasnevaid pingeid. Ühtlasi räägime ka kohtunike „külmkappi“ panemisest ja selle avalikustamist.

Gregor Arbet räägib sporditeemale videopildiga podcasti järjekordses osas Eesti korvpalli vastuolulise põlvkonna teekonnast kunagiste Nõukogude Liidu meistrite asendamisest, mis viis läbi mudaliigasse kukkumise lõpuks EM-finaalturniirile. Mõistagi tuli juttu ka paarkümmend aastat tagasi koondise peatreeneriks olnud Heino Endeni kurikuulsast ütlusest, et uue põlvkonna mängijad, nende hulgas ka Arbet, on beibed. Vaata ja kuula, mida Arbet nüüd sellele vastas ning tee kaasa rännak läbi mängumehe paarkümmend aastat kestnud karjääri.

Endine suusataja, nüüdne Eesti meeste koondise eestvedaja ja sisuline peatreener Aivar Rehemaa, rääkis videopildiga sporditeemalises podcastis oma pikast karjäärist, mille sisse jäid Eesti suusatamise kuldajad, kui ka dopingusaagast tingitud langus ja kogu spordiala põhja vajumine.

1985. aastal odaviskajana esimest korda Nõukogude Liidu koondisse jõudnud ja järgnevatel aastatel tiitlivõistlustel osalenud Marek Kaleta meenutab sporditeemalises podcastis toonaste tippkergejõustiklaste elu. Esmalt pidi ta kohanema Nõukogude Liidu koondise tiheda kadalipuga, hiljem pidi ta saama hakkama taasiseseisvunud Eesti koondise kitsamates oludes.

2004. aastal külgvankritega motokrossi MMil pronksmedali võitnud Are Kaurit tunnistab, et kolmerattalise monstrumiga kihutamine ja hüppamine tekitas paratamatult hirmu. „Kes hirmu ei tunne, on pigem hull,“ leiab ta.

Maret Ani tennisekarjäär tipnes WTA edetabeli 63. kohaga. Sporditeemalises podcastis räägib ta sellest, miks ei õnnestunud tal veelgi kõrgemale jõuda. „Mind pidurdas see, et ma ei saanud iseendaga hakkama. Ma ei suutnud väljakul olles oma emotsioone maha suruda,“ rääkis ta. Kuula, mis tekitab Anile tagasi vaadates piinlikust ning kuidas ta kirjeldab tennisisti sisemisi pingeid ja mõtteid mängu ning pallivahetuse ajal. Lisaks on juttu sellest, kuidas ta noore tüdrukuna Itaaliasse kolides sealse eluga kohanes, milline on tennisisti igapäevaelu, kuidas ta mäletab enda ja Kaia Kanepi konkurentsi ning kuidas hinnata karjääri jooksul auhinnarahana võidetud rahasummat.

Rally Estonia peakorraldaja, endine rallisõitja Urmo Aava rääkis videopildiga sporditeemalise podcasti järjekordses osas sellest, kuidas temast sai MM-sarjas võistelnud rallimees ning miks ei õnnestunud tal kordagi tõusta MM-rallil poodiumile. Samuti on juttu sellest, mida sportlaskarjäär talle edaspidiseks eluks andis.

Elus mitmeid kannapöördeid teinud Johan Kärp tegi seda, millest ta ei osanud ka ise unustada. Pärnu Sadama korvpallimeeskonna omanik Johan Kärp müttas noorena ka ise palliplatsil, kuid suurt mängijat temast ei tulnud. Aastakümneid hiljem meeskonna eestvedajana Eesti korvpalli tippu tõusnud Johan Kärp meenutas, et tema karjäär tipnes TSIKis õppimisega. „Maamees tuli linna, eks ma andsin ahvatlustele natuke alla,“ tunnistas ta. „Tegime ära asjad, mida tegelikult ei peaks sellises vanuses tegema. Need aastad olid minu jaoks paras elukool.“ Kärp räägib sporditeemalises videopildiga podcastis sellest, kuidas ta pärast mitmeid keerdkäike jõudis Pärnu korvpalli suurimaks veduriks. „See on töö, kus pead kogu aeg kõigile meeldima. Olen valinud ameti, kus käin kogu aeg kerjamas ja selle kerjatud raha jagan kohe laiali. Väga mõnus see pole, aga keegi peab olema see loll, kes sellist asja teeb,“ rääkis ta. Kuul ja vaata, mida rääkis Kärp oma nooruspõlvest, kooli direktori ametist, noorte treenimisest ja Eesti meistermeeskonna ehitamisest.

