Nach Genre filtern
- 7042 - 16.11.26 Sisuturundussaade. Argo Aavik: tööstuse konkurentsieelis peitub oskuses juhtida keerukust
Sisuturundussaates on külas ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik. Tema juhitav Jüri tehas annab tööd ligi 520 inimesele ja toodab elektrimootorite ning generaatorite staatoreid ja rootoreid. Ettevõte on viimased kolm-neli aastat kasvanud. Järgmise aasta esimeseks pooleks plaanitakse värvata veel umbes 60 inimest, kellest enamik on tootmistöölised. Värbamisel loevad kõige rohkem pühendumus ja õppimisvõime. Kogu väljaõpe toimub majas ja võib kesta kuni üheksa kuud. Aaviku sõnul eristab Eestit „Teeme ära!“-kultuur koos törtsu „talupojamõistusega“. Masstoodang liigub Aasiasse, keerulisemad inseneriprojektid aga Euroopasse. Jüri tehas valmistab aastas umbes 1600 staatorit ja igaüks neist on eraldi projekt. Kogu ABB staatorite ja rootorite äri Euroopas asub sisuliselt Eestis. Siin on ka ülitõhusate püsimagnetmootorite kompetents ning tehas taotleb praegu tuumaenergeetika sertifikaati. Andmekeskuste buumi tõttu on tootmine müüdud kuni aastani 2030. Tootlikkuse kohta hoiatab Aavik pimesi investeerimise eest: „Me investeerime miljoni uutesse seadmetesse ja siis selgub, et meil ei ole piisavat koormatust.“ Tema soovitus on kõigepealt tegeleda raiskamisega: praak, seisakud, ootamine ja tarneahela vead. Ta kirjeldab ka tasusüsteemi muutmist. Tükitöö asemel saavad töötajad nüüd 70% ulatuses oskustepõhist baastasu ja 30% osakonna ühist tulemustasu. Varem ei tahtnud kogenud töötajad uusi välja õpetada, sest see vähendas nende teenistust. Tehas liigub paberivaba tootmise poole ja Aaviku unistus on tehisintellekti juhitud tootmise planeerimine. Lõpuks võtab Aavik oma mõtted kokku kolme põhimõttega: - tee raiskamine nähtavaks; - leia enne investeerimist üles päris pudelikael; - seo kestlikkus mõõdetavate tulemuste ja kindla vastutajaga. Ringmajandust defineerib ta lihtsalt: „Sama ressursiga rohkem väärtust.“ Saadet juhib Hando Sinisalu.
Mon, 16 Nov 2026 - 42min - 7041 - 13.11.26 Tervisetark. Onkoloog: algstaadiumis rinnavähki pole võimalik ise märgata
Rinnavähk võib areneda märkamatult, ilma et naine ise midagi kahtlustaks. Seetõttu on oluline käia sõeluuringul, sest varases staadiumis avastatud haigus säästab raskema ravi vintsutustest ja aitab säilitada paremat elukvaliteeti. Eestis diagnoositakse igal aastal üle 900 uue rinnavähijuhu. Miks ühed naised haigestuvad ja teised mitte, kui suur osa on pärilikkusel ning millist rolli mängivad hormoonid ja elustiil, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg-onkoloog Riina Kütner. Saates räägime ka sellest, miks rinnavähk pole üks ja sama haigus, kuidas erinevad kasvajatüübid mõjutavad ravivalikuid. Kütner selgitab, millistel juhtudel saab rinna säilitada, millal tuleb see eemaldada ning kuidas aitavad tänapäevased ravimeetodid vähendada haiguse taastekke riski. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas hinnatakse geneetiliste uuringutega rinnavähki haigestumise riski, millised võivad olla ravi kõrvalmõjud ning kuidas toimub patsiendi jälgimine pärast ravi lõppu. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Riina Kütner. Pildi allikas: PERH
Fri, 13 Nov 2026 - 47min - 7040 - 13.11.26 Sisuturundussaade. Kui hoone näeb hea välja ainult pimedas, on arhitektuuris midagi valesti
Hoone fassaad pole ammu enam pelgalt kaitse ilmastiku eest. Tänapäevased lahendused võimaldavad anda hoonele omanäolise arhitektuurse identiteedi, mängides mustrite, värvide ja valgusega ning muutes hoone välisilme pilkupüüdvaks nii päeval kui ka öösel. Perforeeritud fassaadid koos integreeritud valgustusega avavad arhitektidele uusi võimalusi, kuid kuidas sellised lahendused sünnivad, millised on nende tehnilised võimalused ning kui keeruline ja kulukas on nende elluviimine? Kas arhitektuurne eristumine tähendab tingimata suuremat investeeringut või võib nutikas fassaadilahendus aidata ka energiat ja raha säästa? Tulevikuhoonete fassaadidest, arhitektuuritrendidest ja praktilistest lahendustest räägib sisuturundussaates Ruukki Products ASi esindaja Andrus Hallimäe. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Ruukki
Fri, 13 Nov 2026 - 30min - 7039 - Tallinna Sadam istub potentsiaali otsas ja arendab ala magistritöö najal
Mis minu meelest on kõige kurvem, et need ideed, mis on värsked - 10 aastat hiljem, 20 aastat hiljem need ei ole enam värsked, viitas Tallinna Sadama kinnisvaraosakonna partnersuhete juht Reti Meema kinnisvaraarenduse sumbumisele omavalitsuse aeglasesse asjaajamisse. Reti Meema kaitses kevadel Eesti Kunstiakadeemias Tallinna Sadama ala arendamise teemalise magistritöö. Nüüd riigi enamusosalusega firma tõenäoliselt Eesti esimese arendajana rajab Tallinna ühe suure linnaosa tuumikut just magistritöö najal. Kes arendab selle linnaosa teist poolt? Urmas Sõõrumaa. Reti Meema magistritöö on kättesaadav EKA digiteegis. Intervjueeris Siim Sultson
Thu, 12 Nov 2026 - 44min - 7038 - 12.11.26 Sisuturundussaade. Raamatupidamise muudatused, aastalõpu tööd ja tehisaru riskid: mis ootab ees ettevõtjaid?
