Äripäeva raadio

Konkurentsiamet uuris ligi aasta Eesti jaekettide lepinguid ja kaubandustavasid, kuid lõpetas augustis menetlused rikkumisi tuvastamata. Samal ajal tõi uurimine esile hulga küsimusi, kus ostjate ja tarnijate jaoks vajavad reeglid veel selgitamist. Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägime, millised kaubandustavad on toidu tarneahelas keelatud, millised lubatud üksnes kindlatel tingimustel ning kus jookseb piir tavapärase ärilise läbirääkimise ja tugevama osapoole positsiooni kuritarvitamise vahel. Juttu tuleb muu hulgas turundus- ja logistikatasudest, leppetrahvidest, toodete sortimendist väljaarvamisest ning sellest, kui täpselt peab jaekett tarnijale selgitama erinevate lisatasude kujunemist. Samuti räägime, miks peab tasu taga olema konkreetne ja kontrollitav teenus ning kuidas aitavad läbipaistvad kokkulepped vähendada vaidlusi. Konkurentsiamet plaanib järgmisena pöörata rohkem tähelepanu ka teistele toidu tarneahela osadele, sealhulgas töötlejatele. Saates on külas Konkurentsiameti esindaja Helena Tipp ja Rimi ostujuht Marta Palm. Saadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on taastumas, kuid nende kiire kasv nõuab ka riskide varajast juhtimist, ütles Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko Äripäeva raadiosaates “Kiired ja vihased”. Savtšenko sõnul on ettevõtjate kindlustunne tasapisi paranemas ning ka pangas on näha rohkem investeerimisplaane. Kasvu otsitakse nii efektiivsuse parandamisest kui ka uutele turgudele laienemisest. Savtšenko hinnaangul ei taasu investeerimisotsuseid teha ainult optimismi najal, vaid läbi tuleks mõelda ka olukorrad, kus oodatud käibekasv jääb siiski väiksemaks, finantseerimiskulu suureneb või sisendhinnad kallinevad. „Excel kannatab kõike,“ märkis ta, viidates võimalusele erinevaid stsenaariume enne otsuse tegemist läbi mängida. Eriti palju riske võib tema hinnangul ettevõttele tuua välisturgudele laienemine, sest tuleb arvestada lisaks ka klientide maksekäitumise, valuutakursside ja intressimäärade muutumisega. „Riskide olulisus tuleb välja siis, kui need realiseeruvad, aga siis on üldiselt juba hilja,“ ütles Savtšenko. Saates tuli juttu ka sellest, millistes sektorites on praegu kõige rohkem kasvujulgust, miks ei tasu ebakindluse tõttu investeeringuid lõputult edasi lükata ning kuidas valmistuda edukalt järgmiseks kasvuperioodiks. Saatejuht on Simona Zeno. Gaselliliikumist toetavad Luminor Bank, Merit Tarkvara ja advokaadibüroo Hedman.

Toitumise ümber liigub sotsiaalmeedias palju erinevaid väiteid. Juttu tehakse nii kortisoolinäost ja suhkrupaistetusest kui ka keha puhastamisest, ning toitudest, mida peaks kindlasti tervise nimel vältima. Kutseline toitumisnõustaja Kaisa Kopliste tõdes Äripäeva saates „Müüt või tõde“, et paljud neist väidetest on kas müüdid või kontekstist välja rebitud poolikud tõed. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et söömisest on saanud paljude inimeste jaoks pidevalt optimeeritav projekt. Kopliste sõnul ei pea paika näiteks väited, et suhkur põhjustab automaatselt paistetust, vanandab nahka või muudab lapsed hüperaktiivseks. Samuti ei saa tema hinnanagul toidu või joogiga organismi lihtsalt „detoksida“, sest keha tegeleb nende protsessidega loomupäraselt ise. “Probleem tekib siis, kui mõni üksik uuringutulemus või võimalik mõju võetakse kontekstist välja ning sellest tehakse üldine reegel. Eriti keeruline on sellist infot ära tunda juhul, kui seda jagab autoriteetse kuvandiga spetsialist,“ ütles Kopliste. Kopliste sõnul pole aga kõik toitumisega seotud nähtused sugugi müüdid. Näiteks magustoidu kõht on tema sõnul päriselt olemas ning sellel on ka teaduslik selgitus. “Sama kehtib soolestiku ja aju vahelise seose kohta, mida teaduses tuntakse soolestiku-aju teljena,” tõi ta näite. Saates tuli muuhulgas juttu ka toitumisnõustajate pädevusest, toitumismüütide äratundmisest, toiduga seotud süütundest, ning sellest, millal tuleks nõu saamiseks pöörduda hoopis arsti poole. Saatejuht on Simona Zeno.

Eesti taristuehituses jagub lähiaastateks tööd ohtralt, kuid teravamaks muutub küsimus, kes selle kõik ära teeb. Kogenud insenere napib juba praegu ning samal ajal lahkub osa seniseid spetsialiste vanuse tõttu tööturult. Kuigi insenerierialadele astujate arv on viimastel aastatel kasvanud, võib demograafiline langus mõne aasta pärast olukorda taas tugevalt muuta. Saates “Targem taristu” räägitakse, miks algab taristusektori järelkasvu kasvatamine juba põhikooli reaalainete tunnist, kuidas hoida noori ülikoolis ning miks ei tohiks tööandja ahvatleda noort inseneri õpinguid töö kasuks pooleli jätma. Juttu tuleb ka praktikast, stipendiumidest ja sellest, kuidas anda noorele võimalikult vara päris töökogemus ning näidata, kui erinevaid karjäärivõimalusi taristuehitus tegelikult pakub. Arutatakse ka selle üle, milliseid insenere Eesti kõige rohkem vajab, kuidas ettevõtted ja riik saavad järelkasvu kasvatamisse ise panustada ning kas tehisintellekt võiks tööjõupuudust leevendada. Saates jagavad kogemusi Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk, TalTechi arengufondi juht Elinor Toming ning Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa. Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol: TalTechi arengufondi juht Elinor Toming, Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa ja Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk Foto: Verston

Saates tuleb Äripäeva kirjastuse värske “Persoonibrändi käsiraamatu” autori Liisi Toomiga juttu sellest, mis asi on üldse persoonibränd, kas ja kuidas eristub see eneseturundusest ning kas seda on vaja ainult suunamudijatel ja staartegijatel. Saame teada, kuidas persoonibrändiga tegelemine aitab luua selgust iseendas, oma eesmärkides ja tegevuskavades, eristuda teistest ekspertidest ning ühtlasi luua nähtavust. Lisaks kuuleme häid mõtteid, kuidas enda tööd, hetkeseisu ning tulevikuvisioone mõtestada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Liisi Toom

Kevadel naases president Alar Karise delegatsioon Kasahstanist rõõmusõnumiga: õige pea hakkavad miljonid tonnid sealset teravilja liikuma mööda raudteed Muuga sadamasse. “Mina pigem ei usu sellesse,” tunnistas Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits, kelle sõnul pole küsimus mitte niivõrd meie valmisolekus, kuivõrd kaubasaatja enda riskis. “Kui Kesk-Aasia suunda vaadata, siis kaubamahtu, mida mööda raudteed vedada, seal tõepoolest on. Aga kõik, kes selliseid logistikaahelaid planeerivad, vaatavad ka seda, millised on kaasnevad riskid. Paraku tuleb raudtee läbi Venemaa ja me oleme sõltuvad praegusest julgeolekuolukorrast. Eeldada täna, et lähiajal saab raudteevedude kasv läbi Venemaa olema väga suur, ma pigem ei usu,” lausus Merle Kurvits “Logistikauudised eetris” raadiosaates. Tema sõnul kulub sellise kaubakoridori käimalükkamiseks ja väljatöötamiseks üksjagu palju ressurssi ja kui see äri võib mingil hetkel meist sõltumatutel põhjustel katkeda, peab olema kaubasaatjal olemas alternatiiv. “Balti riikide sadamate puhul muud alternatiivi kui läbi Venemaale vedada paraku ei ole, mistõttu vaadatakse täna meie poole teatava distantsiga,” nentis Kurvits.. “Meie oleme loomulikult valmis vastu võtma kogu kauba, mida on võimalik ja lubatud raudteel vedada. Selles mõttes toetame oma kaubavedajaid ja nende kliente igati, et see kaup siia jõuaks, kui see potentsiaal tõepoolest avaldub,” lisas Kurvits. 30. septembri õhtul täitub Merle Kurvitsal täpselt pool aastat Eesti Raudtee peadirektori ametis. See on olnud täis väga erinevaid väljakutseid ning saates uuritaksegi kui palju on need päriselus erinenud sellest, mida Kurvits ise 1. aprillil Telliskivi tänaval asuva Eesti Raudtee peakontori uksest sisse astudes eeldas. Mõistagi võetakse saates luubi alla ka palju kõneainet tekitanud Siemens Spaini viivitused Tallinna ja Tartu vahelise raudtee elektrifitseerimisel ning uuritakse, millal lõpuks saavad reisijad muretult ja kiirelt kahe suurlinna vahet reisida. Samuti räägitakse Rail Baltica ehituse võimalikust pausilepanekust ja kõigest muust, mis Eestis raudteega seotud. Saadet juhib logistikauudiste juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm. Fotol: Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits Foto: Andras Kralla

Oktoober on Eestis elanikkonnakaitse kuu ning 14. oktoobril toimub selle aasta viimane üleriigiline ohuteavituse test. Saates räägivad Päästeameti ohuteavituse ekspert Maret Põldveer, varjumisnõunik Kristjan Sõrg ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan, mis testi ajal juhtub ja kuidas seda päeva enda heaks kasutada. Juba ennelõunal saabub telefonidesse meeldetuletuse SMS ning kell 15 käivituvad äpiteavitused, sireenid ja ERR-i ekraaniribad. Külalised selgitavad, miks uut süsteemi testitakse ja miks hääletul režiimil telefon öist hoiatust praegu vahele jätab. Lahendus on tulekul: 2027. aasta esimeses kvartalis peaks tööle hakkama mobiilvõrgupõhine välkteavitus (cell broadcast), mis suudab telefoni äratada ka „ära sega“-režiimis. Juttu tuleb ka ringhäälinguvõrgul põhinevast taskusireenist, mille katsetuste lõppraport avalikustatakse enne jõule, ning tulevikus lisanduvast satelliidipõhisest teavitusest. Varjumisnõunik annab praktilised juhised: kuhu hoones minna, miks on keldrid ja akendeta ruumid parimad, mida teha tänaval või lagedal ning miks auto ei ole hea varjupaik. Kuidas aga käituda testi ajal tipptunnil ummikus? Autojuhtidel palutakse jätkata sõitu ja teha hoopis mõtteharjutus. Samuti saab teada, kust leida usaldusväärset lisainfot (kriis.ee, infotelefon 1247, ERR), miks peaks igas kodus olema patareidega raadio ja kuidas eristada ehtsat ohuteadet libasõnumist. "Kui 14. oktoobril sireen kõlab, mõtle läbi, kuhu sa varjuksid ja räägi sellest ka oma pere, kolleegide ja lähedastega," on saatekülaliste sõnum. Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Päästeameti varjumisnõunik Kristjan Sõrg, ohuteavituse ekspert Maret Põldveer ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan Foto: Hando Sinisalu

Euroopa Liidu uued pakendinõuded muudavad väikeste e-kaupmeeste jaoks piiriülese müügi kohati nii kalliks ja bürokraatlikuks, et mõnest välisturust on mõistlikum üldse loobuda, rääkisid e-kauplejad. Sanmare Trade'i esindaja Martin Rootsi tõi näiteks Portugali, kus ettevõttele pakuti volitatud esindaja registreerimise ja aruandluse eest esimesel aastal ligi 1100 euro suurust tasu, millele lisanduvad pakenditasud. Kui riigis tehakse aastas vaid kümmekond müüki, ei ole sellisel turul tegutsemine enam majanduslikult mõistlik. Firma ongi uute nõuete tõttu loobunud müügist neljal-viiel väiksema müügimahuga turul. Ka Bon Vegani juhi Karin Milleri sõnul mõjutavad uued kohustused juba ettevõtte ekspordistrateegiat. Kui varem oli e-kaubandus hea ja suhteliselt odav viis uue turu katsetamiseks, siis nüüd võivad registreerimis-, aruandlus- ja esindajakohustused muuta selle liiga keeruliseks. Seetõttu on Bon Vegan loobunud e-kaubanduse kaudu müügist näiteks Rootsi ja Iirimaale ning vaatab uutele turgudele minnes taas rohkem traditsioonilise jaekaubanduse poole. Pakendimääruse mõju üle arutlesid saates "E-kaubanduse areng ja tulevik“ Eesti E-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät, Bon Vegani juht Karin Miller ja Sanmare Trade'i esindaja Martin Rootsi. Saates räägiti veel sellest, kuidas erinevad pakendinõuded Euroopa riigiti, miks võib ühe paki saatmisega kaasneda mitu registrit, lepingut ja teenustasu ning kuidas piirata pakendis tühja ruumi ilma toodet transpordil kahjustamata. Samuti arutati, kas kasvav halduskoormus võib tõsta kaupade hindu ja muuta Euroopa Liidu sisese müügi väiksematele ettevõtetele vähem atraktiivseks. Saadet juhtis Kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Fotol Bon Vegani juht Karin Miller. Foto: erakogu

Balti elektrivõrk ehitati ajal, mil suured elektrijaamad edastasid elektrit ühes suunas tarbijatele. Tänapäeval võib aga igaüks olla ka elektritootja ning see muudab kogu süsteemi. Saatejuht Hando Sinisalu räägib hiljuti jõud ühendanud Netcontroli ja ABB esindajate Kristaps Alcmanise (Netcontrol Läti organisatsiooni tegevjuht) ja Dainius Bružasega (ABB Baltikumi elektrifitseerimise valdkonna juht) sellest, kuidas piirkonna elektrivõrk peab muutuma paindlikumaks, automatiseeritumaks ja turvalisemaks. Ainuüksi päikese- ja tuuleenergia kasutamine ei ole enam piisavalt tasuv. Tulevik kuulub hübriidjaamadele, kus taastuvenergia ühendatakse energiasalvestusega – olgu selleks akud, vesi või soojus. Kulud langevad, kuid „see on maraton, mitte sprint“, ütleb Bružas. Mõlemad külalised usuvad, et elektrinõudlus jätkab kasvamist, mida veavad elektriautod, soojuspumbad, elektribussid ja andmekeskused. „Kõik, mida saab elektrifitseerida, elektrifitseeritakse.“ Külalised räägivad ka Baltimaade pikkadest metsasid läbivatest elektriliinidest ja korduvatest lumetormidest, rikete automaatsest tuvastamisest ning nutikatest kodudest, kus köetakse ainult parasjagu kasutuses olevaid ruume. Vestluse lõpetavad nad karjäärisoovitustega. Bružase sõnul on tuleviku üks olulisemaid erialasid elektrotehnika koos IT-oskustega. Alcmanis lisab: „Tehisaru seda tööd niipea üle ei võta. Uskuge mind.“ Saadet juhib Hando Sinisalu. Podcast on inglise keeles. Fotol: ABB Baltikumi elektrifitseerimise valdkonna juht Dainius Bružas ja Netcontrol Läti organisatsiooni tegevjuht Kristaps Alcmanis Foto: Andres Laanem The Baltic electricity grid is preparing for a future where every consumer can become a producer With Kristaps Alcmanis (CEO, Netcontrol Latvian organisation) and Dainius Bružas (Electrification Business Manager, ABB Baltics) The Baltic grid was built for large power plants sending electricity one way to consumers. Today anyone can become a producer, and that changes everything. Host Hando Sinisalu talks with ABB and Netcontrol, which recently joined forces, about how the region's grid must become more flexible, automated and secure. Solar and wind alone no longer pay off. The future lies in hybrid plants that combine renewables with storage, whether batteries, water or heat. Costs are falling, but "it's a marathon, not a sprint," says Bružas. Both guests expect demand to keep rising, driven by EVs, heat pumps, electric buses and data centres. "What can be electrified will be electrified." The guests also cover the Baltics' long forest lines and recurring snowstorms, automated fault detection, and smart homes that heat only the rooms in use. They end with career advice. Bružas says electrical engineering combined with IT skills is the key profession for the future. Alcmanis adds: "AI will not take over this job very quickly. Believe me." The podcast is hosted by Hando Sinisalu. Photo: Andres Laanem / Dainius Bružas (Electrification Business Manager, ABB Baltics) and Kristaps Alcmanis (CEO, Netcontrol Latvian Organisation)

Tööstusjuhtide ootus, et riigil oleks pikk plaan ja stabiilsem majanduskeskkond, on mõistetav, ütles majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. Värske majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ütles saates "Tööstusuudised eetris", et tööstus on tubli sektor, kus on olemas soov innoveerida, automatiseerida ja digitaliseerida. Ta lisas, et senises töös pole tal tööstusega palju kokkupuudet olnud, kuid ta soovib ministrina end sektoriga kurssi viia. "Ma ei ole sellel nädalal (salvestus toimus 25. septembril – toim) jõudnud veel erialaliitudega kohtuda, aga see on mul plaanis. Minu meeskond saadab varsti kindlasti kohtumispalve. See soov mul on, et end paremini kurssi viia ja vahetumalt kogemusi saada," kinnitas Vahtras. Minister kommenteeris saates ka värsket tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlust, kus toodi välja sektori peamised mured. Tööstusjuhid nimetasid riigi pika plaani puudumist, ebastabiilset majanduskeskkonda, maksupoliitikat, oskustööjõuga seotud probleeme ja liigset bürokraatiat. Vahtras selgitas, et mõistab pika plaani soovi hästi. "Mul on väga kahju, et oleme pidanud tegema raskeid otsuseid, et tõstame makse või ei tõsta, maksustame või ei maksusta. Sellistes tingimustes on ettevõtjal kindlasti raske plaane teha, aga loodetavasti saame majanduskasvu tingimustes teha ka selliseid otsuseid, mis tagavad edaspidi suurema stabiilsuse," sõnas minister. Bürokraatia vähendamise kohta ütles ta, et Euroopa Liidu nõuete täitmist tuleks edaspidi rohkem fookuses hoida, sest nõuete maksimaalne rakendamine olukorras, kus naabrid seda ei tee, võib meie ettevõtete konkurentsivõimet halvendada. "See on absoluutselt õige põhimõte, toetan 100 protsenti, et me ei peaks nii tegema. Tahan, et oleksime selles paremad ja pööraksime sellele edaspidi suurt tähelepanu," sõnas ta. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. Foto: Liis Treimann

Ettevõtte üritust planeerides ei pea esimene küsimus olema, kuhu inimesed ära mahutada. Hoopis põnevam on mõelda, millise kogemusega nad päeva lõpus koju lähevad. Tartus võib seminar toimuda kunstimuuseumis, kontserdisaalist saada gala- või konverentsipaik ning ajaloolise Ülikooli Kohviku üheksa ruumi võimaldavad ühe katuse all mängida väga erinevate ürituse formaatidega. Sisuturundussaates „Lõunapaus“ räägime, miks ettevõtted otsivad klassikalise seminari ja toitlustuse asemel järjest enam terviklikku sündmust ning milliseid võimalusi Tartu selleks pakub. Ülikooli Kohviku perenaise Rete Kustassoo sõnul ei tasu lasta end eksitada isegi maja nimest – traditsioonilisest kohvikust ollakse tänaseks üsna kaugele jõutud ning põhisuunaks on saanud erinevad sündmused. Üheksa eriilmelist ruumi annavad korraldajale mänguruumi. „Siin on tõesti taevas ainult piiriks,“ ütleb Kustassoo ja lisab, et sama ruum võib ühel päeval olla seminaripaik, teisel peosaal ning järgmisel sootuks tantsupõrand. Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhataja Indrek Grigor julgustab ettevõtteid omakorda mitte jääma kinni sellesse, mida muuseum ametlikus programmis pakub. „Tulge ja rääkige, mida te teha tahate,“ soovitab ta. Kunsti juures näeb Grigor ettevõtete jaoks üht ootamatut väärtust: olukorras, kus pole ainult ühte õiget vastust, hakkavad ka tavapärased hierarhiad veidi lagunema ning inimesed saavad üksteise mõtteid hoopis teises keskkonnas proovile panna. Vanemuise kontserdimaja sündmuste projektijuht Taavi Toom kinnitab, et ka ettevõtete ootused on muutunud. „Ei otsita enam võimalusi pidada tavalist seminari või konverentsi, vaid tegelikult tahetakse pakkuda tervikpäeva, terviklahendust,“ räägib Toom. Kui suureks saab sellise sündmuse Vanemuise kontserdimajas kasvatada ja mida kõike ühe päeva sisse kombineerida, sellest kuuleb juba saates. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Fotol: Taavi Toom, Indrek Grigor ja Rete Kustassoo Foto: Merlin Zuzjonok

Juht ei saa oma rollist tulenevalt end alati ausalt avada, kuigi pea võib infost plahvatada. Ka võib kinni jääda endasarnaste inimeste või sektori mulli, mis pidurdab arengut ja uute vaatenurkade avastamist. Saates räägivad koolitaja ja autor Aira Tammemäe ning kommunikatsioonijuht Meelis Kompus juhtimisüksindusest, isiksusetüüpidest, mõtete võrdlemisest ja sellest, ja mis ootab juhte ees Tuumikus, uues juhtide võrgustikus. Ja mis vähemalt sama oluline – saame teada, et Tuumik aitab äri ka teha. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol vasakult Aira Tammemäe, Meelis Kompus

Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks. Septembri „Soraineni sageduse“ saates räägime AI-tööriistade järjest kasvava kasutusega seotud suurenevast nõudlusest andmekeskuste järele; sellest, kuidas mõjutab Soome andmekeskuste buum meie elektrihindasid ja tööjõuturgu; kas Eesti peaks kiirendama andmekeskuste ehitamist või pigem rõõmustama, kui neid rajatakse mujale, ning seotud väärtus- ja kulude-tulude dilemmadest nii tarbija, ettevõtja kui ka riigi seisukohast. Saatekülalised on Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi ning Soraineni kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht partner Paul Künnap. Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Robin Teever. Loe andmekeskuste teemal lähemalt ka Paul Künnapi artiklitest: Paul Künnap: andmekeskuste arendamisega tuleb tegeleda täna ja Paul Künnap: miks tehakse andmekeskused Soome ja mitte Eestisse? Fotol: Soraineni vandeadvokaat Mario Sõrm, Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi, Soraineni kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht partner Paul Künnap, Soraineni vandeadvokaat Robin Teever. Foto: Andres Laanem

