Äripäeva raadio

Kahekordsel spinningupüügi maailmameistril ja Eesti spinningupüügi koondise kaptenil Raigo Padaril on üks salaoskus. Ta on üliosav vimma- ja särjepüüdja. Selles podcastis räägib Padar Kalastajale oma vimmapüügi põhimõtetest. Vahel võib Kasari jõe ääres näha pilti, kuidas üks pikakasvuline mees tuleb jõe äärde ning küsib viisakalt, kas tema ka kuskile ära mahuks. Harilikult on varem kohale jõudnud õngitsejad lahked. Parempoolne naaber võtab meetrikese ja vasakpoolne paar meetrit koomale. Siis laseb mees lühikese Bologna õnge otsa seotud kahe lipsuga rakenduse vette. Mõne aja pärast saab ta esimese vimma. Ja seejärel saab ta neid palju. Mitte lihtsalt palju, vaid iga heitega. Vahel on otsas kaks suurt kala korraga. Mõned naabrid vaatavad asja kadeduse või jõuetusega, teised on hämmeldunud. Taiplikumad jälgivad teraselt, mida mees teeb, ning üritavad teda matkida. Ka nemad hakkavad kala saama. See mees, kes Kasaril nõndaviisi lammutab, on Eesti spinningupüügi koondise kapten ja kahekordne spinningupüügi maailmameister Raigo Padar. Ta on lapsest saati vimba ja särge püüdnud ning teeb seda õige omapärasel ja väga efektiivsel moel. Selles põhjalikus Kalastaja Kalaradari podcastis räägib Padar detailselt, kuidas tema vimba püüab. Head kuulamist ja kivi kotti! Pildil on (vasakul) saatejuht Rain Erala ning saatekülaline Raigo Padar.

Seekordses „Energiakooli“ episoodis vaadatakse Eestist ja Euroopast kaugemale, Lähis-Idas toimuva konflikti mõjule maailmaturgudele ning sellele, kuidas see mõjutab Eesti energiaturgu ja kütusehindasid. Saates on külas julgeolekuekspert Rainer Saks. Saksa sõnul on Lähis-Idas aktiivne sõjategevus kestnud alates 2023. aasta oktoobrist ning piirkonnas ei ole sellest ajast alates tegelikku rahunemist tekkinud. Maailma tähelepanu on eelkõige Hormuzi väinal, mis on üks olulisemaid nafta ja gaasi tarnekoridore maailmas. Kui sealne olukord muutub ebastabiilseks või laevaliiklus katkeb, reageerivad kohe ka energiaturud ning see mõjutab hindu ka Euroopas. Saates arutatakse nafta hinnatõusu üle ning seda, kas hinnasurve võib jätkuda. Saksa hinnangul on tulevikku keeruline prognoosida, sest võimalikke arengustsenaariume on palju. Isegi juhul, kui sõjategevus mingil kujul jätkub, võib naftaturge rahustada see, kui Hormuzi väin jääb laevaliiklusele avatuks. Samas ei pruugi hinnad naasta sõjaeelsele tasemele. Saates puudutatakse ka seda, kuidas globaalne julgeolekuolukord mõjutab Eesti energiajulgeolekut. Bensiini- ja diislikütuse hinnad on juba tõusnud, kuid gaasituru puhul toob suvi tavaliselt mõningast leevendust, sest tarbimine väheneb. Euroopa gaasitarneahelad on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Venemaa gaasi osakaal on vähenenud ning üha suurem roll on LNG-l, mida tuuakse näiteks Ameerika Ühendriikidest. Kuula saadet ja saa teada, kuidas Lähis-Ida sündmused mõjutavad energiaturge ning mida see tähendab Eesti tarbijatele. Saadet juhib Brent Pere. Fotol: julgeolekuekspert Rainer Saks Foto: Alexela

Kevade saabudes sagenevad ka naabritevahelised kokkupuuted ning koos nendega võivad tekkida konfliktid. Häiringud ei puuduta aga ainult eramajade või kortermajade elanikke – sageli tegutsevad ka ettevõtted lähestikku ning peavad arvestama nii naabrite, kohalike reeglite kui ka oma tegevuse mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Aprillikuu „Teabevara tunnis“ räägime sellest, millal tuleb naabri tegevust taluda, millal võib olla tegemist õigusrikkumisega ning kuidas selliseid vaidlusi lahendada. Saates vaatame nii eraisikute kui ka ettevõtete vaates otsa levinumatele probleemidele – olgu nendeks müra, ehitamine, heakord, piirivaidlused või muu häiriv tegevus. Arutame ka, millal tasub proovida probleem omavahel lahendada, millal pöörduda kohaliku omavalitsuse või politsei poole ning millist rolli võivad mängida teised järelevalveasutused. Lisaks räägime sellest, miks on oluline rikkumisi korrektselt dokumenteerida ja millised praktilised sammud aitavad konflikte ennetada. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg partnerid ja vandeadvokaadid Aldo Vassar ja Keijo Lindeberg ning sama büroo advokaat Kristina Ivanova. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Kristina Ivanova, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu. „Meil on algusest peale olnud eesmärgiks pakkuda kliendile täislahendust,“ sõnab Pihlak. Sinilahel on müügis 11 krunti, mille kõigiga tulevad kaasa maja- ja abihoone projektid, ehitusluba ning elektri- ja veeühendus. Piltlikult öeldes võib krundi ostja lihtsalt kopa maasse lüüa ja oma kodu ehitama hakata. Pihlaku hinnangul tähendab selline kontseptsioon ostja jaoks märkimisväärset ajavõitu, kusjuures aja kokkuhoid projekteerimise arvelt võib olla lausa kaks kuni kolm aastat. Viis aastat tagasi alustatud arenduse taga on ka Pihlaku enda varasemad ebameeldivad kogemused kinnisvaraturul. Kokkupuuted kehva ehituskvaliteedi ja puuduliku dokumentatsiooniga ajendasid Pihlakut looma arendust, kus kogu vajalik eeltöö oleks tehtud enne ostjat. „Mõtlesingi, et miks mitte luua midagi päris algusest peale, päris õigesti, et oleks dokumentatsioon korras ja pakkudagi kliendile kõige paremat lahendust,“ räägib Pihlak. Naise sõnutsi on ta Sinilahe loonud täpselt nii nagu ta ka ise ühte arendust näha tahaks. Suurimaks proovikiviks peab Pihlak siiski asjaajamist riigiametitega, mis on tema sõnul kujunenud kogu projekti kõige ajamahukamaks osaks. Saates tuli juttu ka kinnisvaraturust laiemalt ja sellest, millist elukeskkonda otsitakse väljaspool suuri keskusi. Pihlaku sõnul on 99% Sinilahe huvilistest ja kodulehe külastajatest Tallinnast, mis näitab tema hinnangul, et huvi rahulikuma ja looduslähedasema elukeskkonna vastu on olemas. „Inimesed otsivadki Tallinnast parajas kauguses olevat maatükki, kus nad saavad rahus elada ja ollagi maal,“ ütleb Pihlak. Liimala küla eelisteks peab ta mereäärset asukohta, ümbruskaudset loodust ja võimalust kujundada sinna ühtne kogukond. „Sooviks, et seal elaksid teadlikud inimesed, kes väärtustavad seda maad ja seda rahu ning vaikust,“ sõnab Pihlak. Saatest kuuleb veel, miks otsustati arendus rajada just Liimala külla, kuidas kulges koostöö arhitekti ja partneritega ning miks peab Pihlak oluliseks, et ostjat toetataks ka pärast krundi ostmist. Juttu tuleb Sinilahe võimalikest tulevikuplaanidestki. Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: Sinilahe arenduse looja Regiina Pihlak Foto: Merlin Zuzjonok

Pärast kopsakaid trahve ja poliitilisi kemplusi eelmisel suvel vastu võetud konkurentsiseaduse muudatused ei toonud oodatud rahu, vaid ebaselgust ja erimeelsusi. Möödunud aasta jaanuaris tegi Euroopa Liidu Kohus otsuse, millega määras Eestile trahvi konkurentsidirektiivi (nn ECN+ direktiiv) tähtaegselt üle võtmata jätmise eest summas 400 000 eurot. Peale selle rakendus veel ka karistusmakse 3000 eurot iga päeva eest, mil otsuse kuulutamise järel ei ole direktiivi üle võetud. Eelmise aasta juunis said direktiivi alusel konkurentsiseaduse muudatused vastu võetud, kuid õhk nende ümber on jätkuvalt paks. TRINITI vandeadvokaat ning konkurentsi- ja spordiõiguse töögrupi juht Tanel Kalaus on äraootaval seisukohal. "Võiks ju arvata, et nüüd said need muudatused vastu võetud ja kõik on hästi, aga tegelikult tundub, et kellelegi ei meeldi see, mis valmis sai," märkis Kalaus. "Poliitiliste kempluste tõttu olime me Euroopas viimased, kes direktiivi üle võtsid, aga ka nüüd ei saa olla veel rahul. Vähemalt üks peatükk on nüüd möödas ning saame hakata seda kohtute abiga paremaks ehitama ja selgust looma," lisas ta. Lisaks tuli saates juttu sellest, kes saavad tänu viidatud muudatustele kergemalt hingata, kui karmid on uued trahvid ja mida peaksid ettevõtted profülaktika mõttes kohe tegema. Konkurentsiseaduse muudatusi kommenteeris lisaks Kalausele ka TRINITI advokaat Thyle Kelder. Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Daniel Karmann/dpa/Scanpix.

Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada. Sanitex Eesti jurist Andreas Dai selgitab, miks ei tohiks leppetrahve käsitleda automaatse kuluna ja kuidas hinnata nende põhjendatust. Ta toob näiteid olukordadest, kus nõue ei pruugi olla õiguspärane või on võimalik seda vähendada. Ühe keskse sõnumina kõlab: „Ära eelda - kontrolli ja küsi alati.“ Personalijuht Katre Laas räägib töövaidluste peamistest põhjustest ehk puudulikust dokumentatsioonist ja kommunikatsioonivigadest. Ta selgitab, kuidas teadlik juhtimine ja varajane kaasamine aitavad vaidlusi vältida. Samuti käsitletakse, miks jurist ja personalijuht ei ole pelgalt tugifunktsioonid, vaid iga ettevõtte strateegilised partnerid äri kasvatamisel. Saade annab praktilisi nõuandeid, kuidas lepinguid paremini juhtida, riske maandada ja töötajatega suhteid hoida. Saadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: vasakult personalijuht Katre Laas, Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ja Sanitex Eesti jurist Andreas Dai Foto: Äripäev

Kuulame kahte põnevat ettekannet märtsis toimunud IT-juhtimise aastakonverentsilt. Esiteks räägib Bolti toonane tehnoloogiajuht Sergei Anikin inimestega seotud seotud riskidest tehisaru ajastul. Osa vanu riske kaob: käsitöö, aeglus ja inimlik eksimus. Nende asemele tekivad aga uued ja ohtlikumad. Märgime ära, et märtsi lõpus teatas Sergei Anikin, et lahkub pärast viite kuud Boltis ametist ja alustab sõltumatu tehisintellekti laboriga. Saate teises pooles arutlevad vaibkoodija Kei Olbrei ning Helmese tarkvaraarhitekt Markus Karileet loov- ehk vaibkoodimise võimaluste ja ohtude üle. Fotol Kei Olbrei (fotograaf Jarmo Järvsalu).

Euroopa panustab elektrifitseerimisele kui peamisele viisile kuidas saavutada heitmevaba majandus, kuid Eesti vaates on pilt oluliselt keerulisem. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare hinnangul ei piisa üksnes taastuvenergia arendamisest, sest otsustavaks saab see, kas suudetakse tagada konkurentsivõimeline elektri hind ja toimiv energiasüsteem tervikuna. „Kõige odavam elekter on seal, kus toodetakse rohkem, kui tarbitakse. Lootus, et naabrid toodavad meile odavat elektrit, ei ole pikaajaline strateegia.“ leiab Vare. See tähendab, et pelgalt impordile lootmine ei loo Eestisse tööstust ega majanduskasvu. Vastupidi, kapital liigub sinna, kus energia on odav ja tingimused investeerimiseks paremad. Elektrifitseerimine on Vare sõnul kõige vähem kulukas viis vähendada fossiilkütuste kasutamist ja sõltuvust impordist, aga see ei toimi eraldiseisva lahendusena. Probleemid tekivad siis, kui süsteem muutub liiga üheülbaliseks. Näiteks ainult tuule- ja päikeseenergia peale üles ehitatud süsteem ei taga varustuskindlust. „Kui meil on liiga palju taastuvat tootmisvõimsust, siis süsteemi kulud kasvavad ja tekivad probleemid varustuskindlusega.“ sõnab Vare. Seetõttu on vajalik tasakaal juhitavate võimsuste, taastuvenergia, salvestuse ja tarbimise juhtimise vahel. Eesti probleem on tema hinnangul see, et regulatsioonid on sageli rangemad kui Euroopa Liidus nõutud ning ei toeta turu arengut. Ta toob näiteks välja, et Eestis puudub toimiv pikaajaliste elektrilepingute turg, mis võimaldaks investeeringuid taastuvenergiasse. Samuti on Eestis piiratud võimalused kasutada odavat taastuvenergiat soojuse tootmiseks, erinevalt näiteks Soomest. Energiapoliitika keskne küsimus ei ole ainult rohepööre, vaid majanduslik konkurentsivõime. „Inimesed saavad tulevikus rikkamaks riikides, kus on odav elekter ja kus saab selle abil lisandväärtust toota.“ väidab Vare. Kui elektri hind on kõrge või ebastabiilne, ei tule Eestisse ka energiamahukat tööstust. Samas mõjutavad elektri lõpphinda üha rohkem maksud ja võrgutasud, mitte ainult tootmiskulu. Kuula pikemalt Euroopa elektrifitseerimise kohta juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Pildil Tõnis Vare. Autor: Andras Kralla

Eesti rohetehnoloogia liit vahetas nime ning koos selle muutub ka liidu fookus senisest selgemalt tööstusele, mastaabile ja majanduskasvule. Uue nimega liidu - puhta tööstuse ja tehnoloogia liidu tegevjuht Karlis Goldstein ütleb, et Eesti järgmine arenguhüpe sõltub sellest, kas suudame oma ressursse rohkem väärindada ja tuua siia tagasi nii talente kui ka suuremaid investeeringuid. Goldstein rõhutab, et organisatsiooni roll ei ole üksnes rohetehnoloogia arendamine, vaid laiemalt Eesti majanduse kasvatamine läbi tööstuse ja innovatsiooni. „Me räägime sellest, kuidas Eesti nutikad ideed jõuaksid sellisesse mastaapi, et neist tekiks päris tööstus, mis loob siia lisandväärtust.“ Liidu nimevahetus peegeldab tema sõnul ka liikmeskonna arengut. Kui varem oli rõhk rohkem tehnoloogial ja innovatsioonil, siis nüüd on fookuses ka tööstuslik rakendamine ja suurem mõju majandusele. Goldsteini hinnangul ei teki innovatsioon ainult ideedest, vaid eelkõige praktilisest vajadusest. „Kõige kriitilisem komponent innovatsiooni juures on vajadus, et meil on päriselt probleem, mida lahendada." Energia hinnatõus, kallinev toit ja üldine ebakindlus loovad tema sõnul olukorra, kus uued lahendused ei ole enam „nice to have“, vaid hädavajalikud. Puhta tööstuse areng on otseselt seotud energiapoliitikaga. Eestis on Goldsteini sõnul kriitiline nii elektri hind kui ka varustuskindlus. „Riik, millel ei ole piisavalt energiat oma ühiskonna toimimiseks, on kergesti destabiliseeritav.“ leiab Goldstein. See tähendab vajadust kasvatada tootmisvõimsusi ja kiirendada elektrifitseerimist, eriti kui soovitakse arendada uut tööstust või tuua siia välisinvesteeringuid. Selle juures on üks keskne küsimus, kas Eesti peaks keskenduma oma ettevõtete kasvatamisele või püüdma siia tuua suuri välisinvesteeringuid. „Meil on vaja väikseid seemneid, mis kasvavad suureks, aga samal ajal ka suuremaid investeeringuid, mis annavad kohe mastaabi.“ rõhutab Goldstein saates. Investorite jaoks on tema sõnul määrav eelkõige risk – kui stabiilne on poliitika, kas energiat on piisavalt ja kui prognoositav on keskkond. Kuula pikemalt juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Pildil Karlis Goldstein. Autor: Andres Laanem

Kas kohalikul kapitaliturul on käimas enneolematu võlakirjabuum või oleme tunnistajaks püsivale struktuursele muutusele ettevõtete rahastamises? Just sellele küsimusele otsiti vastust Kultuurikatlas toimunud Baltikumi suurimal kinnisvarafoorumil Business Arena Baltics, kust toome teieni Äripäeva raadio erisaate. Ingliskeelses arutelus selgitavad Nasdaqi Balti börside juht Kaarel Ots ja ühe Eesti suurima kinnisvaraarendaja Endoveri juht Roul Tutt, miks kinnisvaraarendajad kasutavad traditsiooniliste pangalaenude kõrval üha enam ka avalikke võlakirjaemissioone. Arutelu käigus lahatakse, milliseid teenimisvõimalusi ja riske loob uus reaalsus kohalikule jaeinvestorile. Balti börsidel kannavad just jaeinvestorid hetkel peamist raskust ning hoiavad turgu aktiivsena olukorras, kus kohalikud ettevõtted on suurte rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite jaoks sageli veel liiga väikesed. Lisaks toob Roul Tutt Endoveri näitel kuulajani praktilised õppetunnid: selgub, miks kaaluvad võlakirjadega kaasnev kiirus, paindlikkus ja kapitali kindlus kinnisvaraäris sageli üles pangalaenu madalama intressi. Samuti räägitakse avatult sellest, millist suuremat aruandlusdistsipliini, läbipaistvust ja organisatsioonikultuuri muutust ettevõttelt tegelikult nõutakse, kui otsustatakse minna tuhandete investorite ees avalikuks. Vestlust juhib Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang. Fotol: vasakult Endoveri tegevjuht Roul Tutt, Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang ja Nasdaqi Balti börside juht Kaarel Ots. Foto: Äripäev

Majanduse jahtudes kipub turunduses taas kerkima vana vastandus: kas kindla peale mängida ja rõhuda ratsionaalsusele või otsida tähelepanu loovuse abil. Saates „Müüdid B2B turunduses“ arutlevad Best Marketingi ja Marketing Parroti asutaja Hando Sinisalu ning Exponential turundusagentuuri asutaja Urmet Seepter, miks selline vastandamine on eksitav ning kuidas toimiv B2B-turundus sünnib nende kahe tasakaalust. „B2B turunduses peaks sinu toode või teenus meeldima rohkem kui su reklaam,“ ütleb Seepter, viidates ohule, et liiga atraktiivne kampaania toob valesid klikke ja kulutab eelarve. Sinisalu lisab, et loovus ei pea tähendama massidele meeldimist: „Loov saab olla ka nii, et see kõnetab ainult õigeid inimesi.“ Kuigi B2B-otsuseid peetakse ratsionaalseks, mõjutavad neid tugevalt emotsioonid. Suuremate otsuste puhul mängib rolli hirm eksida ning sageli valitakse turvalisem partner. „Kedagi ei ole kunagi vallandatud, kui ta ostis IBM-ilt midagi,“ toob Seepter näite. Kui pakkumised on sarnased, saab määravaks usaldus ja varasem kokkupuude brändiga. Oluline roll on ka algoritmidel, mis optimeerivad kampaaniaid klikkide, mitte kvaliteedi järgi. „Algoritm ei saa aru, milline klikk on sinu jaoks väärtuslik,“ märgib Seepter. Seetõttu tuleb jälgida vahe-eesmärke – näiteks seda, kas külastaja liigub kodulehel edasi – ning vajadusel oma lähenemist korrigeerida. Saatekülalised on Best Marketingi ja Marketing Parroti asutaja Hando Sinisalu ning Exponential turundusagentuuri asutaja Urmet Seepter. Saadet juhib Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman. Foto: Berit Laupä, Äripäev Pildil: vasakult Urmet Seepter, Jana Tõkman, Hando Sinisalu

Äripäeva raadio saates "Võitjate Põlvkonnad" on külas isa ja poeg Neinar ja Kristo Seli. Estiko lugu on näide sellest, kuidas ühest kammivabrikust on ajas kasvanud mitmekülgne ettevõtete grupp. Isa ja poja, Neinar ja Kristo Seli sõnul ei ole areng olnud sirgjooneline, vaid kujunenud läbi õigel hetkel märgatud võimaluste ja julgete otsuste. Pereettevõtte tugevuseks peavad nad kiiret reageerimist, paindlikkust ja võimet muutustega kohaneda. Samas rõhutavad nad, et pereettevõtte juhtimine ei ole eluaegne roll – ühel hetkel võib juht ise muutuda ettevõtte arengule piduriks ning seda tuleb osata ausalt hinnata. Oluline roll on ka meeskonnal ja väärtustel. Pikaajalised töösuhted ei teki juhuslikult ning otsused ei sünni alati ainult Exceli järgi, vaid arvestavad ka laiemat mõju ja tähendust. Estiko on teadlikult panustanud ka Tartu arengusse, sidudes äriotsused linnaruumi ja kogukonnaga. Täna keskendub ettevõte oma põhivaldkondade arendamisele, kuid hoiab samal ajal silmad lahti uute võimaluste jaoks. Mida on isa ja poeg teineteiselt juhtimise kohta õppinud? Mis loogika hoiab koos Estiko väga erinevaid tegevusvaldkondi ja millised on ettevõtte järgmised sammud? Mis saab kammivabrikust ja kino Ekraani hoonest? Kuidas Neinar ja Kristo end töömõtetest välja lülitavad? Kõigest sellest saab lähemalt kuulda saatest “Võitjate põlvkonnad“. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pildil Kristo Seli ja Neinar Seli. Foto: Erakogu