Sisuturundussaates on külas raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts. Teemaks on muudatused, mis ettevõtjaid ees ootavad. Palkade deklareerimisel on üleminek andmepõhisele deklareerimisele juba käimas. Käibe deklareerimisel tuleb sama muudatus Lepvaltsi sõnul tõenäoliselt järgmise aasta 1. aprillist. Lisaks liidetakse ühendusesisese käibe aruanne (VD-vorm) käibedeklaratsiooniga. Andmepõhise deklareerimise mõiste ajab Lepvaltsi muigama, sest andmetel põhines deklareerimine ka varem. Sisuliselt muutub vorming: kasutusele tuleb XBRL GL. Kasu võib olla selles, et vead tulevad varem välja, näiteks kogumispensioni arvestuses või residentsuse tuvastamisel. Viimane on raamatupidajatele olnud paras peavalu, eriti piiriülese töö puhul. Enne aasta lõppu soovitab Lepvalts teha inventuuri. Üle tuleb vaadata mitte ainult ladu, vaid ka raha, lepingud, nõuded ja põhivara. Auditeeritavatel ettevõtetel peab kinnisvarainvesteeringute hinnang olema tehtud selle aasta sees, sest tagantjärele seda enam ei saa. Mittelaekunud müügiarvetelt saab käibemaksu tagasi arvata, kui maksetähtajast on möödunud rohkem kui aasta, aga vähem kui kolm aastat tagasi. Võlgnikule tuleb sellest teada anda. Mikroettevõtjatel tasub üle vaadata ka kolmanda pensionisamba sissemaksed. Majanduses läheb tarkvarasektoril veel hästi, teenindus aga vireleb. Toidu ja toitlustuse käibemaksu alandamist toetab Lepvalts: see elavdaks sektorit ning riik ei peaks „oma kamaluga nagu vanasti feodaal ära võtma seda viimast“. Pipedrive’i koondamiste taustal arutati, kas ettevõtted hakkavad AI abil ise endale tarkvara looma. Lepvalts peab seda tervitatavaks. Komistuskiviks näeb ta liidestusi pankade ja e-arvete operaatoritega. Turvariski hinnates on tema nõuanne lihtne: kes andmebaasi kaotab, on „rumal, kui varukoopiat ei teinud“. Äriandmete AIsse laadimisel tuleb olla ettevaatlik, eriti eraisikute isikuandmete ja konfidentsiaalsete lepingutingimuste puhul. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts Foto: Andres Laanem
Thu, 12 Nov 2026 - 44min - 7037 - 11.11.26 Ükssarvikute kasvulava: tehisintellekt aitab idusid, aga äriideid müüma on vaja inimest
Kuigi tehisintellekt teeb asutajatel tarkvaratoodete ehitamise oluliselt lihtsamaks, nõuab eduka äri ülesehitamine endiselt julgust minna kontorist välja ja katsetada toodet reaalsete klientide peal, kinnitasid Tehnopoli kiirendi ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhid saates “Ükssarvikute kasvulava“. Saates selgitati põhjalikult inkubaatorite ja kiirendite rolle ja nende peamisi erinevus. Samuti anti nõu, millises faasis peaks noor ettevõte kummagi poole pöörduma. Veel murtakse saates levinud müüte, justkui peaks tugiorganisatsiooniga liitumiseks olema koheselt ette näidata sajaprotsendiliselt toimiv toode või täielikult komplekteeritud meeskond. “Meie sisenemisbarjäär on madalam – võid tulla ka näiteks lihtsalt ägeda idee ja paari meeskonnaliikmega,“ ütles Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Eve Peeterson. Tehnopoli kiirendi juht Anne-Liisa Elbrechti sõnul ollakse valmis võtma varajases faasis riske, et aidata idufirmadel ehitada valmis esimene töötav prototüüp. Tema kinnitusel muudab tehisintellekt idusektoris paljutki ning suudab anda pädevat nõu ka strateegia osas, kuid see ei asenda päriselus tehtavat kliendiintervjuud ning toote reaalset katsetamist. Lisaks arutleti saates meeskondade komplekteerimise ja laienemise üle, räägiti esimestest sammudest raha kaasamisel ning rõhutati vajadust oma ideid pidevalt ja julgelt testida. Samuti jagati soovitusi uute kontaktide leidmiseks, kui algne meeskond vajab lisajõude. Külalisteks olid Tehnopoli kiirendi juht Anne-Liisa Elbrecht ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Eve Peeterson. Saadet juhtis Tarmo Virki. Saatejuht Tarmo Virki, Tehnopoli kiirendi juht Anne-Liisa Elbrecht ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Eve Peeterson. Foto: Andres Laanem
Wed, 11 Nov 2026 - 47min - 7036 - 11.11.26 Finantsuudised fookuses. PwC tehingunõustaja: iga teine põhjalikku kontrolli jõudnud ettevõttetehing võib pooleli jääda
Ostja ja müüja on põhimõttelistes tingimustes kokku leppinud, kuid tehing ei pruugi ikkagi teoks saada. PwC Eesti tehingunõustamise osakonna juhi Raul Ruubeli sõnul jõuab lõpuni vaid ligikaudu pool sellesse etappi jõudnud tehingutest. Ostjad on varasemast kannatlikumad, nende läbirääkimispositsioon tugevam ning vajadus riske kontrollida suurem. Äripäeva raadio saates „Finantsuudised fookuses“ rääkis Ruubel, kuidas tehinguturg erineb 2021. ja 2022. aasta aktiivsest perioodist. Kui toona konkureeris ühe ettevõtte ostu nimel mitu huvilist, siis nüüd peetakse läbirääkimisi sageli vaid ühe ostjaga. See annab ostjale võimaluse otsustamist edasi lükata. Üle poole tehinguprotsessidest kestab külaliste sõnul kauem kui kuus kuud. Tehinguid võivad takistada ka erinevad hinnaootused. Ruubeli sõnul lähtuvad mõned omanikud endiselt varasemate aastate kõrgetest väärtuskordajatest, arvestamata muutunud kapitalihinna ja investorite riskitunnetusega. Ettevõtte väärtuse määrab kokkuvõttes selle võime teenida tulevikus vaba raha. Ka näiliselt väike lepingutingimus võib müüja jaoks tehingu väärtust märkimisväärselt vähendada. PwC Eesti maksuosakonna juht ja vandeadvokaat Verner Silm tõi esile ostueelsetes maksukontrollides levinud probleemid. Eesti ettevõtete puhul puudutavad need eeskätt OÜtamist, töösuhteid ja erisoodustusi, piiriüleste ettevõtete puhul ka siirdehindu ja käibemaksu. Avastatud maksuriskid ei tähenda siiski tingimata tehingu nurjumist: lahenduseks võivad olla ostuhinna korrigeerimine, riskide jagamine või maksukindlustus. Saates arutati ka Leedu aktiivsemat tehinguturgu, Eesti tugevust kapitali kaasamisel, strateegiliste investorite huvi ning tehnoloogia ja oskusteabe ostmist. PwC advokaadibüroo juht ja vandeadvokaat Taavi Kõiv selgitas, kuidas võivad tehingu kulgu mõjutada lepingutingimused ja konkurentsiameti koondumiskontroll. Samuti räägiti ettevõtte müügiks valmistumisest: millal luua valdusühing, kas müüa osalus või äritegevus ning kuidas korraldada müügiprotsess nii, et üks ostja ei saaks tingimusi lõputult dikteerida. Külaliste sõnul algab edukas tehing ettevalmistusest ammu enne ostja leidmist. Saates olid külas PwC Eesti tehingunõustamise osakonna juht Raul Ruubel, PwC advokaadibüroo juht ja vandeadvokaat Taavi Kõiv ning PwC Eesti maksuosakonna juht ja vandeadvokaat Verner Silm. Saadet juhtis Paavo Siimann. Pildil vasakult: Raul Ruubel, Paavo Siimann, Verner Silm ja Taavi Kõiv. Foto: Andres Laanem