Täitemenetlus puudutab nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka kohtutäitureid ning kavandatavad seadusemuudatused toovad sellesse valdkonda mitmeid täpsustusi. Millised muudatused on plaanis ja mida need võiksid tähendada igapäevases täitemenetluses? „Teabeva tunnis“ räägime muu hulgas sellest, mis saab täitemenetlusest võlgniku surma korral, kuidas muutuks kohtutäituri tegevuse peale kaebamine ning millistel juhtudel võiks kohtutäitur piirata võlgniku juurdepääsu tema kohta tehtud päringute infole. Samuti vaatame lähemalt kohtutäituri tasude ja täitekulude arvestust erinevates olukordades, kinnisasja sundtäitmisega ühinemist ning seda, kuidas täpsustatakse kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise, andmevahetuse ja järelevalve reegleid. Juttu tuleb ka sellest, mida peaksid sissenõudjad ja ettevõtted muudatuste võimalikuks jõustumiseks oma tegevuses arvestama ning milliseid täitemenetluse valdkondi kavandatav eelnõu ei muuda. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Autor: Andres Laanem

„Ettevõtlik Tallinn“ sisuturundussaate 7. osas uurime, mida on alustaval ettevõtjal tänapäeval tegelikult vaja olukorras, kus tehisaru ja uued tehnoloogiad võimaldavad idee üha kiiremini tooteks vormida ning ettevõtte loomine on lihtsam kui kunagi varem. Hea idee üksi siiski edu ei taga. Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus räägivad, miks jäävad alustavad ettevõtjad endiselt hätta kliendi leidmise, müügi ja oma idee valideerimisega, millal tasub inkubaatorisse tulla ning kas avaliku raha toel ettevõtluse toetamine võib muuta alustaja ka liiga mugavaks. Juttu tuleb ka noorte ettevõtlusest, AIst ja vibe-koodimisest ning Tallinna ambitsioonist kasvatada ettevõtlusinkubaatorist rahvusvaheliselt tuntud stardiplatvorm ja kujuneda Põhjamaades tuntud kohaks, kuhu tullakse ettevõtet alustama. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus Foto: Merlin Zuzjonok

Tartu õhuruumi võib tekkida Euroopa esimene liiklussüsteem mehitamata õhusõidukitele. Lennundusklastri juhatuse liige ja TrackDeep asutaja Andy Viikmaa usub, et kui plaan realiseerub, võidaksid sellest kõik. "Kõik osapooled on väga entusiastlikud ja me tõesti loodame, et see plaan õnnestub. Kui see ülelinnaline kontrollitud õhuruum Tartusse tekib, siis see annab väga suure eelise," rääkis Viikmaa. "Muidugi on ka kitsaskohti ja me peame aru saama, et see ei juhtu homme, aga me eeldame, et see saab teoks paari aasta jooksul," lisas Viikmaa. Liikluskorraldus tudengilinna õhuruumis saaks toimuda tänu U-space süsteemile. See on spetsiaalselt droonidele mõeldud õhuruum, kus liiklust korraldatakse digitaalsete teenuste abil. "Sisuliselt tähendab see seda, et meil on võimalik liikmesriikides kehtestada üks piirkond, kus me tahame detailsemalt ära reguleerida, kuidas meil droonid õhuruumis toimetavad," rääkis Triniti advokaat Kristena Kutti. "See võimaldab hästi dünaamilist liikumist. Näiteks kui on vaja mingisugune meditsiiniline pakk ühest kohast teise toimetada," lausus ta. Veel tuli saates juttu droonidest, mis tolmendavad, Riigikantselei drooni teekaardist ja sellest, kellele kuulub õigus, kui naabrimehe droon lendab akna taga. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann.

Kui Liina ja Lauri Treimann 2017. aastal aja maha võtta otsustasid, kujunes paus oodatust märksa lühemaks. Ühisest kirest mööbli ja sisekujunduse vastu sündis Treimann Mööbel & Disain, mille juhtimisel usaldavad nad tänaseni palju oma maitset ja kõhutunnet. Üheksa aastat hiljem on pereettevõte põimunud Treimannide igapäevaeluga väga tihedalt. Liina ja Lauri räägivad, kuidas nad abikaasade ja äripartneritena teineteist tasakaalustavad, millised julged valikud on end õigustanud ja kuhu tahaksid nad veel jõuda. Vestluses lööb kaasa ka 19-aastane Jens Harald, kes on pereettevõttega koos üles kasvanud ja vaatab selle tegemisi juba järjest enam järgmise põlvkonna pilguga. Saadet „Võitjate põlvkonnad“ juhib Kristel Viitmann. Pildil Liina, Lauri ja Jens Harald Treimann. Foto: Äripäev

Euroopa Komisjoni uus tegevuskava näeb ette, et elektri osakaal Euroopa energiatarbimises kasvab praeguselt 23 protsendilt 46 protsendile. Selleks peab elekter muutuma tööstusele ja majapidamistele fossiilkütustest kättesaadavamaks ning elektrivõrk uute investeeringutega sammu pidama. Euroopa elektrifitseerimise üks keskseid probleeme on praegu elektri hind võrreldes fossiilkütustega, rääkis “Cleantechi” saates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Elektriline lahendus võib küll energiat märksa tõhusamalt kasutada, kuid kui elekter ise on tarbijale kallis, ei anna see ettevõttele või majapidamisele piisavat põhjust gaasist või muust fossiilkütusest loobuda. Seetõttu ei käi Euroopa elektrifitseerimise arutelu ainult uute elektrijaamade üle. Sama olulised on maksud ja võrgutasud ning küsimus, kuidas on energia lõpphind tarbija jaoks kujundatud. Braun toob saates välja, et osa neist otsustest ei ole Euroopa Komisjoni, vaid liikmesriikide käes. See tähendab, et elektrifitseerimise tempo võib riigiti olla väga erinev. Euroopa tasandil saab luua üldise raamistiku ja suunata investeeringuid, kuid näiteks see, kuidas maksustatakse elektrit ja gaasi või millised kulud pannakse elektri hinna sisse, sõltub paljuski riiklikest otsustest. Teine suur küsimus on elektrivõrk Ettevõte võib küll olla valmis oma tootmist elektrifitseerima, kuid vajalikku võrguühendust ei pruugi kiiresti saada. Sellisel juhul ei piisa ka ettevõtte valmisolekust investeerida ega sellest, et turul on olemas vajalik tehnoloogia, viitas Braun murekohale. Elektrivõrgu arendamine muutub seetõttu järjest enam ka konkurentsivõime küsimuseks. Tööstusinvesteeringute puhul ei ole oluline ainult elektri hind, vaid ka see, kas piisav võimsus on õigel ajal ja õiges kohas olemas. Brauni sõnul tuleb elektrifitseerimise puhul vaadata sektoreid eraldi. Transpordis tähendab see eelkõige elektriautosid ja laadimistaristut, hoonetes soojuspumpasid ning tööstuses võimalust asendada osa fossiilkütustel töötavaid protsesse elektriliste lahendustega. Tööstuse puhul ei ole üleminek siiski kõikjal ühesugune. Mõne protsessi elektrifitseerimine on juba praegu tehniliselt üsna lihtne, teiste puhul on vaja uusi tehnoloogiaid või väga suuri investeeringuid. Ettevõtte jaoks määrab otsuse lõpuks see, kas uus lahendus on konkurentsivõimeline ka pikema aja jooksul. Samas oleme endiselt olukorras, kui elektrifitseerimine tähendab ettevõttele kõrgemaid kulusid kui fossiilkütuste kasutamine, on keeruline eeldada, et tööstus teeb vajalikud investeeringud üksnes kliimaeesmärkide pärast. Fossiilkütuste väiksem kasutamine tähendaks ikkagi Euroopale ka väiksemat sõltuvust imporditavast energiast. Ukraina sõja järel on energia päritolu ja varustuskindlus muutunud palju otsesemalt majandus- ja julgeolekupoliitika küsimuseks. Pikemalt sellest, millised võimalused ja probleemid tekivad elektrifitseerimisest Eesti jaoks ning mida peab muutma, et puhtama elektri olemasolu jõuaks ka tegelikult tööstuse, transpordi ja kodude energiakasutusse saab kuulata juba "Cleantechi" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Helena Braun. Foto: Andres Laanem

Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“. RIA küberturvalisuse analüütiku Helena Jürgensoni sõnul algab ettevõtte küberturvalisus juhist. Juht peab infoturberiske käsitlema samamoodi nagu teisi äririske ning looma ettevõttes keskkonna, kus turvalisus ei ole ainult IT- või infoturbejuhi ülesanne. Kui juhtkond turvanõuetesse tõsiselt ei suhtu, kandub sama suhtumine edasi ka töötajatele. Seda, miks ei saa kogu vastutust panna töötajale, näitab ka Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskeli toodud statistika. Töötajatest, kellele Phishbite on saatnud vähemalt kümme õngitsussimulatsiooni, on 66% vähemalt korra eksinud. Keskeli sõnul võivad õnge minna ka kogenud IT- ja infoturbejuhid, sest sageli määrab tulemuse hetk, mil sõnum inimeseni jõuab – näiteks kiire tööpäev või olukord, kus petukiri seostub mõne päriselt oodatud tegevusega. Suur osa pettustevastasest võitlusest toimub aga inimese jaoks märkamatult. Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul blokeerib operaator kümneid tuhandeid petusõnumeid kuus ning enne Ukrainas tegutsenud petukõnekeskuste sulgemist ulatus petukõnede arv miljoniteni kuus. Sedamööda, kuidas petturid oma võtteid arendavad, peavad ka kaitsemeetmed muutuma üha kiiremaks ja tehnoloogilisemaks. Ettevõtete jaoks võivad ühe õnnestunud pettuse tagajärjed olla väga rängad. Jürgenson tõi näiteks kevadise juhtumi, kus Pärnumaa ettevõte kaotas võltsitud arve tõttu 1,6 miljonit eurot. Selliste pettuste puhul võivad kurjategijad kompromiteerida ettevõtte või tema partneri meilikonto, jälgida suhtlust ning sekkuda sobival hetkel, saates võltsitud arve või muudetud makseandmed. Üha enam kasutatakse pettusteks ka uusi kanaleid ja tehnoloogiaid. Saates räägitakse muu hulgas Teamsi kaudu tehtud petukatsetest, QR-koodidest ning sellest, kuidas tehisintellekt aitab luua korrektses eesti keeles petukirju ja väga tõetruusid võltsveebe. Samuti võivad petturid kasutada ettevõtete veebilehtedel ja sotsiaalmeedias avalikult kättesaadavat infot, et valida sobiv sihtmärk ja muuta pöördumine usutavamaks. Praktiliste soovitustena räägitakse saates ligipääsuõiguste piiramisest, kaheastmelisest autentimisest, tarkvara korrapärasest uuendamisest, paroolihaldurite kasutamisest ning töötajate järjepidevast koolitamisest ja testimisest. Ekspertide sõnul ei ole võimalik pettuseriski täielikult kaotada, kuid tehniliste lahenduste, läbimõeldud tööprotsesside ja inimeste teadlikkuse koosmõjul saab vähendada märgatavalt ohtu, et üks eksimus toob ettevõttele tõsiseid tagajärgi. Saates on külas RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson, Elisa digiturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese ja Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel. Vestlust juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis. Fotol: Elisa digiturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese, RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson ja Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel. Foto: Elisa

AI-buumi üks külg on füüsiline taristu, millel tehisintellekt töötab. Ka Eesti saab peagi laieneva andmekeskuse näol täiesti uues mastaabis tehisaru arvutusvõimsust. "Äri ja tehnoloogia" saates räägime, miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut, milline on AI andmekeskuste majanduslik väärtus ja mis võimalus on AI-arvutusvõimsuse võidujooksus Eestil. Teemat avavad andmekeskusi arendava Tensor Estate kaasasutaja Martin Salo ning TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan. Vestlust suunab Äritehnoloogia.ee juht Indrek Kald. Pildil Martin Salo ja Gert Jervan. Foto: Indrek Kald

Millised inimesed on tuleviku tööstuses tõeliselt kullahinnaga ja kuidas leida oma koht ettevõttes, kus on ligi 250 erinevat ametit? Saates räägivad Viru Keemia Grupi (edaspidi VKG) personalidirektor Kaija Teemägi ja personalipartner Sofja Kurganova sellest, kuidas tehnoloogia ja andmed on muutnud nii tootmistööd kui ka inimestele esitatavaid ootusi. Juttu tuleb praktikast kui võimalusest tööstusvaldkonnaga tutvust teha ja sinna siseneda, inimese ja töö kokkusobivuse hindamisest ning sellest, miks CV üksi ei näita, millised hoiakud ja oskused kandidaadil on. Samuti räägitakse sellest, kuidas tänapäevane tööstus vajab üha enam inimesi, kes oskavad lisaks numbrite jälgimisele märgata nende taga seoseid, prognoosida muutusi ja mõista tervikpilti. Saates tuleb juttu ka VKG õppekeskusest, kus kogenud töötajad annavad oma teadmisi edasi noorematele ja noored aitavad omakorda seniseid protsesse värske pilguga uuendada. Arutletakse, miks on tuleviku töötaja puhul erialaste teadmiste kõrval üha olulisemad uudishimu, analüütilisus, õppimisvõime ja valmisolek tehnoloogia arenguga kaasa minna. Sisuturundussaadet juhib Mikk Orglaan. Pildil vasakult: Kaija Teemägi ja Sofja Kurganova. Autor: Merlin Zuzjonok

AI abil migreeni kohta infot otsiv patsient võib enne arsti vastuvõttu oma probleemi paremini läbi mõelda ja konsultatsioonis aktiivsemalt kaasa rääkida, leiab Confido Meditsiinikeskuse neuroloog prof Toomas Toomsoo. Ta lisab, et sobiva ravi leiab siiski arst, kes erinevalt AIst oskab arvestada konkreetse inimese tervise eripäradega. Tervisetarga saates räägime, kuidas arst patsiendile sobivat migreeniravi valib ja millal saab öelda, et ravi on andnud hea tulemuse. Näiteks toob Toomsoo patsiendi, kelle peavalupäevade arvu õnnestus 17–18 päevalt vähendada kuuele päevale kuus ja ta oli väga õnnelik. Mõne teise jaoks on aga ka kuus valupäeva väga palju ja ka siis otsitakse võimalusi nende päevade arvu vähendamiseks. Juttu tuleb ka sellest, miks üks ravim ei pruugi kõigile sobida, milliseid ravivõimalusi tänapäeval leidub, kuidas aitab peavalupäevik ravi mõju hinnata ning miks võib liiga sage valuvaigistite tarvitamine hakata ise peavalu põhjustama. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil prof Toomas Toomsoo Pildi autor Violetta Riidas

Tehisaru toob muutusi paljudesse valdkondadesse ja suurele osale ettevõtetest. Kuidas inimesed end harivad ja töötavad, kuidas ja kellele uusi tooteid-teenuseid luuakse, see näeb üsna pea tänasega võrreldes vägagi teistmoodi välja. Millised on muutused tehnoloogiaettevõtetes? Mis oskustega töötajaid on vaja ja kuidas neid leida? Mis tooks Eesti IKT-sektorisse juurde uusi inimesi oma kogemuste ja teadmistega, sealjuures n-ö karjääripöörajaid? Milline roll on siin tehnoloogiaharidusel ja kuidas õpe tehisaru mõjul muutub? Ning kui üha rohkemad meist niigi vaibkoodivad, miks veel õppida programmeerimist? Neil teemadel räägime tehnoloogiakooli //kood tegevjuhi Lauri Haava ning IT-ettevõtja ja nimeka tehnoloogiajuhi Agur Jõgiga. Saadet juhib Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Pildil Lauri Haav ja Agur Jõgi. Foto: Indrek Kald

Külma hooaja lähenedes kerkib taas küsimus, milliseks võivad kujuneda talvised elektrihinnad ja mida saab inimene ise oma elektrikulude juhtimiseks teha. Kuigi Lähis-Ida konfliktist mõjutatud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid lisavad turule ebakindlust, ei saa talve hinda ette ennustada. Seetõttu tasub lähtuda eelkõige enda tarbimisest ja riskitaluvusest, rääkisid Alexela erakliendi segmendijuht Ester Ausmees ja energiakaubanduse juht Kalvi Nõu sisuturundussaates „Energiakool“. Ausmehe sõnul tasub enne talve alustuseks vaadata tagasi möödunud küttehooajale. „Mina soovitaksin küsida endalt, kas eelmisel talvel olid minu elektriarved minu jaoks okeid. Ma arvan, et sealt pealt saab juba päris hästi edasi minna,“ ütles Ausmees. Alexela energiakaubanduse juhi, Kalvi Nõu sõnul mõjutavad praegu elektrituru väljavaadet muu hulgas Lähis-Ida konflikti tõttu tõusnud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid. Viimased pole pärast eelmist külma talve piisavalt taastunud, mistõttu on turul vähem soodsat hüdroenergiat. Ausmees ja Nõu soovitavad lähtuda otsuste tegemisel enda tarbimisest, mitte naabri valikust või üksikust turuprognoosist. „Emotsiooni pealt tehtud otsus ei pruugi olla hea, aga kalkuleeritud otsus võib anda meelekindluse,“ võttis Nõu kokku. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Kalvi Nõu, Alexela energiakaubanduse juht Foto: Alexela

"UNESCOga suhtlemine on minu silmis olnud väga ebaeetiline, avalikkust on desinformeeritud, et kohe-kohe vistakse välja... Isegi sellist mõtet ei ole üheski UNESCO kirjas märgitud," kritiseeris muinsuskaitse tegevust arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Saates "Kinnisvaratund" rääkis Hallas-Murula Estonia teatri juurdeehituse variantidest lähemalt, ent ka nende mõjudest ning võimalustest Ta avas ka teatri laiendusega seotud vaidluse tagamaid ning arutles Stalini-aegse pärandi ja selle üle, mida sellega teha. Küsis arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ajaloolane Siim Sultson. Fotol on arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Foto autor: Siim Sultson

Eesti start-up-ökosüsteem on jõudnud etappi, kus seniste eduetappide ja edetabelikohtade kõrval otsitakse ühist pikaajalist sihti, räägiti Äripäeva raadios. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi idusektori valdkonnajuhi Liisi Kirchi ja Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi kinnitusel valmib avaliku ja erasektori koostöös idusektori visioon aastaks 2035. Liisi Kirchi sõnul on visioonidokumendi eesmärk koondada ökosüsteemi osapooled ja leppida kokku ühised prioriteedid. “Näen, et see sama visioonidokument võiks sektori osapooli regulaarselt kokku tuua, et saaksime arutada ja vaadata, kus me hetkel oleme ning kuhu liigume. Kui mingi asi hakkab minema kreeni, saame reageerida piisavalt kiiresti,” selgitas Kirch. Raadiosaates “Ükssarvikute kasvulava” tuli jutuks iduettevõtluse järelkasvu toetamine alates koolipingist, teaduspõhise süvatehnoloogia arendamine ning kohalike ettevõtjate panus ühiskonda. Samuti arutleti selle üle, kuidas tehisaru ja vibe coding ehk tehisaruga koodi kirjutamine muudavad idufirmade ärimudeleid ja töötajate vajadust. Lisaks avasid külalised plaanitava Nordic Inc-i koostöö tagamaid, mille siht on ühtlustada andmeruumi ja ärikeskkonda Põhjamaadega. Vaido Mikheimi sõnul on tihedam piirkondlik koostöö möödapääsmatu: “Mõtleme ühiselt, kuidas me saame seda sektorit kasvatada, sest selle arvel võidavad ka teised sektorid.” Saadet juhtis Tarmo Virki. Pildil: Vaido Mikheim, Liisi Kirch, Tarmo Virki. Allikas: Äripäev

Eesti majandus näitab taas kasvumärke, kuid taastumist ei saa kirjutada ainult meie enda tubliduse arvele, leidsid asjatundjad Äripäeva raadios. Äripäeva raadiosaates “Finantsuudised fookuses” rääkisid Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juht Rasmus Kattai ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller, et majanduse kasvuhoog tuleb nii tugevamatelt välisturgudelt kui ka riigi kulutustest. Samal ajal sõltub järgmine kasvufaas sellest, kas ettevõtted suudavad investeerida, tootlikkust kasvatada ja tehisintellekti päriselt tööle panna. Rasmus Kattai sõnul oleme pärast keerulisi aastaid liikumas tagasi pikemaajalisele kasvutrajektoorile. Olavi Miller märgib aga, et osa Eesti paremast käekäigust tuleb sellest, et Soomel, Rootsil ja Leedul läheb paremini. See tõstatab küsimuse, kui palju peegeldab praegune kasv Eesti enda tugevnenud konkurentsivõimet. Äripäeva raadiosaates arutati põhjalikult ka riigivõla kiiret kasvu. Kattai sõnul muutub probleem teravamaks iga järgmise kriisiga, sest majanduse toetamiseks tuleb taas laenata. Samal ajal võib osa kaitsekuludest kujuneda Eesti jaoks võimaluseks, kui raha ei lähe üksnes imporditud varustusele, vaid aitab arendada droone, autonoomseid süsteeme, sensoreid ja muud ekspordivõimelist kaitsetehnoloogiat. Saate üheks keskseks teemaks kujunes tehisintellekt. Kattai hinnangul võib AI-d võrrelda uue tiigrihüppega, kuid üksnes tööriistade kasutuselevõtust ei piisa. Ettevõtted peavad muutma protsesse, juhtimist ja töökorraldust ning arvestama, et enne tootlikkuse kasvu võib tehisintellekti kasutuselevõtt nõuda märkimisväärseid investeeringuid ja ajutiselt isegi tulemust halvendada. Juttu tuli ka tööturu muutumisest. Platvormitöö ei tähenda enam ainult kullereid ja sõidujagajaid: uuringu järgi teeb 46% küsitletud platvormitöötajatest seda veebipõhiselt, sageli spetsialistina välismaistele klientidele. See loob Eestile uusi teenuste ekspordi võimalusi, kuid tõstatab samal ajal ravikindlustuse, sotsiaalse kaitse ja tulevase pensioni küsimused. Saates räägiti veel inflatsiooni ja energiahindade väljavaatest, Euribori tõusust ning sellest, kui paindlikuks peaks muutuma Eesti tööturg. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Olavi Miller, Paavo Siimann, Rasmus Kattai. Autor: Andres Laanem