Viievõistluse Euroopa meister, kolmedel olümpiamängudel osalenud Imre Tiidemann rääkis sporditeemalises videopildiga podcastis sellest, kuidas ta 1991. aasta sügisel, pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist veel Nõukogude Liidu juunioride koondises MMil võistles. Saatest tuleb välja, miks ta seda tegi ning muuhulgas tunnistab ka seda, et koondisse pääsemiseks maksti tema eest altkäemaksu. „Abi tuli Eestist. Eks ma midagi teadsin, aga minu asi oli teha sporti ja mitte sekkuda,“ märkis ta. „Venemaa treenerid olid kahe vahel, kas võtta mind või mitte. Nad pelgasid, et kohale jõudes keeldun ma nende eest võistlemast ja siis neil pole võimalik võistkonda välja panna.“ Tiidemann räägib ka viievõistluse mitmekesistest treeningutest, sellest, kuidas ta 15 aastat tipptasemel võistluskarussellis tiirles ja sellest, kuidas televisiooni huvides tema meelisala pidevalt muudetakse. Endise sõjaväelasena räägib ta ka sellest, kui nõrgad noormehed tänapäeval Eesti kaitseväkke tulevad.

Krossisõitja Aadu Sikk jõudis kõigest 21-aastasena sotsialismimaade Sõpruse karikavõiduni ning ees ootas tehasesõitjana hooaeg MM-sarjas. Paraku kukkus maailm tema jaoks kokku enne, kui tipptasemel karjäär õieti alatagi sai. Legendaarne krossimees räägib videopildiga sporditeemalises podcastis sellest, kuidas ta noorelt jõudis Nõukogude Liidu koondisse ja kuidas ta sealt ootamatult välja lükati. Lisaks on värvikate seikade kirjeldustega vürtsitatult juttu Sakust pärit poisi sirgumisest krossisõitjaks ja tema hilisemast karjäärist Eestis ja veteranide hulgas.

Laskmise kolmekordne maailmameister Inna Rose rääkis sporditeemalises videopildiga podcastis sellest, kuidas üks Siberis sündinud ja Eestisse saabudes puukuuris elanud tüdrukust sai tiitlitega pärjatud laskur. Rose rääkis oma teekonnast Nõukogude Liidu koondises: treeningulaagrite karmist korrast, tiitlivõistlustel raha kokkuhoiust, Los Angelise olümpiale mittesõitmisest ninglõpuks vastuolulisi tundeid tekitanud Eesti koondisest ja Barcelona olümpiast.

Laskesuusatamise seitsmekordne maailmameister Kaija Parve tunnistab, et tema põhiline motivaator oli soov võita. Kaija Parve käis noore naisena läbi Nõukogude Liidu koondise kadalipust ning jõudis viiel aastal järjest laskesuusatamise MMile. Alati naasis ta sealt kuldmedaliga. Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas meenutab ta oma teekonda. Esilagu legendaarsete Aita ja Tõnu Pääsukese grupis murdmaasuusatajana ja hiljem juba tipptasemel laskesuusatajana. Ta tunnistab, et trenni tuli teha väga tugevalt: „Kui tegid trenni, siis nägid tulemust. Tegime kogu aeg trenni, trenni ja trenni ning siis kord aastas saime MMil tõestada, milleks võimelised oleme. Nüri nühkimine.“ Kaija Parve räägib ka enda suhtest püssiga, Nõukogude Liidu koondise poliittundidest ja paljust muust.

„Teadmatus, pettumus, tühi tunne…“ kirjeldas Allar Levandi emotsioone, mis valdasid teda Calgary olümpia kahevõistluse meeskonnavõistluse järel. Dopinguproovidega tekkinud segaduse tõttu, pidi ta teesklema kõhuvalu ja võistlemisest loobuma. „Kõik olid šokis, ülemused materdasid üksteist kõvasti, et mis nüüd toimus,“ rääkis Allar Levandi videopildiga sporditeemalises podcastis. Ta kirjeldas, kuidas Eesti spordi üks kummalisemaid sündmusi toimus ja mis oli selle põhjuseks. Lõpuks Calgary olümpia individuaalvõistluses pronksi saanud Levandi kirjeldab kahevõistlejate elu läbi kolmede olümpiamängude ning lahkab ka oma neljandat olümpiat, kus ta osales Eesti koondise peatreenerina.