Wed, 11 Nov 2026 - 46min - 7035 - 04.11.26 Energiatund. Elektrilevi valmistub kriisiks
Elektrilevi võrku ei ole Eestis seni rünnatud, aga kuna mujal Euroopas on sarnaseid sabotaaže korraldatud, valmistub Elektrilevi võrgu töökindluse kaitsmiseks ka meil. Kriisikindlust parandatakse mobiilsete elektrijaamade ostude, vajalike varude hankimise ja võrgu saarestusvõimekuse arendamise kaudu, selgitas Äripäeva raadio saates “Energiatund” Elektrilevi juht Mihkel Härm. Kriisikindluse parandamiseks näeb ettevõtte kümne aasta plaan ette 350 miljoni euro investeerimist, mis lisanduks võrgu hoolduseks ja ehituseks mõeldud 1,9 miljardile. Samas saavad nii mõnedki kriisikindluse investeeringud Härmi sõnul tehtud juba lähima aasta jooksul. Mihkel Härmi sõnul on kõige tõenäolisem suurte katkestuste põhjus siiski torm, kuid ettevõtte arengukavas on arvestatud ka geopoliitiliste ohtudega. “Räägime sabotažiaktidest, räägime sellest, et kuhugi võib mõni droon ära eksida,” märkis Härm. “Koostööd me teeme, aga mitte konkreetsete juhtumite puhul,” ütles Härm Eesti julgeolekuasutustega suhtlemise kohta. “Esimese sammuna kavatseb ettevõte hankida mobiilseid generaatoreid või isegi elektrijaamu, mida saaks viia katkestuse piirkonda või suuremate alajaamade juurde. Nii on võimalik taastada elekter korraga tuhandetele klientidele,” selgitas Härm ja nimetas ühe ohuna Saaremaa ja Hiiumaa merekaablite kahjustamist. Teiseks soovib Elektrilevi suurendada oluliste seadmete varu, et vältida nende pikkadest tarneaegadest tingitud võrgukatkestusi. Härm tõi näiteks, et suure trafo tellimine võib võtta aastaid. Kolmanda ja kõige kallima tegevusena plaanib ettevõte ehitada välja saarestusvõimekuse, et elektrivõrgu teatud osad saaksid Eleringi põhivõrgu pinge kadumisel töötada kohalike elektrijaamade, akude, päikeseparkide või koostootmisjaamade toel. Härmi sõnul on säärase tegevuse esialgne maksumus üle 200 miljoni euro. Intervjuus rääkis Härm Elektrilevi koguinvesteeringutest, mille vajadus ulatub ettevõtte hinnangul kümne aasta jooksul üle 2 miljardi euro, võrgutasude võimalikust arengust ja tõusudest, vanade linnakaablite väljavahetamisest ning paindlike liitumiste katsetamisest. Kui ettevõttel oleks kümne aastaga kasutada vajadusest vaid pool, jääks tema sõnul suuresti ära võrgu laiendamine. Esikohale jääksid siis vananevate kaablite väljavahetamine, küberturvalisus ja kriisivalmidus. Saadet juhtis Lauri Leet. Foto autor: Liis Treimann.
Wed, 11 Nov 2026 - 47min - 7034 - 11.11.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Siseraadio aitab müüa seda, mida klient ostma ei tulnud
Kas siseraadio on lihtsalt taustamuusika või võib sellest saada kaupmehe tõhus müügitööriist? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägivad Digipostri tegevjuht Priit Pedanik ja Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, kuidas jõuda reklaamisõnumiga kliendini just sel hetkel, kui ta on poes ja valmis ostuotsust tegema. Juttu tuleb sellest, milline sisu kaupluses töötab, kuidas vältida reklaami muutumist tüütuks ning kui palju võib siseraadio kasvatada impulssoste ja müüki. Pedaniku sõnul võib hästi üles ehitatud kampaania anda isegi mitmekümneprotsendilise müügikasvu, Bauhof on aga näinud konkreetsete sooduspakkumiste mõju otse ostukorvis. Lisaks arutatakse, kuidas mõõta siseraadioreklaami tulemuslikkust, millist rolli mängivad muusika ja autoriõigused ning kuidas võivad tehisaru, ilm ja muud reaalajas sündmused tulevikus poesisu automaatselt muuta. Saatejuht on Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, saatejuht ning Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil, Digipostri tegevjuht Priit Pedanik. Foto: Äripäev
Wed, 11 Nov 2026 - 40min - 7033 - 07.10.26 Energiatund. Naftanohikud globaalsel kohtumisel: sellist kriisi pole nähtud üheksakümnendate algusest
Mõned nädalad tagasi toimunud maailma varuagentuuride korralisel kohtumisel räägiti tavapäraste tehniliste küsimuste asemel kolm päeva ainult kriisist. Kohtumisel tõdeti ühiselt, et saabunud on aastakümnete suurim kriis vedelkütuse turul, tõdeb Varude Keskuse juht Ando Leppiman saates “Energiatund”. “Üldine tunnetus oli, et midagi ilusamaks lähiajal ei lähe,” märgib Leppiman. Rahvusvahelise energiaagentuuri energiajulgeoleku komitee esimees Priit Enok toob saate teises osas välja, et praegu on vedelkütusevarud Euroopas viie aasta keskmisest alumisest piirist veel 10% allpool ja see ei ole hea märk. “Reservid just diislikütuse toodete poole peal on selgelt alla tavapärast,” tõdeb Enok ja rõhutab, et kui säärane olukord jätkub, siis üks ennustus ütleb, et kusagil järgmise aasta kevadesse võiks see transformeeruda selliseks füüsiliseks puudujäägiks. “Mis iseenesest ütleb, et toodet kui sellist peaks turg ikka kätte saama, aga keegi ei ütle missuguse hinnaga. Toornaftat on, aga lõpptooted on need, mille üle käib kõva konkurents.” Mis tähendab, et kevadeks võib diislikütuse füüsiline puudujääk olla Euroopas ikkagi nii terav, et hinda ei suuda enam keegi kontrollida, tõdeb Enok. Saates selgitatakse, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsused püüavad varude vabastamisega turuhinda siiski stabiliseerida, kuid miks vaatamata sellele jäävad tuleviku hinnaprognoosid ebakindlaks, aga ka seda, ent kuidas otsesed kütuse hinnakontrolli mehhanismid riikides on riskantsed, kuna võivad süvendada kohalikku defitsiiti. Lisaks räägitakse lahti Eesti riiklike kütusevarude kasutamise põhimõtted ja selgitatakse, millistel tingimustel varusid turule müüakse. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Priit Enok 2020. aasta konverentsil esinemas. Foto autor: Raul Mee.