Tehisintellekt jõuab üha enam kaupmehe igapäevatöösse, aidates vähendada kadusid ja käsitööd, tõhustada töökorraldust ning pakkuda kliendile mugavamat ostukogemust. Nixori ärijuht Asse Hang ja äriarenduse projektijuht Anton Martšenko räägivad saates, et tehnoloogiat ei tasu rakendada lihtsalt AI kasutamise pärast – kõigepealt tuleb aru saada, millist konkreetset äriprobleemi soovitakse lahendada. Saates selgitavad Hang ja Martšenko, kuidas saab tehisintellekti kasutada varguste ja muude kadude vähendamiseks ning iseteeninduskassade ja kaupluste olemasolevate kaamerasüsteemide targemaks muutmiseks. Samuti räägitakse sellest, kuidas AI aitab prognoosida nõudlust ja varusid ning millist rolli mängivad seejuures ettevõtte andmete kvaliteet ja erinevate süsteemide omavaheline ühendamine. Juttu tuleb ka sellest, kuidas muudab tehnoloogia kaupluste töötajate rolli, millised lahendused võivad lähiaastatel poodides tavapäraseks muutuda ning kuhu tasub kaupmehel piiratud investeerimisvõimaluste korral raha suunata, et tehnoloogia võimalikult kiiresti ära tasuks. Saadet juhib Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Nixori ärijuht Asse Hang, Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ja Nixori äriarenduse projektijuht Anton Martšenko Foto: Äripäev

Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul on eskalatsioonioht Hormuzi väinas tõsine ning Iraan on suureks sõjaks valmistunud pidevalt. Seoses pingestuva olukorraga on kõrgem gaasi hind saabuval talvel paratamatu ning see saaks Vare sõnul langeda vaid siis kui sõda saaks läbi, mis pole aga tõenäoline. "Venelased on väidetavalt andnud iraanlastele üle raktiivmootoritega droonide võimekuse ning hiljuti olevat Iraan tankerit rünnanud ballistilise raketiga, mida on oluliselt raskem tõrjuda," toob Vare saates "Energiatund" näiteid Iraani sõjakatest sammudest. Ameerika Ühendriigid otsivad Vare sõnul jätkuvalt võimalusi olukorrast välja tagurdamiseks, mis pole aga lihtne. Hoopis tõenäolisem on aga see, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude regionaalne väejuhatus CENTCOM on hoopis valmistunud sõjategevuseks aasta lõpuni. Väga ohtlikuks pretsedendiks peab Raivo Vare Iraani soovi kinnistada koostöös Omaaniga väina läbivate laevadele kehtestavat maksu. "Kui riik määrab läbisõidutolli nagu röövparun, loob see ohtliku pretsedendi. Nägime mõni aeg tagasi kuidas Indoneesia üritas sarnast asja kehtestada Malaka väinas, kes aga suruti ära." Ki nüüd sellised tollid läbi läheksid, oleks see innuustus ka teistele ja need hakkaksid Vare sõnul maailmakaubandust ja majandust kõvasti mõjutama ja inflatsiooni tagant tõukama. Saates räägib Vare veel kuivõrd suureks hindab ta teoreetilist võimalust, et ühiste pingutuste läbi Hormuzi väin ikkagi avatakse, kirjeldab varilaevastikuga seotud keskkonnakatastroofide ohte ning annab nõu ettevõtetele, kes sõltuvad oluliselt energiahindadest. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Liis Treimann.

Toidupakendite märgise Nutri-Score pole piisavalt head süsteemi ja jätab palju olulist arvesse võtmata, leiavad toidutööstuse esindajad. Nutri-Score on Prantsusmaal loodud toodete hindamise süsteem, mis peaks aitama tarbijatel poodides hõlpsalt tervislikumaid valikuid teha. Süsteem on kogunud nii pooldajaid kui vastaseid ja pakkunud viimastel kuudel palju kõneainet. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole liit tarbijatele lisainfo andmise vastu ja samas on kogu vajalik info juba praegu pakenditel olemas. „Ja see pole sugugi nii keerulises kirjas, nagu seda püütakse väita,“ rõhutas Potisepp. Toidutööstuskontserni Maag Foodi turundus- ja tootearendusdirektor Janne Laik-Lõhmus lisas, et Nutri-Score on liiga lihtsustatud märgs, mis annab tootele hinde vastavalt toitainealasele väärtusele ja ei arvesta valmistamisviisi ega tarbimissagedust. „See on selline isoleeritud süsteem, mis annab üksikule tootele hinde, kuid üldjoontes me ju ei tarbi üksikut toodet,“ oli Laik-Lõhmus kriitiline. Ka Laik-Lõhmus märgib, et tootepakend on väga hea infokanal ja vajalik toitumisalane info on praegu pakenditel väga täpselt kirjas. „Sõnastused on rangelt reguleeritud ja minu küsimus ongi, et kui me Nutri-Score'i märgi peale paneme, siis mida see reaalselt muutma peaks? Tegelikult saab ju andmed pakendilt praegu kätte,“ lisas ta. Potisepp näeb, et Nutri-Score'iga soovitakse justkui ära teha töö, mida pole suudetud ebapiisava toitumisõpetusega. „Tahame märgisega muuta tarbijakäitumist ja teha ära selle töö, mida oleme püüdnud teha 20 aastat ebapiisava toitumisõpetuse abil,“ märkis toiduliidu juht ja rõhutas, et tõeline muutus tuleb siis, kui me hakkame toitumist koolides senisest veelgi paremini õpetama. Laik-Lõhmuse sõnul on probleeme veelgi. Nende hulgas on näiteks märgiga manipuleerimise riskid ja terved tootekategooraid, mis võivad halba valgusesse sattuda. „Meie mõistes näiteks tavajuustud on kõik oranžid ehk terve tootekategooria on mul oranž. See annab tarbijale indikatsiooni, et ära siis juustu söö?“ tõi ta näite. „Kui me räägime Nutri-Score'ist, siis tahaksime aru saada, et kui sellel on rahvatervist edendav eesmärk ning selle taha on loodud süsteem ja mõõdikud, kuidas me päriselt hakkame selle märgisega midagi muutma, siis palun väga. Mitte keegi tootjatest pole märgistuse vastu, mis kannaks tegelikult eesmärk X. Aga praegu räägime me palju märgist endast, aga [pole selge] mille jaoks me seda tegelikult vajame? Kas oleme sellest aru saanud? Meie mitte,“ lisas ta. Laik-Lõhmus sõnas veel, et toidutööstusel on praegu mitmeid väljakutseid samal ajal ja võitlusi peaks täpsemalt valima, sest kõigega kohe kaasa minema ei pea. Potisepp lisas, et Euroopa Komisjon on olnud positsioonil, et selline märgistuse süsteem peaks olema Euroopa Liidu ülene, kuid on kindlad põhjused, miks Nutri-Score liidu-üleseks ei ole saanud ja miks see teema hetkel laualt maas on. „Aga me teame, et Euroopa Komisjon ei ole loobunud mõttest, et tarbijate teavitussüsteem, kus lähed poodi ja leiad lihtsasti tervisliku toote, võiks olemas olla. Aga kindlasti pole see Nutri-Score,“ märkis toiduliidu juhataja. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil vasakult: Janne Laik-Lõhmus ja Sirje Potisepp. Autor: Harro Puusild

Tallinna majandusnäitajad annavad põhjust mõõdukaks optimismiks, kuid ettevõtjate igapäevane tunnetus ei pruugi statistikaga veel sammu pidada. Sisuturundussaates „Ettevõtlik Tallinn“ arutavad Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, milline on pealinna ettevõtluskeskkonna tegelik tervis, miks majandusnäitajate paranemine ei ole veel jõudnud ettevõtja rahakotti ning kuidas on muutunud tarbijate käitumine. Juttu tuleb ka sellest, mis ettevõtlust Tallinnas toetab ja mis seda pidurdab, kas linn kaasab ettevõtjaid otsustesse piisavalt vara ning kuidas muuta asjaajamine kiiremaks ja lihtsamaks. Lisaks arutatakse, miks vajab Tallinn rohkem julgust otsustada ja investeerida ning mida peaks linn tegema, et olla ettevõtluse võimaldaja, mitte takistus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe Foto: Joosep Ints, GoodNews

Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks. Äripäeva raadios selgitasid SA TAIP juht Oliver Berg ja psühhoterapeut Kaire Valgeväli, mis asi on üldse psühhedeelikumidega toetatud teraapia ning millised on sellega seotud stigmad, piirangud ja tegelikud võimalused. Juttu tuli ka teiste riikide praktikatest ja tippteadlastest, kes konverentsil üles astuvad. Berg soovitas Eesti biotehnoloogiafirmadel kõrvu kikitada ja kiiresti tegutseda, sest suured ravimitootjad ostavad juba üles väikseid psühhedeelikumidega tegelevaid ettevõtteid. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Andres Laanem, fotol vasakult Oliver Berg, Kaire Valgeväli, Tuuli Seinberg

Iraani sõjalise operatsiooni taga on mitmete huvigruppide eesmärk teenida suuremat kasumit, märkis eelmisel nädalal Olerex AS strateegiajuht Aleksei Švedov Äripäeva raadio saates “Energiatund”. Švedov rääkis, et sõjategevuse käigus kerkis Ameerika Ühendriigid Saudi-Araabia asemele suurimaks nafta eksportijaks. Seega tagab sõda tema sõnul hiiglaslikud kasumid mitte ainult sõjatööstususele, vaid ka nafta- ja gaasisektori ettevõtete omanikele. “Mida pikemaks sõda venib, seda kasulikum see ka on,” vihjas Švedov sõja lõppemise venimise põhjustele. Švedov juhtis tähelepanu ka asjaolule, et globaalselt on kütuseturul börsiturg ja füüsiline turg on kaks erinevat maailma, mis tähendab et kui hinnad börsil tõusevad või langevad, ei tähenda see ilmtingimata, et füüsilisel turul toimuvad samad muutused. “Füüsilise turu hinnad baseeruvad platsi noteeringutel, mitte börsil toimuval.” Futuuridega kauplemine ületab naftatootmist Švedovi sõnul tänasel päeval 30 korda. “Enamus nendest tehingutest kasutatakse oma positsioonide hedgemiseks ehk riskide hajutamiseks,” selgitab ta. Saates tuli jutuks ka Venemaa kütusekriis. Švedovi tõi välja, et kuigi Venemaa keelas diislikütuse ekspordi, on Venemaa toornafta eksport jõudnud Ukraina rünnakute tagajärjel rekordtasemetele, mille tulemusena on ka Vene oligarhide kasumid suurenenud. “Ilma toornaftat rafineerimata on kütusefirmade kulud väiksemad, aga kasum suurem. Tänu naftatoodete kvaliteeditasemele langetamisele said said nad oma tootmiskulusid veelgi vähendada. Lisaks pakkus Vene riik neile ka maksusoodustusi ja finantsabi,” põhjendas Švedovi Vene kütusesektori ootamatult head käekäiku. Saates vastas ta ka küsimusele kuivõrd suurel määral on Olerexil ja teistel Eesti kütuse jaemüüjatel hinnarisk maandatud ning rääkis kuidas kütusemüüjaid tulid toime märtsis Iraani sõja tagajärjel tekkinud järsu sisseostuhinna tõusuga. Lisaks kirjeldas mis juhtub kütusehinnaga kui Hormuzi väin avatukse ja Iraani toornafta vabastatakse sanktsioonidest ning mis toimub kütusehinnaga vastupidisel juhul. Fotol Hormuzi väinas liikuvad alused ja neid jälgivad iraanlased juuli parimatel päevadel 2026. aastal. Foto: ISNA/AP/Scanpix

Koolituse õiglane hind peab katma koolitaja tegelikud töö- ja arengukulud, kuid võimaldama ka areneda ja tulevikku planeerida. Julgus oma töö eest õiglast tasu küsida kasvab professionaalse identiteedi tugevnemisega. „Õiglane hind ei ole privileeg,“ on üks saates kõlavaid keskseid mõtteid. Koolituse tasu ei sisalda ainult koolituspäeva kulu, vaid ka ettevalmistust, järeltegevusi, enesearengut ja taastumist – tööd, mida klient enamasti ei näe. Saates „Õppetund“ räägib terviseedendaja ja koolitaja Anna-Liisa Schön oma magistritööst „Koolitajate hinnastamisotsused, professionaalne identiteet ja eetilised dilemmad“. Ta selgitab, miks peaks hinnastamisega teadlikult tegelema juba karjääri alguses ning miks tasub nähtamatu töö enda jaoks lahti kirjutada. Ka koolitusprogrammide koostajad võiksid käsitleda hinnastamist mitte majandusliku oskusena, vaid professionaalse identiteedi kontekstis. Koolitusturu vaadet avab Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu esindaja ning Mercuri International Eesti juhtiv partner Kaido Vestberg. Saates arutletakse, mille eest on klient tegelikult valmis maksma: kas koolitaja tuntuse, hea emotsiooni või reaalse muutuse eest inimeste käitumises ja organisatsiooni tulemustes. Juttu tuleb ka sellest, kuidas mõjutavad hindu tasuta koolitused, riigihanked, elustiiliettevõtlus ja tehisintellekt. Keskne küsimus on, kas tänane koolitusturg võimaldab koolitajal professionaalina jätkusuutlikult tegutseda. Saadet juhib Kristiina Garancis. Pildil vasakult: Anna-Liisa Schön, Kristiina Garancis ja Kaido Vestberg. Foto: Andres Laanem

Tehisaru rakett on viimasel kolmel aastal tundmatusse kihutanud. Vähegi teadlikud ettevõtted on jõudnud osta AI-tööriistad, korraldatud on sadu koolitusi ja konverentse, kõik räägivad tehisarust, kuid tööd teeme ikkagi üsna endistviisi. Juhid küsivad õigustatult: kus on see lubatud AI‑efekt? Saates "Digitark äri" uurime neid teemasid visionääri ja praktiku vaatepunktist ning saame teada nende poolt ja vastuargumendid ka teineteise seisukohtadele. Saates on külas masinintellekti visionäär ja strateeg Lembit Loo ning finantsvaldkonna AI‑konsultant, koolitaja ja praktik Gerlyn Tiigemäe. Gerlyn on koolitanud tuhandeid finantsinimesi. Ta küsis näiteks viimasel koolitusel, kas ettevõtetel on AI‑suunal olemas fookus ja strateegia. Klassist tõusis vaid üks käsi. Ja tõde on ka see, et vaid kümnendikul ettevõtetest on olemas tehisintellekti kasutamise reeglid. Ettevõtete levinud lahendus on nn "AI litsentsid kõigile" ja seda nimetatakse juurutuseks. Aga sellisel juhul peab iga töötaja ise aru saama, mida tööriist teeb ja mida mitte. Juhtide endi kasutus jääb Gerlyni hinnangul enamasti infootsingu tasemele: ChatGPT on Google'i asemel, kuid mitte strateegia loomise partnerina. Lembit Loo vaatab sama pilti teisest vaatenurgast. Tehnoloogia areng liigub tuhandete ja miljonite sammudega, ettevõtted ühe sammu kaupa. Tema sõnul on juba märke sellest, et oleme tehnoloogilises singulaarsuses: masin läheb inimesest mõtlemises mööda ja tark nõu muutub iga päevaga odavamaks. Loo ütleb, et ettevõtte AI‑edu ei sõltu valdkonnast, vaid juhtkonnast, kes otsustab, et see on nende fookus, paneb sinna raha ja aega ning teeb katsetamise inimestele turvaliseks. Loo toob elulise näite transpordifirmast, kus raamatupidaja kulutas ühe tööpäeva igas kuus eri formaadis Exceli tabelite kokkukleepimisele, AI kirjutatud skript tegi selle töö aga ära viie minutiga. Saate teises pooles läheb arutelu teravamaks: küsime, kas inimene on üldse see mõõdupuu, mille järgi tehisaru või masina võimekust mõõta? Kuidas ehitada organisatsioon, mis õpib ise? Mida iga juht peaks tegema juba järgmisel nädalal? Saadet juhib Mare Timian. Pildil Mare Timian, Lembit Loo ja Gerlyn Tiigemäe. Foto: Andres Laanem

Passwordi saates räägib Logotrade'i juht Anti Saluneem sellest, kuidas tehisintellekt muudab ärikingituste tellimist. Saluneeme hinnangul on AI muutnud klientide käitumist: inimesed tulevad tänapäeval juba konkreetsema eelvalikuga, kuid reklaamkingituste ettevõtete roll on muutunud oluliseks just nõustajana, et aidata valida õige toode sihtrühmale ja eelarvele ning vähendada kvaliteedi- ja tarneriske. Praktilised tähelepanekud AI kasutamisel kujunduses: Logo tuleb anda vektorfailina (SVG, EPS, AI, CDR), mitte JPG/PNG – muidu kaob kvaliteet. AI-le tasub anda ka tootelink, et ta arvestaks trükiala ja materjaliga; ise AI kujundusi pimesi ei saa toota – lõplik fail peab olema vektor ja PDF, koos õigete fontide ja Pantone värvikoodidega. Levinud viga: AI teeb visuaalselt ilusa kujunduse, mis pole reaalselt trükitav. Saates uurisime ka, millised on trendikad ärikingitused 2026: tehnikavidinad (akupangad, magnetiga laadijad), terviklikud tekstiilikontseptsioonid (mitte üksikud tooted, vaid ühtne visuaalne komplekt), kohalike väiketootjate toidu-joogikomplektid, keskkonnasäästlikud materjalid ning NFC/QR-tehnoloogia (digitaalsed visiitkaardid, sisu uuendamine ilma toodet muutmata). Kokkuvõttes: AI on hea esmase info ja ideede allikas, kuid spetsialisti on vaja kvaliteetse ja teostatava lõpptulemuse tagamiseks. Tutvu Logotrade kvaliteetsete firmakingitustega Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Logotrade juht Anti Saluneem Foto: Äripäev

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, miks peavad poliitikakujundajad ajutise kaitse põhimõtted ümber hindama. Reaalsuses jääb valdav osa põgenikest ja digirändajatest uude asukohariiki püsivalt paigale. "Kuigi me defineerime neid gruppe ajutistena, on tegelik tulemus tavaliselt alaline elukoht," märgib akadeemik Tiit Tammaru. Ta viitab saates, et kui inimesed on viibinud uues riigis juba paar-kolm aastat, juurduvad nad sealsesse ühiskonda ning rajavad oma elu. Seetõttu on äärmiselt oluline alustada lõimumisega kohe esimesest päevast, mitte oodata inimeste ajutise staatuse lõppemist. Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, kuidas digipööre ja kaugtöö veavad uut mitmepaiksuse trendi. Selgub, et teise kodu omamine ja sealt töötamine muudab traditsioonilisi geograafilisi piire kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Samuti selgitab professor Tammaru, miks meelitavad suured linnakeskused nagu Tallinn endiselt ligi tipptasemel globaalseid tehnoloogiatalente, hoolimata levinud illusioonist, et digimaailm on täielikult piirideta. Veel kuuleb saates, millised on erinevate Eestisse jõudnud ukrainlaste kogukondade rändelained ja nende spetsiifilised lõimumisteed. Lisaks annab arutelu suuna kätte peamistele rände- ja demograafiaväljakutsetele, millele otsitakse lahendusi 17. septembril Tallinnas toimuval Põhjamaade ja Balti riikide rändekonverentsil. Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. Foto: Andres Laanem / Professor Tiit Tammaru selgitab Põhja- ja Baltimaade muutuvaid rändetrende. See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja.