Organisatsioonikultuur ei ole loosung ega abstraktne mõiste, vaid igapäevaste valikute ja käitumiste kogum, mille mõju jõuab lõpuks ka ettevõtte tulemustesse. Tripodi tegevjuhi ja partneri Maria Veltmanni sõnul on seos juhtimise kvaliteedi ja kasumlikkuse vahel selge, isegi kui seda ei ole alati lihtne otseselt mõõta. „Kõige tähtsam on tihti silmale nähtamatu – töötajate pühendumus, organisatsiooni tervis ja see, kas inimesed näevad oma eesmärke seotuna ettevõtte arenguga,“ ütleb Veltmann. Saates kuuleb katkendeid konverentsi Tark Tööstus 2026 paneeldiskussioonist „Kuidas luua tugev organisatsioon“, kus Veltmann arutles koos YOOK Productionsi tegevjuhi Katre Kõvaski, Operaili juhi Merle Kurvitsa ja Barruse tegevjuhi Martti Korgiga, millest tegelikult koosneb toimiv organisatsioon ja kuidas seda hoida ka keerulistel aegadel. Veltmanni sõnul ei teki organisatsioonikultuur iseenesest ega koosne üksikutest väärtuslausungitest. „Kultuur on kõik see, mida me teeme ja mida me tegemata jätame,“ kirjeldab ta, rõhutades, et määrav on nii igapäevane käitumine kui ka see, kuidas organisatsioon reageerib rasketele olukordadele. Tema hinnangul on nii inimesed kui organisatsioonid olemuselt pidevas muutumises. See tähendab, et ka töösuhted ei ole staatilised, vaid kujunevad ajas koos inimeste ootuste ja elukaarega. „Me teeme iga päev valiku selles organisatsioonis olla,“ märgib Veltmann, viidates, et teadlikkus sellest valikust aitab hoida nii motivatsiooni kui ka tähendustunnet. Saates tuleb juttu ka sellest, miks ei ole olemas ühte lihtsat lahendust tugeva organisatsiooni loomiseks. Veltmanni sõnul ei tööta keeruliste süsteemide puhul lihtsad retseptid – vaja on teadlikku juhtimist, selget vastutust ja arusaamist, millised tegurid tegelikult mõju loovad. Juhtide roll on siin keskne, sest just nende otsused ja käitumine kujundavad keskkonna, kuhu inimesed tahavad järgmisel päeval tagasi tulla. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Tripodi tegevjuht ja partner Maria Veltmann Foto: Äripäev

Tänapäevane kaitsetööstus ei ole enam vaid suurte hiidkorporatsioonide pärusmaa. Ukraina sõda on tõestanud, et innovatsioon võib tulla ka garaažist või kodusest 3D-printerist. Tehnopoli saates lahkame kaitsevaldkonna trende ning keskendume nn kaksikkasutusega tehnoloogiatele, mis muudavad julgeolekupilti tundmatuseni. "Kaitsetööstus on teatud mõttes demokratiseerunud. Kui varem oli see väheste suurte mängumaa, siis nüüd näeme, et kiire tehnoloogia areng on loonud platvormi ka väiksematele innovaatoritele," selgitab Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi. "Kaksikkasutusega tehnoloogia on lihtne: ühel hetkel prindid 3D-printeriga inimesele hambaimplantaate, teisel hetkel prindid spetsiifilise materjalivajadusega detaile droonidele." Idufirma Thistle tegevjuht Gerda Laager toob näite elust enesest: nende meeskond arendab lahendust FPV-droonide vastu, mille ohtlikkus on viimase kahe aastaga plahvatuslikult kasvanud. "Meie eesmärk on tuua inimene lahinguväljalt ja ohuallikast eemale. Operaatori otsus peaks olema vaid see, kas droon alla tulistada või mitte, samal ajal kui süsteem teeb ülejäänud töö," märgib Laager. "FPV-droone toodetakse prognooside järgi 2026. aastal juba 12 miljonit tükki. See on tohutu skaala erinevus võrreldes strateegiliste droonidega ning nõuab täiesti uut tüüpi kaitse- ja tõrjelahendusi." Saates tuleb juttu tehnoloogiatest mida saab kasutada nii tsiviil- kui militaarsektoris, ja sellest miks on Eesti kaitsetehnoloogia kogukond täna suurem ja aktiivsem kui Soomes, Lätis või Rootsis. Kaitseministeeriumi, Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi koostöös sündinud eelkiirendisse Defence Business Lab saab kandideerida kuni 10. aprillini. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: (vasakult) Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi, Idufirma Thistle tegevjuht Gerda Laager ja saatejuht Tarmo Virki. Foto: Merlin Zuzjonok

1991. aastal loodud raamatupidamis- ja palgaarvestustarkvara ettevõte Merit Tarkvara on kasvanud Eesti turuliidrist, mis teenindab 103 000 ettevõtet, rahvusvaheliseks tegijaks. Ettevõtte tegevjuht Tõnis Kask näeb kasvu taga kahte peamist tegurit. Esiteks, tugevat positsiooni koduturul, kus kaks kolmandikku Eesti raamatupidajatest on Merit Tarkvara kliendid. Teiseks, ambitsioonikat rahvusvahelist laienemist, eelkõige Poola turule, kus ettevõte sihib 40–60% aastakasvu. Üks teema, millest Kask eriti innukalt räägib, on e-arved. Ta toob näiteks, et nende kliendid kaotavad igal aastal kokku ligikaudu 100 miljonit eurot käsitööle, mida oleks võimalik juba täna automatiseerida. Eestis kasutab e-arveid vaid 9,6% ettevõtetest, Soomes aga 93%. „Kui me samamoodi jätkame, jõuame Soomele järele 70 aasta pärast,“ ütleb Kask. Automatiseerimine muudab raamatupidajate tööd põhjalikult ja arvud räägivad selget keelt. Visma gruppi kuuluvas Itaalia ettevõttes teenindab üks raamatupidaja juba täna enam kui 750 ettevõtet, Poolas ulatub see näitaja 250ni. Eestis jääb see praegu 30 ja 100 ettevõtte vahele raamatupidaja kohta, mis tähendab, et efektiivsuse kasvuruumi on mitmekordselt. Kask aga ei usu, et tehisintellekti ajastul raamatupidaja elukutse kaob. „Raamatupidaja töö kujuneb ümber. Pigem saavad raamatupidajatest finantskonsultandid.“ Nende kohta, kes on viiekümnendate lõpus, ütleb ta, et nemad jõuavad tõenäoliselt pensionile minna ilma suuri muutusi tegemata. Noorematele soovitab Kask aga juba täna mõelda, kuidas pakkuda klientidele rohkem lisaväärtust. Saates räägime Merit Tarkvara kasvuloost, e-arvete väärtusest ettevõtetele ning raamatupidajate töö tulevikust automatiseerimise ajastul. Lisaks jagab Tõnis Kask kogemusi töötajate rahulolu mõõtmisest ja sellest, mida ta on aastatepikkusest juhtimisest õppinud. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask Foto autor: Jake Farra

Praegune tihti vaid formaalne kaasamine planeeringute menetlemisel on liigselt põhjalik, märgivad Riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev saates "Kinnisvaratund". Liigne kaasamine muudab planeeringute arutelu laadaks, teisalt oleks vaja leida optimum, millisest staadiumist ja ka kui suurel määral tuleks tõhususe nimel osapooli kaasata. Ministeeriumi eestvõttel ja Maa- ja Ruumiameti toel valminud uus menetlussüsteem peaks olukorda lihtsustama ja läbipaistvamaks ning kiiremaks muutma. Sõjaolukord vajutab menetlemisele oma pitseri. Saates tuleb juttu ka planeeringute menetlemise karidest, paradoksidest, ideaalidest. Lauale tuleb ka Riia eripära, võrreldes Tallinnaga. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) istuvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja riigiarhitekt Tõnis Arjus.

Kinnisvaraettevõte Pro Kapital parandas 2025. aastal jõuliselt oma majandustulemusi – ettevõtte käive kerkis kolm korda 53 miljoni euroni ja ärikasum kasvas ligi 15 miljoni euroni ehk peaaegu 150-kordseks. „Realiseerusid kuni neli aastat tagasi tehtud otsused. Kinnisvara on väga pika vinnaga, augu kaevamisest tulu deklareerimiseni läheb mitmeid aastaid,“ selgitab ettevõtte peadirektor Andrus Laurits saates. „2025. aastaks tegime jõulise plaani ja tulemused täitusid, isegi natuke ületasime neid. Ka see aasta peaks lõppema tugeva numbriga.“ Lisaks ettevõtte enda tegevusele mõjutab tema sõnul tarbijate kindlustunde taastumine ja enesekindluse kasvu on eriti tunda näiteks Leedus. Saates tulebki juttu sellest, millised arendused on ettevõttel käsil Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Samuti sellest, miks Leedu kinnisvarahinnad on kolme riigi võrdluses rekordilised, mille poolest erinevad kolme pealinna kinnisvaraturud veel ja mis on ostjate käitumist mõjutavad majanduse väljavaated. Saatejuht on Rivo Sarapik. Pildil Andrus Laurits. Allikas: Pro Kapital

Mentor-investor Heidi Kakko sõnul on Eesti iduökosüsteem viimase 15–20 aastaga läbinud tohutu arengu, liikudes esimestest riskikapitali sammudest maailmatasemel süvatehnoloogia ja tehisintellekti rakendusteni. Kui algusaegadel tehti asju põlve otsas, siis tänane turg nõuab märksa suuremat professionaalsust ja fookust reaalsetele ärimudelitele. "Eesti asutajad on alati olnud väga tublid ehitajad ja efektiivsed kapitalikasutajad, kuid nüüd oleme jõudnud faasi, kus ainuüksi toote ehitamisest ja kasutajate kogumisest ei piisa – oluline on suutlikkus raha teenida ja kriisikindlust kasvatada," märgib Kakko, analüüsides sektori seisu 2026. aasta kevadel. "Ükssarvikute kasvulava" saates on juttu Eesti riskikapitalituru algusaegadest Arengufondis, meenutame Skype'i mõju kohaliku kogukonna sünnile ning arutleme, kuidas on idusektor 2026. aasta kevadeks muutunud. Heidi Kakko jagab oma vaadet süvatehnoloogia tähtsusele, tehisintellekti rollile ja sellele, mida on Eestil vaja teha, et püsida maailma tipus ka järgmisel kümnendil, ja miks on oluline, et Eesti edukad asutajad ei müüks oma ettevõtteid liiga vara maha, ning millist rolli mängib kapitali targem reinvesteerimine ühiskonna arengus. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil on Heidi Kakko ja Tarmo Virki. Autor: Andres Laanem

Ettevõtjad esitavad riigile iga aasta üle 200 miljoni euro väärtuses andmeid, mida juba niikuinii kusagil olemas on. See on vaid üks näide sellest, kui palju raha ja aega läheb kaduma siis, kui andmeid ei kasutata targalt – ei riigis ega ettevõtetes. Tehisaru ja andmed on jõudnud igapäevatöösse kiiremini, kui ettevõtted ja asutused on suutnud nende kasutamist läbimõeldult juhtida. Suur osa väärtusest tekib juba täna, kuid sageli varjatult ja ilma selge strateegiata. Saates "Finantsuudised fookuses" avatakse, kus Eesti tegelikult andmepõhises juhtimises asub, millised on peamised kitsaskohad ning kuidas tehisaru võib lähiaastatel oluliselt muuta nii ettevõtete töökorraldust kui ka riigi toimimist. Saates käsitletakse tehisaru ja andmekasutuse taset Eestis, arutletakse digioskuste arendamise eesmärkide ja reaalsuse üle, selgitatakse, miks andmekvaliteet on tehisaru rakendamisel kriitilise tähtsusega ning miks organisatsioonides toimub sageli varjatud tehisaru kasutamine. Samuti räägitakse tööjõupuudusest andmevaldkonnas, agentide rollist tuleviku töökorralduses ning sellest, millistes valdkondades on avalik ja erasektor teineteisest ees. Saatekülaline on justiits- ja digiministeeriumi tehisintellekti ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Paavo Siimann ja Ott Velsberg. Autor: Andres Laanem

Eesti taksoturul ei käi vaidlus ainult hinna üle, vaid ka selles, milline teenus üldse olema peaks. Foruse hinnangul ei saa kvaliteetne taksoteenus tekkida juhuslikult – see eeldab koolitatud juhte, selgeid standardeid ja toimivat äriloogikat. Taksondus on viimase kümnendi jooksul liikunud lihtsast sõidujagamisest olukorda, kus sama teenuse alla mahuvad mitu väga erineva tasemega pakkumist. Päevakorda on kerkinud küsimus, kas juht on professionaal või lihtsalt keegi, kes rooli istub. „Seal roolis on taksojuhid, kes tahavad selle töö eest väärilist tasu ja tunnustust – nad ei ole lihtsalt juhuslikud autojuhid,“ ütleb Forus Takso tegevjuht Tiit Isop. Foruse vaates algab kvaliteet juhist. See tähendab koolitust, keeleoskust, teenindusoskusi ja vastutust, mitte ainult sõidu ära tegemist. Kui need nõuded kaovad, muutub kogu teenus ebaühtlaseks. „On tekkinud olukord, et kui mujale ei sobi, siis taksorooli ikka sobib,“ kirjeldab turu probleemi Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik. Ettevõtte hinnangul ei ole kvaliteet ja hind vastandid. Küsimus on selles, kuidas teenus on üles ehitatud – kas süsteem toetab professionaali või surub hinna alla nii, et kvaliteet ei jää püsima. Saates räägitakse ka sellest, millised standardid peaksid kehtima, milline roll on regulatsioonil ning kas Eesti turg liigub professionaalse teenuse või odava platvormimajanduse suunas. Saates arutlevad Forus Takso tegevjuht Tiit Isop ja Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: (vasakult) Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik ja Forus Takso tegevjuht Tiit Isop Foto: Äripäev

Ehitusturg on märgatavalt korrastunud: kui varasematel aastatel esines hangetel palju alapakkumisi, siis nüüd on turul rohkem tasakaalu ning hinnapakkumised on muutunud täpsemaks ja läbipaistvamaks, rääkisid Domus Kinnisvara juhid Ingvar Allekand ja Tõnu Leinbock saates „Eetris on ehitusuudised“. „Olen varasemalt näinud, kus ehitaja tuleb hankele selge alapakkumisega, et töö kindlasti endale saada. Kuid viimase kahe aasta jooksul on ehitajad jõudnud pakkumistes enam-vähem samale tasemele, sest nad mõtlevad projektid eelnevalt põhjalikult läbi ega tee olulisi vigu,“ rääkis Allekand. Samas ei ole põhjust oodata ehitushindade olulist langust. „Ehitushinna hoidmine tuleneb täna eelkõige efektiivsusest ja tehnoloogiast, mitte palkade või materjalide odavnemisest,“ selgitas ta. Samas muutub ka arendajate eksimisruum üha väiksemaks, sest iga otsus mõjutab otseselt lõpphinda. Uusarendused ei konkureeri enam ainult asukoha ja hinnaga, vaid ka läbimõeldud ruumilahenduste ja tehnosüsteemidega. Samas hoiatavad arendajad ka teise äärmuse eest: ülemäärane tehniline keerukus võib muuta hooned kalliks ülal pidada ning tõsta müügihinna tasemele, kus ostjad enam kaasa ei tule. Küsimus on selles, kas ostjad suudavad kasvava kvaliteedi kinni maksta. Uus inseneriharidusega arendusjuht Tõnu Leinbock kinnitas, et nii tehnilised kui ka kvaliteedinõuded on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, sundides arendajaid tegema oluliselt rohkem otsuseid juba projekti algfaasis. „Mida varem tehakse põhjalik eeltöö, seda vähem tekib hiljem kulukaid vigu,“ rõhutas Leinbock. Selline koostöömudel aitab vältida hilisemaid ümbertegemisi, mis on projektides kõige kulukamad. Saadet juhib Teeli Remmelg. Fotol Tõnu Leinbock ja Ingvar Allekand. Foto autor: Teeli Remmelg

Baltikumi ettevõtjate kindlustunne on taas tõusuteel, kuid riigiti on näha olulisi erinevusi, selgus värskest SEB uuringust. Millised on ettevõtete plaanid - kas kasvada, investeerida või keskenduda pigem koduturule ning kuidas üldine majanduspilt neid otsuseid mõjutab? Uues sisuturundussaates arutame, mida praegune majanduskeskkond tähendab e-kaubandusele, väikeettevõtetele ja tarbijatele. Samuti räägime, millised sammud aitavad ettevõtetel keerulisemates oludes paremini toime tulla ja uusi võimalusi leida. Saates on külas SEB Eesti kaupmeeste makselahenduste grupijuht Heleriin Pihla. Saadet juhib DPD Eesti kommertsjuht Janek Kivimurd. Fotol: SEB Eesti kaupmeeste makselahenduste grupijuht Heleriin Pihla ja DPD Eesti kommertsjuht Janek Kivimurd Foto: Rain Jüristo

Tehisintellekt ei tee otsuseid vaakumis – kui süsteemi treenimiseks kasutatavad andmed peegeldavad ühiskonnas valitsevat ebaõiglust, hakkab ka masin tegema kallutatud otsuseid. Võrdõigusvoliniku Christian Veske sõnul on see juba täna reaalne probleem, mis mõjutab inimeste igapäevaelu. „Me avastasime krediidiskoori mudelis sooliselt diskrimineeriva valemi, kus sugu ja vanus määrasid, kas inimene saab punkte juurde või maha. See polnud inimese tehtud otsus, vaid automatiseeritud süsteem, mis mõjutab otseselt näiteks seda, kas keegi saab poest järelmaksu või mitte,“ toob Veske näite saatest „Eetris on tehisintellekt“. Justiits- ja digiministeeriumi nõunik Sofia Paes täiendab, et avalikus sektoris on käimas üle 150 AI-projekti ning riskide maandamine on kriitiline. „Tehnoloogia ise ei vali diskrimineerida, vaid see peegeldab andmeid, mida me talle anname. Oluline on leida tasakaal innovatsiooni ja inimõiguste kaitse vahel, eriti olukordades, kus süsteemid teevad inimeste üle kaalukaid otsuseid,“ selgitab Paes. Saates tuleb juttu järgmistest teemadest: Algoritmiline kallutatus: Kuidas tekib diskrimineerimine andmetes ja miks masinad „õpivad“ meie vigu? Praktilised näited: Krediidiotsustest kuni värbamisalgoritmide ja näotuvastussüsteemideni. Projekt EquiTech: Millised uued juhendmaterjalid ja e-kursused on loodud arendajatele ning ametnikele riskide ennetamiseks? Vastutus: Kes vastutab, kui tehisintellekti tehtud otsus on ebaõiglane? Euroopa Liidu AI Act: Mida tähendab uus tehisintellekti määrus Eesti digiriigi jaoks? Saatekülalised on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse nõunik Sofia Paes. Saadet juhib Tarmo Virki. Rohkem infot algoritmilise diskrimineerimise ja kampaania kohta leiab veebilehelt algoritmotsustab.ee. Fotol: (vasakult) saatejuht Tarmo Virki, justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse nõunik Sofia Paes ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Tehisaru kasutamise üks ohtudest on inimeste muutumine mugavaks ehk mõttelaisaks, leiab elektroonikatööstuse Aurightec Estonia juht Redrik Rahu. Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu räägib saates „Tööstusuudised eetris“, et tehisaru on jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel. Suurim oht on Rahu hinnangul aga see, et insenerid võivad hakata AI-d liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks. „AI ohtudest rääkides näen mina seda, et inimesed võivad muutuda mugavaks. See on pikema perspektiivi risk ja täna ei tunnetata seda veel piisavalt. Mõttelaiskus on siin väga õige sõna. Eriti siis, kui tehniliselt pädev insener läheb mõnes asjas mõttelaisaks ja hakkab masinat liiga palju usaldama. Siis tekivad küsimused. Ma näen seda just oma majas ja meie sektoris,“ rääkis Rahu. Andrus Durjeko märgib, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat. „Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi „mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko. Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. „Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta. Saates „Tööstusuudised eetris“ kõlab seekord seitse intervjuud, mis on salvestatud tänavuselt suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Lisaks Redrik Rahule ja Andrus Durejkole vastavad küsimustele Nuia PMT tegevdirektor Arvo Malingut, KPrinti arendusjuht Rauno Võsu, Saksa Automaatika tööstusprojektide juht Aldo Kaljumäe, Salvesti juht Jaanus Aal ja Stoneridge Electronicsi juht Nadežda Dementjeva. Intervjueeris Annika Kald. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu. Allikas: Aurightec Estonia