Wed, 11 Nov 2026 - 42min - 7032 - 17.09.26 Energiatund. Heiti Hääl meelitab Eestisse tehnoloogiahiide
Google'i otsus investeerida andmekeskuste rajamiseks Soome 13 miljardit dollarit omab Soome energeetikale ja majandusele oluliselt suuremat mõju, kui seda on Eestis arvatud, on suurettevõtja Heiti Hääl kindel. Hääle sõnul oleks vaja leida ka sarnane investor Eesti jaoks, et teha sellest meie majanduse uus edulugu. “Olen isegi vestelnud rohkem kui ühega neljast suurest andmekäitlejast,” räägib Hääl saates “Energiatund”, nimetades Google’i kõrval ka Amazoni, Metat ja Microsofti. Tema sõnul on takistuseks saanud seni meie planeerimismenetluse probleemid, piisava tugevuseta elektri põhivõrk ja nõrk poliitiline tahe. “Need peaksid olema komplektis, et positiivne otsus tuleks. Ka piir Venemaaga pole kahjuks selle otsuse kiirendiks,” kirjeldab Hääl seniste kohtumiste tulemusi. “Öeldakse viisakalt, et vaatame, mis saab, praegu ei kiirusta.” Samas võiks Eesti ettevõtjasõbraliku keskkonna, maksupoliitika ja piisava jahutusvee olemasolu tõttu olla andmekeskuste rajamiseks väga sobilik paik. Säärasel investeeringul oleks Hääle sõnul hoomamatu mõju Eesti majandusele ning kolme kuni viie aasta perspektiivis tooks see elektrihinna alla ka tarbijale, sest annaks elektritootjatele kindluse investeeringuteks. Hääl räägib näiteks tuuleparkide arendajatest, kelle jaoks võiks riikliku hinnapõranda asemel olla oluliselt väärtuslikum hoopis see, kui tootja suudaks 15–20 aastat ette püsilepingutega oma energiatoodangu maha müüa. Hääle sõnul on sääraste hiiglaste jaoks tuumaenergia kõrval strateegiliselt sobilik energiaressurss ka tuuleparkide oma, ent nad ei soovi teha lepinguid olemasolevate parkidega, vaid otsitakse uute parkide arendajaid, et võidelda avaliku arvamuse vastu, nagu võtaksid keskused inimeste eest odava elektri ära. Kolmandaks sobib neile ka hüdrosalvesti. “Ühe sarnase andmekeskuse tekkimine Eestis oleks tegelikult ka Paldiski Energiasalve rajamiseks piisav, et tagada selle kogufinantseering nii, et Eesti riigilt poleks vaja midagi,” selgitab Hääl tervikuna miljard eurot nõudva investeeringu Energiasalve pump-hüdrojaama rajamise plaane. Saates põhjendab Heiti Hääl pikemalt, millises mahus investeeringuid ja tõuget majandusele andmekeskuse rajamine toob. Lisaks märgib Hääl, et Eesti elektritootmine on viimase kümnekonna aasta jooksul seisnud paigal ning millist häda on toonud see, et oleme olnud liialt kaablusku. Lisaks kommenteerib Hääl ka eelmise nädala kohtuotsust, mis puudutab Paldiski haalamiskai kohtuvaidlust, ning ka mootorikütuste hinda ja vedelgaasi. Küsis Lauri Leet. Fotol Heiti Hääl, foto autor Raul Mee.
Wed, 11 Nov 2026 - 39min - 7031 - 10.11.26 Eetris on ehitusuudised: loodusmaja taru oppetund: silmapaistev ehitis sunnib siis kui osapooled ei sodi omavahel
Pikk ehitusprojekt võib üle elada mitu juhti, ministrit ja meeskonda, kuid projekt võib sellegipoolest täielikult õnnestuda, rääkisid kliimaministeeriumi Taru loodusmaja kogemuse põhjal osapooled saates “Eetris on ehitusuudised”. “Edu võti oli selgetes mängureeglites, arhitekti lõpuni kaasamises ning tellija ja ehitaja koostöös,” rääkisid arhitekt Veronika Valk-Siska ja Kliimaministeeriumi Taru tellijapoolne esindaja Jüri Rass Äripäevas. Ehitusekspert Jüri Rassi sõnul ei kulunud Taru ehituskoosolekud tavapärasele vastutuse veeretamisele. „Minu praktikas ei olegi olnud nii rahulikke ehitusnõupidamisi,“ ütles ta. Lisatööde, hinna ja vastutuse põhimõtted olid lepingus ette kokku lepitud ja kokkulepped toimisid, mis võimaldas lihtsamat tuua sisse ka märkimisväärseid innovaatilisi lahendusi. Arhitekt Veronika Valk-Siska sõnul on pikkade avalike projektide keskne küsimus, kuidas hoida läbi inimeste ja meeskondade vahetumise alles projekti algne mõte. „Siis ei lähe kaotsi mitte ainult aeg, aga ka just mälu ja järjepidevus ja mis saab kannatada, on usaldus,“ sõnastas ta ühe pika projekti põhiküsimuse. Taru õppetund on lihtne: hea ehitus ei sünni ühe tugeva juhi najal, vaid siis, kui tellija, arhitekt ja ehitaja töötavad sama eesmärgi nimel. Saates selgitamegi ja toome eeskujuks, kuidas pea 10 aastat ideest valmimisest kestnud Taru loodusmaja ehitus päädis silmapaistva hoone valmimisega, mis näitab, et kõik on võimalik, kui kõik osapooled seda tahavad ja üksteist kuulavad ning arvestavad. FotoL Veronika Valk ja Jüri Rass. Saadet juhib Teeli Remmelg.