Tõnu Soomer pani võidusõidukarjäärile aluse noore poisina isa autoga teedel ja tänavatel kihutades. „Minu vundament tuleb sealt, nagu kurjamist,“ sõnas ta. Võidusõitja Tõnu Soomer räägib videopildiga sporditeemalises podcastis sellest, kuidas ta sirgus kaheksakümnendatel aastatel võidusõitjaks. Esilagu rallisõitjatest vaimustunud nooruk armus pärast esimest kogemust hoopis ringrajasõitu. Soomer räägib värvikaid lugusid ringrajasõitjate elust Nõukogude Liidu ajal ja pärast Eesti taasiseseisvumist. „Sellel ajal võidusõitjad meeldisid naistele ka, mis on oluline osa,“ rääkis ta. „Selleks, et muljet avaldada, tehti palju lollusi ja pulli.“ Oma karjääri tipphetkeks peab ta koos kunagise tippärimehe Andres Bergmanniga Rootsis toimunud ringraja sarjas osalemist. Soomer räägib ka sellest, kui valus hoop oli Bergmanniga seotud äride pankrott ja sellega seoses suure hooga käivitunud projekti katkemine. Mõistagi on juttu ka Tõnu Soomeri pojast Hannesest, kes üritab läbilööki motoringrajal.

Kümnevõistluse endine Eesti rekordiomanik Sven Reintaki karjäär katkes mitmevõistleja jaoks parimas vanuses, kõigest 26-aastaselt. Pärast ränka vigastust üritas ta veel tagasi tulla, kuid see ei õnnestunud. Sporditeemalises videopildiga podcastis räägib noorte ja juunioride klassis mitmevõistluses Nõukogude Liidu tasemel säranud Sven Reintak sellest, kuidas ta eksituse tõttu sai spordikooli õppima, kuidas seal kiiresti arenes ning miks ta ei jõudnud täiskasvanute hulgas päris tippu. Reintak kirjeldab, kuidas elas Nõukogude Liidu kergejõustiku koondislane ning arutleb selle üle, miks tabas teda aastate jooksul nii palju vigastusi. Ta tunnistab, et sportlase saatuses mängis suurt rolli ka oskamatus öelda "ei".

Indrek Sei on võitnud medaleid lühiraja ujumise EM-võistlustelt ja valitud 1993. aasta meessportlaseks, kuid tema karjääri üks valusamalt meeldejäävaim hetk oli Sydney olümpial. Supervormis olnud eestlase võistluse rikkusid kaks purunenud trikood. „Kui sellele teemal kusagil nalja tehase, naeran kaasa läbi pisarate. Ma ei ütle, et oleksin medalini jõudnud, aga finaali mees oleks ma olnud igal juhul,“ sõnab Sei. Sporditeemalise videopildiga podcastis räägib Sei värvikalt elust toonase TSIK-i õpilase ja Nõukogude Liidu koondise süsteemis. Juttu tuleb ka medalivõitudest ja sellest, miks ei õnnestunud tal kolmel olümpial oma võimaid maksimaalselt realiseerida.

Vehklemistreener Helen Nelis-Naukas on kirglik ja emotsionaalne inimene. Ta on võimeline kasvatama väikesest lapsest päris tšempioni, kuid oma olemuse tõttu satub ta tihti ka skandaalidesse. Sporditeemalises videopildiga podcastis räägib Nelis-Naukas sellest, kuidas ta oma isa Endel Nelise jälgedes sai vehklemistreeneriks ja miks ta ise sportlasena tippu ei jõudnud. Ta räägib ka sellest, mida on vaja, et jõuda spordis tippu ning milliseid emotsioone õpilaste võidud temas tekitavad. Juttu on ka sellest, kuidas suhtuvad õpilased ja nende vanemad temasse kui treenerisse ning arutletakse ka Nelis-Naukast saatvate skandaalide ning mõistagi ka tema kuulsaima õpilase Katrina Lehisega lahkumineku üle. Nelis-Naukas leiab, et meedia pole neid teemasid käsitledes õigesti käitunud. „Kaua meedia kisub vanu asju üles? See on inetu. Aitab, läheme edasi!“ lausus ta.