Ajal, mil vaimse tervise kahju maailmamajandusele ähvardab vaid kümnendiga kuuekordistuda, toob iga töötajate vaimse tervise hoidmisse investeeritud euro parema produktiivsusena tagasi viis-kuus eurot, rääkis Tallinna Ülikooli ruumipsühholoogia ekspert Kadi Liik Äripäeva raadio sisuturundussaates. „Üks vaimse tervise hoidmisse investeeritud euro, kui tööandja oma töötajate tervise eest seisab, toob produktiivsuse tõusuna tagasi viis-kuus. Nii et igal juhul kasumis,“ ütles Liik. WHO andmetel on vaimse tervise tõttu maailmas kaotatud 12 miljardit tööpäeva ehk ligi triljon dollarit ning kaugtöö kasvu, tihenevate töönõuete, globaalse konkurentsi ja üleüldise ärevusfooni tõttu on see kahju kümnendi lõpuks kuuekordistumas. Oluline osa lahendusest peitub Liigi sõnul töökeskkonnas: umbes kolm-neli protsenti produktiivsusest sõltub otseselt sellest, kas ruum toetab töö tegemist või kurnab tegijat. Saates rääkis Liik veel, miks on mikrokatkestuste hulk tööpäevas aastatuhande vahetusega võrreldes kahekordistunud ja 40 protsenti töötajatest peab pärast katkestust pingutama, et järg üles võtta, miks avatud kontor ja hot desking võivad töötaja motivatsiooni murendada ning kust peaks juht uue kontori planeerimist alustama. Saadet juhib Lauri Linnamäe. Fotol: Tallinna Ülikooli ruumipsühholoogia ekspert Kadi Liik Foto: Tallinna Ülikool

„Võib ju mõelda, et mis see 20 km Riia kesklaole lähemale kolimine ikka nii väga on, aga kui me sõidame aastas 2,8 miljonit kilomeetrit, siis see teeb 5-6% vähem kilomeetreid,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu saates „Logistikauudised eetris“. „Rimi uue kesklao asukohavalikul oli laual mitu pakkumist. Oli sinna IKEA kanti, kaalusime ka Jüri kesklao laiendamist jne. Aga iga väike detail omab mõju ja täna oleme ka oma Läti kesklaole lähemal. Mõtled küll, et mis see 20 kilomeetrit Jüri ja Laagri vahel ikka on, aga kui arvestada meie mahtusid siis see teeb arvestatava kilometraaž,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu, kelle sõnul hoitakse tänu sellele ja erinevate ladude kokku kolimisele kokku umbes 5-6% transpordikulu aastas. Kokku läbivad Rimi kaubalogistikat tegevad veokid aastas 2,8 miljonit miljonit kilomeetrit, ehk kui võtta sellest 5-6% teeb see umbes 150 000 km aastas. Aina kasvavate kütusehindade taustal on see rahaliselt tuntav summa. Lisaks aitab kulusid säästa jahe- ja külmlao kokku kolimine, mis omakorda tagama ka poodides värskema kauba. „Värske kaup kiirelt letile, on Rimi üks peamisi motosid,“ tunnistas ka teine saatekülaline, Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant. Kuidas toimus kolimine, miks osteti ära Rimile seni logistikateenuseid pakkunud HAVI Logistics jpm, saates pikem alt räägitaksegi. Saatejuht on Tõnu Tramm, „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Raul Mee Fotol: Heigo Paglant

Saates „Kasvupinnas“ räägivad mahetootjate ühistu Wiru Vili juht Hardo Vahemäe ning teraviljaühistu KEVILI nõukogu esimees, OÜ Crocus juht Andres Oopkaup, millise tulemusega Eesti teraviljakasvatajad tänavusest hooajast välja tulevad. Juttu tuleb vilja kvaliteedist ja hinnast, täituvatest ladudest, müügiotsustest ning riskidest, millega minnakse vastu juba järgmisele hooajale. Tänavune viljahooaeg on toonud korraliku saagi, kuid selle salve saamine pole olnud sugugi lihtne. Hiline koristus, vihmad ja peaaegu korraga valminud kultuurid on kuhjanud tööd lühikesele ajale. Samal ajal tuleb juba ette valmistada põlde ja külvata järgmise aasta saaki. Hea saagikus on toonud kaasa ka järjest teravama laopinna puuduse. Vahemäe sõnul on mahetootjatel kuiva vilja täis pandud sisuliselt kõik võimalikud hoiukohad. Oopkaup tõdeb, et raskusi on juba ka kokkuostjatel. Tavapärase koristusjärjekorra on ilm tänavu samuti segi löönud. Selle asemel et kultuurid valmiksid üksteise järel, tuleb põllumehel tegeleda korraga talirapsi, nisu, rukki ja hernega. Saagirohkus ei tähenda samal ajal automaatselt head majandustulemust. Mahekaera hind on aastaga märgatavalt langenud. Kui eelmisel aastal ulatus ostuhind Hardo Vahemäe sõnul üle 300 euro tonnist, siis praegu räägitakse pigem 200 euro taseme algusest. Euroopa suured laovarud ei anna Vahemäe hinnangul põhjust oodata kiiret hinnatõusu. “Olukorda võiks muuta vilja kvaliteet mujal Euroopas, kuid võimalik mõju hinnale võiks avalduda alles kevadel,” märkis ta. Tavavilja turul on pilt tänavu mõnevõrra teine. Oopkaupi sõnul on üheksal aastal kümnest koristusaegsed teraviljahinnad madalamad kui näiteks veebruaris, kuid tänavu on hinnad koristuse ajal püsinud üsna head. “See võib tähendada, et varem fikseeritud müügihind jääb praegusele turutasemele alla. Võetud kohustused tuleb siiski täita ning alles müümata vilja puhul saab tootja otsustada, kas oodata või praegust hinnataset ära kasutada,” selgitas Oopkaup. Lisaks räägime tänavuse vilja kvaliteedist ning sellest, millised näitajad määravad, kas viljast saab toidu-, sööda- või seemnevili. Vaatame ka, kuidas on hooaeg läinud rapsikasvatajatel. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Hardo Vahemäe Äripäeva raadio stuudios. Foto: Juuli Nemvalts

Retail media ehk ostukohareklaam viib reklaami ostuhetkele lähemale ehk keskkonda, kus tarbija on juba valmis valikut tegema. Millised lahendused seal päriselt töötavad: kas digiekraan, e‑poe nähtavus, pop‑up või hoopis siseraadio? Ja kuidas jõuda tarbijani nii, et reklaam toetaks ostuotsust, mitte ei jääks lihtsalt taustamüraks? Saates jagavad Rimi Baltic Foodi brändi- ja kommunikatsioonijuht Andrija Arro ning Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse juht Tiia Nõmm kogemusi ja näiteid jaekeskkonnas hästi töötavatest lahendustest. Juttu tuleb sellest, kuidas valida ostukohas töötavat formaati, millal võib reklaamihulk hakata ostukogemust kahjustama ning kuidas hinnata eri kanalite tasuvust. Mediabrokeri tegevjuht Kadri Konstantinov räägib, miks retail media tulevik sõltub üha enam mõõtmisest. Kuidas teada saada, kas reklaami märgati, kas see mõjutas ostukäitumist ja kas kampaania tõi ka müügitulemuse? Saates otsitakse praktilisi viise, kuidas muuta need andmed turundaja jaoks kasulikeks otsusteks. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Mediabrokeri tegevjuht Kadri Konstantinov, Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse juht Tiia Nõmm ning Rimi Baltic Foodi brändi- ja kommunikatsioonijuht Andrija Arro. Allikas: Äripäev

Uus ärisuund võib tunduda paberil paljulubav, kuid praktikas vajuvad paljud algatused pärast esimest hoogu igapäevatöö alla. Saates „Nimed müügitahvlil“ räägivad saatejuhid Silver Rooger ja Mardo Kase sellest, kuidas hinnata uue algatuse realistlikku tulupotentsiaali ning otsustada, kas selle vedamiseks kasutada olemasolevat meeskonda või palgata uus inimene. Samuti arutatakse, kuidas vältida olukorda, kus uus müügisuund hakkab töötajate tähelepanu ja motivatsiooni tõttu põhiäriga konkureerima. Juttu tuleb sellest, kuidas siduda uus tegevus töötajate kalendri, müügimõõdikute ja juhi töölauaga, kuidas kasutada CRM‑i tulemuste jälgimiseks ning millist rolli mängivad palgasüsteem, müügivõistlused ja koolitus. Saates tuuakse praktilisi näiteid ka sellest, miks ettevõttes suure hooga alustatud projektid mõne kuu pärast sageli vaibuvad ja mida juht saab teha, et uus tööviis püsima jääks. Fotol: Mardo Kase ja Silver Rooger Dominate Salesist. Allikas: Äripäev

Ettevõtjad Jüri Käo ja Ain Hanschmidt rõhutasid Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" maksurahu seost stabiilise majanduskeskkonna ja seeläbi majanduskasvuga. "Kui siin olid need suured maksudebatid või maksufestivalid või maksupalaganid, kuidas me seda nimetame, siis majandus hakkas langema. Investorid ja ettevõtjad ei julge investeerida ja tarbija ei julge tarbida ning see toob kaasa majanduslanguse," selgitab saates suurettevõtja ja tööandjate keskliidu president Ain Hanschmidt. "Nagu maksurahu tuli, nii majandus hakkas kohe kasvama." "Kui majanduskeskkond on ettearvamatu ega tea, kui palju sult raha (maksudena) ära võetakse, siis ei ole võimalik lihtsalt neid äriplaane ellu viia ja jäetakse ootele," rõhutas ta. "Nii Eesti ettevõtja kui välisettevõtja ootab alati valitsuselt selgeid sõnumeid maksupoliitika osas," lisas NG Investeeringute juhatuse liige ja tööandjate keskliidu aseesimees Jüri Käo. "Sõnum, et maksudebatti ei tehta, on väga kõva sõnum." Lisaks maksudele on saates juttu sellest, milliseid samme peavad riik ja ettevõtjad astuma tootlikkuse kasvatamiseks ning mida on sellest ühiskonnal võita, riigi rahaasjade korda tegemisest ning kuidas majanduskasv aitab riigi kasvavaid vajaduse rahuldada. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol: Ain Hanschmidt ja Jüri Käo. / Äripäeva raadio

Euroopa energiapoliitika on viimaste aastatega oluliselt muutunud. Kui veel mõni aasta tagasi domineerisid aruteludes peamiselt kliima- ja keskkonnaeesmärgid, siis Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriisid on toonud keskmesse julgeoleku, konkurentsivõime ja energia taskukohasuse, rääkis Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas „Energiakooli“ saates. „Ma kindlasti ei väida, et enam ei panda rõhku rohe- või keskkonnateemadele, aga selgelt domineerivad konkurentsivõime, julgeolek ja taskukohasus,“ ütles Ratas. Kõige selgemalt näeb seda muutust Euroopa loobumises Vene energiast. „See, et Euroopa Liit tervikuna Vene gaasist loobub ja on selle osakaalu juba väga väikeseks viinud, on olnud väga suur julgeolekuvõit kogu Euroopale, ütles Ratas. "Me nägime, et energiaühendused ei ole ainult majandus, vaid neist võib saada ka julgeolekupoliitiline relv, mida agressor kasutab.“ Samas ei kao sõltuvused täielikult. Euroopa sõltub Vene gaasi asemel järjest enam ülemaailmsest LNG-turust ja teistest tarnijatest. Ratase hinnangul muudab riske väiksemaks tarnijate mitmekesisus. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas Foto: Alexela

Kevad Belle Saarepera käis veel keskkoolis, kui lõi funktsionaalse kohvi brändi Not Your Average. Nüüd, kuus aastat hiljem, näeb ta enda tulevikku aga USAs, mistõttu tahab leida brändile Eestis uue vedaja. Mõned aastad tagasi kolis Kevad Texasesse. Plaanid olid suured: kaasata raha ja kinnitada kand kiirelt USA turul, jõudes juba esimesel aastal miljonilise käibeni. Siis aga pidi ta suure varguse tõttu pidurit tõmbama ja sisuliselt nullist alustama. Valus tagasilöök pani Kevade ka strateegiat muutma. Kui varem oli plaan investorite rahaga agressiivselt kasvada, siis nüüd on teisiti. "Investeerin ise, kasvan aeglasemalt, aga hoian osaluse." Eestis on tal aastatega üles ehitatud automatiseeritud äri oma lojaalse kliendibaasiga, mistõttu oleks kahju, kui siinne kogukond peaks oma lemmikkohvist ilma jääma, kui ta ise oma fookuse Ameerikale seab, rääkis ta saates "Lihtsalt alusta". Saates jagas noor ettevõtja, miks talle palgatöö ei sobi, mismoodi kahe õpilasfirma vedamine ja modellindus on talle äris kasuks tulnud ning miks ta noorena biohäkkimise maailma sukeldus. Veel rääkis Saarepera, miks tema hinnangul tehakse naistele karuteene, kui karjääri hinda pisendatakse, kuidas on tehisaru kasutades oma tööd lihtsustanud ja miks ta otsustas oma kohviga Euroopa vallutamisest loobuda. Saadet juhtis Mai Kroonmäe. Fotol Kevad Belle Saarepera. Foto: erakogu

On väga levinud eksiarvamus, et üürikorterite omanik on hästi tore olla, sõnab saates "Ruutmeetrite taga" kinnisvarainvestor ja Uus Maa Kinnisvarabüro hindaja Kerli Koha. Ligi 20 aastat kinnisvaravaldkonnas tegutsev, Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja ja ühtlasi ka üüriportfelli omav Koha räägib üürikorterite korrashoiust ja selle korraldamisest kõnelevas saates, et üürikorterite tagastamisel tema emotsioon valdavalt negatiivne. “Tõsi, valdavad probleemid on küll koristusteenuse tellimisega lahendatavad," märgib ta selgituseks. Koha toob välja, et kuigi pahatahtlikke üürnikke on tal ette sattunud vähe, valitseb paljude üürnike seas lihtsalt teadmatus, kuidas tuleks üüritud korterit korras hoida. Ta toob välja ka ekstreemsema näite, kus üürnikuga puhkenud erimeelsus korteri seisukorra üle nõudis korrastustöid, mis maksid üle 5000 euro. "Üüribisnes on selline, et sa ei saa milleski kindel olla," märgib Koha intervjuu käigus. Saate lõpuosas annab oma kommentaari ka Tallinna üürikomisjoni esimees Heli Hellamaa, kelle sõnul ei saa inimesed tihti aru kui suure riskiga on korterite üüriäri seotud. ”Oma vara antakse ära inimestele, kellest mitte midagi ei teata," ütleb Hellemaa ja toob näiteid tagastatud korteritest, kus mööbel lõhutud, seintes augud ja seinad määritud, põrandad loomade roojast pundunud ja roojaga kaetud. Saates annavad nii Kerli Koha kui Heli Hellamaa nõu, kuidas üüriäris taolist riski vähendada ning kuidas seada üürisuhe sisse nii, et mõlemad osapooled jäävad rahule ja korterid korda. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Robert Kneschke/Alamy/Scanpix

Dubai ja Abu Dhabi jõudsid geopoliitilise konflikti ajal dramaatiliste uudiste keskmesse. Kohapeal viibinud Skover Kinnisvara juhi Sanders Skoriku sõnul oli tegelik elu märksa rahulikum ning ka kinnisvaraturg osutus vastupidavamaks, kui uudiste põhjal võis arvata: tehinguaktiivsus küll vähenes, kuid hinnad ei langenud ja tugevamate projektide müük jätkus. „Meediakajastus oli kohati palju dramaatilisem kui kohapealne reaalsus,“ ütleb Skorik, kes viibis konflikti ajal perega AÜE-s. Tema sõnul olid lennuhäired küll ulatuslikud ja esimestel päevadel valitses ebakindlus, kuid Dubais ja Abu Dhabis jätkus samal ajal igapäevane elu – inimesed käisid tööl, ettevõtted tegutsesid ja rannad olid avatud. Kinnisvaraturul oli konflikti mõju siiski näha. Dubai tehingute arv vähenes, kuid sellele ei järgnenud kardetud hinnalangust. Vastupidi, tugevamate projektide ja asukohtade puhul püsis nõudlus ning mitmed uued projektid müüdi välja ühe kuni kolme päevaga. Saates räägib Skorik, miks ei toonud väiksem tehinguaktiivsus kaasa hindade kukkumist, kuidas muutus investorite käitumine ning miks hakkasid jõukamad ostjad kriisi järel senisest veelgi enam vaatama mereäärsete objektide, villade, ridaelamute ja piiratud pakkumisega piirkondade poole. Juttu tuleb ka sellest, mida AÜE kinnisvaraturul praegu osta tasub, miks ei pruugi odavaim objekt olla parim investeering ning miks peab järelturule siseneval investoril olema varasemast rohkem kannatust ja rahalist puhvrit. AÜE kinnisvaraturu võimalustega saab lähemalt tutvuda ka Skover Kinnisvara kliendipäevadel, mis toimuvad 22. septembril Tallinnas Hiltonis ja 23. septembril Tartus V Spas. Seal räägitakse lähemalt, kuidas ja kuhu AÜE-s kinnisvara osta, millised projektid on praegu turul ning mida investeerimisotsuse tegemisel arvestada. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Skover Kinnisvara juht Sanders Skorik Foto: Äripäev

Riigikohtult aastatel 2005 ja 2017 kaks vastandliku tulemusega lahendit saanud seadus, mis praegu lubab olla valitud poliitikul üheaegselt nii parlamendi kui volikogu liige, on ühiskonnas ja poliitikas väga negatiivse mõjuga, rääkis endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks. “Kohaliku elu küsimuste lahendamine peab olema kohalike inimeste otsustada. Kohe, kui riigikogu liikmed hakkavad osalema kohaliku võimu teostamisel, tuuakse paratamatult sisse parteiline joon või mingi keskkontorijoon,” ütles Jõks Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?”. Jõksi sõnul ei vaja põhiseadus muutmist, põhiseaduse roll ongi anda nagu väärtuspõhiseid suundi, mis aja möödudes võivad võivad muutuda. “Riigikohus eksis.” Oma ametiajal õiguskantslerina korduvalt teemaga tegelenud Jõksi sõnul on paaril viimasel aastal olnud mitu tähelepanuväärset näidet Pärnus ja Tallinnas, kus koalitsioon võib kas tekkida või kukkuda põhjustel, mis üldse ei puuduta kohalikku elu, vaid nimelt üleriigilist erakondade poliitikat. Niinimetatud kahe tooli seadus seostub vahetult poliitiliste peibutuspartide teemaga. Jõks rõhutab politoloog Vello Pettaile viidates, et kohalike valimiste mandaat on isikumandaat ning esitab saates nimekirja Euroopa Parlamendi ja riigikogu liikmetest, kes kandideerisid valimistel, kohalikel valimistel 2025, kes said mandaadi ja kes ei asunud oma volitusi täitma, vaid peatasid neid ja kogu aeg pikendavad neid peatamisi. “Teisisõnu on tegemist inimestega, kes on petjad või ütleksime, et kes on valetanud. Vähemalt valijatele on nad valetanud,” märkis Jõks. Jõks pakub ka välja, kuidas olukorda parandada ning annab oma hinnangu, milline roll võiks selles valijail, riigikogul ja Ülle Madisel. Fotol: Endine õiguskantsler Allar Jõks näitab nimekiri poliitikuist, kes ei täida valijalt saadud mandaati. / Äripäeva raadio

Kaalulangus võib aidata kontrolli alla saada nii vererõhu, veresuhkru kui ka kolesteroolinäidud ning vähendada mitme kroonilise haiguse riski, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskuse juhataja dr Helen Ilumets. Seekordne Tervisetarga saade keskendub ülekaalule ja sellega sageli kaasnevatele ainevahetushäiretele ehk metaboolsele sündroomile. Saates räägime, kuidas metaboolne sündroom kujuneb, millal hakkavad ülekaal ja teised riskitegurid tervist kahjustama ning mida saab inimene ise nende vähendamiseks teha. Juttu tuleb vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru kontrolli all hoidmisest, uneapnoest ja rasvmaksast ning sellest, miks ei pruugi ka noore ja muidu terve inimese ülekaal olla pikemas vaates ohutu. Dr Ilumets selgitab, kui palju võib kaalulangus mõjutada vererõhku, veresuhkrut ja ravimivajadust, millal on abi kaalulangetusravimitest ning miks ei asenda need teiste krooniliste haiguste ravi. Lisaks saab saatest praktilisi soovitusi vererõhu õigeks mõõtmiseks ning kolesterooli- ja veresuhkrunäitude jälgimiseks. Saadet juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Pildil dr Helen Ilumets Pildi autor PERH

Paljudes Eesti ettevõtetes seisab lähiaastatel ees põlvkonnavahetus, sest senised asutajad soovivad oma loodu ja aastatega tehtud töö järgmisele põlvkonnale edasi anda. INVL Financial Advisors Eesti filiaali jurist ja vastavuskontrolli juht Eneli Kirs rõhutab saates, et pereettevõtte üleandmine on pikk protsess, mis võib võtta aastaid ning eeldab hoolikat ettevalmistamist, oluliste küsimuste varajast läbimõtlemist ja avatud arutelusid pereringis. Saates selgitab Kirs, millal tuleks põlvkonnavahetust planeerima hakata, millised küsimused peavad protsessi käigus vastuse saama ning kuidas kaasata nooremat põlvkonda nii, et ettevõtte järjepidevus ja edu säiliks ka tulevikus. Samuti räägitakse sellest, millist tuge saab pakkuda family office ning kuidas kujundada ettevõtte ja pere vara juhtimine nii, et tehtud töö kestaks edasi aastakümneid või isegi sajandeid. Sisuturundussaadet juhib Rivo Sarapik. Vaata ka podcasti videosalvestust: https://vimeo.com/1223983476 Fotol: INVL Financial Advisors Eesti filiaali jurist ja vastavuskontrolli juht Eneli Kirs. Foto allikas: INVL

Elektrivarustuse katkemise risk ei tule enam ainult tormidest või tehnilistest riketest. Sunly tegevjuhi Priit Lepasepa sõnul tuleb energiaettevõtetel ja tööstusel arvestada ka küberrünnakute, sabotaaži ning teiste julgeolekuriskidega. Ettevõtted peaksid seetõttu läbi mõtlema, milline osa tootmisest peab suutma elektrikatkestuse korral edasi töötada ning kui palju ollakse selle eest valmis maksma. Lepasepa sõnul ei tähenda toimepidevus tingimata seda, et tehas peaks suutma tavapärasel võimsusel täiesti iseseisvalt töötada. Kohapealse tootmise ja akusalvestuse abil on aga võimalik tagada kriitiliste protsesside jätkumine vähemalt mõne tunni jooksul. „Mida on täna tehniliste lahendustega võimalik saavutada ja mõistliku kuluga, on see, et mingi osa tundides sinu tööstus jääb tööle alles ja pooltoode ei jää treipingile seisma.“ kirjeldas ta. Üha olulisemaks muutub Lepasepa hinnangul ka küberturvalisus. Sunly korraldab oma töötajatele ka testründeid, sest tehniliste kaitsemeetmete kõrval jääb suurimaks nõrkuseks inimene: ründajad kasutavad ära avalikku infot töötajate, kalendrite ja ettevõtte tegevuse kohta ning piisata võib ühest valest klikist. Ka vanade seadmete uuendamata tarkvara või muutmata vaikimisi parool võib anda ründajale sissepääsu. Samas ei ole energiajulgeolek ainult kaitsekulu. Lepasepa sõnul võimaldavad akud, kohapealne taastuvenergia ning tarbimise juhtimine ettevõttel ka elektriarveid vähendada. Tööstustel tasub tema hinnangul mõelda läbi, millal tootmine kõige rohkem elektrit vajab ning kas osa tarbimisest saab kallimatelt hommiku- ja õhtutundidelt mujale nihutada. Ka päikesepaneelide ja salvestuse majanduslik tasuvus on viimastel aastatel kiiresti paranenud. Lepasepa sõnul maksis Sunly esimeste päikeseparkide rajamine ligi 800 000 eurot megavati kohta, samas kui praegu räägitakse juba umbes 300 000 euro suurusest ehituskulust. Saates „Fookuses: tark tööstus“ räägivad saatejuht Mart Valner ja Sunly tegevjuht Priit Lepasepp veel tuuleparkide vastuseisust, Eesti elektrisüsteemi varustuskindlusest, energiakulu fikseerimisest ning sellest, miks tootmine ja uus elektritootmine peavad Eestis arenema käsikäes. Pildil: Priit Lepasepp. Foto autor: Liis Treimann