PwC Baltikumi tippjuhtide uuring näitab, et ettevõtete otsuseid kujundab praegu eelkõige ebakindel riskikeskkond, kus geopoliitika ja küberohud sunnivad investeeringuid edasi lükkama. „Selline pidev paindlikkus on täna eluliselt oluline,“ ütleb PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender. PwC saates arutatakse, kuidas Balti riikide tippjuhid tõlgendavad majanduskeskkonda ja milliseid valikuid sellest tulenevalt tehakse. Eesti juhid on muutunud majanduse väljavaadete suhtes optimistlikumaks, kuid oma ettevõtete kasvu hinnatakse jätkuvalt ettevaatlikult. See peegeldub otsustes: investeeringuid kaalutakse pikemalt ning valmisolek riske võtta on piiratud. Riskikeskkonda mõjutavad eelkõige geopoliitilised pinged ning kasvavad küberohud. Ettevõtted ei saa neid riske vältida, kuid peavad nendega arvestama igapäevastes otsustes ja tegevustes. Juhtide hinnangul on võtmetähtsusega võime kiiresti kohaneda. Paindlikkus ja valmisolek tegevusi ümber korraldada määravad, kui hästi ettevõte ebakindlas keskkonnas toime tuleb. Seevastu tehisintellekti mõju nähakse alles kujunemas – selge mõju ärimudelitele ja tulemustele ei ole veel laialdaselt realiseerunud. Investeerimisotsuseid piiravad lisaks riskidele ka regulatsioonid ja energiakulud, mis suunavad ettevõtteid keskenduma efektiivsusele, mitte kiirele kasvule. Saates arutlevad PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender, Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar ja LHV juhatuse esimees Mihkel Torim. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar ja LHV juhatuse esimees Mihkel Torim. Foto: PwC

Tallinn ei taha olla lihtsalt nutikas linn, vaid ambitsioon on saada Euroopa parimaks keskkonnaks, kus uusi lahendusi testida ja turule viia. See eeldab rohkemat kui head ideed. Uues sisturundussaatesarjas "Ettevõtlik Tallinn" arutame, millised ettevõtted siin päriselt läbi löövad, miks just Tallinn on testimiseks unikaalne ning kuidas programmid nagu Test in Tallinn ja Tallinnovation aitavad ideedest reaalse äri kasvatada. Saates on külas Tallinna linna innovatsioonijuht Mark Emil Talivere, Paultech OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Mikk Plakk ja Tehnopoli suurettevõtete valdkonnajuht Tiiu Treier. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: Tehnopoli suurettevõtete valdkonna juht Tiiu Treier, Tallinna linna innovatsioonijuht Mark Emil Talivere ja Paultech OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Mikk Plakk. Foto: Merlin Zuzjonok

Elengeri juht Margus Kaasik usub, et nende tellitud gaasilaevad jõuavad lähiajal Klaipeda ja Inkoo terminalidesse ning sõda gaasitarnete kindlust Euroopas laiemalt ei mõjuta. “Alates aprillist saabub lähikuudel meile viis kargot nii Klaipedasse kui Inkosse ning olen võrdlemisi kindel, et tellitud gaas jõuab kohale,” sõnab Kaasik saates “Energiatund”. Tellitud gaasi tarnijateks on Kaasiku sõnul erinevad suurtegijaid nagu Mitsui, Totalenergies ja teised. Sisseostetava gaasi hinnatõusu kaudu on sõda Elengeri sisenditele mõju juba jätnud, kuna gaasi ostetakse ujuva TTFi järgi ning seda hinda pole fikseeritud. Kaasiku sõnul kasutatakse reeglina Eleringis hinnariski maandust ‒ hinna fikseerimist ‒ mitte gaasi ostul, vaid müügil. Ostuhinda ei ole lukku löödud, kuna enne sõda näitas pikaajaline prognoos, et gaasi hind hoopis langeb. Gaasihinna edasist liikumist prognoosides märgib Kaasik, et kümnetesse kordadesse ulatuvat hinnatõusu ta ei usu isegi siis, kui sõda peaks jätkuma. Kui hind kõvasti tõuseb, ei jaksa teatud piirkonnad selle eest maksta ja see viib ka tarbimise ja nõudluse alla, ent kus säärane hinnapiir on, ei oska Kaasik täpselt öelda. “Ma ei paanitseks energia kättesaadavuse üle Euroopas. Me jaksame siin piltlikult öeldes Bangladeshi igal ajal üle osta, et gaas siia liiguks,” sõnab Kaasik ja tunnistab, et molekuli hind sõltub siiski suuresti sellest, mis sõjatandril juhtuma hakkab. Saate teises osas räägib Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp gaasivarustusest ning selgitab ka, mis vahe on Eesti riigi strateegilisel gaasivarul ja kaitstud tarbijate gaasivarul ning mis tingimustel varud kasutusele võetakse. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Katari energiaminister ja QatarEnergy president Saad Sherida al-Kaabi lepingut sõlmimas Total Energies tegevjuhi Patrick Pouyannega 2022. aastal. Total Energiesi käest ostab osa LNG-st ka Eesti gaasimüüja Elenger. Foto autor: Karim Jaafar/AJ/AFP

Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm. 2600 töötajaga ja 250 miljoni eurose käibega IT-ettevõtte juht Alamäe kinnitab, et ärikeskkonnana on Eesti hea koht, kuid keeruliseks läheb siis, kui ambitsioon on teha rahvusvahelist äri. „Liiga palju aega ja raha kulub logistika peale. Võrreldes lennuühenduste keskpunktis asuvate linnade – Frankfurdi, Londoni, Pariisiga – kulub Eesti ettevõtjal keskmiselt üks ööpäev ühe tööreisi kohta rohkem. Samas on Eesti ja Tallinna tohutu eelis turvalisus,“ leiab Alamäe, kellel on võrdluseks ettevõte ka Ladina-Ameerikas. „Eesti inimesed ei saa arugi, kui oluline turvalisuse aspekt tegelikult on,“ ütleb ta. Raudsepp leiab, et Tallinnasse investeeringute kaasamiseks tuleb esimese asjana rääkida planeeringutest, ning lubab pöörata planeeringusse suhtumise teistpidi: „Planeering ei ole lihtsalt üks bürokraatlik protsess, mis tuleb ära kannatada mõlemal osapoolel – ettevõtjal ja linnal. See on võimalus, mille kaudu saabuvad linna investeeringud, rahavood ja töökohad, millest omakorda makstakse makse. Me tahame need asjad selgemaks ja kiiremaks muuta. Tahame näha olukorda, kus planeeringu teekond pole mitte labürint, vaid selgelt läbitav koridor,“ lubab ta teha Tallinnast targa linna, kus otsused on analüüsi- ja andmepõhised ja edasi saab liikuda kiiresti. Riigi tasandil näeb ta kõige suuremat vajakajäämist selles, et riik teeb liiga palju asju ise ega telli erasektorilt. Nii kannatavad mõlemad. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Fotol: vasakult Tallinna linnapea Peeter Raudsepp, Nortali asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe, advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter Foto: Andres Laanem

Eesti koolijuhtide tase on ebaühtlane ja juhtimisoskuste arendamine ei pruugi saada piisavalt tähelepanu. Äripäeva raadio saates “Õppetund“ arutleti, kes vastutab koolijuhtide arengu eest ja kuidas seda teadlikumalt toetada. Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht Ann Leppiman, Saku Gümnaasiumi direktoriga Keit Fomotškin ja Tartu Forseliuse kooli õppejuht Kristi Mumm leidsid saates “Õppetund“, et Eesti koolijuhtide tase on üsna ebaühtlane. Kuigi suur osa juhte on kasvanud välja õpetajaskonnast ja neil on tugev pedagoogiline taust, jääb sageli vajaka just juhtimisalastest kompetentsidest – inimeste juhtimine, organisatsiooni arendamine ja strateegiline mõtlemine. Saates arutleti ka koolijuhtide arenguvestluste üle. Kuigi umbes pool koolipidajaist neid päriselt ka teeb, jääb õhku küsimus, kui sisukad need tegelikult on. Kas fookus on eesmärkide täitmisel või juhina arenemisel? Ning milline peaks olema arenguvestlus, mis loob päriselt väärtust, mitte ei täida pelgalt formaalset kohustust? Samuti käsitleti koolijuhtide värbamist ja arutleti, kuidas juhte leitakse, milliseid oskusi hinnatakse ning kuivõrd teadlikult kasutatakse olemasolevaid tööriistu, näiteks haridusjuhtide karjääri- ja kompetentsimudelit. Veel tõstatati küsimus, kas hea õpetaja on automaatselt ka hea juht. Saate teises pooles keskenduti koolijuhtide arendamisele ning lähemalt haridusjuhtide praktikaprogrammile. Miks see programm loodi, millist probleemi see lahendab ning kuidas see aitab juhtidel arendada just neid oskusi, mida tavapärases koolikeskkonnas vähem praktiseerida saab. Arutleti ka programmi ülesehituse, osalejate valiku ja selle üle, kuidas õpitu pärast programmi lõppu organisatsiooni tagasi jõuab. Oluliseks küsimuseks jäi, kes vastutab koolijuhtide arengu eest – kas koolipidaja, riik või juht ise. Samuti mõtiskleti, kas Eestis on kogenud koolijuhtidele piisavalt arenguvõimalusi ja kuidas võiks süsteem tulevikus muutuda. Saadet juhtis Helen Roots. Pildil Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht Ann Leppiman ja Saku Gümnaasiumi direktor Keit Fomotškin. Autor: Andres Laanem

Ebakorrektne töösuhte lõpetamine läks ettevõttele maksma töötaja seitsme kuu töötasu ehk 27 000 eurot, tõi näite hiljutisest töövaidlusest Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. Töövaidluskomisjon tuvastas vaidluses tühise koondamise – lapsehoolduspuhkuselt naasnud turundusjuhile anti esimesel tööpäeval koondamisteade. Otsust põhjendati töökoha kadumisega, kuid tööülesanded jõudsid lihtsalt teiste inimeste töölauale, selgitas Saarep. Tema sõnul kerkivad taolised juhtumid esile just infotelefonis, kui küsitakse abi, kuid töövaidluskomisjoni need tihti ei jõua. "Esiteks on eluperiood pingeline. Sa ei taha üldjuhul pooleteise aastase lapse kõrvalt vaidlusesse minna. Kui saad koondamise, kõlab see paljudele paremini kui mitte midagi," põhjendas ta. Summad muutuvad töövaidlustes üha suuremaks, rääkis Saarep. Ka samas kaasuses, kus mõisteti välja 27 000 eurot, nõuti 46 000 eurot. Ühes vaidluses, mis hiljuti komisjoni jõudis, algas nõue 2000 eurost, aga summa jõudis üle 70 000 euro. Saates "Kasvukursil" räägivad Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits, millised tööandjate ja töötajate erimeelsused jõuavad töövaidluskomisjoni, missugused on viimase aja kaasused ja kuidas töölepingut seaduspäraselt lõpetada. Jagame nõu nii töötajatele kui tööandjatele. Juttu tuleb töövaidluste trendidest, tööandjate peamistest ämbritest, aga ka näiteks tehisaru kasutamisest avalduse koostamisel ja miks see viib õigusabi hinna üles. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Foto: Pexels

Bränditoodete tellimine ei tähenda enam logoga pastaka või muu nänni valimist. Ettevõtted soovivad kingitusi, mis päriselt kasutust leiavad ja peegeldavad nende väärtusi. ROI müügi- ja arendusjuhi sõnul on kasvavaks suunaks tekstiil ning praktilised igapäevatooted, mille puhul mängivad rolli nii kasutusmugavus kui ka jätkusuutlikkus. Firma meenetest rääkides sõnab ROI arendusjuht Sandra Vallik, et eelmisel kümnendil valitsenud nännikultuur on selgelt taandumas. „Enam ei taheta asju, mis jäävad riiulile tolmu koguma. Kingitustelt oodatakse praktilist väärtust,“ ütleb ta. Viimastel aastatel on tugevalt kasvanud tekstiilitellimused – alates T-särkidest ja pusadest kuni jakkide ja spordiriieteni. Need on tooted, mida ettevõtte töötaja või koostööpartner saab igapäevaselt kasutada. Teiseks oluliseks suunaks on muutunud kliendi teadlikkus materjalidest ja jalajäljest. „Ei taheta tekitada mõttetut jalajälge – ettevõtted küsivad, kust toode tuleb ja kui jätkusuutlikult see on tehtud,“ lisab müügijuht Kristjan Kiil. Valliku sõnul on valdkonnas toimunud märgatav nihe taaskasutatud materjalide poole ning koostööpartnereid valitakse selle järgi üha hoolikamalt. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas on kasvanud huvi tööriiete vastu. Kiili sõnul soovib üha rohkem kliente ühe partneri käest terviklahendust: „Kuna meie suudame pakkuda nii kingitusi kui ka tööriideid, on ettevõtte jaoks asjaajamine kordades lihtsam.“ Saates räägivad Vallik ja Kiil täpsemalt, kuidas teha valikuid, mis toetavad ettevõtte kuvandit, ning miks osa firmarõivaid leiab päriselus kasutust ja osa mitte. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ROI müügijuht Kristjan Kiil ja arendusjuht Sandra Vallik Foto: ROI

Üle Eesti teedele tulnud traktorid näitasid, et põllumajandussektori majanduslik olukord on jõudnud kriitilise piirini. Põllumajandussektor ütleb otse: ilma selgete otsusteta ei ole Eesti toidutootmise tulevik kindel. Põllumehed tulid 19. märtsil traktoritega teedele ja ristmikele sõnumiga „Pole põllumeest, pole toitu“. Tegemist ei olnud klassikalise protestiga, vaid sektoriülese meeleavaldusega, mille korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja põllumeeste ühistu KEVILI. Aktsiooniga anti märku, et surve tootmisele ja majanduslikule toimetulekule on jõudnud piirini, kus vaikimine ei ole enam võimalik. Saates „Kasvupinnas“ arutavad toimunu tausta ja tähendust Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Ants-Hannes Viira, Artiston Grupi juhatuse liige Margo Klaasmägi ja põllumeeste ühistu KEVILI juht Hannes Prits. Viira sõnul on kriisi juured pikemad. „Eelmine aasta ja eelnevad aastad on olnud põllumajandussektorile keerulised,“ ütleb ta, viidates nii turuolukorrale, haiguspuhangutele kui ka kasvavale regulatiivsele survele. Meeleavalduse keskne teema on tulevik – Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood. Eesti jaoks on kaalul 546 miljonit eurot, mis on mõeldud tasandama meie põllumeeste toetuste mahajäämust. Samas puudub sellel rahal siduv siht – riik ei pea seda suunama põllumajandusse. Sektori sõnum on selge: need vahendid tuleb investeerida tootmise arengusse, et säilitada konkurentsivõime ja tagada toidujulgeolek. Prits juhib tähelepanu ka poliitikate rakendamisele. „Ühel kaalukausil on toidujulgeolek ja teisel ettevaatusprintsiip – ja vastus on tihti alati ei,“ kirjeldab ta olukorda, kus otsused ei arvesta piisavalt tootmise reaalsusega. Meeleavalduse üks eesmärk oli tuua tootmine nähtavaks üle Eesti, mitte ainult pealinnas. Nagu saates rõhutatakse: „Tuli meelde tuletada, kes seda toitu päriselt toodab ja kus seda toodetakse“. Kuigi poliitilisel tasandil on tekkinud haruldane üksmeel, seisab sektor endiselt võtmeküsimuse ees – kas sõnadest saavad ka otsused. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Põllumeeste ühistu KEVILI juht Hannes Prits ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Autor: Andres Laanem

Turundus ja tarkvaraarendus on jõudmas uude ajastusse, kus rakenduste loomine ei eelda enam programmeerija tausta. Vaibkoodimine ehk AI abil tarkvara ehitamine muudab viisi, kuidas me seni arendusprotsessi suhtunud oleme.  Saates selgitab vaibkoodija Kei Olbrei, kuidas ta jõudis personalivaldkonnast rakenduste loomiseni ning miks on viimase aastaga toimunud hüpe teinud selle oskuse kättesaadavaks sisuliselt kõigile. Juttu tuleb sellest, kuidas AI abil sünnivad prototüübid tundidega, milliseid tööriistu kasutada ning miks on eeltöö ja probleemi mõistmine olulisem kui tehniline oskus. Arutleme ka praktiliste kasutusvõimaluste üle: alates maandumislehtedest ja turundustööriistadest kuni ettevõttesiseste lahendusteni, mis aitavad igapäevatööd automatiseerida. Olbrei toob näiteid enda loodud rakendustest ning selgitab, miks vaibkoodimine aitab kiiresti aru saada ka sellest, mida ei tasu ehitada. Lisaks puudutame tööturu muutusi ja seda, miks tehnilise oskuse kõrval muutuvad üha olulisemaks analüüs, disain ja kasutajate mõistmine. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: vaibkoodija Kei Olbrei ja saatejuht Keit Alev. Allikas: Äripäev

Müügiprotsess ei peatu ka siis, kui kohtumine toimub lärmakal objektil või klient viitab keerulisele majandusolukorrale. Saates „Nimed müügitahvlil“ selgitavad müügikoolitajad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist, miks ka kõige segasemates oludes  määrab tulemuse eelkõige müüja enda hoiak ja kasutatav müügilähenemine. Saates arutletakse, kuidas käituda objekti külastustel, kus klassikaline kohtumisstruktuur ei kehti, kuid müügieesmärk jääb samaks. Räägitakse, miks rahulik ja järjekindel tegutsemine annab eelise ning kuidas hoida fookust ka siis, kui klient on hajevil või keskkond kaootiline. Lisaks käsitletakse müügikoolituste tellimise kitsaskohti. Kogemused näitavad, et liiga laiad teemad ja vähene praktiline harjutamine ei loo püsivat muutust. Saates tuuakse näiteid, kuidas keskendunud ja praktiline lähenemine sh reaalsete müügikõnede läbimängimine aitab tulemusi kiiresti parandada. Kolmandaks avatakse force majeure’i tüüpi vastuväidete tagamaid. Selgitatakse, kuidas eristada pärisargumenti ettekäändest ning kuidas aidata kliendil hinnata otsuse edasilükkamise tegelikku mõju. Saates saavad kuulajad praktilisi tööriistu müügiprotsessi juhtimiseks olukorras, kus ebakindlus on muutunud normiks. Fotol: Mardo Kase ja Silver Rooger. Allikas: Äripäev

Kui Eesti veerand sajandit tagasi Euroopa Liitu astus, levitati ühiskonnas mitmesuguseid hirme ja müüte, millest osa olid naljakadki, nagu jutud reguleeritud banaanikõverusest. Praegusete liituda soovijate vastu kasutatakse seevastu süsteemset infosõda. “Moldovas olid kaks väga rasket valimiste aastat järjest – presidendivalimised ja Euroopa Liidu rahvahääletus. See, millise rahamassi ja poliitilise jõumassi Kreml sinna pani, ei ole võrreldav mitte ühegi teise riigiga Euroopas,” ütles Äripäeva raadio saates "Müüt või tõde?" endine Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. Rumm märkis, et hinnanguliselt panustas Venemaa mõjutustegevusse enam 100 miljonit dollarit. Tema sõnul osteti lisaks valeinfole Moldova enda allikate andmetel enam kui 100 000 inimest, kes said raha (50-70 dollarit), et hääletada ELi ja Maia Sandu vastu. Propaganda jaburus on eriilmeline: alates koolides kohustuslikuks muutuvas LGBT-õppest, kuni väiteni, et Sandu kavatseb saada lapsi David Bowie külmutatud sperma abil, rääkis Rumm. Samuti saates osalenud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali (Eesti 200) sõnul on Moldova siiski Kremli eriteenistustele raske pähkel, sest enamikul elanikkonnast on taskus Rumeenia pass ja nad käivad vabalt üle riigipiiri. “Neil on ettekujutus vabast elust olemas ja seda murda on väga keeruline,” märkis Tali. Tema hinnangul pole kohalike põllumeeste hirmutamine eriti välja tulnud, samas energiasõltuvus Venemaa odavast energiast on keeruline teema. Ent müüte nagu “vältimatu EXIT”, “bürokraatia raskuse all ise kokku varisev liit”, “globaalses konkurentsis jõuetu ühendus” ning kestlikkusega seotud vandenõuteooriad leviatatakse iga päev ka Eesti avalikus ruumis. Eksperdid rõhutavad saates, et EL on kriisides näidanud suutlikkust kiiresti reageerida, pakkudes riikidele reaalset tuge ja stabiilset majanduskeskkonda. Faktipõhine meedia ja nähtavad arenguhüpped on parim relv sihipärase demoniseerimise vastu. Ka kutsusid nad ajakirjandust üles vältima iganenud klišeesid ning kajastama ELi rolli meie julgeolekupildis. Saadet juhtis Neeme Korv. Fotol: End iseseisvaks pidava Moldova osa, separatilstliku Transnistria riigi juubeliplakat Tiraspolis. / Äripäev