Pavo Raudsepp soovis saada Eesti suusaliidu presidendiks, kuid ainsa kandidaadina ei osutunud ta valituks. Mõneti süsteemiväline tegelane oli ta ka paarkümmend aastat tagasi Eesti suusakoondises. Videopildiga sporditeemalises podcastis leiab ta, et oli isegi hea, et peatreener Mati Alaver suusasprindist ei huvitunud ja teda ei seganud. Omavahelist mõistmist neil polnud. Tänapäeval metsaärimehe töö kõrvalt õhtujuhi ja showmehena tegutsev Raudsepp meenutab elu toonase TSIKi Otepää filiaalis ja keerulist teekonda Eesti koondisse. Ta selgitab ka seda, kuidas temast sai Eesti suusasprindi pioneer, kes jõudis välja MK-sarja poodiumile. Raudsepp avaldab ka enda sõnul pommuudise, et on üks video, mida ta palus selle omanikul enne Raudsepa 50. sünnipäeva mitte avaldada. Video avaldamine võib tekitada ärevust paljudele paarkümmend aastat tagasi Eesti suusatamise ja laskesuusatamise tipus olnud sportlastele.

Marko Kristal oli esimene Eesti jalgpallur, kes jõudis koondises saja mänguni. Ühtlasi oli ta Euroopa jalgpalluritest noorim, kes selle tähiseni jõudis. Kristal on üks taasiseseisvumise järel rahvusvahelisel areenil võistlemist alustanud Eesti jalgpallikoondise sümbol. Videopildiga sporditeemalises podcastis räägib Kristal legendaarse Lõvide meeskonna fenomenist ja nende treenerist Roman Ubakivist, kelle kasvatusmeetodeid polevat tänapäevastes oludes võimalik ette kujutada. Kristal jõudis noore mängijana pallida ka Nõukogude Liidu meistrivõistluste 2. liigas. Neid mänge nimetab ta vennatapusõjaks. Jutuajamise käigus räägib Kirstal Eesti koondise treeneritest ja nende toodud muutustest ning Aivar Pohkalu rollist Eesti jalgpallis. Lõpuks jõutakse välja tänapäeva ja Kristeli treenerikarjäärini.

Korvpalli Eesti meistrivõistluste ühe mängu punktirekord püsib juba üle 40 aasta. Tõnis Randala viskas 56 punkti ajal, mil kolmese joont polnud veel olemaski. Videopildiga sporditeemalises podcastis meenutab 70-aastane Randala aegu, kui ta mängis ühes meeskonnas Kalevi nii-öelda kuldse viisikuga. „Toona oli teistel raske platsile pääseda. Nemad mängisid ja teistel tekkis harva võimalusi. Peatreener Ilmar Kullam ei armastanud vahetusi teha,“ rääkis Randala. Randala iseloomustab toonaseid legende ja räägib ka sellest, kui ta ise kerkis Kalevi kapteniks. Paraku sattusid tema parimad aastad Kalevi languse perioodi. Juttu tuleb ka suurele mängule järgnenud perioodist, Eesti meistriliigast ja kohtunikutööst.

Millised tunded valdavad treenerit pärast kaotust? Unetud ööd, kus mõtted kerivad ikka ja jälle mängu ümber. Samas, võitudega kaasnevad emotsioonid. Pisarad, mida suured mehed püüavad varjata. See on treenerite maailm. Jüri Lepp on käsipallist läbi imbunud. 28-aastaselt sai temast Eesti kunagise ainsa professionaalse käsipallimeeskonna Kooperaatori ja ühtlasi ka Eesti koondise peatreener. Ta tegi treenerina läbi pika teekonna, tõstes Nõukogude Liidu meistrivõistluste esiliigaski välja kukkunud meeskonna tagasi meistrivõistlustele, koges sealse sarja keerdkäike ning pärast Eesti taasiseseisvumist, viis Eesti koondise rahvusvahelisele areenile. Sporditeemalise videopildiga podcasti uues osas räägib Lepp käsipallurite toonasest elust, Eesti koondisest ja 24 aastat kestnud perioodist HC Kehra peatreenerina. Juttu tuleb ka Kehra ja Põlva fännide tõsiselt vihasest vastasseisust, mis oli ühel ajastul Eesti spordi üks suuremaid.

Legendaarne võidusõitja Toivo Asmer räägib sporditeemalises videopildiga podcasti uue hooaja esimeses osas värvikaid lugusid Nõukogude Liidu vormelisõitjate elust. Kuidas hangiti vormeli ehitamiseks vajalike varuosi, mida tähendas sellise spordiala Nõukogude Liidu koondisse kuulumine, millised olid toonased turvameetmed. Asmer meenutab ka seda, kuidas ta enda teada tuli sotsialismimaade karikavõitjaks, kuid ootamatult osutus siiski vaid teise koha omanikuks. Juttu tuleb ka selles, kuidas kulges tema poja Marko Asmeri teekond vormel 1 tiimi testisõitjaks.