Miks kestab Eestis ehitatud katus sageli vaid 15–20 aastat, kui tehnoloogia võimaldaks ehitada selle aastakümneteks kauem? Katuseprofide tegevjuht Hillar Peets leiab, et Eesti katuseehituses on probleem sügavam kui üksikud praagid ning liiga palju määravad madal hind, harjumuspärased lahendused ja vähene pikaajaline vaade. Saates räägime, miks on Peets kriitiline Eesti lamekatuste standardite suhtes, kuidas erinevad Eesti ja Saksamaa ehituspraktikad, mida tähendab „Frankensteini lahendus“ katusel ning miks võivad päikesepaneelid halvasti projekteeritud katuse probleemid veelgi teravamalt välja tuua. Samuti saab praktilised soovitused, mida peaks kinnisvaraomanik või -arendaja projekteerijalt ja ehitajalt küsima enne lepingu sõlmimist. Katuste elueast, ehituskvaliteedist ja odava hinna tegelikust maksumusest vestleb Hillar Peetsiga saatejuht Lauri Toomsalu. Foto: Pexels.com

Paarisuhe võib pakkuda turvatunnet ja tuge, kuid tuua samal ajal eriti teravalt esile meie hirmud, vanad haavad ja käitumismustrid. Nii võib üks partner hakata kriitilisel hetkel ründama, teine eemalduma ning märkamatult kujuneb konfliktiring, millest on järjest raskem välja pääseda. "Äripäeva raamatuklubi“ saates on seekord vaatluse all Maaret Kallio raamat „Tunne head suhet“. Raamatus käsitletud teemade üle arutleb Confido Meditsiinikeskuse kliiniline psühholoog ja paariterapeut Aivi Reiman. Räägime sellest, miks paarisuhe kipub puudutama meie kõige tundlikumaid kohti, kuidas mõjutavad suhet lapsepõlvest ja varasematest suhetest kaasa tulnud mustrid ning miks ei pruugi probleem olla sugugi selles, et valisime enda kõrvale „vale inimese“. Juttu tuleb ka enese- ja koosregulatsioonist, tülide ajal pausi võtmisest ning sellest, kuidas partneri poole pöördumine võib aidata kontakti taastada. Samuti küsime, kus jookseb piir keerulise suhte ja kahjustava või vägivaldse suhte vahel, milliseid ohumärke tasub märgata ning millal võiks paar otsida professionaalset abi – enne, kui teraapiast saab viimane õlekõrs. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Aivi Reiman Pildi autor Violetta Riidas

Eesti ühistranspordireformist räägiti veel mõni aasta tagasi kui olulisest poliitilisest prioriteedist, kuid sisuliste muutusteni pole jõutud, tõdes Eesti Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai saates „Logistikauudised eetris“. Kattai sõnul alustab sektor endiselt igat aastat teadmisega, et olemasoleva liinivõrgu hoidmiseks ei pruugi raha aasta lõpuni jätkuda. „Me maadleme ikka selle ühistranspordi rahastamisega. Alustame igat aastat sellega, et aasta lõpuni raha ei jagu ja siis aasta aega ajame seda taga nii vedajad, ametnikud kui ühistranspordikorraldajad,“ ütles Kattai. Tema hinnangul on ühistranspordi probleemid tänaseks põhjalikult läbi arutatud, kuid puudu on otsustusjulgusest ja kestlikust rahastusmudelist. Kattai sõnul vajaks ühistranspordi korraldus senisest rohkem ekspertide juhtimist ja vähem poliitilist sekkumist detailidesse. Teisisõnu, poliitilisel tasandil tuleks kokku leppida suured suunad ja rahastus, kuid liinivõrgu, piletisüsteemi ja teenuse korralduse praktilised lahendused võiksid jääda valdkonna ekspertidele. Ühe võimalusena näeb ta senisest paindlikumat avaliku ja erasektori koostööd. Näiteks linnadevahelistel liinidel, mis puhtalt turutingimustel ära ei tasu, võiks piletitulu jääda vedajale ning riik kompenseeriks ainult puudujääva osa. Kattai hinnangul aitaks see vähendada riigi kulu ja annaks ettevõtjatele suurema motivatsiooni reisijate arvu kasvatada. Bussifirmade käibekasv tuleb suuresti kulude kasvust Saates tuli jutuks ka 1. septembril ilmunud Infopanga bussiettevõtete aastaraport, mis näitas sektori tugevat käibekasvu 2025. aastal. Kattai sõnul ei tähenda see aga automaatselt sektori kiiret kasvu, sest oluline osa suuremast käibest tuleb sisendhindade tõusust. Eriti terav on bussijuhtide järelkasvu probleem, mistõttu peab sektor palku tõstma. „Kui küsida, mis on bussisektori number üks probleem viie aasta vaates ja sealt edasi, siis see on bussijuhtide järelkasvu probleem,“ ütles Kattai. Mõne nädala pärast toimuva Kriisikindluse konverentsi kontekstis arutleti saates ka selle üle, miks Eesti riik maanteetranspordi sektorit julgeoleku seisukohast alahindab ja miks meil võrreldes naaberriikidega ettevõtete tahet kasvatada oma kriisikindlust üüratute arvetega maha murtakse. Saatejuht on Logistikuudiste toimetaja Tõnu Tramm. Saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Kersten Kattai

Mari Seppel ja Anastasija Mostepanova alustasid mõlemad enam kui 10 aastat tagasi Lindströmis müügiesindajatena. Täna juhib Seppel telemüügi tiimi ning Mostepanova töötab regionaalse müügitreenerina. Aastate jooksul on mõlemad saanud ettevõttes proovida erinevaid rolle, võtta suuremat vastutust ja liikuda täiesti uutesse valdkondadesse. Saates „Minu karjäär“ räägivad nad avameelselt lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisest olukorras, kus ettevõte ja töörollid on vahepeal muutunud ning sellest, kuidas võib tagasitulekust saada hüppelaud uuele ja vastutusrikkamale positsioonile. Juttu tuleb ka sellest, kuidas juhid töötajates potentsiaali märkavad ning milline roll on karjääri kujundamisel inimese enda initsiatiivil. Lisaks jagavad külalised kogemusi tulemuslikust müügitööst, uute töötajate sisseelamisest ja koolitamisest ning selgitavad, miks edukas karjäär ei tähenda alati juhtpositsiooni, vaid võib olla ka sügavuti minev ekspertteekond Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Anastasija Mostepanova (vasakul) ja Mari Seppel Foto: Merlin Zuzjonok

CV, töökuulutus ja mitu vestlusvooru – värbamise tuttavad tööriistad pole kuhugi kadunud, kuid nende kõrvale on tulnud terve hulk uusi võtteid. Globaalsel talenditurul ei piisa enam tingimata sellest, et paned kuulutuse üles ja ootad õiget inimest. Värskes saates „Töö ja palk“ võtame koos globaalse värbamiseksperdi Renita Käsperiga ette värbamise kõige värskemad suunad ja uurime, kuidas on muutunud nii kandidaatide leidmine, hindamine kui ka värbaja enda roll. Üks suur muutuste vedaja on mõistagi tehisaru. AI aitab juba nii värbajat kui ka kandidaati: üks kasutab seda inimeste leidmiseks ja protsessi kiirendamiseks, teine CV, kandideerimisdokumentide ja intervjuuks valmistumise juures. Mida saab sellises olukorras kandidaadi CVst enam välja lugeda ja mille põhjal inimese tegelikku sobivust hinnata? Kas oleme jõudmas olukorda, kus AI värbab AI-d? Räägime ka talendijahist selle sõna otseses tähenduses. Parim inimene ei pruugi tööd otsida ega töökuulutusi lugeda, mistõttu peab värbaja oskama ta ise üles leida ja temas huvi tekitada. Uurime, kui tähtsaks on muutunud aktiivne kandidaatide otsing ehk sourcing, kas külm kõne on endiselt tõhus värbamisvõte ja milline esimene kontakt paneb hea kandidaadi vastama. Ent inimese ülesleidmine on alles pool tööd. Kuidas saada mõne kohtumise põhjal aru, kes kandidaatidest päriselt sobib? Kui palju mõjutavad valikut esmamulje, värbaja enda kallutatus ja kõhutunne? Kas varasemast olulisemaks muutub inimese õppimisvõime ning kas kraadide ja ametinimetuste asemel hakkame järjest rohkem värbama tegelike oskuste järgi? Saates küsime ka, millised tänased värbamispraktikad hakkavad oma aega ära elama ja milline võib värbamine välja näha juba mõne aasta pärast. Saadet „Töö ja palk“ juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Saate teemad annavad ühtlasi väikese sissevaate sügisel toimuvale värbamise superkonverentsile Talent Hunt 2026, kus värbamisest mitte ainult ei räägita, vaid seda tehakse publiku silme all päriselt: otsitakse talente, võetakse kandidaatidega ühendust, kohtutakse nendega ning langetatakse ja põhjendatakse oma värbamisotsuseid. Renita Käsper avab konverentsipäeva globaalse talendijahi teemaga. Pildil Renita Käsper ja Helen Roots. Autor: Andres Laanem

Välisturule minekut võib põhjalikult analüüsida, kuid tegeliku potentsiaali näitab alles see, kuidas kliendid turul käituvad, rääkisid saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" Yaga asutaja Aune Aunapuu ja Marmara Sterlingi tegevjuht Janno Jako Jaek. Yaga investeeris näiteks Keenia turu katsetamisse viie kuuga umbes 60 000 eurot, kuid otsustas seejärel raha mujale suunata, sest esimesed tulemused ei õigustanud suuremat panust. Varem proovis ettevõte ka India turgu, kuid jõudis järeldusele, et toona nappis nii teadmisi, meeskonda kui ka kapitali. Marmara Sterlingi kogemus Poolas näitas samuti, et isegi põhjalik turuanalüüs, strateegia ja kaasatud raha ei taga edu. Ettevõte on hiljem eelistanud otsida väiksemaid signaale ning katsetada turge sammhaaval. Väiksemate Euroopa turgude eeliseks peab ettevõte seda, et turundust ja nõudlust saab seal odavamalt testida. Saates räägitakse veel sellest, kuidas valida eksporditurgu, milliseid näitajaid enne laienemist jälgida, kui palju mõjutavad edu kultuurilised erinevused, logistika ja makseviisid ning millal tasub ebaõnnestunud turukatse lõpetada. Jaga avab järgmisena Egiptuse turgu ning Marmara Sterling kasvatab müüki nii olemasolevatel eksporditurgudel kui ka rahvusvaheliste müügiplatvormide kaudu. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Pildil: Marmara Sterlingu tegevjuht Janno-Jako Jaek ja Yaga asutaja Aune Aunapuu. Foto: Äripäev

Nebiuse otsus investeerida Eestisse võib lähiajal sarnaseid uudiseid veelgi tuua, rääkis AI‑tehase investoreid koondava Tensor Estate'i asutaja Martin Salo. Hüürus alustab tänavu tööd Baltikumi esimene AI‑tehas, mille tarbeks laiendatakse Greenergy andmekeskust ligi 100 miljoni euro eest. Esimeseks suurkliendiks saab USA börsiettevõte Nebius. Nimeka kliendi tõi Eestisse kiirus ja Soome lähedus, ütles AI‑tehase investoreid koondava Tensor Estate'i asutaja Martin Salo saates “Tööstusuudised eetris“. Nebiuse meelitamiseks tuli siiski mängu panna kõik, sest Eesti on andmekeskuste maailmas olnud pigem kui must auk ehk ei olnud teada, mida, kuidas ja millal siin üldse võimalik teha on. “Sellega tuli kõik otsast peale alustada ja me kulutasime kõigi uksi, erinevatest operaatorite kuni suuremate teenusepakkujateni välja,“ rääkis Salo läbirääkimiste tagamaadest. “Kõigepealt tuli Eesti üldse kaardile panna, et selline koht on olemas ja siin on võimalik selliseid asju teha. Samuti tuli rääkida, et siin saaks asju teha kiiremini kui kuskil mujal,“ selgitas Salo. Lõpuks saigi suurkliendi jaoks määravaks kiirus: Greenergy olemasolev hoone oli täpselt selline, et kui teha õiged investeeringud, on võimalik kiiresti suhteliselt suurt mahtu tekitada, märkis Salo. Martin Salo tunnistab, et läbirääkimiste üks raskemaid teemasid oli meie idanaaber, sest kui ettevõte paigutab kuskile miljardi, siis peab olema kindel, et see raha edasi opereerib ja alles jääb. “Selles osas on meil Soomega täiesti võrdne positsioon. Ka seal on vaja investoreid rohkem veenda, et nad oleks nõus sinna investeerima. Aga Soomes on selles valdkonnas ka äärmiselt suur buum, seal on järjekorras kuni kaheksa gigavati jagu andmekeskusi, millest loomulikult paljud lõpuks päevavalgust ei näe, aga see näitab siiski mastaapi. Kontekst, et sinna paigutatakse raha, tegi selle oluliselt lihtsamaks ka Eestile,“ kirjeldas ta. Andmekeskuste turul valitseb Salo sõnul tavapära, et kui kuskil ots lahti tehakse ja keskust piirkonda ehitama hakatakse, siis tuleb neid sinna juurde. “Uut regiooni ongi äärmiselt raske tutvustada ja Eesti on kogumahult väga väike. Me ei olnud kuskil andmebaasides sees. Aga nüüd ongi ots lahti tehtud ja teatud mõttes avas meile ukse Soome edu. Oleme nende jaoks lähiregioon ehk Eesti müümine on tänu Soomele olnud kergem,“ selgitas Salo. Ta lisas, et ka Nebiuse Eestisse investeerimise teade tõi meile head tähelepanu. “See nüüd näitab, et meil on rahvusvaheliselt suured tegijad, kes arendavad gigavatte arvutusvõimsust. Nebiuse pipeline'is on viis gigavatti ja terves tööstusharus teatakse, et kui juba sellise mahuga ettevõtted tulevad, siis see ei jää ka viimaseks. Eesti on nüüd uus koht, kuhu võiks seda tööstust nüüd laiendama tulla.“ Salo tunnistas, et sarnaseid uudiseid võibki lähiajal veelgi tulla, aga midagi konkreetset praegu öelda ei saa. “Hetkel veel jagada ei saa, aga töö selle nimel käib. Torus midagi juba on,“ poetas ta. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil Martin Salo. Autor: Harro Puusild

Kontserdikorraldus näib pealtnäha glamuurne, kuid selle taga on pidev kriisivalmidus. Saatesarja "Kriisiplaan" saate esimene külaline on Live Nationi juht ja kogenud kontserdikorraldaja Eva Palm, kes on korraldanud 70 000 osalejaga suurüritusi. Saates tuleb jutuks üks tema karjääri dramaatilisemaid hetki — Riias toimunud Pitbulli kontserdi lavakatuse kriis, kus vahetult enne esinemist selgus, et lava kandekonstruktsioonid on paindunud ning viiekümne kolme tonnise raskusega heli- ja valgustehnika oli ohtlikus seisus. Kontsert tuli tühistada ning käivitus keeruline protsess: tehnika turvaline mahavõtmine, side järgmise päeva Leedu kontserdiga ning tuhandete pettunud pileti omanike teavitamine. Eva Palm avab, kuidas suurüritused toetuvad põhjalikule ennetavale planeerimisele — igal kontserdil on olemas detailne "event operation plan", ilmavaatlus meteoroloogi abiga, koostöö politsei ja päästeametiga, drooni- ja lennukeelualad ning läbimängitud evakuatsiooniplaanid. Ta räägib ka sellest, kuidas otsused kontserdi ärajätmise kohta ei sünni kunagi üksinda, vaid on alati kollektiivne konsensus artisti esindajate, tehnikute ja ametivõimudega. Saate teises osas räägib Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter sellest, milline on Eesti ettevõtete kriisivalmidus ja kuidas erinevateks kriisideks valmistuda. Saatejuht on Hando Sinisalu. Pildil Eva Palm. Autor: Raul Mee

Kui mõtleme kaitsetööstusele, kujutame ehk ette droone ja lahingutehnikat. Tegelikult pakuvad riigipiire kaitsvad, sisejulgeolekut tagavad või kaitsevõimet tõstvad nutikad lahendused ettevõtetele võimalusi, millele nad polegi osanud ehk mõelda. Eesti on kujunemas ideaalseks katselavaks, kus arendada ja testida innovaatilisi kaitse- ja kaksikkasutuslahendusi, ning eriti suurt potentsiaali nähakse tehisintellektil põhinevates lahendustes. Sellest, miks kaitseinnovatsioon pole reserveeritud vaid üksikutele idufirmadele, vaid avab uksi paljudele ettevõtetele, ning millist rolli mängivad siin erinevad kiirendid ja riigi vajadused, räägivad saates Tehnopoli Kaitse- ja Kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, kes astuvad üles ka 21. septembril konverentsil Defence Innovation Day, mis avab Estonian Defence Week’i. Foto: Andres Laanem, fotol vasakult: Egert Belitšev, Tuuli Seinberg, Vootele Päi

Mis juhtub, kui empaatiast saab läbirääkimistelaua taga taktikaline tööriist ning aktiivset kuulamist võetakse kui tegevust? Äripäeva juhtimiskooli saates räägib ettevõtja, eksportöör ja läbirääkimiste koolitaja Jakob Saks sellest, miks on oluline läbirääkimisteks ette valmistuda nii suurte tehingute kui ka väiksema kaliibriga kokkulepete korral ning kuidas seda tõhusalt teha. Saame teada, kuidas kajastuvad läbirääkimisoskused aastalõputulemustes, miks on mõistlikult okei tulemus parem kui win-win ning mis asi on kameeleoni pritsiip. Praktiliste nõuannetega saade on kohustuslik kuulamine kõigile neile, kelle igapäevatöös on vaja läbirääkimisoskusi. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Läbirääkimisoskusi saad lihvida siin: https://pood.aripaev.ee/koolitused-labiraakimiste-meistriklass Fotol Jakob Saks.

Pelgalt sisemajanduse kogutoodangu (SKP) jälgimine ei peegelda enam ühiskondade tegelikku käekäiku ega valmisolekut järjestikusteks kriisideks, rõhutab Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse uueks juhiks nimetatud Krista Kampus. „Vastupidavust ei saa ehitada sektorite kaupa, vaid süsteemselt,“ selgitab Kampus ja lisab, et kestlik rohepööre nõuab põhimõttelist muutust avalikus juhtimises ning sektoritevahelises koostöös. Tema sõnul ei ole kestlik areng vaid keskkonna- või kliimateema, vaid otse seotud kogukondade heaolu, rahvatervise ja turvalisusega. „Hea poliitika ei peida keerulisi valikuid ja kompromisse, vaid teeb need nähtavaks ning haldab neid õiglaselt,“ märgib ekspert saates. Selles episoodis võtame luubi alla kestliku arengu tegeliku hetkeseisu: miks on ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmine ajakavast maas ning millised valdkonnad vajavad kiireimat sekkumist. Lisaks arutleme süsteemse juhtimise ja avaliku sektori uute mudelite üle: miks tuleb liikuda klassikalisest avaliku ja erasektori partnerlusest (PPP) kaasavama mudelini (PPPP), mis paneb keskmestikku inimese ja tema heaoluküsimused. Podcasti juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. Pildil: Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse juhina tööd alustav Krista Kampus rõhutab saates süsteemse juhtimise ja avaliku sektori ning kodanike koostöö olulisust kestliku tuleviku tagamisel. (Allikas: Krista Kampus) See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja. Sustainability Expert Krista Kampus: GDP Is No Longer Enough to Measure Success Relying solely on Gross Domestic Product (GDP) no longer reflects the true well-being of societies or their preparedness for compounding global crises, emphasizes Krista Kampus, incoming head of the Stockholm Environment Institute (SEI) Tallinn Centre. "Resilience cannot be built sector by sector, but system by system," Kampus explains, highlighting that a sustainable green transition requires a fundamental shift in public governance and cross-sector collaboration. According to her, sustainability is far more than an environmental or climate issue – it is directly tied to community well-being, public health, and security. "Good policy does not hide trade-offs – it makes them visible and manages them fairly," the expert notes in the episode. In this episode, we take a detailed look at the reality of global sustainability progress, exploring why the UN Sustainable Development Goals are lagging behind schedule and which key areas demand immediate intervention. Furthermore, we explore modern governance and public service design, explaining why we must shift from traditional Public-Private Partnerships (PPP) to Public-Private-People Partnerships (PPPP) that put individual skills, access, and societal well-being at the centre. The podcast is hosted by Tarmo Virki. Caption: Krista Kampus, incoming head of the Stockholm Environment Institute Tallinn Centre, highlighting the need for systemic governance, social sustainability, and public engagement in the Nordic-Baltic region. (Photo: Krista Kampus) This podcast is part of a podcast series commissioned by the Nordic Council of Ministers.

Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud. „Lähteülesandest lihtsustada ELi regulatsioone andmevaldkonnas on saanud 160 lehekülge pikk dokument. Isegi eriala professionaalile on selle lugemine ja regulatsioonist johtuvate kohustuste-tegevuste kaardistamine muutunud väga-väga keeruliseks,“ ütleb advokaadibüroo Sorainen partner ja andmekaitsevaldkonna juht Mihkel Miidla saates „Soraineni sagedus“. Muuhulgas puudutab andmekaitsega tegelev digiomnibussi pakett laiemalt võttes kõikvõimalikke tehnoloogiaid, mis võimaldavad tarbijate digitaalset käitumist jälgida, sh sihtida neile reklaami – st siis rahvakeeli enamasti nn küpsiste kasutamist. „Ühest küljest on ju soov kena – tahetakse teha inimeste elu turvalisemaks ja anda igaühele võimalus juhtida, kuidas tema andmeid kasutatakse. See on printsiibis väga mõistlik ja õige. Probleem on aga selles, et tegelikus elus see nii ei toimi, sest „luban/ei luba“ nupu vajutamine ekraanil on muutunud nii automaatseks, et keegi tegelikult enam ei süvene, mis nõusolekuid ta annab või andmata jätab,“ selgitab Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar. Tulemuseks on tema sõnul meeletu ressursi raiskamine ettevõtjate vaatest, mille kulu kirjutatakse tarbija arvele otsa. Augustikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime digivaldkonna koondpaketist Digital Omnibus, selle mõjust ettevõtjatele ja tarbijatele ning Euroopa konkurentsivõimele ning konkreetsemalt küpsiste, andmete ja reklaamiga seotud väärtusdilemmadest ja kulust nii tarbija kui ka ettevõtja seisukohast. Saatekülalised on Eesti suurima digimeedia agentuuri Mediabrands Digital juht Erki Heinsaar ja Soraineni tehnoloogia, meedia ja telekommunikatsiooni ning andmekaitse valdkondade juht, partner Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm. Fotol: Soraineni vandeadvokaat Helery Maidlas, Sorainen partner ja andmekaitsevaldkonna juht Mihkel Miidla ning Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar Foto autor: Andres Laanem

Palkade läbipaistvuse direktiivist tulenevad esimesed muudatused on Eestis jõustunud, kuid suurem osa nõuetest seisab tööandjatel veel ees. Mida tuleb juba praegu teha ja miks tasub ettevõtetel hakata oma tasusüsteeme korrastama enne, kui järgmised kohustused jõustuvad? „Teabevara tunnis“ räägime, mida tähendab nõue avaldada kandidaadile enne töövestlust realistlik töötasu või palgavahemik ning kui lai saab selline vahemik olla, et see annaks tööotsijale ka päriselt kasulikku infot. Samuti uurime, kuidas muuta suurem palkade läbipaistvus tööandja jaoks kohustusest konkurentsieeliseks. Põhjalikumalt võtame ette tasuõigluse ja ametikohtade väärtuse hindamise. Kuidas hinnata objektiivselt eri töid, millised oskused, vastutus, pingutus ja töötingimused määravad töö väärtuse ning kuidas vältida näiteks emotsionaalse pingutuse ja inimestega seotud vastutuse alahindamist? Räägime ka sellest, kuidas jõuda ametikohtade hindamisest palgaastmete ja palgavahemikeni ning kas sama süsteemi saavad mõistlikult rakendada ka väiksemad ettevõtted. Stuudios on pikaajalise personalivaldkonna kogemusega juht ja ekspert Piret Prangel, kes juhib Swedbank Eestis töösuhete- ja tasuvaldkonda, ning personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Külli Gutmann, Piret Prangel ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates vestleme raamatupidamisfirma Vesiir raamatupidamisvaldkonna juhi Enno Lepvaltsiga ettevõtjaid tänavu sügisel ees ootavatest maksu- ja aruandluskohustustest. Saates tuleb kõigepealt jutuks uus pakendinõue, mille kohaselt peavad tooteid pakendiga Euroopa Liidus müüvad ettevõtted leidma endale igas liikmesriigis pakendikäitleja esindaja - nõue, mis puudutab eriti e-kaubandust ja otsemüüki tarbijatele. Teises pooles analüüsib Enno Lepvalts oma pikaajalisele kliendikogemusele tuginedes, millistele kohtadele pöörab Maksuamet kontrollide käigus enim tähelepanu. Juttu tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise riskidest (nt müügiootel kinnisvara puhul), erinevusest tulumaksuga maksustatava kulu ja erisoodustuse vahel, dividendide maksmise reeglitest, osanikule laenu andmise piirangutest ning sularahatehingute suureneva tähelepanu tagamaadest pankade ja rahapesu tõkestamise vaates. Arutame saates ka selle üle, kas turvalisem on hoida raha pangas või sularaha kuhugi ära peita. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Enno Lepvalts Foto autor: Andres Laanem

Suve alguses vastu võetud krediiditeabe register peaks aitama ennetada ülelaenamist ja vähendada kohtute koormust. Finance Estonia krediidiandjate ja vahendajate töögrupi esimehe Martin Läntsi sõnul võib tänapäeva inimene end üsna kiiresti üle laenata, sest erinevaid finantskohustusi koguneb märkamatult palju. „On täiesti tavapärane, et tänapäeva inimestel on finantskohustusi palju. Krediiditeaberegister oleks siis see üks koht, kust saab kontrollida, millised finantskohustused inimestel on,“ rääkis Länts. Triniti vandeadvokaadi Katri Tomsoni sõnul võiks register vähendada ka kohtute töökoormust. „Praegu lahendatakse kohtutes väga palju võlakoorma all kannatavate tarbijate probleeme. Tegelik eesmärk on see, et need asjad ei jõuakski kohtusse ja ülelaenamist ei toimuks,“ ütles Tomson. Läntsi sõnul soodustab ülelaenamist olukord, kus inimeste sissetulek aina kasvab ning seetõttu võetakse järjest uusi kohustusi, kuni ühel hetkel palgakasv peatub ja senine laenukoormus muutub liiga suureks. Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Andras Kralla.

Tehisintellekt võib meediaplaneerimises pöörata senise tööloogika pea peale: kui praegu kulub kümme tundi ettevalmistust ühe tunni sisulise kliendikohtumise jaoks, siis AI abil võiks suure osa rutiinsest telgitagusest tööst automatiseerida ning jätta inimestele rohkem aega strateegia, loovuse ja kriitilise mõtlemise jaoks. Just seda proovib teha idufirma Synapic, mille asutajate Indrek Soomi ja Ivar Krustokiga vestleb saates „Password: Marketing and Money“ saatejuht Hando Sinisalu. Kahekesi ehitavad nad platvormi, mis peaks meediaplaneerimise senise protsessi põhjalikult ümber mõtestama. Idee sündis agentuuritööst endast. Erinevalt üksikuid töölõike kiirendavatest lahendustest ei võta Synapic ette ainult üht kitsast etappi – näiteks bänner- või raadiokampaania planeerimist –, vaid kogu meediatiimi või -agentuuri tööprotsessi tervikuna: sihtrühma ja kasvupotentsiaali kaardistamisest ning uuringutest kuni meediastrateegia, -plaanide, raporteerimise ja arveldamiseni välja. Platvormi tuumaks on „kliendi aju“ – tehisagentide võrgustik, mis kogub ja seob kokku kliendi- ja konkurentsiandmed, varasemad kampaaniatulemused ning turu-uuringud ja aitab nende põhjal luua terviklikke kampaaniastrateegiaid. Saates tuleb juttu ka sellest, miks globaalsed ja väga geneerilised AI-tööriistad Balti turu jaoks tegelikult hästi ei tööta, kuidas eri reklaamiplatvormid, nagu Google ja Meta, esitavad tulemusi teadlikult võrreldamatul kujul ning miks kohalikud meediaväljaanded võiksid tehisagente pelgalt blokeerimise asemel näha ka uue ärivõimalusena. Praegu on Synapic veel arendusjärgus. Laiemale kasutajaskonnale peaks digikanalite pool avanema sügisel ning oktoobriks loodavad asutajad platvormi valmis saada ka igapäevaseks stabiilseks kasutuseks. Esimene fookusklient on meediaagentuur Initiative, kuid asutajad rõhutavad, et Synapic on sellest sõltumatu ja iseseisev ettevõte, mis on mõeldud laiemale kasutajaskonnale – alates väiksematest digiturunduse tegijatest kuni suurte pankade ja telekomiettevõteteni. Fotol: idufirma Synapic asutajad Indrek Soom ja Ivar Krustok Foto: Äripäev

Pereettevõtte suurim tugevus võib olla ka selle suurim risk. Saates „Võitjate põlvkonnad“ räägivad Aigar Pindmaa ja Tanel Tark sellest, kuidas mõjutavad pereäri lahendamata suhted, põlvkonnavahetus ning raha, omandi ja võimu jagamine. Arutletakse ka selle üle, millised kokkulepped tasub teha enne, kui probleemid on juba käes.

Hüürus tegutseva andmekeskuse Greenergy Data Centers suurkliendisegmendi juhi Martin Rungi sõnul soosivad Eestit nii jahe kliima, energiasüsteem kui ka Põhjamaade andmekeskuste jaoks järjest piiratum võrguressurss. Rungi rääkis "Cleantechi" saates, et nende andmekeskuse praegune liitumisvõimsus kasvab esimese sammuna 31,5 megavatini. Samal ajal on sisse antud taotlus, mis võimaldaks tulevikus jõuda kuni 200 megavatini. Selline tarbimine tähendab juba suure linna mõõtu elektrivajadust. Rungi hinnangul ei pruugi suurtarbijate lisandumine aga Eesti elektrisüsteemile tähendada ainult probleemi. Eestis ootavad tema sõnul arendamist energiaprojektid, mille elluviimiseks on vaja just pikaajalise tarbimisega suurkliente. “Eestis on arenduses projekte, mis ootavadki suurtarbijate tulemist,” ütles Rungi. Pikaajaliselt elektrit ostvad andmekeskused võivad seega anda investeerimiskindlust ka uutele elektritootmisvõimsustele. Andmekeskuse jahutus töötab kinnises ringis ning vett tuleb süsteemis pideva jahutusressursina kasutada eelkõige kuumema kliimaga piirkondades. “Põhjaveele me ei konkureeri, nii et inimesed võivad rahulikult selle teadmisega edasi olla, et kaevud kuivaks ei aja,“ sõnas Rungi ka ühe suure andmekeskuste ümber oleva hirmu rahustamiseks. Eesti kasuks räägib tema sõnul ka Põhjamaade olukord. Soome, Rootsi ja Norra populaarsemates andmekeskuste piirkondades on elektrivõrgu ressurss järjest piiratum ning varasemad toetusskeemid on vähenenud. Eesti eeliseks võib osutuda ka ühendatus Mandri-Euroopaga. Rungi hinnangul jätkub andmekeskuste nõudluse kiire kasv, sest digitaliseerimine ja tehisaru kasutuselevõtt alles suurendavad arvutusvõimsuse vajadust. Tema hinnangul võib juba järgmise viie aasta jooksul näha valdkonnas väga kiiret kasvu ka Eesti lähiregioonis. Saates tuli juttu veel sellest, kui suur on andmekeskuste tegelik mõju elektrihinnale, mida sellised investeeringud Eesti majandusele annavad ning kas suurtarbijate ja uute elektrijaamade lisandumine võiks muuta elektriturgu hoopis stabiilsemaks. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Martin Rungi. Allikas: Äripäev

Tööstuse energialahenduse rajamine ei alga katla või päikesepargi valimisest, vaid tootmise kitsaskoha leidmisest. Adven Eesti ärijuhi Raivo Melsase sõnul võib sobiva lahenduseni jõudmine võtta aastaid ning investeering ise peab olema mõistlik veel 15–20 aasta pärast. Melsas rääkis "Cleantech" saates, et Eestis on praegu tööstusettevõtete huvi suunatud eelkõige energiaefektiivsusele. Uute energiaallikate lisamise kõrval vaadatakse järjest rohkem, kas tootmises juba tekkivat energiat, jääksoojust või jäätmeid saaks uuesti kasutada. “Mõne kliendiga on meil viis või isegi enam aastat vestlust enne, kui jõuame reaalsete tegudeni,” ütles Melsas. Tema sõnul algab protsess sageli probleemi teadvustamisest ning alles seejärel jõutakse tehnilise lahenduse väljatöötamiseni. Adven on näiteks kasutanud tööstusjääke tehase enda energiavajaduse katmiseks ning rakendanud Skandinaavias tehnoloogiaid, millega saab tootmisprotsessis tekkivat auru uuesti kasutada. Melsase toodud näites vähenes kogu tehase energiatarve umbes 30 protsenti ja auru tarbimine 40 protsenti. Sarnaseid lahendusi loodetakse tema sõnul senisest rohkem tuua ka Eesti tööstusesse. Seejuures ei tähenda odavam elekter, et ettevõte võiks oma tootmise efektiivsuse unustada. “Isegi kui sa saad võib-olla natukene odavamalt energiat, selleks, et sa oleksid konkurentsivõimeline, pead sa ikkagi olema ise oma tootmises efektiivne ja seda energiat säästlikult kasutama,“ ütles Melsas. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas siduda tööstusi kaugküttevõrkudega ja kasutada ära tehastes tekkivat jääksoojust. Melsase sõnul vaadatakse mujal Euroopas seda järjest enam tulevikulahendusena, kuigi Eestis võib tööstuse soojuse kasutamine kaugküttes tunduda pigem ajaloolise praktikana. Lisaks räägime sellest, miks peab tööstuse energialahendusi planeerima 15–20 aasta perspektiivis, milliseid tehnoloogiaid saab Eestisse Põhjamaadest üle võtta ning kuidas ringmajandus ja energiaefektiivsus omavahel kokku sobivad. Saatejuht on Mart Valner. Pildil Raivo Melsas. Allikas: Äripäev

MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe sõnul tasub Peipsiveerele tulla ka ettevõtetel, kes otsivad oma meeskonnale uusi ideid. Piirkonna väikeettevõtjad näitavad, kuidas nappide võimalustega saab luua uusi tooteid ja teenuseid. „Ei ole väga suuri rahalisi vahendeid, ei ole Euroopa toetusi näiteks sobivaid või laenu ei saa, neil tuleb mõte ja nad kuidagi ikkagi teevad selle ära,“ kirjeldab Lainemäe Sibulatee ettevõtjaid. Tema sõnul sünnib piirkonnas pidevalt midagi uut. „Iga kevad vaatan jälle, et ahaa, sibulateelised on mingisuguse täiesti uue toote või teenuse loonud ja päris paljud neist.“ Lainemäe hinnangul võib tavapärasest keskkonnast väljatulek anda ettevõtte meeskonnale lisaks vaheldusele ka uusi seoseid ja ideid. Sisuturundussaates "Lõunapaus" tuleb juttu ka sellest, kuidas on Palamusel „Kevade“ pärandist ja Kääpal Kalevipoja lugudest loodud tänapäevased külastuselamused ning miks sobib piirkond ettevõtete meeskonnapäevadeks ja pikemateks väljasõitudeks. Saates on külas Palamuse muuseumi direktor Arne Tegelmann, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe ja Kalevipoja Koja juhatuse liige Annika Oras. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Merlin Zuzjonok Saatesarja on kaasrahastanud Euroopa Liit.

Kas iga ettevõte peaks praegu endale akupanga soetama? Kindlasti mitte. Energiakaubamaja müügijuht Kaspar Roes ja energialahenduste projektijuht Aivo Anton räägivad sisuturundussaates, millal muutuvad päikesepaneelid ja akusalvestid ettevõtte jaoks majanduslikult mõistlikuks investeeringuks ning millal võib kallis energialahendus osutuda hoopis valearvestuseks. Juttu tuleb elektriarve vähendamisest, omatarbimise suurendamisest ja energiajulgeolekust, aga ka sellest, kuidas saab aku abil odavatel tundidel elektrit salvestada ja kallitel tundidel kasutada. Lisaks võtame lihtsas keeles ette sagedusturud ning uurime, kas aku võiks elektrikulu vähendamise kõrval muutuda ettevõttele ka täiendavaks tuluallikaks. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Pexels.com

Vahetu tagasiside klientidelt on oluline, kuid alati ei tasu kriitikale järele anda, tõdesid moedisainer Lilli Jahilo ja restoranijuht Tõnis Siigur tänavusel Gaselli Kongressil. Nende sõnul on tugeva brändi aluseks eeskätt kirg oma töö vastu. Jahilo sõnul on tema disainid põhjalikult läbi mõeldud ning kliendi soovitud muudatus peab olema põhjendatud. „Mina oma hambaarsti ei hakka ju õpetama, et kuule, sa võiksid selle plommi ikkagi nii panna, ehk on sedasi parem,“ tõi ta võrdluse. Siigur peab omakorda eriti väärtuslikuks negatiivset tagasisidet, sest see aitab vigu märgata ja edasi areneda. Samas on ka restoraniärimehele seatud ootused nii kõrged, et iga väike eksimus võib tuua esile väga tugeva kriitika. Nii Jahilo kui Siigur rõhutasid, et nende ettevõtete aluseks on eeskätt suur kirg oma valdkonna vastu, kuid brändi kasvades ei saa kvaliteeti enam pelgalt kirele rajada. Siiguri sõnul tuleb suure meeskonna puhul kvaliteet tagada selgete süsteemide, distsipliini ja eeskujuga. Jahilo on seevastu õppinud, et kõike ei pea ise tegema – tema kui brändilooja ülesanne on hoida fookust disainil ning teistele tiimiliikmetele usaldab ta mud tööalased ülesanded. Saates tuli juttu ka sellest, miks kiire kasv ei ole alati ettevõtte jaoks kõige parem eesmärk, kuidas tulla toime konkurentidega, missugune on praegune majanduskeskkond ning kust leiavad ettevõtjad inspiratsiooni. Intervjuu on salvestatud 2026. aasta Gaselli Kongressil. Vestlust juhtis Laura Saks. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman.

Ülereguleerimine, jäikus ja kehv klientidega suhtlus on ärikinnisvaral veskikivina kaelas, osutasid Colliers Baltics partner ja investeeringute nõustamise juht Margus Tinno, 1Partner Kommertskinnisvara tegevjuht Kirill Vigul ja Restate´i nõukogu liige Ardi Roosimaa veebruaris toimunud Äripäeva Kinnisvarakonverentsil. Konverentsi vestlusringis "Paindlikkuse meistriklass - kuidas täita büroo- ja laopinnad muutuval turul?" võtsid Tinno, Vigul ja Roosimaa olukorra turul osadeks ilma filtrita. Vestlusringi modereeris füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (pildistas Raul Mee) istuvad Kirill Vigul, Margu Tinno ja Ardi Roosimaa ning moderaator Aigar Vaigu.

Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest. Sisuturundussaates “Targem taristu“ räägitakse sellest, kuidas peaks teede, sildade, raudteede ja muu taristu rajamisel arvestama riigikaitse vajadustega ning kui palju on Eesti selles suunas edasi liikunud. Arutletakse Rail Balticu ja Via Baltica teemal, milline on olukord meie sadamates ja heidetakse pilk sõjalise mobiilsuse koridoridele. Üheskoos analüüsitakse muuhulgas ka seda, mida võiks Eesti õppida Soomelt ja Rootsilt ning kui valmis on era- ja avalik sektor kriisi korral koos tegutsema. Verstoni looja ja Verston Grupi kaasjuht Veiko Veskimäe leiab, et Eesti taristuehitajad suudaksid vajadusel kiiresti mobiliseeruda, kuid sellist valmisolekut tuleks ka päriselt reaalses elus harjutada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori asetäitja taristu valdkonnas Ats Janno räägib, kuidas riigikaitselise taristu arendamine on viimastel aastatel hoogustunud ning miks peaks kaitsevajadused arvesse võtma juba uute taristuprojektide kavandamisel. Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Erkki Tori selgitab, miks tuleb kriisi puhul vaadata üksikute objektide asemel kogu logistikaahelat ja ühiskonna toimimist. Saadet “Targem taristu” juhib Rasmus Kagge. Pildil vasakult: Ats Janno, Erkki Tori, Rasmus Kagge ja Veiko Veskimäe. Foto: Andres Laanem

Kodumaise idusektori ja majanduse turgutamiseks tuleb Eestisse tuua rohkem välisinvestoreid ning hoida siin vähemalt senises mahus pensionifondide raha, rõhutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) värske tegevjuht Kärt Klein. Sektori ühine eesmärk ja fookus on tuua Eesti turule rohkem kapitali ning siduda meie fondid tihedamalt Põhjamaadega. Klein räägib saates „Ükssarvikute kasvulava“ põhjalikumalt Baltikumi investeerimisturu hetkeolukorrast ja tõdeb, et Euroopas on kapitali kaasamine viimase kümne aasta madalaimal tasemel. Ta avab strateegiaid, kuidas tuua siinsetesse fondidesse suuremaid välisinvestoreid ja luua paremaid kontakte näiteks Stockholmi või teiste Euroopa finantskeskustega. Kärt Klein räägib saates veel geopoliitilisest olukorrast ja selle mõjust investorite kindlustundele ning arutleb tehisintellekti rolli üle tänapäevaste iduettevõtete arengus ja fondide otsustusprotsessides. Lisaks teeme juttu järgmisel nädalal Haapsalus toimuvast Baltikumi erakapitali ja riskikapitali fondide tippkohtumisest Baltic VCA Summit. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil: EstVCA uus tegevjuht Kärt Klein ja saatejuht Tarmo Virki. Autor: Andres Laanem

Pangandus liigub kiiresti maailma, kus klient võib kasutada panga teenuseid ilma pangaga otseselt suhtlemata, tehisaru võtab üle järjest rohkem nõustamist ja teenindust. LHV tehnoloogiajuhi Mihkel Kasepuu hinnangul võib personaalsest suhtlusest inimesega kujuneda preemium-teenus, samal ajal kui igapäevapangandus muutub kliendi jaoks üha nähtamatumaks. Saates "Finantsuudised fookuses" räägitakse sellest, kuidas muutuvad klientide lojaalsus ja ootused, mida toovad pangandusse AI-agendid ning kas mobiiliäpp sööb lõpuks internetipanga ära. Juttu tuleb ka pilvetehnoloogiast, kiiresti arenevatest finantspettustest ja küberohtudest, digieurost, stabiilrahast, Euroopa tehnoloogilisest sõltumatusest ning kvantkindlast krüptograafiast. Kasepuu toob muu hulgas värvika näite, kuidas LHV tehnoloogilise taristu ülesehitamisel tuli vähendada riski, mille puhul võis mõne aasta eest kriitilise infrastruktuuri halvamiseks piisata vaid paarist täpsest tabamusest. Saates on külas LHV Panga tehnoloogiajuht Mihkel Kasepuu ja Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Mihkel Kasepuu, Paavo Siimann, Marek-Meelis Puust. Autor: Andres Laanem

LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat. "Eesti praegune probleem on lisandusväärtuse juures," selgitab Tapver. Osaliselt on see tema sõnul seotud välisinvesteeringutega, sest suurtele tehnoloogiaettevõtetele sisendeid tootes on protsess ette kirjutatud ja innovatsiooniruumi peaaegu pole. Miller paradoksi haridusest - PISA testides on Eesti maailma tipus, kuid tööealise inimese oskused jäävad Euroopale alla ja koolitarkus ei jõua innovatsioonini. Tema sõnul on sellele üks seletus, et Lääne-Euroopas on pidev ümberõpe ettevõttes normaalne, kuid meie väikeettevõtetes puudub nii traditsioon kui raha. "Kui suudaksime sellest läbi murda, siis see võiks olla majandusele üks valguskiir lisaks, sest meie lähtekoht on ju tegelikult hea." Lisaks tuleb saates juttu sellest, mis meelitab Eestisse investeerima, kuigi siin on Põhjamaadega võrreldes kõrgem energia hind, miks on Eesti Leedust arengus ja kasvus maha jäänud, kuidas mõjutab värskelt parandatud majanduskasvu näitajad investoreid ja paljust muust. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol: Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver Foto: Rivo Sarapik