„Me ei ole väikese rahvana suutelised kõikidel aladel hakkama saama. Eesti peab mõned vertikaalid välja valima, kuhu oma jõud panna,“ soovitab Eesti ühe suurema tööstusettevõtte Lemeks Grupi kaasasutaja ja juht Jüri Külvik majanduspoliitikale fookust. „Suuri partiisid ei hakka me (Eesti tööstus – toim) kunagi tootma, aga maailmas on alati vaja pisipartiisid ja ainulaadseid tooteid ning sellele on Eestil väga suur perspektiiv.“ Millele keskenduda ja mis samme peab Eesti majanduse järgmisele arenguetapile ehk suurema lisandväärtuse poole juhtimiseks tegema, seda selgitavad saates lisaks Jüri Külvikule Infortari juht ja Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt, aasta ettevõte 2025 juht Martin Sutrop, ja Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar ning ühiskonnatundja Marju Lauristin. Nendega vestlesid Väitlusklubi noored Anni Sooman ja Richard Käsper. Lisaks kõneleb saates tippteadlasest ettevõtja ja Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, kes toob välja teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni rolli Eesti tulevases edus. „Eesti SKPst pakuvad süvatehnoloogilised firmad 5%. Soomes on see näitaja 22, Rootsis 25 ja Taanis peaaegu 30 protsenti,“ selgitab ta. „Meil peab olema ambitsioon ja julgus enda siht kõrgemale seada.“ Saate pani kokku Rivo Sarapik. Fotol: Jüri Külvik. Fotograaf: Jassu Hertmann

18aastasena oma loovagentuuri Social Buzz püsti pannud Robin Pass viib peagi osaliselt ellu oma unistust, sest sõidab koos Vanilla Ninjaga Eurovisioonile, et Viinis nii bändi kui Eesti riiki turundada. Robin Pass on oma agentuuris neli aastat teinud otsuseid kõhutunde pealt. "Mul on alati olnud olemas omadused, et teha juhtivat tööd ja ettevõtlust, see tuleb loogiliselt. Näiteks teadsin juba 18aastasena, et kliendisuhe saab olema number üks, see on nii-nii oluline." Kliente valis noor ettevõtja algul sisetunde järgi. Eesti brändid, kes talle endale meeldisid, neile ta ka kirjutas. Vaid neljandik läkitatud kirjadest jäid vastuseta. "Kuidas kõik Eesti noored Eesti Laulu vaatama saada”. Selliselt pealkirjastatud emaili saatis ta Anni Rahulale ning võitis ilma uhke portfooliota täiesti uut teenust pakkudes oma esimese kliendi. Mitte veel küll maksva kliendi, esiti pakkus ta end vabatahtlikku tööd tegema. Social Buzzil on olnud umbes 40 klienti. Praegugi on kliendid näiteks Maxima, Sportland, Wolt ja Ülemiste Keskus. Kui algul pöördus Robin brändide poole ise, siis nüüd on vastupidi. Valdavalt TikToki ja sisuloomega tegelev agentuur saab kliente ja projekte validagi. Robin Pass räägib saates "Lihtsalt alusta", kuidas jõudis ettevõtluseni ja mis on aidanud tal Eesti tippbrändid klientideks saada. Ühtlasi avab ta, kuidas kiire tähelend ja metsik koormus ta juba 19aastaselt läbi põletas. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Foto: Harry Tiits

Tallinnas on turul tagasi hulk väiksemaid tegijaid, kes pruugitud kortereid müügiks renoveerivad ning selle tulemusel ostetakse siin 60 000 - 120 000 eurose hinnaklassiga kortereid turuosaliste sõnul mühinal. Korterite flippimisega tegeleva Livit Kinnisvara asutaja ja juhatuse liige Taavi Mägi räägib saates “Ruutmeetrite taga”, et alla 15% tootluse pole mõtet teha ning räägib milliste nippidega õnnestub neil tagada soliidne tootlus ning millised korterid sobivad selleks enim. Mõistagi tuleb selle saamiseks leida objekte, mida on võimalik soetada alla turuhinna. Väikeses mahus aktiivselt flippimisega tegelev Uus Maa Pro maakler ja juhatuse liige Algis Libliku sõnul huvitavab flippijaid eelkõige paneelmajade korterid, aga mitte ainult. “Kui hinna paika saad, kõlbab peaaegu kõik,” kirjeldab ta turuseisu. “Käisin just vaatamas ühte korterit ja tegin ka pakkumise, ent samal päeval läks kuulutus üles ning see korter müüdi maha 10 000 eurot kallima hinna eest,” jutustab Liblik. “Nii kui kuulutus üles läheb,on kohe šaakalid kohal,” Seda et konkurents magusate korterite ostmisel on Tallinnas läinud karmiks, tunnistab ka Mägi, mistõttu on Livitis nad järjest enam liikumas Tallinnast välja mujale Harjumaale ning on sisenemas ka Tartu turule. Et turuhinnast odavamaid kortereid üles leida, tuleb teha aktiivset tööd ja üksnes portaalides otsimisest ei piisa. Mägi sõnul võib ka seal näkata, ent statistiliselt võttes tuleb tema hinnangul teha selleks umbes 100 hinnapakkumist, mille hulgast siis on tõenäosus leida üks kes nõus odavamalt müüma. Aeg-ajalt mängib hinna kõrval oma osa Mägi sõnul siin ka usaldusväärsus ja hea suhtlemisoskus. “Lõgiseva bemmiga ja nahktagiga kohale kohale saabudes võib nii mõnigi müüja ehmuda”. Saates annavad Mägi ja Liblik konkreetseid nõuandeid, kuidas flippimiseks kõige paremaid kortereid välja valide, mil moel tuleks neid renoveerida ning kuidas kogu protsessi juhtida nii et korterite väärtus kasvaks enim. Lisaks toovad nad välja konkreetseid näiteid enda tehtust, räägivad ka ostja positsioonist renoveeritud korteri valimisel ning Mägi kirjeldab ka Livit Kinnisvara edasisi plaane. Saatejuht on Lauri Leet. Foto autor Andras Kralla.

Euroopa Liidu uus ravimiregulatsioon võib muuta väikeriikide, sealhulgas Eesti positsiooni ravimiturul oluliselt tugevamaks. Kui seni on tootjad viivitanud siia tulekuga, siis edaspidi võib see mõjutada nende patendikaitset ja turupositsiooni. Tervisekassa ravimite hüvitamise juht Marko Tähnas ja Marika Lepaste Roche Eestist arutlevad, kuidas uus kord muudab tootjate motivatsiooni ning kuidas see kiirendab uute ravimite jõudmist Eesti patsientideni. Juttu tuleb ka sellest, miks on Eesti seni jäänud uute ravimite kättesaadavuses Euroopa tagaossa ning kuidas hinnaläbirääkimised ja kulutõhususe piirid seda mõjutavad. Saates käsitletakse ka riskijagamise mudeleid ja konfidentsiaalseid hinnakokkuleppeid, mis võimaldavad väikeriigil saada ravimeid keskmisest soodsama hinnaga. Lisaks arutletakse, kas tulevikus võiks ravimite eest maksta rohkem tegeliku ravitulemuse alusel ning kuidas käsitleda ravimikulu laiemalt investeeringuna ühiskonda. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetab Violetta Riidas. Pildil Marko Tähnas ja Marika Lepaste Pildi autor Violetta Riidas

Metroserdi rakendusuuringute keskuse üks fookusvaldkond on terviseandmed. Et terviseandmed on aga tundlikud ja eriliigilised, on siin päris palju piiranguid ning regulatsioone nii siseriiklikult kui Euroopa tasandil. Samas peitub andmete teiseses kasutamises väga palju võimalusi nii teadlaste, riiklike asutuste kui ettevõtjate jaoks. Et uuendusliku ja murrangulise idee, toote või teenusega rahvusvahelistele turgudele jõuda, ulatab seadusrägastikus navigeerimisel ja valideerimisel abikäe Metrosert. Saates räägib Metroserdi rakendusuuringute keskuse terviseandmete juht Janne Pullat sellest, mis on üldse teisesed terviseandmed, kuidas Metrosert hea idee seadusandlikust takistusrajast läbi aitab ning millist lisandväärtust seeläbi riigile ja igale inimesele luuakse. Saadet juhib Tuuli Seinberg. Foto: Metrosert, fotol Janne Pullat.

Eesti tööstuse tulevik ei sõltu enam ainult uutest masinatest või odavamast energiast, vaid sellest, kui targalt suudetakse teha otsuseid – nii ettevõtetes kui ka riigi tasandil. Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tark Tööstus 2026“ salvestatud saates "Fookuses: tark tööstus" kõlas läbiva sõnumina tulevik, kus konkurentsivõime sünnib juhtimises, andmetes ja võimes kiiresti kohaneda. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas saates, et riigi roll ei ole majandust juhtida, vaid luua stabiilne ja usaldav keskkond. “Kõige enam kõlab ettevõtjatelt kaks asja: palun ärge segage ja tehke otsuseid pika etteteatamisega,“ ütles minister. Samas ei pääse ka riik mööda tööstuse suurtest kitsaskohtadest eelkõige energeetikas ja tööstuse vähesest lisandväärtusest. Eesti tugevus ei saa jääda toorme töötlemisse. “Kui me jääme ainult lihtsaks töötlejaks, siis sealt ei tulegi lisandväärtust. See tuleb teadmuspõhisest majandusest,“ rõhutas minister. Minister tõi välja, et digitaliseerimine üksi võib tõsta ettevõtte tootlikkust 6–9%, kuid koos juhtimisotsustega võib kasv ulatuda kuni 24 protsendini. See tähendab, et tehnoloogia ei ole enam iseseisev lahendus – määravaks saab see, kuidas seda kasutatakse. Sama mõtet kinnitas ka toidutööstur Katre Kõvask, kelle sõnul on juhtimise kvaliteet viimastel aastatel kardinaalselt muutunud. “Tänane juhtimiskvaliteet erineb oluliselt viie-kuue aasta tagusest – keskkond on palju muutlikum ja nõuab kiiremaid otsuseid,“ ütles ta. Kõvaski hinnangul ei saa ettevõtted enam loota vanadele mudelitele, kus töötajad täitsid standardseid ülesandeid. Tehnoloogia muudab rollid ja ootused täielikult. Kui mõni aasta tagasi räägiti tehisintellektist kui tulevikutehnoloogiast, siis täna on see tööstuses juba kohal. Saksa Automaatika juht Ats Alupere rõhutas, et küsimus ei ole enam kas, vaid kuidas AI-d kasutada. “Kui me räägiksime, et AI on tulevikumuusika, siis me oleks juba hiljaks jäänud,“ ütles ta. AI roll ei piirdu ainult tootmisliinidega – see liigub üha enam otsuste tegemisse. Tööstus liigub reaalaja juhtimise suunas, kus ettevõtted peavad teadma mitte ainult minevikku, vaid ka tulevikku. “Me peame teadma, kui palju me teenime järgmisel nädalal või kuul – mitte ainult seda, mis oli eelmine kvartal,“ lisas Alupere. Eesti Masinaehitajate Liidu nõukogu esimees Oliver Mets tõi välja, et klassikaline vastandus tootmine vs tootearendus on eksitav. Konkurentsivõime tekib nende koosmõjus. “Oluline ei ole valida üht või teist, vaid see, et me nendega tegeleme ja ei jää mugavustsooni,“ ütles Mets. Tema hinnangul on Eesti tööstuses endiselt ettevõtteid, kes töötavad samade põhimõtete järgi nagu 20 aastat tagasi – ja see võib lähiaastatel valusalt kätte maksta. Samas rõhutas ta, et ka tootearenduses tehakse endiselt vigu – näiteks arendatakse toodet liiga kaua salajas, ilma turgu testimata. Tootearendus ja tehisaru käivad käsikäes. Nii selle kui ka suure tõenäosusega järgmiste “Targa Tööstuse” konverentside peateemaks jäävad ja saavad tööstuse ning tehisaru omavahelised seosed. Pikemalt saab intervjuusid ja mõtteid otse konverentsilt kuulata juba saatest. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil Erkki Keldo. Autor: Andres Laanem

Kas me tõesti tahame ehitada oma energiajulgeoleku üles importkütustele, imestas Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor, professor Alar Konist saates "Müüt või tõde?" Millegipärast meil ei taheta tegeleda toidujulgeolekuga ega energiajulgeolekuga. Lisaks sõjalisse võimekusse panustamisele peaks tema sõnul Eesti riigi juhtkond investeerima eriti energiajulgeolekusse. "Me peaksime aru saama, et täiendav investeering on see, mis toob meile hiljem raha kordades tagasi." Kui vaadata olelusringi hindamisepõhimõttel, siis suures osa kindlasti CO2 jalajälg on maagaasil töötavatel jaamadel kõrgem kui kohalikul põlevkivil töötavatel jaamadel, märkis Konist. Saates tulevad kõne alla põlevkivi energia keskkonna saastamise müüdid ja tõde, samuti energiasageduse hoidmine, juhitava energia müüdid ja tõde ning energiast ilmajäämine. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor, professor Alar Konist.

Saates "Password: Marketing and Money" räägib sündmusagentuuri Hype kaasasutaja ja juht Neeme Kari sellest, kuidas üritusturundus on viimastel aastatel muutunud ja miks sündmusi ei tohiks enam võtta lihtsalt „suvepäevade“ või peona. Kari sõnul on hästi korraldatud sündmus tegelikult strateegiline juhtimistööriist. Kui reklaam aitab püüda tähelepanu ja sisu kasvatab teadlikkust, siis live-kohtumised loovad usaldust. Just seetõttu on ettevõtete siseüritused ja kliendisündmused jätkuvalt olulised ka ajal, mil töö, müük ja suhtlus liiguvad üha enam digikeskkonda. Oluline muutus on toimunud ka formaadis. Kunagised nädalavahetuse suvepäevad, mille keskmes oli meelelahutus, on asendumas sisukamate tööpäevaste formaatidega: häkatonid, arutelud, koolitused ja tiimiüritused. Meelelahutus ei ole kadunud, kuid see ei ole enam eesmärk omaette. Fookus on sellel, kuidas tuua inimesed kokku nii, et tekiks rohkem usaldust, parem koostöö ja tugevam tiimitunne. Kliendiürituste puhul liigub maailm samuti agressiivsest müügist suhte loomise suunas. Inimesed ei tule enam kohale pelgalt esineja, tasuta joogi või show pärast. Nad tulevad sinna, kus tekib päris kontakt, usaldus ja tunne, et neid väärtustatakse. Tulevikku vaadates usub Kari, et AI aitab automatiseerida tehnilist korraldustööd, kuid ei asenda inimlikku tunnetust. Mida rohkem tehnoloogia ettevõtteid ühtlustab, seda olulisemaks muutub inimfaktor. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: saatejuht Hando Sinisalu ja sündmusagentuuri Hype kaasasutaja ja juht Neeme Kari Foto: Äripäev

Helen Maidre ja Helen Paas on kogenud juhid, keda kutsuti alatasa uusi juhte konsulteerima ja nõu andma. Lõpuks sündis vajadusest “Uute juhtide käsiraamat”, kuhu on koondatud kõige ämbriohtlikumad olukorrad ning asjad, mida keegi juhtidele ei õpeta, ent mille teadmist või oskamist kõik eeldavad. Saates räägivad autorid edu, juhtimisvisiooni ja –stiili määratlemisest, koosolekute pidamisest ning sellest, kuidas leida tasakaal “hullu panemise” ja EI ütlemise vahel. Lisaks saame teada, mis asi on bragdoc ja kuidas enda saavutusi esile tõsta nii enda kui enda juhtide jaoks – sest muidu ei jõua sa kuhugi ega saa ka palka juurde! Saatejuht on Tuuli Seinberg.

„Eesti ühistranspordikorraldus vajab pärast keskerakonna korraldatud „tasuta“ transpordi fopaad täielikku restarti ja praegu plaanitav reform on pigem süsteemiuuendus, mis ei muuda mitte midagi seni, kuni ühistranspordi üle otsustamine on poliitikute kätes.“ Selline oli läinud nädalal toimunud konverentsi „Transport ja liikuvus 2026“ lühikokkuvõte ja sama tõdeti ka värskes „Logistikauudised eetris“ raadiosaates. Hansagrupi omanik ja Eesti parim juht 2025 Neeme Tammis tunnistas läinud nädala konverentsi aruteluringis, et kogu Eesti ühistranspordikorraldus tuleks viia ühe katuse alla ja muuta täielikult apoliitiliseks. „Ilus unistus!“ Selline oli ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase esimene reaktsioon saates „Logistikauudised eetris“ Tammise väljaöeldule. „Võib-olla tõesti on tänane ühistransport liiga kõrgele poliitilise tasemele tõstetud, aga see on tänane reaalsus. Mõte pikemas perspektiivis liikuda ühtse juhtimise ja apoliitiliseks muutumise suunas ei ole aga üldse halb,“ tunnistas Ruubas, kes arusaadavalt ei saa olla ametipositsiooni tõttu sama otsekohene kui Neeme Tammis. Ehkki otseselt seda saates teemaks ei võetud, on regionaalministeerium äsja otseselt selles nn laupkokkupõrkes osalenud. Ministeeriumi kompromissettepanek kasvõi natukengi leevendada liinitranspordile kuluvaid summasid pensionäridele ja õpilastele sümboolset piletihinda kehtestades, sai peaministri tasemel maatasa tehtud ning ametnikke süüdistati omavolis ja veel sajas surmapatus. Plaan ise oli aga igati mõistlik: kavandatav MaaS X-tee üleriigiline piletiostusüsteem oleks oluliseks indikaatoriks ka liinivõrgu planeerimisel. Kui inimene ostab selle kaudu kasvõi sümboolse 50sendise pileti, jääb jälg maha kust ja kuhu ta sõitis. Tasuta sõiduõigust tagava kaardi läbipiiksutamine näitab vaid seda, kust inimene sõitu alustas, kuhu ta aga sõitis, ei tea keegi. Et seda tuvastada, oleks vaja investeerida täiendavalt uutesse süsteemidesse ja erinevate süsteemide liidestamisse. Erasektoril keeruline plaane teha „Väga paljudes teistes valdkondades, mis on riigi seisukohast strateegiliselt kriitilisemad kui ühistransport, ei tule paraku nii kõrgel tasemel nii jõulisi sõnumeid. See näitab kui poliitiliselt laetud on kogu ühistransporditeema tegelikult. Eks seal liiguvad ka suured rahad,“ tunnistas „Logistikauudised eetris“ teine saatekülaline, Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula. „Samas me näeme, et Rail Balticas liiguvad veelgi suuremad summad, kuid selle jaoks loodud eraldi ettevõte, mille eesotsas on pädevad juhid ja puudub nii tugev poliitiline taust, toimib väga hästi. See on pärssiv faktor ja kui arvestada meie valimistsükleid nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis seda segadust tuleb pidevalt juurde. Erasektorist vaadates näeme seda, et me võime oma plaane teha nii hästi kui võimalik, aga ühel hetkel oleme taas olukorras, kus see plaan enam ei toimi,“ lausus Osula. Ka tema on üheselt veendunud, et seni kuni erasektor ja riik ei suuda ühte jalga käia, ei muutu mitte midagi. „Meie mõlema eesmärk peaks olema pakkuda inimestele kvaliteetset sõiduteenust. Aga väga keeruline on seda üksinda teha kui teine osapool ajab turuseisukohast vaadatuna mingit täiesti oma asja,“ nentis Osula. „Logistikauudised eetris“ saadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. Saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula.