Wed, 11 Nov 2026 - 43min - 7030 - 10.11.26 Sisuturundussaade. Pärast valimisi tulevad uued maksumuudatused
Arvata, et pärast järgmisi riigikogu valimisi maksumuudatusi ei tule, on erakordselt naiivne, rääkis Äripäeva sisuturundussaates KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask, kes on KPMG-s töötanud alates 2001. aastast. Stuudios oli ka Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt. Viimase mõne aastaga on tõusnud käibemaks, tulumaks ja aktsiisid ning lisandunud automaks. Saates tuleb jutuks, kuidas ettevõtted on sellega toime tulnud ja kust leiab riik puuduoleva raha. „Nad nimetavad seda maksufestivaliks, mina nimetaks seda maksupalaganiks,“ ütleb Hanschmidt. Ettevõtja võtab laenu viieks kuni seitsmeks aastaks, maksud võivad aga muutuda kuue kuuga. Ebaselge seaduse tõttu viis näiteks Infortar oma LNG-punkerdamislaeva Läti lipu alla. Laev töötab nüüd juba viiendat aastat Rotterdamis. Erakonnad peaksid Hanschmidti sõnul enne valimisi selgelt ütlema, kas nad on majanduskasvu poolt ja kuidas nad riigi rahanduse korda teevad. Zernask loodab, et seekord maksuteemat maha ei vaikita nagu eelmisel valimistsüklil. Lubada on lihtne, korraga nii pensionitõusu kui ka õpetajate ja päästjate palka. Hanschmidt seaks riigile sihiks näiteks Luksemburgi taseme ehk 80 miljardi euro suuruse SKP. Kaitsekuludesse läheb miljardeid ja Hanschmidti hinnangul vajab see tugevat tsiviilkontrolli, muidu tuleb pimesi usaldada. Ka tekkepõhisest eelarvest ei saa tema sõnul keegi õieti aru. Zernask lisab, et uudised läbipaistmatusest kaitsevaldkonnas mõjutavad ka inimeste maksutahet. Kõige hullem on Hanschmidti sõnul see, kui noortelt võetakse motivatsioon ettevõtjaks hakata. Prantsusmaal, kus maksud on väga kõrged, noored enam ettevõtjaks hakata ei taha. Astmeline tulumaks demotiveeriks tema hinnangul ka Eesti noori, sest edukus saaks karistuse. Saadet juhib Harry Tuul. Fotol: Vasakult: KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask, saatejuht Harry Tuul, Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt. Foto: Merlin Zuzjonok
Tue, 10 Nov 2026 - 44min - 7029 - 09.11.26 Tööstusuudised eetris. Tööstusjuht: ostujuhtimist ei saa nimetada tugifunktsiooniks
Ostujuhtimine on strateegiline valdkond ja ostujuht kuulub juhtkonda, ütles masinaehitusettevõtte Tech Groupi juht Martin Sutrop. Masinaehitusettevõtte Tech Groupi juht Martin Sutrop rääkis novembri alguses ostujuhtimise aastakonverentsil, et ostujuhtimine on nende ettevõttes ärikriitiline valdkond ning ostumeeskonnal on laiemad volitused ja usaldus. Sutrop arutles teemal, kas ostujuht on raha säästja või äri kasvataja, ja märkis, et Tech Groupis on ostujuhil strateegiline roll. “Meil on ostujuht tugevalt ikkagi juhtkonna liige ja tema näeb ärivajadust laiemalt. Vahepeal öeldi ostujuhtimise kohta tugifunktsioon, aga mulle see pigem ei meeldi, sest see sõltub ärist. Meie ettevõttes on see strateegiline valdkond, mis on oluline edukaks toimimiseks,“ selgitas Sutrop. Tegevjuhi sõnul on oluline, et ostujuht mõistaks laiemat pilti. “See teeb otsustamise lihtsamaks, aga see, millal ja kui palju teha kompromisse, sõltub kliendist, projektist ja potentsiaalist,“ märkis ta. Konverentsil oli juttu ka kõige olulisematest mõõdikutest, mida ettevõtted kasutavad ja mis näitavad ostujuhtimise tegelikku väärtust. Stokkeri tarneahela juht ja juhatuse liige Taivo Karu selgitas operatiivses ostujuhtimises on nende ettevõtte kõige olulisem KPI just saadavus. “Meil on pealaos saadaval 30 000–40 000 toodet, aga eraldi pakume umbes kümme korda rohkem tooteid. See, kui palju pealao sortimentidest on saadaval, on meil number üks mõõdik,“ selgitas Karu. Teine oluline mõõdik on Stokkeri jaoks brutomarginaal, et näha, kui palju marginaali sortimendilt suudetakse teenida. Heidelberg Materials Baltikumi piirkonna ostuosakonna juht Madis Pikat selgitas, et Heidelberg on rahvusvaheline tootmisega tegelev kontsern, mille jaoks on kõige olulisem kriitiliste tarneahelariskide teadvustamine, nende kaardistamine ja nende stsenaariumide läbimängimine. “Ehk küsimus on, kas see on tehtud. Kriitiline ütleb juba ise ära, et kui tarneahelas midagi juhtub, siis tootmine seisab ja see toob kaasa kehva kliendikogemuse,“ tõi ta välja esimese mõõdiku. Pikat selgitas, et oluline on ka tarneahela nõuete kohasuses hindamine. “Me maandame riske tarneahelas, et vältida seda, et kuskilt tuleb välja, et mõne tarnijaga seotud isik on sanktsioneeritud isikute nimekirjas või ta kasutab lapstööjõudu. See on meie jaoks oluline ja teeme seda teadlikult,“ märkis ta. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil Tech Groupi juht Martin Sutrop. Foto: Raul Mee
Mon, 09 Nov 2026 - 48min - 7028 - 06.11.26 Sisuturundussaade. Tallinki toiduäri telgitagused: 21 000 restoranikohta ja sadu tonne toitu aastas