Sporditeemalise podcasti järjekordses osas räägib olümpiamängudelt kaks pronksi võitnud Jüri Tamm oma värvikast karjäärist, mis möödud peamiselt Ukrainas elades ja treenides. Vasaraheites 20 minutit ka maailmarekordiomanikuks olnud Tamm räägib põhjalikult sellest, millist elu elati kaheksakümnendatel maailma parimateks olnud Nõukogude Liidu vasaraheitjate koondises, millised olid suhted tänaseni maailmarekordimeheks oleva Juri Sedõhhiga ja kui suurt mõju avaldas talle treener Anatoli Bondartšuk. Tamm tutvustab treeneri poolt soovitatud vasaraheitja lõunamenüüd: „Treener rõhutas, et süüa tuleb sooja suppi, selle kõrvale osta päts leiba ja pärast juua peale pudel piima.“ Juttu on ka sellest, milliseid vimkasid visati koondise poliittunnis, milline oli toonaste tippude seos dopinguga ja millist tööd tegi ta Ukraina kodusõjaga lõppenud perioodil sealse riigi olümpiakomitees.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas on stuudios kunagine võrkpalli koondise liige Margus Niinemägi. Kirevaid seiku mahtus tema pikka karjääri ohtrasti. Niinemägi meenutab seda, kuidas ta Kalevi meeskonnaga sõitis esimest korda Soome. „Treener Laimons Raudsepp ütles mulle laevas, et näed, Margus, sporti tasub ikka teha, ma sõidan juba viiendat korda Soome. Mõtlesin, et täitsa lõpp… viies kord juba – tõesti tasub sporti teha,“ räägib ta. Niinemägi kuulus äsja Nõukoguse Liidu meistrivõistluste kõrgliigasse jõudnud Tallinna Kalevisse ja nägi, kuidas meeskond kolme palluri vanglasse sattumise tagajärjel lagunes. „Alguses ei saanudki me midagi aru. Miilits tuli neile trenni järgi. Treener Raudsepp läks kohe tribüünile istuma, pani pea käte vahele ja istus nii trenni lõpuni,“ meenutab ta. Juttu tuleb ka rannavolle esimese nõukogude liidu koondise moodustunud Niinemägi ja Vardo Tikase reisist MMile Brasiiliasse, pikast Soome perioodist ja juba veteranmängija staatuses Eesti meistriliigas pallimistest.

Eesti on hokikaardil tugevate riikide vahel väike valge laik. Eesti hokit peenusteni tundva Pelle Sildre arvates tuleks siin professionaalse hoki tekkimiseks leida naftaauk. "Peep Pahvi ajahüpped" podcasti järjekordses osas räägib paarkümmend aastat Eesti hokikoondises mänginud Pelle Sildre sellest, kuidas üks väike eestlasest poiss sattus kaheksakümnendatel Eestis venelaste mänguks peetava jäähoki juurde ja mida on ta oma pika koondisekarjääri jooksul kogenud. „Võrreldes tänase koondisega oli toonane seltskond ja olek nagu öö ja päev,“ meenutas ta. „Pika turniiri lõpus tehti ikka ka väike lõõgastus. Kurb on ainult see, et see on avalikkuse ette tulnud.“ Sildre rääkis ka sellest, millised olid siinsetes hokimeeskondades eestlaste ja venelaste vahelised suhted, milliste eesmärkidega mängiti hokit paarkümmend aastat tagasi ja kuhu pürgivad noored tänapäeval. Lisaks on juttu jäähoki vägivaldsest poolest, sellest, miks meil pole piisavalt tasemel mängijaid ja ka tänapäeva tipphokist. Saate meiliaadress on ajahypped@delfi.ee