Tervishoiu üle arutades keskendutakse enamasti rahale ja ravijärjekordadele, kuid harvem sellele, kas pakutav abi on kvaliteetne. Samas määrab just kvaliteet, kas ravi aitab või tekitab uusi kulusid. Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Riigikogu liige Diana Ingerainen ning PwC direktor Erki Mägi räägivad Äripäeva raadio saates, et tervishoiu kvaliteet ei ole lisakulu, vaid süsteemi toimimise alus. „Ebakvaliteetne ravi ei ole abi ja läheb kokkuvõttes kallimaks,“ rõhutavad nad. Saates avatakse, millistest komponentidest tervishoiu kvaliteet koosneb – alates ohutusest ja tõenduspõhisusest kuni õigeaegsuse, tõhususe, võrdsuse, patsiendikesksuse ja teenuste integreerituseni. Arutletakse, miks on oluline, et tervishoius oleksid kokkulepitud ühtsed standardid ning kuidas mõjutab tervishoiusteenuste kättesaadavus regiooniti inimeste tervist ja eluiga. Saates puudutatakse ka tervishoiu rahastamist: kui kokkulepitud põhimõtteid järgitakse süsteemselt, on võimalik kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Pixabay

Äripäeva raadio saates „Töö ja palk“ võetakse seekord luubi alla töötajate motivatsioon, tööheaolu ja tööturu psühholoogia – ehk see, mis toimub töötaja peas. Tööturust rääkides keskendutakse sageli palkadele, värbamisele ja majandusnäitajatele. Palju harvem küsitakse aga, miks inimesed tööl käituvad nii, nagu nad käituvad: miks mõni töötaja pingutab rohkem, teine kaotab motivatsiooni ning mõni justkui jääb tööle, kuid eemaldub tasapisi oma rollist. Saates arutletakse selle üle, kuidas värbamisotsuseid mõjutavad psühholoogilised kallutatused, milliseid vigu tehakse kandidaatide hindamisel ja kui suurel määral otsustatakse töötaja sobivuse üle esimese mulje põhjal. Juttu tuleb ka sellest, kas tööandjad otsivad pigem „sobivat“ või „parimat“ inimest ning kas need kaks on alati üks ja seesama. Saate teine pool keskendub motivatsiooni ja tööheaolu teemadele ja muuhulgas otsitakse vastust küsimustele, mis töötajat tegelikult motiveerib, millal motivatsioon tavaliselt langema hakkab ning kui suur roll on siin juhil ja organisatsioonikultuuril. Kordame üle ja räägime lahti mõisted nagu boreout, job crafting ja quiet quitting. Ning uurime, kuidas juhina märgata motivatsioonilanguse varaseid märke, millised juhtimisvead panevad töötajaid kõige sagedamini eemalduma ja millal võib motivatsiooniprobleem viia selleni, et inimene hakkab uut tööd otsima. Saate külaline on HR Agentuuri juht Fred Moritz, kes on pikalt tegelenud värbamise, tööheaolu ja tööturu teemadega ning põhjalikult uurinud psühholoogilist aspekti nende taga. Saadet juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil Helen Roots ja Fred Moritz. Foto autor: Andres Laanem

E-kaubanduse konkurents muutub üha tihedamaks ning klientide tähelepanu on lühem kui kunagi varem. Rahva Raamatu juht Rain Siemer ja Apotheka digiäri juht Eva Laanemaa räägivad saates, miks ei määra e‑poe edu enam ainult hind või lai valik, vaid eelkõige usaldus ja kliendikogemus. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" arutletakse, kuidas kliendid valivad e‑poodi olukorras, kus pakkumisi on nii Eestis kui ka välismaalt aina rohkem. Juttu tuleb usaldusmärgiste rollist, klienditagasisidest ning sellest, miks lihtne ja loogiline kasutajakogemus on e‑poe edu üks kriitilisemaid tegureid. Külalised selgitavad ka, kuidas füüsilise poe kogemus kandub üle veebi ning miks tugev bränd aitab kliendil konkurentide seast valikut teha. Lisaks räägitakse sellest, kuidas e‑poed kasutavad sisu ja soovitusi ostuotsuse mõjutamiseks, millised on ostukorvi hülgamise peamised põhjused ning kuidas lojaalsusprogrammid muutuvad üha personaalsemaks. Saates puudutatakse ka e‑kaubanduse järgmisi muutusi, näiteks seda, kuidas tehisintellekt ja uued otsingukanalid võivad muuta viisi, kuidas kliendid e‑poodidesse jõuavad. Külalised rõhutavad, et hoolimata tehnoloogilisest arengust jääb oluliseks inimlik kontakt, sest see annab võimaluse saada nõu ja tunnetada, et bränd päriselt hoolib oma kliendist. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Foto: Apotheka digiäri juht Eva Laanemaa ja Rahva Raamatu juht Rain Siemer. Allikas: Äripäev

Levira sisuturundussaate fookuses on taskusireen. Tegu on tulevikulahendusega, mis võib tuua ohuteavitused otse mobiiltelefoni ilma SIM-kaardi, mobiilioperaatori või aktiivse andmesideta. Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan, TalTechi projektijuht Anet Tammets ning Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova selgitasid, et taskusireen kasutab ringhäälingutehnoloogiat: kõrgetest mastidest saadetakse ohuteavitus otse telefonidesse. See tähendab, et kriisiolukorras võib telefon hakata helisema, vibreerima ja kuvada olulist infot isegi siis, kui tavapärane mobiilivõrk on häiritud. Tulevikus võiks sama lahendus edastada ka kaarte, juhiseid ja videopilti. Saates jäi kõlama oluline mõte: taskusireen ei asenda olemasolevaid kanaleid, vaid täiendab Eesti ohuteavituse terviksüsteemi. Täna kuuluvad sinna juba SMS-id, äpid, ERR-i kanalid ning kriisiveebid. Uue lahenduse suur väärtus on toimekindlus, täpsus ja võimalus saata teavitus ainult sellele piirkonnale, kus oht tegelikult on. Kuigi seadmetugi ja Euroopa regulatsioonid vajavad veel arendamist, on Eesti selle valdkonna eestvedajate seas. Taskusireeni nähakse ka rahvusvaheliselt kui põnevat suunda, millel on tugev tulevikupotentsiaal. Taskusireeni testimine toimub 31. märtsil. Seega, kui telefon sel päeval ootamatult märku annab, võib see olla osa uuest ja targemast kriisiteavituse tulevikust. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol vasakult: Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova, TalTechi projektijuht Anet Tammets ja Levira tehnoloogia- ning IT-direktor Kristo Kaasan. Foto: Levira

Insneneriakadeemia kaudu inseneeriaõppe arendamisse suunatava 37 miljonit eurot tuleks ära jagada vastupidiselt nii, et lõviosa ei läheks kõrgharidusse, vaid hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. Riigikontrolli hinnangul on 2023. aasta lõpus käivitatud Inseneriakadeemia küll vajalik samm, kuid selle mõju võib jääda ajutiseks ja piiratud ulatusega. Programmi kaudu suunatakse aastatel 2023–2029 inseneeriaõppe arendamisse ligikaudu 37 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. Äsja valminud auditi järeldus on kriitiline: riik on asunud probleemi lahendama ilma selge teadmiseta, kui palju ja millised ettevalmistusega insenere tegelikult vaja on. „Ma ei ütleks, et eesmärgid puudu on, aga 37 miljonit on tegelikult pisku, arvestades seda, millist tulemust me nende tegemiste mõjul ellu soovime kutsuda,“ ütleb Inseneriakadeemia loomist lähedalt näinud ettevõtja, Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. „See, mis on nüüd käima lükatud, seda ei tohi mitte mingil juhul maha lasta kukkuda.“ Inseneriakadeemia 37 miljonit eurot jaguneb mitme haridustaseme vahel. Kõrghariduses on inseneeria arendustegevusteks ette nähtud 21,49 miljonit eurot, kutsehariduses 11,49 miljonit ning üld- ja huvihariduses 4,0 miljonit eurot. Lisaks sisaldab kutse-, üld- ja huvihariduse pakett 632 600 eurot horisontaalseteks projektijuhtimise kuludeks, mida alusdokumendis ei ole eraldi inseneeria ja IT vahel lahti jagatud. Konnimoisi sõnul peaks rahastuse jagunema praegusele hoopis vastupidiselt. „Mitte ülikoolide poole kaldu ei peaks olema, vaid pigem huvihariduse tegevuste suuna poole. Mida rohkem külvad, seda rohkem ju sisseastujate näol ülikoolis lõikad,“ rõhutab ta. „See efekt oleks olnud palju suurem. Me oleks saanud pikalt atra seada, ennekui noored ülikoolini jõuavad. Oleksime saanud ülikoolide õppekavasid selle järgi sättida, milliste teadmistega noored alt tulevad. Praegu tegutseme justkui vastupidiselt.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

Kui hoones on halb akustika, märkavad inimesed seda tavaliselt alles siis, kui probleem on juba käes. Inimesed peavad üksteisest üle rääkima, spordihallis kajab iga padelireketiga löök mitmekordselt tagasi ja kontoris muutub keskendumine keeruliseks. Samas ei ole akustika lahendamine sugugi kallis, kui seda teha õigel ajal. Ruukki ehitusinsener ja müügijuht Kaupo Pertel ütleb Äripäeva raadio saates, et projekteerimise faasis võib akustilise lahenduse lisakulu olla näiteks katuselahenduse puhul vaid mõni euro ruutmeetri kohta, samas kui hilisem parandamine võib maksta kümneid eurosid ruutmeetri kohta. Saates räägime veel, miks jääb akustika paljudes hoonetes siiski tähelepanuta, millistes hoonetes on probleem kõige suurem ning kuidas mõjutab ruumi heli töötajate heaolu, ohutust ja kasutusmugavust. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Ruukki

Saates Kriisiplaan on juttu sellest, kuidas hinnata reisidega seotud riske, millal saab Eesti kodanik välismaal riigilt abi ja millal tuleb eelkõige ise hakkama saada. Välisministeeriumi asekantsler Kerli Veski ja Mauri Saarend Estravelist rõhutasid, et täiesti riskivaba reisimist ei ole ning iga reisija peab enne sihtkoha valimist tegema eeltööd, jälgima julgeolekuolukorda ja arvestama oma riskitaluvusega. Oluline teema oli välisministeeriumi reisisoovituste tähendus. Neid ei anta selleks, et inimesi reisimisest tagasi hoida, vaid selleks, et nad mõistaksid võimalikke ohte ja arvestaksid, et mõnes riigis võib abi saamine olla keeruline või aeglane. Eriti keeruline on olukord riikides, kus Eestil puudub saatkond. Arutati ka erinevaid praktilisi kriisiolukordi. Saates toodi välja, et kriisidest on raske õppida ühe kindla mudeli järgi, sest iga olukord on erinev. Islandi tuhapilv, koroonapiirangud ja Lähis-Ida lennuhäired näitasid, et tavapärased lahendused ei pruugi toimida. Seetõttu soovitati mõelda paindlikult, otsida alternatiivseid marsruute ja vältida kriisi ajal suuri sõlmpunkte, kuhu kõik reisijad korraga koonduvad. Jutuks tuli ka see, kuidas hinnata sihtkohti nagu Egiptus, Kuuba, USA, Hiina või Venemaa õhuruumi läbivad lennud. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Mauri Saarend, Kerli Veski / Äripäeva raadio

Kui su igapäevatöös on suhtlemine olulisel kohal, ent komistad alatasa selle otsa, et inimesed ei mõista sind või sina ei mõista neid, sinu toredatele sõnavõttudele reageeritakse pahameelega või süütust kommentaarist süttib suur tüli, tasub peatuda ja end analüüsida. Selleks annab ideaalsed tööriistad psühholoogi ja kogenud koolitaja Aira Tammemäe turvaline suhtlemispsühholoogia koolitus. See on “Karupoeg Puhhist” tuttavate tegelastega vaheala, kus saab kiirelt infot vahetada ning hirmu tundmata rolle ja suhtlusolukordi läbi mängida. Tammemäe sõnutsi annab analüüsiprotsessi läbi tegemine võimaluse korraldada vähem jamasid nii endale kui teistele ning märgata ka endast erinevate inimeste käitumies rohkem rõõmustavat. Saates kuuleme ka, kuidas Puhhi, Jänese, Notsu või Iiahi tüübid töistes olukordades koostoimima panna, inimeste eriandeid paremini ära kasutada ning kiiksudega konstruktiivselt tegeleda. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol Aira Tammemäe, fotograaf Virge Viertek.

Energiafirmadele tekitab meelehärmi kõikuv süsinikukvoodi hind, mida Euroopa Liit hakkab reformima. Ministeeriumi ja energiaeksperdi sõnul ei pruugi pelgalt süsteemi muutmine aga loodetud stabiilsust tuua. Euroopa Liit teeb suvel ümber heitmekaubanduse süsteemi (ETS). Kvooti ostvad ettevõtjad ootavad, et selle hind langeks ja stabiliseeruks. Praegu on kvoodi hind püsinud 70 euro juures tonni kohta, kuid küündis jaanuari keskpaigas 90 euroni. Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson selgitas, et ühelt poolt mõjutab süsinikukvoodi hinda ELi poliitika ehk see, palju ühikuid turule antakse, kuid teisalt ka ilm, mis kergitab või langetab elektri tarbimist, nagu nägime sel külmal talvel. Lisaks mängib rolli gaasi ja söe hind, mida on märgata praegu Iraani sõja ajal. "Kujutage ette teha sellises kontekstis head ja tarka regulatiivset otsust, mis tundub hinnale hea. See on praktiliselt võimatu," tõdes Allikson saates "Kestlikul kursil". Siiski saab öelda, et 20 aastat tagasi tehtud süsteem toimib, ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. "Me oleme riigieelarvesse saanud rohkem raha tagasi, kui ettevõtted on (kvootide eest - toim) maksnud," lausus ta. Alates 2013. aastast on riigieelarvesse laekunud kvootidega kauplemisest kokku umbes 2 miljardit eurot. Kuhu see kulub, kuuleb täpsemalt saatest. Klaas lisas, et kvoodisüsteem on muutnud tootmist puhtamaks. "On väga palju ettevõtteid, kes on teinud investeeringuid selleks, et fossiilkütustest väljuda ja võtta puhtamaid lahendusi kasutusele. Mitte mingil juhul ei taha neilt ettevõtetelt vaipa jalge alt ära tõmmata," ütles ta. Saates arutati veel, milliseid lahendusi Euroopa kaalub ja kuidas mõjutab sõda Lähis-Idas kvoodi hinda. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Marko Allikson ja Kristi Klaas, foto autor on Karmen Laur.

Kas töötaja võib varsti küsida kolleegi palga kohta? Ja kas tööandja peab sellele ka vastama? Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ning annab töötajatele rohkem õigusi tasu kohta infot küsida. See tähendab, et paljud organisatsioonid peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama. „Teabevara tunnis“ räägime, mida palkade läbipaistvus tegelikult tööandjate jaoks tähendab. Millist palgainfot võivad töötajad küsida, kuidas määratleda võrdväärset tööd ning kas kõik sama tööd tegevad inimesed peavad saama sama palka? Samuti arutame, kuidas kujundada läbimõeldud tasupoliitika ja tasustruktuur ning millised riskid võivad direktiivi rakendumisel ettevõtteid ees oodata. Stuudios on Veriffi tasustamise ja personaliarvestuse juht Berit Vals. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi, küsimusi aitab esitada personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Külli Gutmann, Berit Vals ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Tehisaru on aina korrapärasemalt hakatud reguleerima, sest vastasel juhul võib viimane muutuda diskrimineerivaks ja laiemalt ebaeetiliseks. Tehisintellekti turvalisust ja viisakust reguleerib Euroopa Liidu tehisintellekti määrus ehk AI akt. Triniti vandeadvokaadi Maarja Lehemetsa sõnul võis varem olla kindel, et masin on erapooletu, kuid neil päevil sõltub ka tehisintellekti iseloom sellest, kuidas teda on treenitud. "Üks valukoht on diskrimineeriv AI. Kui süsteem pole kontrollitud, siis võib vabalt juhtuda nii, et näiteks tööle värbamisel on vanemate inimeste ja naiste CV-d automaatselt kõrvale jäetud," rääkis Lehemets. Tema sõnul võib sellisel juhul juhtuda olukord, kus kandidaatide seas on ainult valged mehed. Lisaks räägiti saates reeglite rikkumise tagajärgedest ning Hiina ja Euroopa erinevustest tehisaru kasutamisel. Lisaks Lehemetsale osales saates veel ka Aleksander Tsuiman Veriff`ist. Küsis Joonas-Hendrik Mägi.

Tarbijad ei kasuta järelmaksu enam ainult emotsiooniostude tegemiseks. Üha sagedamini mõeldakse finantseerimisele juba ostu planeerimise etapis ning makselahendusest on saanud oluline osa ostukogemusest. Saates räägivad Inbanki Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas ja mööbli- ja sisustuspoe ON24 juht Astrid Bachmann, kuidas tarbijate käitumine on viimastel aastatel muutunud ning mida see kaupmeestele tähendab. Värske uuringu järgi kaalub 85% inimestest järelmaksu või muud makselahendust juba enne poodi minekut. See tähendab, et finantseerimine ei ole enam lihtsalt lisavõimalus, vaid võib otseselt mõjutada seda, kas ost üldse tehakse ja kui suur on ostukorv. Saates arutatakse, millised finantseerimislahendused on praegu kõige populaarsemad, miks on kiiresti kasvanud „osta kohe, maksa hiljem“ tüüpi maksed ning kuidas mõjutavad need kaupmehe müüki ja rahavoogu. Samuti tuleb juttu tarbijate muutunud ostukäitumisest, madalast tarbijakindlusest ning sellest, miks võimalus makseid hajutada aitab inimestel oma pere-eelarvet paremini planeerida. Lisaks räägitakse ka tulevikust: kuidas võib uus Euroopa Liidu tarbijakrediididirektiiv muuta ostuprotsessi ning millised trendid kujundavad finantseerimisteenuseid lähiaastatel. Saadet juhib Nele Peil. Fotol: Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, ON24 juht Astrid Bachmann ja Inbank Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas. Foto autor: Äripäev

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETSi üle käivad taas tulised arutelud, kuid tööstuse vaates on see endiselt oluline investeerimiskeskkonna kujundaja, ütles Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok, kelle sõnul ei saa Euroopa kliimapoliitikat enam vaadata eraldi majandusest ja julgeolekust. “Euroopa tööstuspoliitika, kliimapoliitika ja ka julgeolekupoliitika on täna väga tugevalt omavahel seotud,” ütles Ristkok. Ristkoki sõnul on ETS viimase kahekümne aasta jooksul aidanud luua turgu puhtatele tehnoloogiatele ja võimaldanud tööstusel teha suuri investeeringuid heitmete vähendamisse. Samas käivad Euroopa tasandil arutelud selle üle, kuidas süsteemi edasi arendada ning kuidas suunata ETSist laekuvat raha rohkem puhta tööstuse investeeringutesse. Tema hinnangul on investorite jaoks kõige olulisem poliitika stabiilsus. Suured tööstusinvesteeringud tehakse sageli mitmekümne aasta perspektiiviga ning järsud muudatused regulatsioonides võivad nende otsuseid mõjutada. Pikemalt saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Kädi Ristkok. Foto autor: Mart Valner

Taastuvenergia kasutamise tõendamine on paljude ettevõtete jaoks keeruline ja bürokraatlik protsess. Eesti ettevõte Soldera tahab selle muuta lihtsaks digitaalseks infrastruktuuriks, mis ühendab erinevate riikide taastuvenergia registrid ühe süsteemi alla. Soldera asutaja ja tegevjuhi Stenver Jerkku sõnul on suur osa turust siiani käsitöö. “Praegu on seal taga lihtsalt hunnik inimesi, kes liigutavad pabereid ühest nurgast teise. Meie eesmärk on see protsess täielikult automatiseerida,” ütles Verkku saates "Cleantech". Tema sõnul toimib taastuvenergia päritolutunnistuste süsteem sisuliselt raamatupidamisena: mõõdetakse, kui palju taastuvenergiat võrku toodetakse ja kui palju seda kasutatakse. Suurte rahvusvaheliste ettevõtete jaoks tähendab see aga tihti keerukat aruandlust ja andmete koondamist erinevatest riikidest. Soldera arendab platvormi, mis ühendab eri riikide registrid ning automatiseerib nii sertifikaatide hankimise, lepingud kui ka aruandluse. Ettevõtte eesmärk on pakkuda infrastruktuuri, mida saavad kasutada nii energia tootjad, elektrimüüjad kui ka suured korporatsioonid. Pikemalt saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Stenver Jerkku. Allikas: Soldera

Konverentside ja ärisündmuste sponsorlust peetakse sageli kulukaks edevusprojektiks, mille tulemuseks on logo seinal ja mõned viisakusvestlused. Saates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema ning Cumulteci asutaja ja tegevjuht Jüri Duško, miks ei pruugi probleem olla konverentside formaadis, vaid hoopis selles, kuidas ettevõtted sponsorlust kasutavad. Seema sõnul on B2B turunduses eksitav oodata ühest tegevusest kiiret ja üksühest tulemust. „Ärisegmendis on kliendi teekond otsuseni pikk ja sellest tulenevalt on äärmiselt keeruline panna kuhugi näppu peale ja öelda, et just see tegevus tõi selle tulemuse,“ ütleb ta. Duško lisab, et konverentside mõju võib avalduda alles pikema aja jooksul. „Teinekord avastad aasta või kahe pärast, et läbi selle ürituse on midagi juhtunud, selle tagajärjel on juhtunud veel midagi ning see ahel tõi lõppkokkuvõttes selleni, et sind tuntakse paremini või saadki diili kätte,“ sõnab ta. Saates tuleb juttu ka sellest, miks paljud ettevõtted sponsorprojektides pettuvad. Seema hinnangul sünnib suurim möödalask juba siis, kui ettevõte satub valele üritusele või minnakse sinna ilma selge eesmärgita. Duško sõnul on sama oluline ka see, et ettevõtte sõnum oleks kohapeal arusaadav. „Sul võib olla ilus ja värviline stend, aga kui inimene aru ei saa, mis sa teed, siis on väga keeruline,“ märgib ta. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: Vasakult Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema, Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Cumulteci asutaja ja tegevjuht Jüri Duško. Foto autor: Keiti Käosaar

Pereettevõtted usaldavad üha sagedamini ettevõtte juhtimise professionaalidele väljaspool perekonda. Pereettevõtjate konverentsil rääkisid Sol Baltics tegevjuht Rinel Pius, Kubija hotell-loodusspaa juht Maris Reimann ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, kuidas selline usaldus annab juhile rohkem vabadust, kuid toob kaasa ka suure vastutuse. Juttu tuleb pereettevõtte kultuurist, omanike ja juhi rollidest ning sellest, mis motiveerib välist juhti pereettevõttes pikalt panustama. Saadet juhib Kristel Viitmann. Fotol: Rinel Pius, Maris Reimann, Igor Rõtov Foto Autor: Raul Mee