Viie aasta pärast näeb Tallinki laevade buffet’s väiksemaid portsjoneid, rohkem kokkasid leti taga ja vähem raisatud toitu, räägib Äripäeva sisuturundussaates Tallinki toidu ja joogi valdkonna juht Marko Makke, kes alustas karjääri Tallinkis 1996. aastal. Toit on reisijale tähtsuselt teine põhjus laevale tulla ning Tallinki ärile sama oluline kui Tax Free. Saates tuleb jutuks, kuidas toita merel tuhandeid inimesi enam kui viiekümnest rahvusest nii, et igaüks rahule jääks. Tallinki laevastikus on kokku 21 000 istekohta, suurimas buffet-restoranis 500 kohta ja buffet-laual ligi 125 rooga, millest pooled on taimsed. Aastas läheb lauale üle tuhande tonni puu- ja köögivilju, üle 800 tonni liha ja üle 700 tonni kala. Kõige rohkem süüakse punast kala, ligi 180 tonni aastas. Menüü sünnib pika vinnaga. Uus buffet-menüü jõuab laevale aprillis, kuid järgmise kallal hakatakse tööd tegema juba juunis. Maal on konkurent igal tänavanurgal. „Konkurent võib olla ka kiosk, konkurent võib olla ka bensiinijaam, mis pakub täna tõenäoliselt juba rohkem toitu kui kütust,“ muigab Makke. Laeval võistleb Tallink peamiselt iseendaga, sest mõnel laeval on viis à la carte restorani. Töötajaid on laevale lihtsam leida kui maismaarestorani. Kahenädalane töötsükkel toob kokkasid ja teenindajaid Saaremaalt, Otepäält ja isegi Lätist. Hea toidu mõõdupuu on Makkel lihtne. „Kui mul on kõht täis ja ikkagi tekib vesi suhu, siis on kõik väga hästi.“ Jõulud algavad merel juba 11. novembril, sest soomlased käivad pikkujoulul juba novembris. Põhjanaabrid lõpetavad ka varem. Soome–Rootsi liinil vahetub menüü 26. detsembril, eestlased tahaksid verivorsti ja hapukapsast aga vana-aastani. 14. novembril peetakse Kultuurikatlas Maitsev Eesti festivali raames Tallinki aasta koka võistlust, kus võistlevad kuue laeva ja ühe hotelli tiimid. Võitjad sõidavad Lyoni Bocuse d’Ori vaatama ja nende menüü jõuab neljaks kuuks kõigi laevade à la carte restoranidesse. Võistlustele saab igaüks kaasa elada. Saadet juhib Harry Tuul. Fotol: Tallinki toidu ja joogi valdkonna juht Marko Makke Foto: Merlin Zuzjonok
Fri, 06 Nov 2026 - 43min - 7027 - 05.11.26 Digitark äri. Ärinaised AI-agentidest väikeettevõtetes: suurim väärtus tuleb väiksemast kulust ja võidetud ajast
Väikeettevõtja uus reaalsus võib olla olukord, kus öösel vastab keegi klientide kirjadele, hommikuks on tellimused töödeldud ja arved välja saadetud ning omanik joob alles esimest kohvi, leidsid ettevõtjad Äripäeva raadios. Kuigi selline stsenaarium on võimalik, ei juhtu see kindlasti üleöö, arutlesid Äripäeva raadio saates “Digitark äri” ettevõtja ja AI-lahenduste koolitaja Margit Eerma ja ettevõtja Merle Roolaid, kes ehitab oma ärile AI‑agentide meeskonda. Eerma sõnul ei maksa tehisarule omistada maailma tarkust: sealt tuleb välja see, mis läheb sisse. Enne, kui ettevõtja hakkab ehitama AI‑agente, peab tal olema paigas strateegia ja ära kirjeldatud ka äriprotsessid, sest muidu pole teada, mida ta tegelikult automatiseerib. “Segadust saab ka automatiseerida,” hoiatas Eerma. Roolaid nimetab seda etappi suureks ärikoristuseks. Strateegiat luues avastas ta, et ei teadnudki oma ärist nii palju, kui arvas. Roolaiu e‑poes teeb praegu suure osa tööst ära AI‑agentide meeskond. AI‑agentide pealik jagab ülesandeid AI‑agentidele, kes sisestavad tooteid, koostavad logistikaplaane ja vastavad klientidele. Tootesisestajat inimtööjõuna ei ole tal vaja olnud juba üle poole aasta. Samas rõhutasid saatekülalised, et AI‑agentide testimine võtab väga palju aega ja seda põhjendatult. Eerma tõi näite, kuidas AI‑agent saatis koolitusprogrammi osalejatele ühe ja sama koosolekulingi kõigi kohtumiste jaoks. Roolaiu reegel on lihtne: luba AI‑agendile alati üks samm vähem ja jäta kontroll endale. Kas see kõik toob ettevõttesse raha? Ärinaiste kogemus näitab, et esmane suurim võit ei tule käibe hüppelisest kasvust, vaid kulude teadvustamisest ja nende kontrollist ning ajast, mis vabaneb tänu tehisarulahendustele. Eerma klientide seas on ettevõtjaid, kes on paar tuhat eurot kuus maksnud virtuaalassistendi teenuse asendanud tehisintellektiga. Saates saab muu hulgas teada, millised on kolm kriitilist märksõna, millega väikeettevõtja peaks arvestama, kui alustab AI‑teekonda. Saadet juhtis Mare Timian. Pildil: Tehisintellekti kasutamisvõimaluste üle arutlesid Äripäeva raadios ettevõtja Margit Eerma, saatejuht Mare Timian ja ettevõtja Merle Roolaid. Foto: Andres Laanem
Thu, 05 Nov 2026 - 47min - 7026 - 05.11.26 Õppetund. Aasta õppija vahetas koondamise järel 49aastaselt ametit: kartsin, et ei saa hakkama
Kui Pranglile hakati moodustama kiirabibrigaadi, avanes Carmen Otil koondamise järel võimalus võtta tööelus uus suund. Uue ameti omandamise kõrval tuli tal ka uuesti õppima õppida. Äripäeva raadio saates “Õppetund” rääkis 2026. aasta õppija Carmen Ott, kuidas omandas erakorralise meditsiini tehniku kutse ja lõpetas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse bakalaureuseõppe. Ta jagas, kuidas leidis endale sobivad õppimisvõtted ja jätkas pere ja sõprade toetusel ka siis, kui jõudu nappis. Tööandja vaadet õppimisele avas saates 2026. aasta õppijasõbraliku tööandja Elisa Eesti personaliarendusjuht Mari-Liis Esinurm. Juttu tuli sellest, millised on firmas õppimisvõimalused, näiteks sise- ja väliskoolitused, rahvusvahelised arenguprogrammid, e-õpe ja mentorlus. Kaks korda aastas saavad töötajad kandideerida ka õppestipendiumile. Esinurm rääkis ka sellest, kuidas ettevõttes katsetamist julgustatakse ning mida on õppida nii vigadest kui ka õnnestumistest. Aasta õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid tunnustati tänavusel täiskasvanud õppija nädalal juba 29. korda. Saadet juhtis Kristiina Garancis. Pildil: 2026. aasta õppija Carmen Ott, saatejuht Kristiina Garancis ja aasta õppijasõbraliku tööandja Elisa personaliarendusjuht Mari-Liis Esinurm. Foto: Andres Laanem