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas räägib Jaak Salumets sellest, kuidas ta viis Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna kuue aastaga sügavast mudast Nõukogude Liidu meistriks. Ajaloolisest võidust möödub 30 aastat. Salumets räägib detailselt sellest, kuidas tal edu saavutamiseks tuli muuta mängijate mentaliteeti. Alguses püüdsid korvpallurid jooksuringi läbida bussis sõites või silla all peidus olles ja suitsu tõmmates aega parajaks teha. Ajaga aga asjad laabusid. Abi oli ka treeningutele teaduslikust lähenemisest. „Mul on süda rahul, et ei tapnud ühtegi inimest füüsiliselt,“ lausub Salumest. Aga vaimselt? „Pigem tapsin mina end vaimselt. Pidin nii palju ennast tõestama ja survestama, et mõnikord läksin trennist oksendama. Mul oli vastik, et pidin meeste peale karjuma, et nad end liigutaksid. Need on telgitagused asjad, mida keegi kunagi ei näinud,“ tunnistab Salumets. Põhjalikus vestluses lahkab Salumets läbi treeneri pilgu kogu teekonda meistritiitlini ja ka sellele järgnenud perioodi, mis kulmineerus 1993. aastal Euroopa meistrivõistlustel 6. kohaga.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas räägib Eesti vehklemise „hall kardinal“ Meelis Loit, vehklemisliidu pidevatest skandaalidest. „Teised alaliidud kaklevad peldikus ära ja suruvad Raekoja platsis kätt. Meie omad suruvad peldikus kätt ja kaklevad Raekoja platsis,“ nendib ta. Lisaks räägib Loit sellest, kuidas ta sportlasena vastase ärritamiseks võttis rajal sisse kummalisi asendeid, möirgas ja tegi muid vigureid. Ta meenutab ka seda, kuidas üheksakümnendatel sõitsid Eesti vehklejad Euroopasse võistlema kaubikuga, mille sisse olid ehitatud magamisnarid. „Ei usu, et tänapäeval oleks mõni noor sportlane valmis sellistes tingimustes võistlustele reisima,“ nendib ta. Juttu tuleb ka pettumusi valmistanud olümpiavõistlustest, omaaegse vehklemistiimi omavahelistest suhtest, tütre treenimisest ja paljust muust huvitavast.

Rahvasuus on Vello Õunpuud nimetatud Eesti aegade andekaimaks rallimeheks. Legendaarne kihutaja ise selle väitega ei nõustu, kuid tal on seljataga väga värvikas ja tulemusrikas karjäär. Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas on stuudios ja räägib oma karjääri põnevatest seikadest legendaarne rallimees Vello Õunpuu. Nõukogude Liidu esimese rallisõitjana koos kaardilugeja Aarne Timuskiga Sotsialismimaade karikavõistlused võitnud – tegemist oli toona maksimaalse saavutusega, mida oli võimalik saada – Õunpuu esiletõus oli kiire, aga karjäär tervikuna lühike.

Sportlasena suusatamise Nõukogude Liidu koondise piiril kõõlunud ja Eestit kahel olümpial esindanud Urmas Välbe sammus läbi värvikate seikadega vürtsitatud elutee hooldemehena maailma tippu.

Sporditeemalise videopildiga podcasti uues osas meenutab legendaarne motomees Jüri Raudsik aegu, mil Kalevi Suursõit oli igal aastal Eesti spordi suursündmus ja tõi kokku meeletuid rahvamasse. Jüri Raudsik meenutab seda, millise eelise andis Nõukogude Armee värvides võistlemine ja kas see tõi kaasa ka reeturi maine. Suuri võite kogenud mees räägib ka sellest, milliseid tunded valdasid teda tammepärg kaelas kümnete tuhandete fännide ees võitjana auringi tehes ja milles seisnes lõpuks ülimalt ohtlikuks muutunud Pirita ringraja võlu.

Kolmedel olümpiamängudel osalenud iluuisutaja Margus Hernits tunnistas videopildiga podcastis, et noorena oli trennis käimine tema jaoks häda ja viletsus. Trennis käis ta seepärast, et kästi.

Sporditeemalise videopildiga podcasti uues osas meenutab tormilistel perioodidel Eesti jalgpallis toimunut taasiseseisvumise järgse koondise esimene kapten Urmas Hepner.

Uue sporditeemalise podcasti esimese külalisena on stuudios Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna kaheksakümnendate madalseisu ja uut tõusu lähedalt näinud ning selle osaliseks olnud Veiko Jurkatamm. Ta räägib avameelselt sellest, miks mitmed Eesti korvpallile keerulistel aastatel meeskonda aidanud mängijat pidid enne triumfiga lõppenud hooaega Kalevist lahkuma ja kuidas suhtuti Eesti korvpalli mudast tippu vedanud peatreener Jaak Salumetsa. Tegemist oli karmi mehega.