Riigi ITs on probleem: majanduskulu ja personalikulu kasvab, samas innovatsiooni nokk on alla, tõdes saates justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Lauri Luht, keda nimetatakse ka Eesti riigi IT-juhiks. Kui 2024. aasta lõpus oli riigikontrolli auditi järgi riigi IT-majades tööl 1753 inimest, siis aasta hiljem juba 1940. "Küsimus on, et kuigi kõik teevad õiget asja, siis kuidas me oma väheste ressursside juures saaksime digiriigis rohkem väärtust luua," sõnastas Luht oma peamise ülesande digiriigi asekantslerina. Nimelt on kuue aastaga meie digiriigi hind kulutuste mõttes kasvanud 123 miljonilt 258 miljonile eurole, ent kas me seeläbi saame nüüd kodanikena ka kaks korda rohkem või paremat digiriiki? Üks võimalus muutusteks on riigi IT-majade konsolideerimine ning rohkema arenduse suunamine erasektorisse, mida valitsus peaks suve hakul ära otsustama. "Liigume sinna suunda, et riigi valitsemine efektiivsemaks teha digivaldkonnas ja suuta raha vabastada innovatsiooni jaoks," märkis Luht. Samas ei pea riik tema sõnul minema erasektorist ostma alati konkreetset lahendust. "Sa võid ju esitada ka probleemi ja võidakse pakkuda lahendus," esitas ta oma visiooni. Kuidas käib riigi IT-majade konsolideerimise protsess, millest ja kellest võiks riik erasektori kasuks loobuda ning mida näeb ette värske digiühiskonna arengukava, selgitas Lauri Luht pikas intervjuus Äritehnoloogia juhile Indrek Kaldile. Foto: Marko Mumm

Põlve ja puusavalud võivad alguse saada kulumisest, ülekoormusest või jalalaba asendist. Lääne-Tallinna Keskhaigla ortopeed Margus Kelk selgitab saates “Tervisetark”, kuidas kujuneb välja põlve- ja puusaliigese artroos ning millist rolli mängib selles näiteks lampjalgsus või jalalaba deformatsioonid. Räägime, millal piisab tallatugedest ja füsioteraapiast ning millal jõuab patsient proteesimiseni. Juttu tuleb ka sellest, kuidas eristada ajutist ülekoormusvalu püsivast kahjustusest, miks ei tohi valuga harjuda ning mida teha operatsioonijärjekorras oodates. Dr Kelk selgitab, millest koosneb tänapäevane liigeseprotees, kui kaua see vastu peab ning miks on lihaste treenimine oluline nii enne kui ka pärast lõikust. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Margus Kelk Pildi autor Violetta Riidas

2021. aastal Eestis IT-süsteemide monitoorimise tarkvara arendama hakanud Dynatrace jõudis viis aastat hiljem Äripäeva Gaselli TOPi tippu ehk tegu on Eesti viimaste aastate kõige kiiremini kasvanud ettevõttega. Edu tagamaid selgitab Dynatrace Estonia tootejuht Hans Lõugas kahe teguriga: üha enam organisatsioone digitaliseerib oma tegevust ning liigub pilvetehnoloogiate ja tehisintellekti kasutamise poole, mis muudab IT-süsteemid keerukamaks ja kasvatab vajadust nende töö jälgimise ja andmete analüüsi järele. Samal ajal on ettevõte suutnud edukalt oma toodet ja ärimudelit korduvalt uuendada, et püsida tehnoloogia arenguga samas tempos. “Me oleme ühe toote ettevõte,” tõdes Lõugas. “Teeme ühte toodet, mis me usume, et on omas valdkonnas parim ja meie kliendid ütlevad, et see on parim.” Dynatrace'i fookuses on maailma 5000 suurimat ettevõtet. Euroopast on nende seas näiteks Air France, Deutsche Telekom ja British Telecom. “Maailma TOP kümnest lennuettevõttest on seitse meie kliendid," toob Lõugas välja. Dynatrace'i platvorm kogub automaatselt andmeid kõikidest tarkvarakomponentidest, alates serveritest kuni mobiilirakendusteni, ning annab reaalajas pildi, kuidas süsteemid toimivad. Kui midagi läheb valesti, tuvastab platvorm probleemi automaatselt ja näitab täpselt, kus viga on ning kuidas seda parandada. “Mulle tundub, et me elame järjekordselt hästi põneval ajal,“ ütleb Lõugas, kirjeldades tehisintellekti olulisust Dynatrace’i toote arendamisel. “Kuidas ühel nädalal olevad uudised tunduvad eelmise nädalaga võrreldes juba nii maailmamuutvad ja uued – see annab sellise energia ja hoo.“ Just nendest muutustest ja Dynatrace’i rollist kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas räägitakse ka saates. Kuula, kuidas Tallinnas arendatakse lahendusi, mis teenindavad miljoneid lõppkasutajaid üle maailma ning miks on automatiseerimine tänapäeva digitaalses ettevõtluses hädavajalik. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Dynatrace Estonia tootejuht Hans Lõugas Allikas: Dynatrace

Oleks planeeringute nõuded selgemad ja takistused maas, võidaksid sellest kõik, sõnasid Advokaadibüroo COBALT ehitus- ja kinnisvara ärivaldkonna kaasjuht Tavo Tiits ning Hepsor AS tegevjuht Martti Krass saates "Kinnisvaratund". Nad toovad elavas vestluses esile peamised takistused ja kitsaskohad ning pakuvad konkreetsed lahendused. Saates tuleb juttu ka varjenditest, aga ka Lätis arendamise eelistest. Saadet juhib Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Martti Krass ja Tavo Tiits.

Idufirma Mahub asutajad Kevin Kaldalu ja Robert Kauler on loonud mudeli, kus tühjalt seisvad kinnistud, nagu kontorihooned või lausa Tartu arestimaja, muudetakse miniladudeks, kasutades selleks nutikat andmeanalüüsi ja tehisintellekti. "Meie suur erinevus on see, et toimetame turul, kus konkurentidel on sadu kordi rohkem kapitali, seega peame olema kordades innovaatilisemad," selgitab Kevin Kaldalu Mahubi strateegiat. Ettevõte on algusest peale panustanud isemajandamisele ehk bootstrapping'ule, seega iga arendus peab olema kiirelt tulutoov. Saates "Ükssarvikute kasvulava" avavad asutajad, kuidas nad on tehisintellekti abil automatiseerinud müügiprotsessid – alates külmadest kõnedest kuni kliendihalduseni. Samuti tutvustavad nad uut tööriista nimega Matchy, mis suudab ennustada, millal üks või teine ettevõte vajab uut pinda ja kolib. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil: Kevin Kaldalu ja Robert Kauler. Foto: Tarmo Virki

Kuidas hinnatakse tehingu majanduslikku sisu, millised skeemid on teravdatud tähelepanu all ning kuidas saab ettevõtja oma riske teadlikult maandada, tuleb jutuks saates “Finantsuudised fookuses”. Eesti maksusüsteemi peetakse stabiilseks ja ettevõtjasõbralikuks, kuid viimastel aastatel on maksuhalduri tõlgendused ja kontrollipraktika muutunud märksa aktiivsemaks. Üha sagedamini kerkib küsimus, millal tavapärane maksuplaneerimine muutub maksueeliseks, mida riik soovib vaidlustada. Saates tuleb juttu maksuhalduri kasvanud aktiivsusest ja maksuvaidluste sagenemisest ning sellest, kuidas on muutunud seaduste tõlgendamise praktika. Arutleme mitterahaliste sissemaksete ja vara võõrandamise üle enne müüki, ühinemiste ja jagunemiste maksustamise riskidest ning omandamislaenu viimisest sihtühingusse ehk niinimetatud debt push-down’i loogikast. Käsitleme siirdehindade dokumenteerimist, juhtimisteenuste ja ühemeheettevõtete maksustamise praktikat ning vaatame ka laiemat pilti – mida tähendab maksuresidentsuse muutmine, kuidas mõjutab see investeerimiskonto kasutamist ning milliseid signaale annavad rahvusvahelised arengud, sealhulgas realiseerimata kasumite maksustamise ideed Euroopas. Saatekülalised on advokaadibüroo Cobalt maksuvaldkonna partner ja vandeadvokaat Egon Talur ning sama büroo maksuvaldkonna vandeadvokaat Tõnu Kolts. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil Tõnu Kolts, Paavo Siimann ja Egon Talur. Foto: Andres Laanem

Eestisse piisava koguse taastuvenergia tootmiseks ei ole vaja, et just kõik omavalitsused oleksid nõus oma territooriumile parkide rajamisega. Sellise vastuse andis TTÜ professor ja kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel küsimusele, mis saab nüüd parkide arendusest, mis on sattunud omavalitsusse, mis on sõna-sõnalt võtnud riiklike taastuvenergia eesmärkide vähendamist. "Huvilisi on täna piisavalt palju ja igale poole ei peagi tuulikuid püsti panema. Noh, olgem ausad, tegelikult see huvi oli isegi liiga suur, kui nüüd kohalikud omavalitsused teevad oma filtri, siis selle kaudu saamegi piisavalt neid tuulikuid, mida on võimalik teha," rääkis Kisel. Eestis on pooleli ca 3000 megavati ulatuses tuuleparkide planeeringuid, 70-80% taastuvenergia osakaalu saavutamiseks on puudu aga 700-800 megavatti. Vajaliku koguse loodab valitsus tööle saada veel ühe vähempakkumisega, mis leiab aset esimeses kvartalis. "Selle 30 miljoni eurose toetusega võiks energiahindu langetada aastas 150 miljoni eest," ütles Kisel. Jaanuari "Energiatund" keskendus valitsuses heakskiidu saanud energiamajanduse arengukavale. Saates arutati selle üle, miks biogaasist võib saada järgmine läbimurdekoht energeetikas, aga miks ei vesinik ega tuumaenergeetika seda praegu pakkuda ei suuda. Saates tuli juttu peamistest ootustest, mis lähitulevikus elektrisüsteemiga seotud kulusid võiksid langetada ning neist seadusandlikest initsiatiividest, mis seoses energiamajanduse arengukavaga järgmisena poliitilised ringkonnad ette võtma peavad. Einari Kiselit intervjueeris Kristjan Pruul. Fotol 2024. aastal avatud Aidu tuulepark, foto autor Andras Kralla.

Hiljuti sulgesid telekomid Eestis oma 3G võrgud. Osa meist kasutab 4G ja osa 5G lahendusi ning võimalusi. Mõne aasta pärast peaks turule jõudma 6G. Arutleme saates, kuidas iga uus G ehk mobiilside põlvkond mõjutab telekomiettevõtteid, nende ärimudeleid ja pakutavaid teenuseid. Selgitame, mida tähendab teenuste muutumine paindlikumaks ja personaalsemaks. Jutuks tuleb ka mobiilside arengu mõju ettevõtlusele. Stuudios on Tele2 Eesti tehnoloogiajuht Tanel Sarri ning TalTechi õppejõud Priit Roosipuu. Saadet juhib Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Keskmisest viis kraadi külmem jaanuar tõi soojatootjatele kaasa vajaduse toota kohati enam kui kolmandiku võrra rohkem sooja ning lisasooja tootmiseks kasutatakse odavama puiduhakke asemel kallimaid alternatiive, selgub saatest “Energiatund”.  Kuigi soojatootjate sõnul mõned külmemad talvekuud aasta lõikes ettevõtete marginaalidele väikest mõju, sooviksid nad puiduhakke asemel gaasil või ka põlevkivil põhinevat lisatootmist kasutada nii vähe kui võimalik. Tallinna soojatootja AS Utilitas Eesti pidi külma ilma tõttu tootma lõppenud jaanuaris tavapärase 300 000 MW/h asemel kolmandiku võrra rohkem sooja. Et seda tagada, läksid ettevõtte juhi Robert Kitti sõnul tööle vanad reservjaamad - vanad gaasikatlamajad linna otses. “Üldiselt me gaasikatlamajasid tahaks võimalikult vähe töösse panna, sest gaasi puhul on tegemist kõige kallima kütusega.” Kui tavaliselt tavaliselt kasutatakse maagaasi Tallinna kaugküttes kolmandiku osas, siis jaanuaris oli gaasi osakaal Kitti sõnul kõrgem. Lisaks avaldab marginaalidele mõju ka gaasi kerkinud hind. Alates eelmise aasta lõpust kerkis valdavalt külma ilma tõttu maagaasi hind Hollandi TTF börsil jaanuari lõpuks umbes 70% võrra. Robert Kitti sõnul ostetakse börsihinnaga Utilitases umbes pool vajaminevast gaasist, ülejäänud osas on hind fikseeritud. Kui palju tõusid jaanuaris Utilitase jaoks sisendite hinnad kokku, ei osanud Robert Kitt kokkuvõttes öelda ega soovinud saates selle üle ka spekuleerida. “Neid numbreid nii täpselt kuude lõikes hetkel pole, aga kui kogused suurenevad, tuleb nende eest ka rohkem maksta, see on selge,” tunnistas ta siiski. Saates rääkis ta veel veel kui palju on Utilitasel plaanis lähiaastatel ja tootmisesse ja ka jaotusvõrku igal aastal investeerida ning andis ka viite, kui pikaks ajaks on ettevõtte otsustanud, et konkurentsiametilt Tallinna piirkonnas hinnatõusu ei taodelda.. Saate teises osas intervjuu andnud SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev märkis, et SW Energia soojatootmine oli jaanuari aasta varasemaga võrreldes 38% võrra suurem. “Seda ei saa pidada aga erakorraliseks, sest 2024. aasta külma jaanuariga võrreldes oli soojatootmine sel aastal samas suurusjärgus.”’ Üle Eesti ligikaudu 70es piirkonnas kaugkütet pakkuva SW Energia arendusjuht rääkis intervjuus veel mida tähendab külmem ilm soojatootmisele, mida ettevõtte töötajatele ja töökorraldusele ja logistikale. Ühtlasi selgitas ta, mis viis ettevõtte selleni, et juba 6. jaanuaril anti sisse hinnatõusu taotlus mitmetes piirkondades üle Eesti. Samas rääkis Nogtev veel kui palju katlamaju on ettevõttel plaanis lähiaastatel rekonstrueerida ning milline on planeeritud investeeringute kogumaht. Saadet juhtis Lauri Leet. Fotol Robert Kitt eelmisel aastal UtilitaseTallinnas Väo energiakompleksis soojussalvesti avamisel. Foto autor: Liis Treimann.

Eesti betoonilahenduste pakkuja Primostar valmistub sisenema USA ja Kanada ehitusturule. Ettevõtte juht Indrek Uusalu ütleb otse: Ameerikas ei oota keegi Euroopa firmat avasüli ning turule pääsemine nõuab kohalolekut, kapitali ja kannatlikkust. Primostar on registreerinud Põhja-Ameerikas kaks tütarettevõtet – ühe USAs ja teise Kanadas. Uusalu sõnul ei ole see vormiline samm, vaid eeltingimus usalduse loomiseks. "Keegi ei oota seal Euroopa ettevõtjat perroonil lilled käes. Ameerika turg on tundmatu ettevõtte suhtes umbusklik ega andesta poolikuid lahendusi – kui lähed, pead minema suurelt ja olema valmis pikaks mänguks,“ ütleb ta. Uusalu jõudis Ameerika turuni kohaliku omavalitsuse arenguprogrammi kaudu. Seal anti talle diplomaatiliselt mõista, et Euroopa ettevõte ei ole automaatselt prioriteet ning tõsiseltvõetavuseks tuleb luua kohalik ettevõte. "Mind ei pandud otseselt valiku ette, kuid sain aru, et jälgiti minu reaktsiooni ja valmisolekut päriselt investeerida. Kohaliku ettevõtte registreerimine näitas, et me ei tulnud lihtsalt turgu kompama,“ räägib ta. "Kohalik ettevõte ei taha teha tehingut tundmatu Euroopa firmaga. Kui tahad olla usaldusväärne partner, pead olema ka kohapeal esindatud.“ Saadet juhib Teeli Remmelg. Pildil Indrek Uusalu. Foto autor: Teeli Remmelg

Eesti hoonete energiatõhusus on teinud kahe kümnendiga läbi kardinaalse muutuse - akende vahetamisest ja „ise-tarkusest“ tehtud soojustustest on jõutud teaduspõhiste lahenduste ja nutikate tehnosüsteemideni. Valdkonna pikaajaline praktik ja ekspert Toomas Rähmonen ütleb otse: täna ei määra energiatõhusust enam soojustuskihi paksus, vaid tehnosüsteemid ja inimeste käitumine. Veelgi enam – ta hoiatab, et regulatsioonid on muutunud nii keerukaks, et süsteem võib hakata iseenda raskuse all logisema. Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Hajutamata riskid välisturgudel on Eesti viimase aja majanduse languse ja seisaku üks olulisemaid põhjuseid, ütles välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas saates “Tööstusuudised eetris”. Priit Kallakas märkis saates, et 75% kogu Eesti kaupade ekspordist läheb Euroopa Liitu. “53% läheb ainult viide riiki – need riigid on Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Saksamaa. Viis riiki ja 53%, seda on ilmselgelt liiga palju [viie riigi kohta],“ rääkis Kallakas. “See on ilmselgelt üks põhjuseid, miks meie majandus oli kaks aastat paigalseisus ja languses – nõudluse nendest konkreetsetest riikidest langes. Ega see enne uuesti kasvule pööra, kui majanduskasv Saksamaal, Rootsis ja Soomes positiivseks ei muutu,“ rõhutas Kallakas. Ta lisas, et just seetõttu on välisministeerium koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusega (EIS) võtnud eesmärgiks turgude mitmekesistamise. Priit Kallakas märkis veel, et väga suure ja aina kasvava osa ekspordist moodustab ka teenuste eksport. Mööblitööstus Standard avas möödunud aastal Saudi Araabias oma ametliku esinduse ja on üheks fookusturuks võtnud just Lähis-Ida. Standardi müügijuht Märt Israel märkis, et nende eesmärk ei ole saata kaugetele turgudele lihtsalt konteineritäis mööblit, vaid kõrgema lisandväärtuse teenimiseks tulebki pakkuda juurde ka teenuseid. “Meie põhieesmärk on pakkuda kliendile täisteenuslahendust – alates inseneeriast kuni logistika ja paigalduseni välja, et olla kohaliku arendaja jaoks väga hea partner,“ rääkis Israel. Israel lisas, et Eestit eristabki maailmaturul see, et me ei ole suured, aga meil on hea inseneride tase. “Kus me täna kiita saame, on see, et meie mööbli tehnilised joonised on väga selged – kliendid, arhitektid saavad aru. Ja me saame olla hästi paindlikud,“ tõi ta välja Eesti tööstuse eelise. Saadet "Tööstusuudised eetris juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Priit Kallakas ja Märt Israel. Foto autor: Harro Puusild

Restruktureerimine kerkib lauale nii kasvu, kriisi kui ka omanikuvahetuse ajal. Küsimused korduvad: millal on õige hetk, milline lahendus valida ja kuidas maandada maksu- ning õigusriske? PwC juhatuse liige ja vandeaudiitor Iiris Embrich, maksukonsultatsioonide juht Martin Lehtis ja PwC Legal vandeadvokaat Karen Root avavad saates peamised sõlmkohad. Juttu tuleb ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest ning sellest, miks need sammud mõjutavad nii tehingu struktuuri kui ka ettevõtte aruandlust. „Restruktureerimine on teema, mis ei kao ühegi majandustsükli ega juhivahetusega,“ rõhutavad saatekülalised. Saates teeme selgeks, mis on ühinemise bilansipäev ja lõppbilanss, mis vahe on ühinemisel ja likvideerimisel ning millal tekib likvideerimismenetlus. Räägime piiriülestest ühinemistest ja nende maksuaspektidest, sh olukorrast, kus tütarühingu asemel tekib filiaal. Arutame ka praktilisi küsimusi: kas restruktureerimisega saab makse optimeerida, milline on audiitori roll ühinemisel või jagunemisel, mida tähendab mitterahalise sissemakse audiitorkontroll ning millal tasub alustada auditipakkumiste küsimist. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: PwC juhatuse liige ja vandeaudiitor Iiris Embrich (paremal), maksukonsultatsioonide juht Martin Lehtis ja PwC Legal vandeadvokaat Karen Root Foto: Juuli Nemvalts

Selles "Energiakooli" episoodis võtame luubi alla Eesti elektrihinna, miks see on kõikuv ja kõrge ning kuidas oleme riigina jõudnud olukorda, kus sõltume liiga palju naabrite toodangust. Stuudios on Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson, kellega räägime ausalt energiasüsteemi kitsaskohtadest ja päris lahendustest. Arutame, miks pelgalt heast tahtest ja ambitsioonikatest plaanidest ei piisa, kui investeeringud tuuleparkidesse, juhitavatesse võimsustesse ja uutesse jaamadesse venivad või seisavad. Mis juhtub siis, kui tuult ei puhu ei Eestis ega naaberriikides, väljas on krõbe pakane ja tarbimine hüppab lakke? Just sellistes olukordades määravad elektrihinna juhitavad võimsused, näiteks gaasijaamad, mis suudavad kiiresti süsteemi toetada. Kui tahad aru saada, miks Eesti elektrihind kõigub, millised otsused on täna kriitilised ja kuidas päriselt jõuda madalama baas­hinnani, siis see episood aitab pildi selgeks teha. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson Foto: Alexela