Thu, 05 Nov 2026 - 42min - 7025 - 29.10.26 Ruutmeetrite taga: varjatud puuduste vaidlustest
Kinnisvara varjatud puuduste üle peetavaid vaidlusi on Pindi Kinnisvara maakleri Üllar Borni hinnangul jäänud vähemaks ning alus sellele pannakse notaris. Kuigi seadus kaitseb ostjat, ei soovita maakler kinnisvara siiski pimesi osta. „Kõhutunde pealt ütleks, et jah,“ vastab Born saates “Ruutmeetrite taga” küsimusele, kas varjatud puuduste vaidlused näitavad kahanemise märke. Tema sõnul on korterite ja majade ostjad-müüjad saanud viimastel aastatel tervikuna teadlikumaks, kuidas hilisemaid vaidlusi ära hoida. Selleks pannakse notaris lepingusse kirja võimalikult palju kinnisvara omadusi ja puudusi, sealhulgas ka selliseid, millega omanik on harjunud ning mida ta ise ei pruugi enam probleemiks pidada. Näiteks võivad ostjat häirida läbi kostev rongivile, suitsetav naaber, kulunud tehnosüsteemid või vihmaga ilmneda võiv leke. „Kommunikatsioon, kokkulepped, kõikidest vigadest rääkimine on mõlemale poolele kasulikud,“ ütleb Born. Samas on selge, et ükskõik kui põhjalik on müügileping või mis seal fikseeritud, ei kaitse see müüjat hilisemate vaidluste eest lõpuni. Saate teine osaline, Tallinna notar Mall Vendel soovitab samuti müüdava maja või korteri kõikide vigade õigeaegset ja ausat avaldamist ostjale. Lisaks rõhutab Vendel, et ostjal ei ole kohustust kinnisvara enne ostu isegi kontrollida, ta võib hiljem kolme aasta jooksul puudusi avastada ja müüja vastu nõudeid esitada. Üllar Born soovitab ostjale siiski vastupidist: küsida, uurida ja vajadusel kasvõi objekti enne ostu mitu korda üle vaadata. “Hilisem kohtuvaidlus ei ole lihtne ega pruugi anda ostja jaoks soovitud tulemust,” rõhutab Born. Saates räägitakse ka sellest, kuidas puudusi lepingus kirjeldada, kuidas üles loetud puudused võivad mõjutada müügihinda, millal võib hinna üle uuesti läbi rääkida ning miks ei tasu uusi probleeme kinnisvara kohta esitada alles notari juures tehingu päeval. Saadet juhib Lauri Leet. Foto autor: Meeli Küttim.
Thu, 05 Nov 2026 - 43min - 7024 - 04.11.26 Sisuturundussaade. Inkassojuht: maksmata arvete tagaajamine ei pea olema ettevõtja töö
Maksmata arvetega tegelemine võib ettevõttelt nõuda märkimisväärselt aega, eriti kui meeldetuletused ja kokkulepped kliendiga tulemust ei anna. Julianus Inkasso Baltikumi ja Poola müügidirektori Mihkel Veskimägi sõnul saavad ettevõtted jätta võlgade sissenõudmise spetsialistide hooleks ka siis, kui tegemist on vaid ühe tasumata arvega. „Võlanõude edukus sõltub ikkagi sellest, kui õigeid krediidiotsuseid on tehtud,“ rõhutab Veskimägi. Tema sõnul aitab ettevõtetel võimalikke kahjusid ennetada klientide ja äripartnerite tausta kontrollimine. Kui arve jääb siiski maksmata, saab ka väiksem ettevõte anda nõude inkassole sissenõudmiseks. Julianus võimaldab selleks kasutada elektroonilist keskkonda ning pakub väiksematele ettevõtetele tulemustasupõhist teenust. Samas ei tähenda maksmata arve alati seda, et klient teadlikult tasumisega viivitab. Veskimäe sõnul on võlgnevuste taga sageli makseraskused, kuid vahel ka lihtsamad eksimused. „Vahest ju võib juhtuda, et see arve ei olegi kohale jõudnud,“ märgib ta. Seetõttu soovitab ta ettevõtetel paika panna kindla meeldetuletamise korra ning määrata, kes ja millal tasumata arvetega tegeleb. Rahvusvaheline tegevus aitab võlgu tagasi saada ka välismaalt Julianus Inkasso tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning menetleb neljal turul ligikaudu 1,5 miljonit aktiivset võlanõuet kogusummas ligi miljard eurot. Aastas lisandub umbes pool miljonit uut nõuet ning 2025. aastal nõudis ettevõte klientidele kuuluvatelt ja kontserni ostetud nõuetelt sisse üle 100 miljoni euro. Veskimägi selgitab, et rahvusvaheline tegevus võimaldab aidata ka ettevõtteid, kellel on jäänud raha saamata välisriigis tegutsevalt kliendilt. Näiteks Poolas asuva võlgniku puhul tegeleb nõudega Julianuse sealne ettevõte, Saksamaal aga kohalik koostööpartner. „Selle menetlusega tegeleb võlgniku asukohariigis asuv inkassoettevõte,“ selgitab Veskimägi. Nii saab võlgnikuga suhelda kohalikus keeles ning kasutada vastava riigi õiguslikke ja kohtumenetluse võimalusi. Suurte nõudemahtude haldamisel on oluline roll andmeanalüüsil ja automatiseerimisel. Julianuses saab tehnoloogia abil korraldada näiteks nõuete vastuvõtmist, andmepäringuid, meeldetuletuste saatmist ja mitmeid teisi menetlustoiminguid. Veskimägi rõhutab siiski, et inkassoäris jääb oluliseks ka vahetu suhtlus. Võlgnikud soovivad sageli oma makseraskusi selgitada ja maksegraafikutes kokku leppida ning ettevõtetest kliendid hindavad võimalust oma inkassopartneriga otse suhelda. Võlgnevuste tekkimist saab tema sõnul vähendada ka põhjalikuma taustakontrolliga. Kui suurematel ettevõtetel on krediidiriskide hindamiseks tavaliselt kindlad protsessid, siis väiksematel firmadel võiks selles vallas olla rohkem teadlikkust. Julianuse emaettevõte Aktiva Finance Group pakub lisaks võlgade sissenõudmisele ka taustakontrolli, krediidiskooringu ja makselahendustega seotud teenuseid. Saates räägib Veskimägi lähemalt, kuidas saavad ettevõtted maksmata arvetega tegeleda, millal kasutada inkassoteenust või kaaluda nõude müümist ning kuidas aitavad tehnoloogia ja rahvusvaheline koostöö võlgasid tagasi saada. Saadet juhib Simo Sepp.