Üle maailma saunu eksportival Auroomil õnnestus turule tulla uue tootega, mis sobib hästi kuumalaines vaevlevasse Lõuna-Euroopasse. Auroomi tegevjuht Marten Merdikes rääkis saates, et ettevõte täitis möödunud aastal seatud eesmärgid ning kasvatas Eesti ja Läti üksuste müügitulu kokku enam kui 18 miljoni euroni, millest Eesti osa moodustas pea 13 miljonit eurot. 2026. aasta müügitulu peaks tegevjuhi sõnul kerkima vähemalt 20 miljonini ja 2027. aastal loodab ettevõte kasvada juba 22–23miljonilise aastakäibeni, selgitas Merdikes. Merdikes selgitas, et ettevõte on võtnud ka suurema fookuse wellness-ärile ja keskendub aina enam ka suurte avalike saunade pakkumisele. Lisaks on käsil ka uutesse tootesegmentidesse sisenemine. Näiteks on ettevõte toonud turule külmavanni ja liigub edasi ka aurusaunade pakkumise poole. „Kui sa sisened wellness-ärisse ja ei paku näiteks aurusauna või külmavanne spaadesse, siis tegelikult sinu käest on one stop shop’ina väga raske osta. Sa pead arendama oma võimekust,“ selgitas tegevjuht wellness-äri olemust. „Kui keegi teeb mõne suurema päringu või wellness-ala arhitekt tuleb sinu juurde ja soovib tooteid saada, siis tegelikult pead olema võimeline pakkuma [erinevaid tooteid]. Meie oleme siiani olnud saunakesksed, aga edaspidine väljavaade on ikkagi täislahendused. Arendusprojektina on meil töös aurusaun ja külmavann on tegelikult tootena juba väljas.“ Merdikes rääkis, et Auroom tuli külmavanniga turule kolm-neli kuud tagasi ja praegu on näha, et klientide huvi selle müümise vastu on suur. „Näeme, et huvi toodet turustada on olemas ja showroom’i võetakse näidiseid. See on meil üsna hoogsalt käima läinud,“ on juht uue toote turuletoomisega rahul. Merdikes lisab, et tegelikult oli külmavanniga väljatulemine ajaliselt väga õige, sest Lõuna-Euroopas möllab kuumalaine. Samas ütleb juht, et huvi otsest seost kuumalainega ta ei näe, kuid kuumus on aidanud toodet reklaamida küll. „Ma arvan, et selle toote turule toomiseks oli õige moment, aga see on lihtsalt juhus, et samal ajal tuli ka kuumalaine,“ sõnas Merdikes. RB Rail ASi finantsstrateegia ja majandusüksse juht Pēteris Celms kirjutas hiljuti arvamusloos, et Rail Balticat on vaja ka tööstuse pärast ja see annab ekspordis mitmele tööstusharule lisavõimalusi. Rongiga võiks Euroopasse vedada ehituselemente, masinaid ja näiteks mööblit. Kas ka saunatootja näeb uues raudtees võimalusi arendada eksporti ka Euroopa suunas? „Ma arvan, et see oleks kindlasti alternatiiv, sest kui sa tahad täna Euroopasse eksportida, siis on pildil ainult autotransport. Arvan, et see (Rail Baltic – toim) toimiks alternatiivina, aga iseasi on see, kui kiire ja paindlik see oleks. Meil saunaäris liiguvad tooted otse kliendilattu ja kui raudteetranspordi sinna vahele paneme, siis see tähendab, et toodet tõstetakse kahe tõste asemel viis-kuus korda. Mingis mõttes annab see riskifaktorit juurde,“ märkis Merdikes. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Marten Merdikes. Autor: Jarmo Järvsalu

Riigi kultuuriinvesteeringute fookus peaks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kõrval enam keskenduma väärt sisule, ent niiöelda betooni ja kultuuri ei maksa ka pimesi vastandada, arutleti Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?”. Arutelu keskendus küsimustele, mille üle ikka ja jälle vaieldakse, kui kõne all on riigi miljonite eraldamine mõnele suurele kultuuriobjektile. Millal on avalikkuse kaasamine otsuse tegemiseks piisav? Millal on ehitamiseks õige aeg? Kas majanduslik mõõde on kultuuriväärtuse juures oluline? Kas kultuuriasutus tõstab ümbruskonnas kinnisvara hinda? Kumu kunstimuuseumi juht Kadi Polli märkis, et mitmed suured ja tõeliselt pakilised riiklikult tähtsad kultuuriehitised, nagu seda olid Kumu ja ERM, on juba valmis ehitatud ning “riiklikult tähtis” kõlab tema kõrvale pigem 20. sajandi sõnastusena. Tema sõnul on valiku süsteem toiminud hästi, olles kõrgemal päevapoliitikast, ent uusi sarnaseid objekte juba raskem leida ning valikud peavad edaspidi minema pigem regionaalseks. Tartusse aastal 2030 valmima plaanitud südalinna kultuurikeskuse Siuru juhataja Aavo Kokk lükkas ümber mõttekäigu, nagu võiks keskuse ehitamise soodsamaid aegu oodates edasi lükata. Kui lühikeses vaates, näiteks mingi kriisi taustal, võib pausile panek isegi kasulik näida, siis pikemas vaates Koka väitel häid ja halbu aegu ei ole. “Võrdlesin Siuru eelarvelist maksumust Kumu ja ERMi. Võtsin maksumuse hetkel, mil maja ehitati ja indekseerisin seda summat ehitushinna indeksiga, ja üllatus-üllatus, ruutmeetri hind tuli täpselt sama! Nii et õige hetke küsimus on kahetine, iga hetk on ühevõrra halb ja ühevõrra hea,” rääkis Kokk. Tema sõnul ei ole õige hetk ei ole ainult majanduslik kaalutlus, seda võib võrrelda kodu ostuga, ja Siurust saabki kauaoodatud kodu Tartu kunstimuuseumile ja raamatukogule. Kokk räägib saates lahti ka Siuru tulevase majandusmudeli. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum, mille suurim maja viiest ongi Kumu, sai mullu 9,9 miljonit eurot riigi toetust, samas kui omatulu teeniti 3 miljonit. “Me tahame olla tublid, mitte nagu mingi kaan, kellena kultuuri mõnikord kujutatakse, kohati seetõttu isegi liiga tublid,” märkis Polli. See tähendab tema sõnul hoolitsemist väärt sisu eest – et näitusteprogramm oleks erialaselt ja rahvusvaheliselt kõrgel tasemel. “Betooni pandud raha on näidanud, et eesti kunst ei ole keskpärane, rääkimata pärandi säilitamiseks tingimuste loomisest,” ütles Polli. Saadet juhtis Neeme Korv.

Tehisintellektist rääkides jõutakse ettevõtetes kiiresti efektiivsuseni – kuidas teha sama töö kiiremini, odavamalt või vähemate inimestega. Kuid AI suurem võimalus võib peituda hoopis mujal. Kulude vähendamisel tuleb varem või hiljem piir ette. Uute toodete, teenuste ja ärimudelite loomisel on kasvuruum märksa suurem, tõdes saates "Juhtimisaudit" majandusteadlane ja TalTechi "Tehisintellekt äris" programmijuht Helery Tasane. AI ei ole tema sõnul ka imevahend, mis kehvad protsessid või andmed iseenesest korda teeb. Vastupidi – tehnoloogia võib olemasolevaid probleeme hoopis võimendada. Seetõttu pole AI kasutuselevõtt pelgalt IT-projekt, vaid juhtimisotsus: kõigepealt tuleb mõista, millist probleemi lahendatakse ja millist väärtust soovitakse luua. Saates räägime, miks AI-projektid ebaõnnestuvad, milliseid otsuseid ei tasu masinale delegeerida ja milliseid oskusi vajavad juhid AI ajastul. Samuti küsime, kas Eesti ettevõtete järgmine konkurentsieelis võiks tulla mitte odavamalt tegemisest, vaid AI abil täiesti uue väärtuse loomisest. Fotol Helen Klettenberg ja Helery Tasane. Foto autor: Rain Jüristo

Majandusteadlase Lenno Uusküla hinnangul võib kliimamuutuste tõttu hoogustuv lõunamaalaste ränne Põhja-Euroopasse tuua Eestile rohkem kasu kui kahju. "Kliimaturism on Põhja-Euroopale kindlasti pigem võimalus," rääkis Uusküla. "Tulevikus võib Eestisse reisimine väga atraktiivseks muutuda ja kui me vaatama, palju inimesi elab Lõuna-Euroopa suurlinnades, siis piisab juba sellest kui viisteist protsenti siia tee leiaks," lisas ta. Veel tuli saates juttu sellest, millise kursi võtavad tulevased kuumalaineid ja kas ühel hetkel muutub näiteks Hispaania või Kreeka suvi inimorganismile väljakannatamatuks. Atmosfäärifüüsik ja kliimateaduste professor Piia Post usub, et suurte kuumalainetega toimetulekul langeb põhiline vastutus infrastruktuurile. "Omavalitsused peavad tagama kohad, kuhu saaks kuumalainete ajal suunata eelkõige haavatavamaid inimrühmi," lausus ta. "Tuleks luua mingid jahutuskeskused. Linnades on muidugi abiks ka purskkaevud ja veekogud," rääkis Post. Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Erik Prozes.

Koolitus on läbitud, test tehtud ja süsteemis linnuke kirjas. Hoopis keerulisem on vastata küsimusele, kas töötaja õppis midagi ka tegelikult ja oskab seda oma töös kasutada. Äripäeva raadio värskes saates “Õppetund” võtame luubi alla organisatsioonide digiõppe ja uurime, kuidas muuta kohustuslikud e‑koolitused formaalsest läbimiskohustusest õppimiseks, mis töötajat päriselt kaasab ning aitab muuta tema teadmisi, oskusi ja käitumist. Stuudios on täiskasvanuhariduse ekspert ja Levoro Academy asutaja Ekaterina Seliste ning tehisarul põhineva õppelahenduse PocoBit asutaja ja juht Paul Sokk. Saates küsime esmalt, miks on paljud ettevõtete e‑koolitused endiselt igavad ja formaalsed ning kas probleem peitub tehnoloogias, õppesisus või hoopis selles, kuidas õppimine on disainitud. Uurime, millal aitavad mikroõpe, mängustamine ja situatsioonilised simulatsioonid inimesel paremini õppida ning millal muutuvad need lihtsalt atraktiivseks kihiks kehva sisu peal. Eraldi võtame ette tehisintellekti. Kui palju suudab tehisaru muuta organisatsioonides juba olemasolevad juhendid, esitlused ja muud materjalid kvaliteetseks õppesisuks? Kas õpiteekonda saab juba päriselt inimese teadmiste, kogemuste ja õppimistempo järgi kohandada? Ja kes vastutab selle eest, et tehisaru loodud õppesisu oleks õige ja pedagoogiliselt põhjendatud? Üks keskseid küsimusi on koolituse tegelik mõju. Kuidas teha vahet töötajal, kes klõpsis kursuse lihtsalt lõpuni, ja kolleegil, kelle teadmised või käitumine päriselt muutusid? Ning mida peab organisatsioon tegema lisaks tehnoloogiale, et inimesel oleks õppimiseks aega, juhi toetus ja võimalus uusi teadmisi oma töös kasutada? Räägime ka ligipääsetavusest. Kui umbes viiendikul Eesti täiskasvanutest on mõnes baasoskuses madal tase, tekib oluline küsimus: kas järjest nutikamad õppelahendused aitavad oskuste erinevusi vähendada või võib osa inimesi hoopis senisest rohkem jääda kõrvale? Saadet juhib Annika Kald. Pildil vasakult: PocoBiti asutaja Paul Sokk, saatejuht Annika Kald ja Levoro Academy asutaja Ekaterina Seliste. Autor: Andres Laanem

"Enamik ettevõtjaid teab oma valdkonda hästi, aga kas see teadmine on andmete ja analüütikaga tõendatud või on tegu oletuste ja soovmõtlemisega?" Nii küsib saates "Digitark äri" Äripäeva Infopanga analüütik Sigrid Kõiv. Sigrid Kõiv koostab konkurentsiraporteid ning saates räägib ta, miks pelgalt oma numbrite vaatamine ei anna ettevõtjale kasu ilma sektori võrdluseta ja kuidas objektiivsed andmed paljastavad turutrende, mida juht vaid oma ettevõtte andmeid vaadates ei näe. Saates tuleb jutuks, kuidas Infopanga andmetest oli näiteks näha tehisintellekti mõju programmeerimisettevõtetele juba enne, kui see info uudistesse jõudis. Räägime ka sellest, et ettevõtete juhtide küsitlused näitasid täpselt, kuidas näiteks automaksu-arutelu venimine pani inimesed autoostuga ootama ja müügid seiskusid. Jutuks tuleb ka teema, mida andmed EI näita – sisseostetava tooraine hind või teenuse tegelik müügihind jäävad ärisaladuseks – ning miks kogenud valdkonnajuht suudab isegi anonüümsetest numbritest üht-teist olulist välja lugeda. Lisaks avab analüütik Sigrid Kõiv, kuidas näiteks raamatupidamissektor on tehnoloogia najal ümber kujunemas ja miks Eesti väike majandus teeb sektoriandmete analüüsimise korraga nii lihtsamaks kui ka keerulisemaks. Kuula, kuidas panna andmed enda ettevõtte äriotsuste teenistusse ja kus jookseb piir, millest edasi peab juht appi võtma ka oma kogemuse ja kõhutunde. Saates "Digitark äri" on külas Sigrid Kõiv, kes on Äripäeva Infopanga analüütik ja konkurentsiraportite koostaja. Saatejuht on Mare Timian. Pildil vasakult: Sigrid Kõiv ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem

Eesti majandus ei liigu uuele kasvule iseenesest. "Fookuses: tark tööstus" saate raames Arvamusfestivalil salvestatud intervjuudes leidsid Euroopa Komisjoni asepeadirektor Maive Rute, Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist ja Maag Foodi juhatuse liige Martin Küüsmaa, et tööstuse edenemiseks peavad korraga paranema investeerimiskeskkond, oskustega tööjõu pakkumine, energia kättesaadavus ja ettevõtete enda efektiivsus. Rute sõnul seletavad Eesti viimaste aastate paigalseisu osaliselt välised tegurid: piiririigi asend, Venemaa sõda Ukrainas ning keeruline olukord Soome, Rootsi ja Saksamaa turgudel. Samas ei piisa ootamisest, et väliskeskkond paraneks. „Me ei saa arvata, et see kuidagi iseenesest üle läheb.“ Tema hinnangul peab Eesti otsima kolmandat teed, mis ei toetu ainult riigiabile ega maksukärbetele, vaid tarkadele valikutele ettevõtluse, ekspordi ja lisandväärtuse kasvatamisel. Rute tõi välja neli ülesannet: investeeringud tuleb uuesti käima saada, ära teha kutse- ja rakenduskõrghariduse reform, siduda Eesti majandus paremini naaberturgude ja tööstusklastritega ning parandada ettevõtluse raamtingimusi. Tööstus vajab insenere, tehnikuid ja ametioskustega inimesi, kuid samal ajal on Eestis üks Euroopa kõrgemaid noorte tööpuuduse näitajaid. Rute sõnul koolitab Eesti inimesi liiga sageli suunas, mis ei vasta majanduse vajadustele. Rene Tammisti sõnul vajab Eesti korraga uut tööstust, mis kasvataks elektritarbimist, ja rohkem kohalikku energiatootmist. Päikeserohkete suvekuude madalast elektrihinnast ei piisa, kui talvel tuleb energiat kõrge hinnaga importida. Samal ajal peab elektrifitseerimine jõudma soojamajandusse, transporti ja tööstusse. „Mina ootaks küll, et oleks selline aktiivne tööstuspoliitika, mis tegeleks sihipäraselt sellega, et meil oleks uusi investeeringuid lisandumas.“ Positiivse sammuna tõi ta esile tööstusinvesteeringute planeeringute kiirkoridori, mis võib lühendada senist aastatepikkust kadalippu. Martin Küüsmaa tõi sama küsimuse ettevõtte tasandile. Toiduainetööstus konkureerib Eesti poodides Läti, Leedu ja Poola toodetega ning Eesti ei ole enam odava tööjõuga riik. „Toiduainetööstus on ikkagi madala marginaaliga äri ja kui sa ei optimeeri, siis ühel hetkel käsib turg sul pillid kotti panna.“ Seetõttu investeerib Maag Food tootmise efektiivsusse, kuid sama oluline on koostöö brändi, tootearenduse ja tehase vahel. Uued tooted peavad jõudma ideest tootmisliinile ja sealt õigeks hooajaks poeletti. Pikemalt saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Pildil Maive Rute. Autor: Liis Treimann

Viimast kuut aastat iseloomustanud ootamatuste mõjul on majandus muutunud nii ettearvamatuks, et plaane tehes ei piisa enam kindlast arvulisest eesmärgist, vaid läbi tuleb mängida erinevad stsenaariumid, leiab Eesti Panga endine president Madis Müller. Ta soovitab nii keskpankadel kui ka ettevõtjatel investeerida aega sisulisse mõttetöösse, et prognoositavad stsenaariumid oleksid realistlikud ja terviklikud, mitte pelgalt mehhaanilised arvutused. Mülleri ametiaeg Eesti Pangas hakkas koroonakriisiga ja lõppes Hormuzi väina sulgemisega. Ta rõhutab, et nii ettearvamatus olukorras ei piisa enam arvulisest eesmärgist, vaid oluline on süvitsi analüüsida, kuidas mõjutavad majandust erinevad energiahindade kestused või geopoliitilised pinged. Sama kehtib ka ettevõtete tasandil, läbi tuleb mängida erinevad stsenaariumid. “Mulle tundub stsenaariumide läbimäng sellisel segasel ajal väga mõistlik prognoosimismoodus,” ütleb ta. Teine oluline aspekt, millele Müller juhib tähelepanu, on inimpsühholoogia roll majanduses. Kuigi klassikalised majandusmudelid eeldavad ratsionaalset käitumist, juhivad tegelikkust sageli optimismi- ja pessimismilained. Ta meenutab 2007–2009 finantskriisi eelset aega, mil paljud siinsed kommentaatorid uskusid, et Eestis ongi kõik teistmoodi. Madis Müller soovitab ettevõtjatel ja investoritel säilitada kaine pilk ning mitte minna kaasa karjainstinktiga: “Majandus tervikuna ei ole alati ratsionaalne, on optimismilained ja siis on jälle varsti kõik vastupidi. Tarbimis- ja investeerimisotsustes mõjutavad need kõike.” Sageli on tark käituda turu üldisele meelestatusele vastupidiselt: olla ettevaatlik suure optimismi ajal ja investeerida siis, kui valitseb pessimism. Riikide võlakoormus on nähtav risk Uued kriisid on paratamatud, kuid nende täpset olemust on võimatu ette näha. “Naiivne on arvata, et meil ei tule enam ühtegi ootamatust või šokki,” ütleb ta. Ent konkreetse ja murettekitava riskina toob ta välja paljude riikide valitsussektori ülisuure võlakoormuse. Müller selgitab, et kui investorid peaksid kaotama usalduse riikide maksevõime vastu, võivad võlakirjade intressimäärad järsult tõusta, mis raputaks kõiki finantsturge ja tooks kaasa varade hindade languse. See tähendab, et järgmine suur raputus ei pruugi tulla uuest pandeemiast, vaid hoopis riigirahanduse jätkusuutmatusest, milleks tuleb olla valmis nii riikidel kui ka turuosalistel. Saadet juhtis Sigrid Kõiv.