Tehisintellektil põhinevad agendid muudavad e‑kaubanduse loogikat: klient ei pruugi enam ise e‑poodi valida, vaid ostu teeb tema eest digitaalne abiline. See tähendab, et senise kasutajakogemuse kõrval muutub määravaks ka see, kui „agendisõbralik“ on pood. Futurist Estonia partner ja UX-ekspert Andres Kostiv selgitab, millised Eesti e-poed on AI‑ajastuks valmis ning millised riskivad nähtavusest ilma jääda. Räägime, kuidas agent suhtleb e‑poega läbi liideste, miks struktureeritud tooteandmed ja lihtne checkout on kriitilise tähtsusega ning millal võib e‑kaubanduses puhkenud AI‑eksimusest saada mainekahju. Saates tuleb juttu ka sellest, kas hea kasutajakogemus on tulevikus konkurentsieelis või pelgalt ellujäämise miinimum, ning millised kiired muudatused võivad konversioonimäära märgatavalt kasvatada. Samuti arutame, kas Eesti turu väiksus on takistus või hoopis võimalus kiireks kohanemiseks. Saadet juhib Maarit Kallas. Fotol: Futurist Estonia partner ja UX‑ekspert Andres Kostiv ning Kaubandus.ee juht ja saatejuht Maarit Kallas. Allikas: Äripäev

Kaitsetööstuses pole piiriülene ettevõtlus mitte valik, vaid kohustus. Tellijaks on riigid, kusjuures mitte iga riik ei sobi kliendiks. Kui tahad oma äri hoida ja kasvatada, siis lihtsalt pead laienema, tõdesid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri saatesarjas kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja advokaadibüroo Sorainen riigikaitsevaldkonna juht Robin Teever. „Umbes 60 riiki üle maailma võiksid teoreetiliselt üldse meie kliendina kõne alla tulla. Need tuleb ise üles otsida, ise nende juurde minna. Koha peale minek on oluline, sest kliendid tahavad, et sa räägid nende keeles ja viid oma kauba sinna kohale, et nad saaksid seda oma silmaga näha ja oma käega katsuda,“ ütleb Kangur. 2013. aastal asutatud ja enamjaolt militaarotstarbel kasutatavaid mehitamata maismaasõidukeid arendaval ja tootval Milremil Roboticsil on peakontor Eestis ja tütarettevõtted Soomes, Rootsis, Poolas, Hollandis, Araabia Ühendemiraatides ja USAs. „Soraineni sageduse" piirülese äri erisaates räägime ettevõtjatega, kes vaatavad ambitsioonikalt Balti riikidest kaugemale. Kuulame nende lugusid, rõõme ja muresid ning mõtleme kaasa, kuidas piiriülese äriga seonduvaid riske maandada ja ambitsioone ellu viia. Veebruari ehk riigikaitsekuu saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas ning saatekülalised on Milremi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitse valdkonna juht Robin Teever. Fotol: (vasakult) Indrek Kangur, Helery Maidlas, Robin Teever ja Mario Sõrm. Foto: Andres Laanem

Mida teeb AI meie mõtlemisvõime ja õpioskustega, sellest räägib raadiosaade “Õppetund”. Eestis on käivitatud haridusuuendusprogramm TI-hüpe, mis aitab haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Algatatud on ka Eesti AI, mille eesmärk on rakendada tehisintellekti süsteemselt eri sektorites, et kasvatada Eesti inimeste töö väärtust ja tugevdada majandust. Ka raadiosaade “Õppetund“ on viimasel ajal korduvalt jõudnud sama küsimuseni – kuidas tehnoloogia muudab inimeste õppimist ja arengut. Saade pühendub tehisarule ning jutuks tuleb, milline on õppimine AI-ajastul. Kuidas mõjutab tehisintellekt õppimise individualiseeritust ja koosõppimist ja mida teeb AI meie mõtlemisvõime, süvenemisoskuse ja õpioskustega. Teemasid aitavad avada Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi tehisintellekti didaktika vanemteadur Janika Leoste ning Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õpitehnoloogiate dotsent Linda Helene Sillat. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Janika Leoste ja Linda Helene Sillat. Foto autor: Andres Laanem

Saates "Digitark äri" saame seekord kuulata parimaid palu eelmisest aastast – need kolm kõnekat teemad on ettevõtete fookuses ka täna. Alustuseks räägime sellest, kust leida ettevõttest kärpekohti, mis võivad kasvatada kasumit kuni 30 protsenti. Teiseks uurime, mida teha siis, kui küberpätid nõuavad sinu ettevõttelt viis miljonit eurot ja annavad selleks aega vaid 72 tundi. Ning seejärel saame teada, miks on keskastmejuhid korraga nii muutuste võtmeisikud kui ka suurimad pidurid. Saadet alustame aruteluga teemal „Kavalad kärpekohad ettevõttes, mis kasvatavad kasumit kuni 30 protsenti?" Saatelõigus räägivad Marti Arak DeltaE inseneribüroost ja EBS-i juhtivõppejõud Jari Kukkonen, kes on ka Lean-metoodika ekspert. Arutame olulisel ja praktilisel teemal: ettevõtte ressursside raiskamine ja tühjad kulud. Saate külalised toovad välja ressursitõhususe kriitilised aspektid ja toovad elulisi näiteid, kuidas näiliselt väikesed raiskamised võivad aastas kasvada suurteks summadeks. Selgitame, millised on Eesti ettevõtete suurimad raiskamiskohad, kuidas neid kontrolli alla võtta ja kuidas raiskamise probleeme ennetada ja lahendada. Teiseks kuulete erakordselt põnevat teemat, mis vahel võib saada fataalse lõpu, kui kõik riskid realiseeruvad. Saatekülalistelt tõstavad saladuseloori küberkriminalistikalt ja selgitavad, mida teha olukorras, kui hommikul tööle tulles on ettevõtte kõikide arvutite ekraanid mustad ning küberpätid nõuavad viit miljonit ja annavad selleks aega vaid 72 tundi. Selles saatelõigus jagavad oma erilisi kogemusi Livio Nimmer ja Harri Uljas tehnoloogiaettevõttest OIXIO IT. Viimase teemana viskame õhku suurt dilemmat kandva küsimuse, miks on keskastmejuhid korraga nii muutuste võtmeisikud kui ka suurimad pidurid. Selgub, et vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks. Saatelõigus räägivad Sirli Heinsoo, muutuste juhtimise konsultant Ekke Sööt ettevõttest Change Partners ning Marko Solmann ettevõttest Foxway. Saame teada, et muutuste juhtimisel on kriitiliselt oluline mõista, et vaid 31% soovitud mõjust on seotud tehnoloogiliste aspektidega, ülejäänud 69% sõltub organisatsioonikultuurist ja inimestest. Tutvustame saates ka ADKAR-mudelit, mis aitab muutuste protsessi hallata viie sammuga: teadlikkus (A – awareness), tahe (D – desire), teadmised (K – knowledge), võimekus (A – ability) ja kinnistamine (R – reinforcement).  Saatejuht on Mare Timian. Foto: Äripäev

Rääkides Äripäeva kinnisvarakonverentsi eel lavale astujatega turu olukorrast, on selgelt märgatav optimistlike nootide teadlik rõhutamine samal ajal kui mööda ei saa vaadata ka faktist, et käibenumbrid on paljudel kukkunud ning selget kasvu ennustada ei söanda keegi. “Kinnisvaraturg toimib normaalsetel pööretel,” märgib saate teise osa alguses Domus Kinnisvara juhatuse liige ja arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand optimistlikult, lisades juurde et Domus Kinnisvara tegi oma põhitegevusalal ehk kinnisvara teenustes ajaloo suurima käibe. “Nii et ärme materda valdkonda nii palju,” võtab ta kokku. Samas tunnistab Allekand lisaküsimusele vastates, et illusiooni ega peotuju siiski pole, sest uusarenduste müük on olnud viimased kolm ja pool aastat väga raske. Nii et kümne palli süsteemis hinnates märgib ta meeleolu arenduses praegu "kuue palli" vääriliseks. Saate esimeses intervjuus toob Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm välja, et teatud optimismi sisendavad märgid on ka uusarenduste müügis olemas ent Bonava lähiaastatel säärast käibekasvu, mis ületaks 10%, oodata kindlasti ei julge. Seda enam et Bonava Eesti käive on 2021. aasta 36 miljoni juurest langenud praeguseks 20 miljoni tasemele. Intervjuus räägivad Soorm ja Allekand veel, millised on olulised trendid, mis kinnisvaraturgu Eestis lähiajal muudavad ja millega nad arvestavad, muu hulgas põhjalikumalt ka demograafilistest trendidest. Lisaks räägib Taavi Soorm pikemalt üüriturust ning Ingvar Allekand tehnoloogilistest arendustest ning kinnisvara müügi eripäradest. Intervjuud viis läbi Lauri Leet. Fotol Bonava Eesti juht Taavi Soorm, foto autor Liis Treimann.

Maailmaturu surve, Hiina nõudluse langus ja mitme järjestikuse hea saagiaasta mõju hoiavad teraviljahinnad madalad. Samal ajal on Eesti kokkuostuturul hinnad Baltikumi kontekstis ühed teravaimad. „Eesti hinnad on täna oluliselt teravamad kui Lätis ja Leedus, aga küsimus on, mis jääb marginaaliks,“ ütleb Linas Agro viljaäri juht Andre Parm. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägime, milline on praegune teravilja hinnatase maailmas ja Eestis ning kas tihe konkurents on põllumehele pigem eelis või peidetud risk. Parmi sõnul on Eesti eksportiv turg, mis tähendab, et maailmaturu hinnakõikumised jõuavad siia kiirelt. „Kõik negatiivsed uudised on kohalikus hinnapildis juba sees,“ märgib ta. Arutame, millal muutub konkurents kokkuostjate vahel liiga agressiivseks ja hakkab hoopis tootjat survestama. Samuti räägime vilja hinna fikseerimisest sadamates, sealhulgas Riia näitel, ning erinevatest strateegiatest uue hooaja saagi müümisel. Millal tasub hind lukku panna – enne külvi, kasvuperioodil või pärast koristust – ja milliseid vigu tehakse kõige sagedamini? Saates käsitleme ka Linas Agro rolli sisenditurul. Taimekaitses ja seemnetes rõhutab ettevõte kvaliteeti, väetiste puhul annab eelise grupi ostumaht. Sel hooajal on Baltikumis Linas Agro eksklusiivselt esindada mitu toodet, mis annab ettevõttele parema kontrolli saadavuse ja hinnataseme üle. Lisaks räägime Lätis asuvast Iecava seemnetehasest, mis teenindab ka Eesti turgu ning pakub laiemat sortimenti ja rangemat kvaliteedikontrolli. Samuti anname ülevaate märtsi alguses toimuvatest Linas Agro seminaridest ja teemadest, mis aitavad tootjatel teha otsuseid enne 2026. aasta hooaja algust. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Linas Agro viljaäri juht Andre Parm Foto: Linas Agro

Tehnoloogia abil  tootlikkuse suurendamine on hädavajalik, kuid sellest jääb madala sündivuse ja töötajate puuduse lahendamiseks väheks, selgitab saates "Tööandjate tund" Kaamos Grupi juht Gert Jostov. "Eesti probleem nr 1 on madal sündivus. Tehisaru ja muu tehnoloogia aitab meil tootlikkust täiendavalt tõsta, aga keele ja kultuuri säilimiseks on meil muid tegevusi ka vaja," selgitab ta. Jostov leiab, et pääsu pole ka välistöötajate värbamisest. Millised võimalused on töötajate puuduse leevendamiseks, sellest räägivad saates ka Magnum Grupi juht Mari Krass ning PARE juhatuse liige ja GoWorkabiti asutaja-juht Kristjan Vanaselja. Lisaks tööjõupuuduse mure lahendamisele tuleb juttu kindlustunde kasvatamisest, energiahindadest, välisinvesteeringute meelitamisest ja suure miinusega riigieelarve mõjust ettevõtlusele. Saatejuht on Rivo Sarapik. Pildil Gert Jostov, pildi autor Andras Kralla.

Laondus ei ole enam pelgalt ruutmeetrite küsimus, vaid strateegiline otsus, mis mõjutab ettevõtte kulubaasi, töökorraldust ja kasumlikkust. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik, miks stock-office tüüpi äripinnad, kus ladu, büroo ja müügipind on ühe katuse all. Need koguvad populaarsust just kuni 10 töötajaga ettevõtete seas. Juttu tuleb ka miniladudest kui stabiilsest tootest, mis on osutunud vastupidavaks nii inflatsioonile kui majanduslangusele ning sellest, miks energiakulud ja logistiline asukoht kaaluvad sageli üles madalaima üürihinna. Saade annab ülevaate, millised vead tehakse pinnavalikul ning miks õige laolahendus võib olla otsene konkurentsieelis. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik Foto: Maria Roosaare

Saates "Ambitsioon" arutavad saatejuht Hando Sinisalu ja kaassaatejuht Andres Haavel Empowermentist koos külalise, Eveconi juhi Karl-Joonatan Kvelliga ettevõtte kiire kasvu põhjuseid, riskide võtmist, meeskonna juhtimist ja energiaprojektide arendamisega seotud määramatust. Kvell seob Eveconi praeguse positsiooni otsustega, mis tehti mitu aastat tagasi. Ta ütleb, et tänane tulemus on “võib-olla kolme-nelja aasta taguste suurte riskide võtmise järeltulem” ning kirjeldab, et arendusportfelli hakati teadlikult üles ehitama Eestis, Lätis ja Leedus. Riskide kohta ütleb Kvell otse, et põhjalikku lõputut kaalutlemist oli pigem vähem, sest muidu oleks otsuseid edasi lükatud. Ta rõhutab, et riski võtmine on paratamatult hüpe teadmatusse ning muutujaid on energeetikas palju: poliitika, regulatsioonid, kohalikud omavalitsused, tehnoloogilised valikud ja turuolukord. Tema hinnangul aitas riskide võtmist õigustada tugev turutunnetus ja kompetentne meeskond, mis tekitas omanikes kindlustunde investeeringuid teha. Eveconi konkurentsieeliseks peab Kvell otsustamise kiirust ja struktuuri lihtsust. Ta ütleb, et olulisi otsuseid suudetakse teha päeva, kahega, sest puudub suurkorporatsioonidele omane mitmekihiline kooskõlastusrada. Ta lisab, et omanike tasandil on dünaamika, kus üks pool on konservatiivsem ja teine optimistlikum, kuid üldiselt on ettevõtte kultuuris olnud rohkem tegutsemise tahet kui pidurdavat skeptitsismi. Töötempo ja meeskonna toimimise kohta kirjeldab Kvell, et viimased aastad on olnud väga intensiivsed ning kiirust on hoitud üleval suurte projektide järjestikuste eduelamuste kaudu. Ta ütleb, et osa inimesi on öelnud otse, et väiksem ambitsioon vähendaks nende motivatsiooni. Samas räägib ta ka koormuse juhtimisest: tiimi on kasvatatud, puhkust planeeritakse, kuid arendusettevõtte töömaht on tsükliline ja planeeringute ning lubade protsessid võivad tekitada perioode, kus koormus hüppab kiiresti üles või alla. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Evecon OÜ tegevjuht Karl-Joonatan Kvell Foto autor: Liis Treimann

Digiturundus liigub üha jõulisemalt automatiseerimise suunas, kuid küsimus on, kui palju kontrolli on veel reklaamija kätes. Saates „Eetris on turundusuudised“ arutleme digiturundusagentuuri Mediabrands Digitali juhi Erki Heinsaarega, millised muudatused on viimase aasta jooksul enim mõjutanud Meta, Google’i, YouTube’i ja TikToki võimalusi ning tulemusi Eesti turul. Heinsaare sõnul võivad Advantage+ ja Performance Max anda väga häid tulemusi või minna täiesti rappa, kui mõõtmine ja eesmärgid on valesti seadistatud. Ta rõhutab, et „bullshit in, bullshit out“ kehtib täna teravamalt kui kunagi varem. Veel peatume saates loovmaterjalide uuel rollil, video kasvaval tähtsusel, YouTube’i positsioonil brändi- ja tulemuste kanalina ning TikToki erinevatel tahkudel. Saates kõlab ka praktiline mõtteharjutus: kuidas jagada 10 000 euro suurune turunduseelarve nii, et kõik ei läheks digisse. Saadet juhib Bestmarketing.ee toimetaja Anu Pillesson. Pildil Anu Pillesson ja Erki Heinsaar. Allikas: Äripäev

Werkado tegevjuht Martin Koort usub, et müügiinimest tuleb juhtida nagu professionaalset sportlast - teadlikult, süsteemselt ja kogu karjääri vaates. Juhi ülesanne ei ole üksnes tulemusi nõuda, vaid märgata, millises arengufaasis mängija parajasti on. Saates "Nimed müügitahvlil" räägib 29 aastat valdkonnas tegutsenud Koort, kuidas müügitiimi juhtimine muutub ettevõtte kasvades ning miks ta otsustas anda müügijuhtimise üle eraldi juhile. Arutleme, miks ei saa eeldada, et tippvormis ründaja lööb väravaid 15 aastat järjest, ning millal on ausam aidata inimesel rolli vahetada või isegi organisatsioonist edasi liikuda. Juttu tuleb ka tehnoloogiast kui müüja „eksoskeletist“, kuidas õigesti juurutatud CRM ja protsessid tõstavad nii tipptegijate latti kui ka alustajate põrandat. Lisaks puudutame nelja „tabureti jalga“ - töö, tervis, pere ja sõbrad - mille tasakaal määrab, kui kaua suudab müügiinimene tippvormis püsida. Saates kõlab mõte, et müügitiimi juht peaks vähemalt poole ajast pühendama inimestele, mitte ainult numbritele. Just seal sünnib pikaajaline tulemus. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Pildil vasakult: Martin Koort ja Silver Rooger. Allikas: Äripäev

Eesti kõrge elektrihind ei ole paratamatus, vaid tootmisvõimsuste nappuse ja strateegiliste valikute tagajärg, ütleb ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen. „Energia on riiklik julgeolekuküsimus. Seda ei saa planeerida viie aasta kaupa,“ rõhutab ta. Äripäeva raadio sisuturundussaates arutame, miks impordib Eesti ligi poole oma elektrist ning kuidas see mõjutab nii kodutarbijate arveid kui ka ettevõtete konkurentsivõimet. Kui külmade ilmadega kasvab tarbimine ja osa juhitavaid jaamu on hoolduses, tuleb puudujääk katta impordiga – sageli kõrge hinnaga. „Kui tootmisvõimsust on vähe, maksamegi kallist hinda,“ ütleb Patrikainen. OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis selgitab, kui palju peaks Eestis realistlikult olema tuuleparke, et hind püsiks stabiilsemalt madal, ning mida tähendaks näiteks tänasest neli korda suurem tuulevõimsus. Jaanuari keskmise 138 megavati asemel looks see juba märgatava hinnasurve alla. Saates tuleb juttu ka tuule tootlikkuse tehnilisest poolest – miks toodavad tuulikud elektrit ka näiliselt vaikse ilmaga ning kui prognoositav tuul tegelikult on. „Tänapäevaste tuuleparkide töökindlus on 97–98 protsenti,“ märgib Zavadskis. Räägime maismaa- ja meretuuleparkide erinevustest ning sellest, milline peab olema energiasüsteemi „turvapadi“, kui suurem osa elektrist tuleb tuulest. Saates osalevad ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen ning OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen (vasakul), saatejuht Juuli Nemvalts ning OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis. Foto: Rain Jüristo

Andreas Melts võtab kitarri kätte ja viskab viisijupi saatel oma tellijate üle nalja. See on tema töö ja leib. Palgatöölt tuli ta ära mõni aasta tagasi, kui sai oma esimese koostöö, mille eest maksti talle 100 eurot. Andreas oli parasjagu Boltis koosolekul, kui ta otsustas ronida lauale ja hakata kätekõverdusi tegema. Negatiivselt reageerimise asemel elas rahvusvaheline seltskond talle üle videosilla kaasa. See oli üks nendest hetkedest, kui Andreas mõistis, et tema koht ei ole seal – ta tahab inimesi naerutada. Andreas Melts tuli Boltist ära, kui oli kindlustanud oma esimese TikToki koostöö. Ühe video eest oli tasu 100 eurot, rääkis ta saates “Lihtsalt alusta” ja naeris enda üle, sest see summa pole teab mis suur. “Aga ma ei mõelnudki summa peale. Mõtlesin, et vau, keegi tahab mulle maksta! Mul oli ka mõni tuhat eurot säästetud, aga story’na on lahedam öelda, et sain 100 eurot ja ütlesin, et minge metsa, ma nüüd lähen teen enda asja selle 100 euro eest. See oli vahva hetk,” meenutab ta. Kõige hirmsam periood Palgatöölt lahkumise otsust vastu võtta on keskmiselt keerukas. Aga kõige raskem on ikkagi vahetult pärast seda otsust, nii paar-kolm esimest nädalat, rääkis noor koomik. “Oled selle otsuse ära teinud, adrenaliinilaks on üle läinud ja saad aru, et nüüd tuleb hakata ise tööd tegema. Ei ole ülemust, kes ütleb, et nüüd on miiting kell 12 või need on need KPI-d, mis tuleb täis saada.” “Elasin vanemate juures ja läksin hommikul alla korrusele, sõin oma krõbinaid ja siis tundsin, et okei, nüüd on kaks varianti: ma kas olen räme luuser ja feilin või siis proovin midagi teha. Hakkasingi proovima, olin ka natuke luuser ja feilisin, aga lõpuks olen jõudnud siia. Mis iganes koht see ka ei oleks,” rääkis Melts. Andreas Melts alustas oma vabakutselise teekonda sotsiaalmeediasse sisu loomisega ja kogus kiiresti tuntust karakteriga iAndreas. Vabakutselise meelelahutajana teenib ta leiba õhtujuhina ja hiljuti sõlmis ta plaadilepingu FAAR Musicuga. Saates “Lihtsalt alusta” jagas Andreas Melts, kuidas jõudis Saksamaal hiina keelt õppinud noor loomeettevõtluseni. Juttu tuleb peamistest hirmudest, mis teda on takistanud, esimeste sammude tegemisest ja senistest ämbritest. Räägime ka nalja tegemisest, mis on samal ajal nii tema relv kui ka kaitsemehhanism. Ta selgitab, miks on omadega jõudnud veidi loomingulisse puntrasse, ning jagab, mis aitab tal hoida teiste üle nalja tehes piiri peenetundelisuse ja teravuse vahel. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Andreas Melts. Foto: Rasmus Valdmann

Seekordses sisuturundussaates tuleb juttu väikeettevõtete konverents-messist Südi, mis toimub 11. märtsil Viimis Artiumis. Saates saavad sõna konverentsi koostööpartnerid ja esinejad. Saates räägib LHV Panga väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) finantseerimise juht Marko Kiisa käesoleva aasta trendidest väikeettevõtete finantseerimisel. Kiisa sõnul on hea uudis see, et lähiaajal peaksid intressimäärad püsima ennustatavad ja see aitab ettevõtetel ka oma finantskulusid paremini planeerida. "Hea uudis on see, et soov väikestele ja väga väikestele ettevõtjatele raha laenata on pankade seas päris suur ja pankadevaheline konkurents sunnib ka väikese kliendi pärast võistlema," lisab Kiisa Combat Ready asutaja Remo Ojaste annab nõu, mida ettevõtte juhtimisel saab militaarvaldkonna juhtimispõhimõtetest üle võtta. "Meeskonnas liidab meid kokku ülesanne, näiteks on eesmärk saada maailmameistriks. Seega ei tohiks võtta tööle inimesi selle alusel, kes sulle meeldivad. Tuleb olla professionaalne ja keskendunud ülesande täitmisele. Värbamisel on kõige tähtsam valida inimesi suhtumise alusel," arvab Ojaste. Lõpetuseks annab Coop Kokkade juht Reliia Käro soovitusi, mida panna ettevõtte nõupidamislauale suupisteteks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: LHV Panga VKE finantseerimise juht Marko Kiisa esinemas Südi konverentsil Foto: Marko Mumm Rohkem infot Südi 2026 kohta leiab aadressilt: www.sydi.ee

Vereloomehaigused on mitmekesine ja sageli hirmutavana kõlav haiguste rühm, kuid iga diagnoos ei tähenda kiiret ravi ega rasket kulgu. Saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, kuidas vereloome toimib, miks tekivad pahaloomulised muutused ning milline on tänapäevane käsitlus kroonilise lümfotsüütleukeemia puhul. Juttu tuleb sellest, kuidas vereanalüüs võib anda esimesi vihjeid haigusele, miks osa patsiente vajab kiiret sekkumist, ent paljud jäävad aastateks aktiivsele jälgimisele. Viigimaa räägib ka sihtmärkravimitest, mis on viimastel aastatel muutnud kroonilise lümfotsüütleukeemia ravi oluliselt tõhusamaks ja patsiendisõbralikumaks. Arutleme, mida diagnoos patsiendi jaoks päriselt tähendab ning kuidas haigusega igapäevaelus toime tulla. Saadet juhib Violetta Riidas. Saate toob teieni Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liit ja valmimist toetas Abbvie. Pildil Iige Viigimaa. Pildi allikas: PERH

Suhtlemine on iga tööpäeva osa, aga paljud meeskonnad jäävad hätta just seal, kus eeldatakse, et oskus on iseenesestmõistetav. Äripäeva raadio saates tõdesid BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg, et suurimad probleemid ei tulene mitte teadmiste puudumisest, vaid julguse, teadlikkuse ja vastutuse puudumisest. Nende sõnul on suhtlusoskused treenitavad nagu lihased ning ettevõtete konkurentsivõime sõltub üha enam sellest, kas töötajad suudavad eelduste asemel luua selget ja ausat dialoogi. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosar-Maiberg Foto: BeWise

Kuu aja pärast, 19. märtsil toimub Kultuurikatlas konverents „Tark tööstus 2026“, mis vaatab tööstuse hetkeolukorda ja mille keskne küsimus on: kuidas suured muutused ära juhtida? Digitaliseerimine, tehisintellekt, energiapööre, geopoliitilised riskid – muutuste surve ei ole enam valikuline. Küsimus pole, kas muutuda, vaid kuidas. „Fookuses: tark tööstus“ saates on külas Äripäeva Akadeemia muutuste juhtimise koolitaja Anneli Ohvril, kes räägib, et Eesti ettevõtete suurim eksiarvamus on pidada muutusi lõppajaga projektiks, mitte pidevaks ja kõiki kaasavaks protsessiks. Praegu ei suru ettevõtteid üks muutus, vaid mitu korraga. Digitaliseerimine, AI kasutuselevõtt, kestlikkuse nõuded, regulatiivsed muudatused ja turusurve toimivad paralleelselt. Ohvrili sõnul tekitab see nn muutuste ülekülluse, mille suurim koormus langeb keskastme juhtidele. „Tippjuhid näevad muudatusi projektidena, aga keskastme juhid peavad need päriselt ellu viima. Ja kui kõik on korraga prioriteetne ning kõigega on kiire, tekib kaos.“ Vana tööviis enam ei kehti, uus pole veel juurdunud. Kui organisatsioonis puudub selge prioriseerimine, hakkab tekkima nähtus, mida nimetatakse vaikseks lahkumiseks – inimesed on küll ametlikult tööl, kuid emotsionaalselt eemaldunud. „Niikaua, kuni muutus ei ole inimese enda oma, on meil klaaspilgud vastas. Inimene teeb töö ära, aga ta ei ole enam päriselt kaasas.“ Tööstuses tunduvad tehnoloogilised muutused sageli arusaadavamad: osta uus süsteem, juuruta, koolita, mõõda tulemust. Ent Ohvrili sõnul ei ole tehnoloogiline muutus kunagi ainult tehnoloogiline. Kui organisatsiooni kultuur väärtustab stabiilsust ja muutumatust, tajutakse uusi lahendusi ohuna. „On organisatsioone, kus tugevus seisneb uskumuses, et meie tugevus on meie muutumatus. Sellises keskkonnas võib ka AI tunduda eksistentsiaalse ohuna.“ Ohvrili sõnul on just projektimõtlemine see, mis paljud muutused organisatsioonis ära tapab. „Tippjuhid näevad muudatusi tihtipeale kui projekte. Paned eesmärgi paika, defineerid tulemuse, jagad ülesanded laiali ja ootad tähtaegselt tulemust. Aga muudatustega on seotud inimesed – ja inimeste vastupanu.“ Tema hinnangul algab muutuste juhtimine enamasti liiga hilja – alles siis, kui projekt on ametlikult käima lükatud ja tegevusplaan paigas. Tegelikult peaks protsess algama juba enne seda, kui lahendused on lõplikult sõnastatud. „Muudatuste juhtimine algab probleemipüstitusest. Me peame rääkima sellest, mis meid praeguses olukorras ei rahulda – ka siis, kui meil pole veel lahendust.“ Just see on koht, kus paljud juhid komistavad. Kardetakse tulla välja murega enne, kui vastused on olemas. Ometi on kaasamine võimalik ainult siis, kui inimesed saavad osa arutelust, mitte valmis otsusest. Pikemalt efektiivsest muutuste juhtimisest saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Anneli Ohvril. Foto: Mart Valner

Turundusjuhi roll ettevõtte juhtimises sõltub sellest, kas ta suudab oma tegevust põhjendada investeeringu ja tasuvuse keeles. Saates „Password“ arutlevad Initiative’i juht Indrek Soom ja Analytical Alley juht Tanel Rebane, miks turundust nähakse endiselt kuluna ning kuidas analüüsipõhine lähenemine aitab selle muuta mõõdetavaks ärifunktsiooniks. Juttu tuleb sellest, miks kampaaniate mõju ei saa hinnata pelgalt müüginumbreid vaadates. Kuidas eristada baasmüüki lisamüügist ehk vastata küsimusele, kui suur oleks tulemus olnud ilma kampaaniata? Kuidas mõjutavad müüki ilm, hooajalisus, pühade pikkus, energiakulud või konkurentide tegevus? Külalised selgitavad, kuidas ökonomeetriline mudeldamine aitab need mõjurid lahti võtta, kanalite koosmõju (näiteks televisioon ja otsing) eristada ning teha „what if“-stsenaariume, et vältida edu või ebaedu omistamist valele kanalile. Arutame ka, kui realistlik on mõõta kommunikatsiooni turuosa maailmas, kus mängu tulevad influencer’id, kogukonnad ja killustunud kanalid, ning miks ei ole alati mõistlik püüda mõõta kõike viimase detailini. Kui turundusjuht suudab rääkida finantsjuhi ja tegevjuhiga investeeringu ja tasuvuse keeles, on tal lihtsam jõuda otsustuslaua juurde ning muuta turundus tunnetuslikust tegevusest selgelt juhitavaks ärifunktsiooniks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Initiative’i juht Indrek Soom (vasakul) ja Analytical Alley juht Tanel Rebane Foto: Äripäev

„Äripäeva raamatuklubi“ võtab vaatluse alla doktori kraadiga Inglise dietoloogi Emily Leemingu raamatu „Nutikas soolestik. Kuidas süüa nii, et muuta oma teise aju elu“, mis selgitab, kuidas toitumine mõjutab meie mikrobioomi ja seeläbi kogu organismi heaolu. Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Külliki Suurmaa arutleb saates, milline on soolestiku ja aju seos ning miks põletikulisi soolehaigusi diagnoositakse üha noorematel. Juttu tuleb antibiootikumide mõjust mikrofloorale, probiootikumidest, Helicobacter pylorist ning sellest, millal kõhuvaevus on mööduv ja millal selge ohumärk. Saates käsitletakse ka toitumistrende, talumatuste tegelikku levimust ja sõeluuringute tähtsust. Fookuses on praktiline küsimus: kuidas teha igapäevaseid valikuid nii, et toetada oma „teise aju“ tervist ja ennetada tõsisemaid haigusi. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Külliki Suurmaa Pildi autor Violetta Riidas

Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu – algatus, mis kutsub juhte peatuma ja mõtlema, millist juhtimiskultuuri nad iga päev loovad. Just heast juhtimisest kõneldi ka 17. veebruaril Äripäeva raadio saates „Töö ja palk“. Personaliuudiste juhil Helen Rootsil olid stuudios külas Tulundusühistu Tuleva juhatuse esimees Annika Uudelepp ning Baltic Restaurants Estonia juht ja 2025. aasta parima juhi konkursi finalist Aaro Lode. Vestluses otsiti vastust küsimusele, missugune üldse on hea juhtimine tänases Eestis. Räägiti usaldusest ja vastutusest, vigadest õppimisest, suure pildi hoidmisest ja sellest, miks juht ei tohi eksimist karta – ei iseenda ega oma meeskonna puhul. Arutleti ka Eesti juhtimiskultuuri tugevuste ja kitsaskohtade ning selle üle, milliseid juhte vajame järgmise kümnendi perspektiivis. Saatest jäi kõlama mõte, et hea juhtimine ei ole ametinimetus ega loosung, vaid igapäevane praktika. See ei juhtu juhuslikult, see on teadlik valik – kuulata enne kui rääkida, mõista enne kui muuta ja anda vastutust enne kui kontrollida. Pildil vasakult: Aaro Lode, Helen Roots ja Annika Uudelepp. Allikas: Äripäev

Rail Baltica valmimine ei tähenda pelgalt uue raudteetrassi ehitamist, vaid ka uue piiriülese opereerimismudeli käivitamist. Rail Baltic Estonia raudtee opereerimise ja ohutuse üksuse juht Heigo Saare sõnul on see vähemalt sama suur väljakutse, kuna kogu Euroopa raudtee juhtimissüsteem vajab uuendamist. „Meie ülesanne on kaks asja: ehitada valmis raudtee ja tagada, et see oleks esimesest päevast opereerimiskõlbulik,“ rõhutas Saare raadiosaates Logistikauudised eetris. See tähendab, et kaduma peab olukord, kus vedurijuht peab igas riigis rongi juhtides oskama B-tasemel kohalikku keelt, nagu see on nõutav praegusel ajahetkel. Lisaks vajab kogu Euroopa praegune raudteejuhtimissüsteem põhjalikku restarti. Ilma piirijaamadeta Poolani välja Erinevalt olemasolevast Baltikumi raudteevõrgust ei ole Rail Baltical enam kavandatud klassikalisi piirijaamu Eesti, Läti ja Leedu vahel. Esimene piirijaam tekib alles Leedu–Poola piiril. See tähendab ühtset projekteerimisstandardit kolmes Balti riigis, ühtset opereerimisreeglistikku, ning ühist tehnilist baaslahendust liiklusjuhtimises. Saare tunnistas, et see probleem on tegelikult üle kogu Euroopa ja see kaob alles siis, kui tehnilised barjäärid (erinevad liiklusjuhtimissüsteemid, riiklikud erisused) on täielikult ühtlustatud. Õnneks on Euroopa Komisjon asunud selle teemaga tõsiselt tegelema ja oluline on Rail Baltica nende uuendustega ühte jalga käiks. Kaubaveo osas näeb RB Estonia märkimisväärset huvi Euroopa raudteeveo-ettevõtjatelt. Eelkõige nähakse potentsiaali Soome impordi-ekspordi suunal, kus Rail Baltica pakub alternatiivi meretranspordile. Saare sõnul ei tähenda see nullist alustamist. „Euroopas liigub täna väga palju sobivat veeremit. Rail Balticu trassil opereerimiseks on vaja eelkõige, et pardaseadmed vastaksid üle-euroopalisele liiklusjuhtimissüsteemile.“ Projektis kasutatakse ühtset Euroopa standardit (ERTMS), mis peaks välistama uute „pudelikaelte“ tekkimise. Eesmärk on, et Baltikum ei kujuneks tehniliseks takistuseks Euroopa põhivõrgus ja selle eeldusteks on selged opereerimisreeglid, läbipaistev tasustamismudel, hooldus- ja teenindusvõimekus (depoo, elekter, hooldusrajatised) ning valmisolek teenindada kõiki nõuetele vastavaid vedajaid. Rahvusvaheliste kiirrongide osas seisavad Balti riigid valiku ees, kas teha rongide ühishange või tellida teenus koos veeremiga. Arvestades aga, et veerem on teenuse kalleim komponent, võib riiklik investeering võimaldada operaatoritele madalamat teenuse omahinda ja väiksemat äririski. Vedajad on andnud hinnangu, et liini avamiseks vajavad nad umbes 2–2,5 aastat ettevalmistusaega alates selgete tehniliste tingimuste ja ajakava kinnitamisest. Kuigi ametlik eesmärk on põhitrassi valmimine 2030. aastaks, sõltub kogu koridori tööle hakkamine eelkõige Läti edenemisest. Saare sõnul ei ole küsimus selles, kas projekt valmib, vaid millal ja pole välistatud võimalus, et kui Eesti ja Leedu oma osa valmis saavad, võivad nad Lätile ka moel või teisel appi minna. Logistikauudised eetris saadet juhib Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm, fotol: Heigo Saare

Vee kvaliteet mõjutab ettevõtte igapäevast tööd rohkem, kui esmapilgul paistab. Kare vesi suurendab kulusid, halb maitse vähendab tarbimist ja tootmises võib vale koostisega vesi mõjutada lõpptulemust. Aquaphor International OÜ müügijuht Olga Komarin räägib, millised lahendused aitavad ettevõtjatel veeprobleeme ennetada ja kulusid vähendada. „Dispenser ühendatakse veevärki ja kohe on olemas kuum ja külm puhastatud vesi. See on mugavam ja soodsam lahendus kui veetünnid,“ selgitab Komarin. Saates tuleb juttu kontorilahendustest, kus pöördosmoosi süsteem tagab töötajatele kvaliteetse joogivee. Tootmisettevõtetes võimaldavad süsteemid vee täielikult puhastada ja vajadusel uuesti mineraliseerida, näiteks õlletööstuses. Elektroonikatööstuses kasutatakse mineraalivaba vett seadmete pesuks. Samuti räägime hambakliinikute spetsiifilistest nõuetest, hotellide ja SPAde veekvaliteedist ning restoranide kulude vähendamisest. Õige seadmega ühendatud nõudepesumasin aitab vähendada klaaside poleerimise vajadust ning hoida kokku tööaega. Saates tuleb juttu ka rahvusvahelisest munitsipaalprojektist Moldovas, kus paigaldatud veepuhastussüsteem tagab tervele külale puhta joogivee. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Aquaphor International OÜ müügijuht Olga Komarin Foto autor: Karolin Köster

Seekordses "Levira - eetris ja ühenduses" saates arutatakse, kuidas ettevõtted saavad tagada IT-süsteemide töö jätkumise erinevates kriisiolukordades. Saates kaardistatakse peamised IT-kriisid, millega suuremad organisatsioonid peavad arvestama: küberrünnakud, elektrikatkestused, sidekatkestused, globaalsed teenusehäired ning olukorrad, kus esialgsele häirele järgnevad pikaajalised järelmõjud, eriti logistikas ja tarneahelates. Olulise põhimõttena rõhutatakse saates toimepidevuse ehitamist dubleerimise kaudu. Pikema elektrikatkestuse puhul kirjeldatakse tüüpilist loogikat: esmalt tagavad lühiajaliselt töö UPS-id, seejärel generaatorid, ning kriitiliseks muutub kütuse olemasolu ja juurdeveo võimekus. Kui katkestus venib, muutub keskseks teenuste prioritiseerimine: elutähtsad teenused hoitakse töös, vähem kriitilised süsteemid suletakse, et olemasolevat võimsust ja ressursse efektiivselt kasutada. Äärmuslike lahendustena mainitakse ka füüsilist andmekandjate liigutamist, näiteks kõvaketaste transporti, mis on teatud olukordades endiselt kasutusel ja võib olla kõige efektiivsem viis väga suurte andmemahtude kiireks teisaldamiseks. Saate lõpus toome välja soovitused: ärikriitilised andmed ja rakendused tuleb dubleerida, alternatiivsed sidekanalid tuleb ette planeerida ning kriisiplaane tuleb regulaarselt testida ja harjutada, sest ainult paberil olemasolev plaan ei taga, et see päriselt töötab. Saadet juhib Hando Sinisalu, külalised on Margus Uustalu Levirast ja Priit Koppel Tallinna Sadamast. Foto: Freepik

Seekordne sisuturundussaade on pühendatud 11. märtsil toimuvale väikeettevõtete konverents- messile Südi ja saates saavad sõna konverentsi koostööpartnerid Elisa ja Terminal. Küberkuritegevus on äri ning sihtmärke ei valita käsitsi – ka isegi 10,000-erose käibega väikeettevõtted pole erand, sest rünnakud on sageli automatiseeritud. Elisa infoturbejuht Mai Krafi selgitab, et ründajad skaneerivad võrke, leiavad internetis kättesaadavad teenused, otsivad turvanõrkusi ja kasutavad neid massiliselt ära. Praktiliselt aitab kõige rohkem regulaarne ja testitud varundus (sh vähemalt üks offline-koopia), seadmete kaitsmine (2FA, viirustõrje, vajadusel tulemüür) ning Elisa Netivalvur, mis blokeerib võrgupõhiselt õngitsuslingid ja pahatahtlikud lehed juhul, kui need on juba vastavas andmebaasis tuvastatud. Terminali juhatuse liige Alan Vaht selgitab, et Euroopa transpordipoliitika liigub täiselektriliste sõidukite suunas ning 2035. aastast tohib müüa vaid nullheitega autosid, kuigi arutatakse ka võimalikke leevendusi. Tema sõnul tehakse fossiilkütused ajas üha kallimaks eelkõige maksude kaudu (aktsiis, käibemaks) ning lisanduvad mõjutajad nagu taastuvkütuste kohustuse kasv ja transpordikütuste CO2-komponent (ETS2). Selle tulemusel peab ta üsna tõenäoliseks, et bensiin ja diisel võivad 2031–2032 paiku tõusta ligikaudu 2,5–3,0 euroni liitrist, mis võib muuta bensiiniautode müümise tulevikus keeruliseks. Lahendusena soovitab ta vaadata sõiduki kogukulu (liising, hooldus, maksud, kütus/elekter), sest tema arvutuste järgi on elektriauto omamiskulu juba täna tihti madalam —eriti kodus laadides, aga mõnel juhul ka avalikus võrgus. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Terminali juhatuse liige Alan Vaht Foto autor: Liis Treimann