Turundusuuringu väärtus ei seisne kogutud andmete hulgas, vaid selles, kas uuring aitab teha paremaid otsuseid. Initiative'i brändi- ja tarbijauuringute juht Kadri Tirs ning Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema arutavad, kuidas siduda uuring konkreetse hüpoteesi ja otsusega. Saates “Eetris on turundusuudised” tuleb juttu sellest, millal alustada fookusgrupist, millal kvantitatiivsest uuringust ja miks ei pruugi küsimustik anda vastust probleemile, mida ettevõte tegelikult püüab lahendada. Kristjan Seema kirjeldab Coop Panga uuringupraktikat alates brändi positsioneerimisest kuni regulaarse brändi tervise mõõtmiseni. Ta toob näite ka olukorrast, kus Tallinnas eeldati tarbijakäitumise kohta üht, kuid uuring näitas, et mujal Eestis mõeldi hoopis vastupidi. Juttu tuleb ka uuringute maksumusest, väiksemate ettevõtete võimalustest ning sellest, kuidas tehisintellekt võib muuta uuringute tegemist ja tulemuste tõlgendamist. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema ja Initiative'i brändi- ja tarbijauuringute juht Kadri Tirs. Allikas: Äripäev

Tuntud koka Orm Oja mitut restorani käivitada aidanud ja koos emaga Nomade’i restoranid avanud Kristjan Kuum ei karda ettevõtluses ebaõnnestumist. Vastupidi – ta paneb sügisel Tallinnas püsti uue koha ja unistab pereäriga välismaale kasvamisest. “Öeldakse, et kui raha tahad teenida, ära jumala eest restorani tee,” muigas Kristjan Kuum saates “Lihtsalt alusta”. Ta avas ema Terje Lindauga aasta tagasi Tallinna kesklinnas sadama lähedal Golden Gate’i hoones restorani Nomade, mis sai tänavu suverestoranina teise asukoha Harjumaal Kaberneemes. Restoranid on tema sõnul aga väga hästi käima läinud. Ta hindas, et kui aasta teine pool sujub, võiks esimesel täispikal aastal jõuda käive juba kahe miljoni euroni. Pikas plaanis unistab Kuum aga Nomade’i restoranidest üle Euroopa. “Meil on plaan avada Tallinnas veel paar lokatsiooni. Luua siin tugev põhisüsteem, kuidas asja saaks kasvatada ja loodetavasti saame jõuda Eestist välja.” Alustas ema restoranis nõudepesijana Kristjan Kuum oli 14aastane, kui ta ema restoranis nõusid pesi. “Seda tööd tehes sain aru, et samas positsioonis kunagi uuesti olla ei tahaks ja kasvatas ambitsiooni, et kuhugi poole edasi pürgida,” meenutas Kuum. Ta oli 21, kui juhtis Ruhe restorani. “Tiimi juhtimisest ei teadnud ma veel tegelikult mitte midagi. Tagantjärele mõelda on päris naljakas, kuidas mingeid olukordi lahendasin või lahendamata jätsin. Sellest on kõvasti aega möödas ja kõvasti kogemust saadud,” rääkis ta. Vahetult enne Nomade’i tegi Kuum kannapöörde mööblitööstusesse, sest restoranitöö oli ta läbi kõrvetanud ja firmaomanikust isa tahtis koos pojaga mööbliäri vedada. Ta jõudis seal toimetada vaid mõne kuu, kui juba restoranitööd igatsema hakkas. Restoraniäri kõrval veab Kuum sõpradega eest veel house-muusika peosarja Vertigo, mille moto oli omakeskis “Teeme pulli, jääme nulli!”. Selles valdkonnas on ta enda sõnul juba kõikvõimalikud ämbrid läbi kolistanud ja jõudnud samuti mõelda, et mitte kunagi enam. Aga asjade pekkiminekut ta ei karda. Kui midagi ebaõnnestub, siis tuleb uuesti alustada ja oma vigadest õppida. “Ebaõnnestumine peab kaasas käima, et arengut oleks. Vähemalt minu puhul. Teiste vigadest ma kahjuks veel nii hästi õppida ei oska.” Saates rääkis Kristjan Kuum, milline oli tema teekond ettevõtjaks, mida ta õppis Dubais restoranipidamise kohta, miks jättis Haapsalus Nomade’i avamata, mida on õppinud oma ettevõtjatest vanematelt ja mida õpetas töö Orm Oja restoranide juhina. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Kristjan Kuum. Foto: erakogu

Seekordne „Terviseuudiste“ saade ei ole salvestatud stuudios, vaid toob kuulajateni kaks ettekannet Meditsiiniuudiste korraldatud konverentsilt Meditsiin 2026. Saate esimeses osas kuuleme Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi e-tervise professori ja Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogi dr Peeter Rossi ettekannet tehnoloogiate kasutamisest tervishoius. Ross räägib sellest, miks tervishoiu digitaliseerimine ei tähenda üksnes paberi asendamist arvutiga, vaid eeldab kvaliteetseid andmeid, läbimõeldud tööprotsesse ja selget arusaama, mida tehisintellekt saab teha ning mida mitte. Tema sõnul võib tehnoloogia aidata muuta tervishoidu tõhusamaks, kättesaadavamaks ja paremini integreerituks, kuid enne peavad andmed olema kujul, millega arvuti päriselt töötada saab. Saate teises osas kuulame Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi rahvatervise kaasprofessori Taavi Tillmanni hoiatavat ettekannet liigse tehnooptimismi ja eraoptimismi varjukülgedest. Tillmann rõhutab, et tervishoiutehnoloogiate puhul ei piisa veenvast loost, investorite usust ega tuntud inimeste kiitusest – vaja on mõju-uuringuid, teaduspõhist tõendust ja valmisolekut tunnistada ka seda, kui lahendus ei tööta. Tillmann toob näiteks USA ettevõtte Theranos ja selle asutaja Elizabeth Holmesi, keda esitleti aastaid Silicon Valley imelapsena. Ettevõte lubas teha ühest väikesest vereproovist hulga analüüse, kuid hiljem selgus, et tehnoloogia ei töötanud lubatud kujul ning Holmes mõisteti investorite petmise eest enam kui 11 aastaks vangi. See lugu on Tillmanni sõnul õpetlik näide, kui keeruline võib tervishoius olla eristada päriselt toimivat innovatsiooni osavalt üles ehitatud kuvandist. Saadet juhib Meditsiiniuudiste toimetaja Violetta Riidas. Head kuulamist! Pildil dr Peeter Ross Pildi autor Meeli Küttim

Kui tahad kinnisvarasse rahapaigutusest kasu lõigata, siis tunne kohalikku turgu, sõnasid Kinnisvarakool OÜ koolitaja Tõnu Toompark ning ettevõtja ja investor Karin Vinkel saates "Ruutmeetrite taga". Ent distantsil kinnisvarasse investeerimise osas jäid saatekülalised lahkarvamusele. Lisaks tuli ekspertidelt ports investeerimissoovitusi. "Soome kinnisvara väärtuse kasv on üsna närb. Eesti investoril on kohalikul Eesti turul hõlpsam teenida, kui fookuses on tootluse määr," märkis Toompark Soomesse investeerimise kohta. "Kui teie kuhugi investeeringu teete, teadke seda kohta," sekkus Vinkel ja lisas: "Et Soome on lihtsalt heade võimalustega, see ei ole põhjus, et sinna investeerida." Saates Toompark ja Vinkel võtsid hoogsas vormis ette kinnisvarasse investeerimise, üüritootluse, flippimise ning andsid ettevaate aastasse 2027. Saadet juhtis Siim Sultson. Fotol (pildistas Siim Sultson) on Tõnu Toompark ja Karin Vinkel.

Kinnisvarainvestor  Britte Maidra-Torro toob välja tingimused, mis lubavad ka tänasel päeval teenida üüriäriga Tallinnas tootlusi, mis ületavad kümmet protsenti. Efteni juht Kristjan Tamla peab aga uusarenduste hindu liigkõrgeks ning toob välja kinnisvarasektori võlakirjade kõrge riski. Investeerimisfestivalil antud intervjuus selgitab Britte Maidra-Torro, et uusarendustes üüriinvestorina hea tootluse teenimiseks on vaja esmalt olla magusates projektides juba varakult sees. “Kui minna järeltult neid võtma, siis tõenäoliselt ongi keeruline, sest nende hinnad tõusevad päris kiirelt. Samas, julge hund irind on rasvane ja üldiselt ikkagi on mõistlik juba sel hetkel kui on kindel, et see maja sinna tekib, selle võlaõiguslepingu-ajal juba siseneda, see kindlasti annab suure eelise,” selgitab Torro ja toob sellele järgnevalt välja lisaks veel kaks kõrgema tootluse eeldust Tallinna üüriäris. Veel räägib Maidra-Torro, et tema on seda tüüpi investor kes kortereid pikalt enda portfellis ei hoia ja on enamuse neist viie aasta jooksul realiseerinud. “Tõenäoliselt oleks mõistlik hoida, ütlen ausalt. Aga kuna ma ei pea ennast põhikohaga investoriks, täna vähemalt veel mitte, siis minu jaoks on natuke nii, et üks projekt saab nagu valmis. Kui kliendid on rõõmsad, nad on hästi rahul, siis mulle tundub, et nüüd hakkavad käed sügelema, et jälle võiks midagi uut teha.” Lisaks Tallinna üüriärile rääkis Maidra-Torro intervjuus lühidalt veel ka flippimisest Hispaanias ja ka Dubais. Saate teises pooles põhjendab Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla aga, miks uusarenduste hinnataset võib pidada Tallinnas liiga kõrgeks ning milline on selline korteri ruutmeetri hind, mille turg veel vastu võtab.  Samuti selgitas Tamla kinnisvarasektori ettevõtete võlakirjaemissioonide riskid ning andis näpunäiteid, milliste emissioonidega tasub investoril liituda ja millistega ilmselt mitte. Fotol Merko Uus-Veerenni uusarendus 2023. aastal. Foto autor Andras Kralla.

Tulemuslik juht ei ole tingimata hea juht, sest tulemuslikkus ei sõltugi alati juhist. Küll sõltub juhist ja juhtimiskultuurist see, kas inimesed saavad enda potentsiaali rakendada ja kas on loodud töökeskkond, kus end hästi tunda. Saates räägib kogenud juht ja coach Peep Aaviksoo enda kogemustest ning Äripäeva kirjastuse värskest teosest, praktik Jo Wrighti raamatust "Aitab s*itast juhtimisest. Seitse sammu coaching'u kultuuri ülesehitamiseks". Saame teada, et sõna "kootsing" ei olegi otsetõlge inglise keelest, vaid tähendab "koos otsingut", ning et tugev vundament rajaneb ka juhtimises väikestel võitudel ja järjepideval arenguhuvil. "Me kõik tahame olla huvitavad, aga oluline on olla huvitatud teisest inimesest," toob Aaviksoo välja. Raamatu leiab siit: https://pood.aripaev.ee/raamatud-aitab-stast-juhtimisest? Saatejuht on Tuuli Seinberg.

Laologistika digitaliseerimisel ei ole ettevõtete peamine küsimus enam see, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas teha seda nii, et investeering looks mõõdetavat ärilist kasu. Valest otsast alustamine võib aga kaasa tuua pigem kahju, tõdeti augustikuu raadiosaates „Logistikauudised eetris“. Eesti ettevõtete teadlikkus digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalustest on kasvanud, kuid lahenduste praktiline rakendamine on endiselt tagasihoidlik. Ettevõtted teavad üha paremini, milliseid tehnoloogiaid turul pakutakse, kuid sageli puudub vastus küsimusele, kuidas neid oma protsessides õigesti kasutada, tõdeti „Logistikauudised eetris“ lavajuttude erisaate aruteluringis, milles osalesid Lean Digital kommertsjuht ja partner Aleksandr Miina ning IDsys OÜ tegevjuht Anton Mesila. Eduka digitaliseerimise eeldus on selge eesmärk, korrastatud protsessid ja juhtkonna valmisolek muutust vedada. Samuti ei tohiks digitaliseerimist käsitleda eraldiseisva IT-projektina, sest pigem on tegemist juhtimisülesandega, mis peab lähtuma ettevõtte äristrateegiast. Üks sagedasemaid vigu on lahenduse valimine enne seda, kui ettevõte on kaardistanud oma tegeliku vajaduse. Näiteks võib ettevõte otsustada võtta kasutusele laorobotid, RFID-tehnoloogia või uue laohaldustarkvara, kuid samal ajal pole selge, millist probleemi investeeringuga üldse lahendatakse. Ekspertide sõnul peaks esimene samm olema protsesside eelanalüüs. Ettevõttel tuleb välja selgitada, kuidas kaup ja info praegu liiguvad, kus tekivad viivitused ja vead ning millised tegevused nõuavad kõige rohkem käsitööd. Alles seejärel saab hinnata, kas probleem vajab uut tarkvara, süsteemide liidestamist, automatiseerimist või hoopis töökorralduse muutmist. Arutelus kõlas hoiatus, et korrastamata protsessi digitaliseerimine ei lahenda probleemi. Vastupidi – ettevõte võib saada tulemuseks automatiseeritud kaose, kus vead ja kulud tekivad senisest kiiremini. Eksperdid soovitasid alustada väikeste pilootprojektidega. Näiteks võib robotiseerimist esmalt katsetada ühes laoosas või ühe kindla tooterühmaga. See võimaldab hinnata tegelikku kasu, tuvastada tehnilised probleemid ja koguda kogemust enne suurema investeeringu tegemist. Aruteluringi juhtis SmartPosti laologistika direktor Raivo Roolaid. „Logistikauudised eetris“ saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Raul Mee

Juhi töö ei piirdu enam tulemuste ja eesmärkide juhtimisega. Avalik surve, ebakindlus ja kriisid panevad proovile ka meeskonna vaimse tasakaalu ning juhi võime taastada töörahu olukorras, kus kindlaid vastuseid ei pruugi veel olla. Saates “Töö ja palk“ toome kuulajateni kaks tänavu veebruaris toimunud personalitöö aastakonverentsi ettekannet, mis vaatavad juhtimist kriisi ja kasvava ärevuse tingimustes. Saate esimeses pooles kõneleb statistikaameti personali- ja tugiteenuste osakonna juhataja Annika Kitsing organisatsioonikultuurist ja juhtimisväljakutsetest olukorras, kus avaliku surve mõjuväljas tegutsemine on kujunemas uueks normaalsuseks. Ta avab, kuidas pöörata kriis arenguvõimaluseks, rahustada organisatsioonis tekkinud ärevust ning aidata meeskondadel taastada töövõime. Saate teises pooles räägib koolitaja Merle Viirmaa sellest, miks tänapäeva juht ei juhi üksnes tulemusi, vaid paratamatult ka inimeste ärevust. Ettekandes tulevad esile enesejuhtimine, teadlik kohalolu ja empaatia kui juhi praktilised tööriistad, mis aitavad ebakindlates olukordades usaldust säilitada ja meeskonna toimetulekut toetada. Kaks ettekannet annavad avarama vaate sellele, mida vajavad organisatsioon ja inimesed juhilt siis, kui surve kasvab, emotsioonid võimenduvad ja senised tööviisid enam hästi ei toimi. Kuula saadet ja saa häid mõtteid, kuidas hoida kriisi ajal nii meeskonna töövõimet kui ka juhi enda tasakaalu. Saadet toimetas Helen Roots. Pildil Merle Viirmaa. Autor: Triin Maasik

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, milliste valikute ees seisab Eesti energiapoliitika olukorras, kus taastuvenergia, gaasijaamad, põlevkivi ja võimalik tuumaenergia on kõik ühe ja sama süsteemi osad. TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl ütleb, et probleem pole võimaluste puuduses, vaid selles, et otsused ei jõua piisavalt kiiresti tegudeni. Pärli hinnangul on energeetikas venitamine eriti kallis, sest tootmisvõimsused ja võrgud nõuavad suuri investeeringuid ning nende mõju kestab aastakümneid. Kui otsuseid edasi lükata, muutuvad tehnoloogiad, hinnad ja julgeolekuolukord ning valikuruum jääb järjest väiksemaks. „See risk, et me ei tee otsuseid, me ei tee investeeringuid, me ei panusta arengusse, on oluliselt suurem,“ ütleb ta. Pärli sõnul vajab Eesti praegu kolme otsust: tuuleprojektid tuleb päriselt ellu viia, tipukoormuste katmiseks tuleb rajada gaasijaamad ning tuumaenergia ja teiste tulevikutehnoloogiate üle tuleb arutleda arvude, riskide ja alternatiivide põhjal. „Ma tahaksin näha numbreid, ma tahaksin aru saada, kuidas on riskid manageeritud,“ ütleb ta. Tema sõnum on lihtne: otsustada tuleb enne, kui valikud muutuvad kallimaks ja kitsamaks. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl Foto: Alexela

Kiiretel ja keerulistel aegadel aitab tööle keskenduda päevaplaani tsoonideks jagamine, ütleb Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill. „Aastaid tagasi mõtlesin, et ühel hetkel saan töö tehtud. Vastan meilid ära, teen kiireloomulised ülesanded ära, koosolekud ka ja siis hakkan puhkama. Siis sain aru, et selleks ajaks olid uue meilid sisse tulnud, uued koosolekud kalendrisse pandud,“ kõneles Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill tänavu mais toimunud Pärnu tarneahelakonverentsil peetud ettekandes „Kuidas kaitsta tähelepanu keset katkestusi?“ „Töö ei lõpe kunagi. Ma olin aastaid tagasi selles osas naiivne ja sain aru, et pean ise õppima piire panema,“ kõneles Gill. Gill jagas konverentsil kolme soovitust, kuidas oma päevad paremini ära juhtida ja enda aega kaitsta. „Nendeks on roheline tsoon, sügav töö ja vaikne aega,“ sõnas ta. Gill kirjeldas laval kõiki kolme tsooni. „Uuringute järgi on meie igaühe päevas mingid tunnid, mis on produktiivsemad kui teised, seda aega on meil kolm kuni viis tundi. Selline produktiivsusekspert nagu Carey Nieuwhof kutsub seda roheliseks tsooniks,“ selgitas Gill. „See on see aeg, mil sinu aju ja energia on justkui maksimaalselt tipus, sa tunned, et suudaksid vallutada maailma. Väga suurel osal inimestest on roheline tsoon hommikuti.“ Gill selgitas, et tema jaoks on roheline tsoon vahemikus 8–12 hommikuti. „Niipalju kui minust sõltub, püüan seda aega kaitsta ja planeerida sellesse aega need ülesanded, mis mind päriselt kõige rohkem edasi aitavad,“ märkis ta. Tänavu ka aasta tehase tiitli võitnud Võru külje all tegutseva puidutööstuse Barrus tegevjuht Martti Kork kõneles tarneahelakonverentsil, et ettevõte on pikalt tarneahelast väärtust otsinud ja juba neli-viis aastat tagasi otsustati ära, et tegeletakse sellega, mida päriselt kontrollitakse. „Tegeleme oma tootmise efektiivistamisega, mis tõi ka 35 miljonit automatiseerimise investeeringuid,“ rääkis Martti Kork. Aga sellest täna enam ei piisa, sest tarneahelas on täna mitmeid probleeme, jätkas Kork. Puit on bioloogiline materjal ja iga palk on mingit karakteristikute järgi erinev. Saematerjali omadused on kõikuvad, aga sellest sõltub, kui palju tuleb näiteks jääke ära n-ö visata. „Midagi ei lähe kaotsi, jäägist saab pellet ja paber ja nii edasi, aga meid huvitab see osa, millest on meie põhitoode [tehtud],“ selgitas ta, lisades, et see ongi tarneahela üks suurimaid probleeme, mis pärsib efektiivsust. Teiseks väljakutseks tõi Kork voo palk-saematerjal-tootmisvõimakus-ladu ja märkis, et mida suuremaks ettevõte kasvab, seda rohkem on ka andmeid ja keerulisemaks see voog läheb. „Meie ei ole seda osanud väga hästi teha ja tulemus on see, et toormelao seis on ebamugavalt suur. Siin kuskil saalis on materjali ostujuht, ta võib seda isiklikult võtta, aga meil on laos 20–30 protsenti rohkem materjali laos, kui ta tegelikult olla võiks. See on see, et me ei oska lõpuni hästi planeerida,“ tunnistas ta. Saate toimetas Harro Puusild. Pildil Jakob Gill. Autor: Andras Kralla

"Kriisiplaani" saates on seekord külas inimgeograaf Rivo Noorkõiv ja teemaks Eesti rahvastikukriis. Eesti seisab silmitsi kompleksse demograafilise kriisiga: sündimuse langus (üheksa tuhat sündi aastas endise kahekümne viie tuhande asemel), tööealise elanikkonna vähenemine ja rahvastiku koondumine Tallinna piirkonda, kus juba pool Eesti lastest sünnib. Aastaks 2050 võib Eesti rahvaarv kahaneda kuni 200 000 inimese võrra.  Piirkondlikult on olukord ebaühtlane: neljakümne ühes omavalitsuses (üle poole) väheneb elanikkond kahekümne viie aasta jooksul veerandi võrra, kõige raskemas seisus on Kagu-Eesti piirialad nagu Valgamaa. Viis maakonnakeskust 15st on juba hääbumas. Saates pakutakse välja ka mitmeid lahendusi demograafilise kriisiga toimetulekuks. Tootlikkuse tõstmine, kuna majandus ei saa kasvada rahvaarvu vähenedes Süsteemne talendipoliitika lasteaiast alates  Ühistranspordi ja taristu arendamine ja mõtteviisi muutus, et vahemaid mõõta ajas, mitte kilomeetrites — nii säiliks elu ka hajaasustuses Pensioniea järkjärguline tõus koos tervena elatud aastate pikenemisega Läbimõeldud sisserändepoliitika, kus oluline on lõimumisvõimekus Saates osalejad rõhutasid, et lahendused eeldavad valdkondadeülest koostööd (praegune "silotornindus" ministeeriumide vahel takistab tervikliku poliitika kujundamist) ja ühiskondlikku kokkulepet selle üle, kas ja kuidas hoida elu kogu Eestis. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Andras Kralla

Kas Eesti järgmine edulugu sünnib vägevatest põlvkondadest, kiiremast asjaajamisest või ettevõtjate suuremast panusest riigi julgeolekusse? „Soraineni sageduse“ saates arutlevad neil teemadel Äripäeva ideekonkursil „Edukas Eesti“ advokaadibüroo Soraineni eriauhinna pälvinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits ja ettevõtja Taavi Tammoja. „Eestis on madal iive, meid on vähe ja peaksime sellele probleemile lahenduse leidma, aga mulle tundub, et oleme liikunud vales suunas. Meil on palju noori inimesi, kes on näiteks haridusmaastikult täiesti kadunud ja me ei teagi, mida nad teevad,“ tunneb artikli „Rahvastiku kahanemise ajal tuleb kasvatada vägevad põlvkonnad“ autor Ülle Ernits muret. Ernitsa sõnul tuleb haridusreformide kõrval kriitiliselt hinnata, kas noorte toetamiseks on olemas vajalikud inimesed ja tugisüsteemid. „Kui me teeme kutsehariduse reformi ja pikendame noorte koolikohustust aasta võrra, siis kuidas me oleme selleks päriselt valmistunud? Tihtipeale puudutab see noori, kes ei taju koolikeskkonda enda jaoks kohana, kuhu nad tahavad minna ja kus nad tunnevad end oodatuna. Me teame vastuseid: meil ei ole tugitöötajaid nii palju kui vaja ja nende ettevalmistus ei vasta alati vajadustele. Iga laps peab olema heas mõttes suurendusklaasi all, kus teda toetatakse ja kus tema jaoks on võimalused oma andeid võimalikult palju rakendada,“ räägib Ernits oma ideest. Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti tuleviku üle: räägime hariduse ja noorte toetamisest, riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavast kiirusest ning ettevõtjate panusest Eesti julgeolekusse. Saatekülalised on Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor õenduse õppetoolis, ja Taavi Tammoja, ettevõtja ning rahvusvaheline maksu- ja investeerimisnõustaja. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi ettevõtjate kaitseliidu algatuse juhtgrupi liige. Ettevõtjate kaitseliidu algatusest ja laiemalt Eesti riigikaitsest arutleb Lepasepp lähemalt 8. augustil Arvamusfestivali Riigikaitse arutelualal teemal „Iga oskus, iga ettevõte, iga inimene!“. Fotol: Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, ettevõtja Taavi Tammoja ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits. Foto autor: Andres Laanem

„Teabevara tund“ keskendub seekord olulistele muudatustele tarbijakaitses, mis puudutavad pea kõiki ettevõtjaid. Uued nõuded muudavad veebis lepingute sõlmimise reegleid, piiravad rohepesu ning seavad senisest rangemad tingimused keskkonna- ja kestlikkusväidete kasutamisele. Saates räägime, millal uued nõuded jõustuvad, mida tähendavad ettevõtjate jaoks taganemisnupp, tumemustrite keeld ja finantsteenuste kauglepingute uued reeglid. Samuti selgitame, millistel tingimustel võib edaspidi kasutada väljendeid nagu „roheline“ või „keskkonnasõbralik“, millised nõuded hakkavad kehtima kestlikkusmärgistele ja kliimalubadustele ning kuidas muutuvad toodete vastupidavuse, parandatavuse ja tarkvarauuendustega seotud reeglid. Lisaks arutame, mida ettevõtjad peaksid juba praegu tegema, et uute nõuetega õigel ajal kohaneda ning vältida võimalikke rikkumisi ja sanktsioone. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Autor: Andres Laanem