Thu, 05 Nov 2026 - 49min - 7023 - 04.11.26 Elektroonikatööstuse TOP: kasvu veavad kaitsetellimused, pidurdavad tarneahelad ja komponentide defitsiit
Provideu Assembly kasvatas eelmisel aastal oma müügitulu aasta varasemalt 7,9 miljonilt eurolt 11,3 miljoni euroni, kasum tõusis kolm ja pool korda ning suure kasvu tagasi oli kaitsesektorile toodetav hoiatusseade. Valdkonda sisenemine ei olnud sugugi lihtne. Liivi Viin rääkis, et see nõudis tugevat tõestamist: "On vaja palju isiklikke sidemeid ja palju-palju tõendamist, palju veenmist ja see ei ole kerge." Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk tõdes, et aastatepikkused jutud on lõpuks teoks saanud: "Jutud on muutunud reaalseteks tellimusteks ja tehased tõepoolest huugavad". Hoolimata tihedast tööst takistavad tootmise sujuvat kulgu komponentide äärmuslikud tarneajad. Liivi Viin: „See on tavaline, et esmaspäeval ootame reedet ja reedel ootame esmaspäeva. Kui komponendid lõpuks tulevad, siis oleme kogu koosseisuga, kontor kaasa arvatud, tootmises, et teeks need asjad nüüd ruttu valmis ja saaks välja.“ Liivi Viin tunnustab oma tootmisjuhte ja meeskonda: „Me saame hakkama tänu meie tublidele tootmisjuhtidele, kes pidevalt ümber lülituvad. Meie operaatorid ja töötajad ei räägi, et see on minu töö ja see on sinu töö, vaid kõik suudavad ümber lülituda.“ Arno Kolk tõi välja, et klientide tellimuste prognoosid on oluliselt lühemad kui komponentide tarneajad. "Paljude komponentide puhul tuleb 40 nädalat, 50 nädalat ehk aasta tellimus ette ära teha, sest kui sa praegu ei telli, siis aasta pärast pole millestki toota," nentis Kolk. Olukorda pingestab veelgi ülemaailmne tehisintellekti buum ja andmekeskuste rajamine, mis vajab tohutus koguses elektroonikat. "Alguses kadusid mälud, nüüd kaovad sinna trükkplaadid ja muud komponendid," selgitas Kolk. Näiteks Hiina tehaste võimsused on täis ning tööstuselektroonika väiksemaid tellimusi ei soovita enam täita. Tootmismahtude järsul kõikumisel ei toetuta rendi- ega võõrtööjõule, kogemus sellega pole olnud julgustav. Selle asemel rakendatakse vajadusel endisi kogenud töötajaid ja isegi töötajate pereliikmeid. Liivi Viin selgitas: "Selle asemel, et mingit rendifirmat kasutada, me saame palju kiiremini oma pensionile läinud töötajad kohale helistada." Appi võetakse ka töötajate 18-aastasi lapsi. Samal ajal panustatakse noortesse talentidesse. Viin tõi särava näite Tallinna Tööstushariduskeskusest tulnud robootikapraktikandist, kes sai enda kanda tuttuue selektiivjootmismasina juhtimise: „See värbamine oli nagu lotovõit,“ kirjeldas Liivi Viin. Saatejuht oli Sigrid Kõiv.
Wed, 04 Nov 2026 - 39min - 7022 - 04.11.26 Kasvukursil. Tehinguturu uimast tempot hoiavad kaitse- ja toiduainetööstus
Eesti ja Euroopa tehinguturul on tänavu esimesel poolaastal tehingute arv vähenenud. Kolmandalt kvartalilt ootavad analüütikud aga kasvu. Vandeadvokaat Risto Vahimetsa sõnul pole raha Eestist kadunud, kuid turg on ettevaatlik. "Raha on, aga raha üritab valida tehinguteks kvaliteetsemaid sihtmärke. Esimene poolaasta ei olnud kõige ägedam," lausus Vahimets. "Tehingute arvud on olnud üldiselt languses, aga esialgsed vaated näiteks kolmandale kvartalile näitavad kasvu. Muidugi on viimased paar aastat domineerinud kaitsetööstus. Selles valdkonnas ikkagi töö käib," lisas ta. Samuti rääkis Vahimets, et ei mäleta, millal viimati toiduainetööstus sedavõrd aktiivne oli. Redgate Capitali partner Aare Tammemäe näeb aga olukorras mõningaid ebakõlasid. "Toidujulgeolek on osa üldisest julgeolekust ja meie regioonis on mõlemad E-Piima tehased läinud Araabia Ühendemiraatidest pärit investoritele. See on nüüd iseasi küsimus, kelle julgeolekut see kasvatab," märkis Tammemäe. Veel tuli saates juttu seksikatest äridest, põlvkonna vahetusest ja pereettevõtlusest. Lisaks Tammemäele ja Vahimetsale jagas omi mõtteid ka Grant Thornton Balticu partner Mart Nõmper. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi.
Wed, 04 Nov 2026 - 43min - 7021 - 03.11.26 Kasvupinnas: Eesti viljasaak sihib rekordit, aga hind võib kukkuda 30 eurot tonnilt
Eesti teraviljasaak võib tänavu kerkida esimest korda üle kahe miljoni tonni, kuid rekordilähedane saak ei tähenda põllumehele automaatselt head aastat. Raadiosaates „Kasvupinnas“ räägivad sektori juhid, miks võivad maailmaturu arengud viljahinda kiiresti kümnete eurode võrra tonnilt liigutada, kuidas on rapsikasvatus saanud uue hoo ning millised riskid põllumeeste kasumlikkust praegu enim mõjutavad. „Kui lepitakse kokku, et teravilja eksporditaristut enam ei puututa ja laevad saavad Mustal merel rahulikult liigelda, võib see viia viljahinna julgelt 30 euro võrra tonnilt alla,“ hoiatab saates Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante. Eesti põllumehed on tänavu koristanud ühe ajaloo suurima viljasaagi. Maante sõnul näitab Statistikaameti praegune number 1,9 miljonit tonni, kuid kevadel selguv lõplik tulemus võib tema hinnangul esimest korda ületada kahe miljoni tonni piiri. Hea saak ei pruugi aga tähendada head kasumit. Maailmaturul on teraviljahinnad aasta algusega võrreldes tõusnud 20-25 protsenti, kuid samal ajal on kallinenud väetised ja muud sisendid. „See hea hind võib kokkuvõttes osutuda hoopis kahjumlikuks,“ tõdeb Maante. Kui teraviljakasvatajate väljavaated sõltuvad suuresti maailmaturu arengust, siis rapsikasvatajatel on seljataga üle aastate üks edukamaid hooaegu. Rapool Eesti tegevjuhi Allar Kade sõnul on head saagid ja kokkuostuhinnad toonud rapsikasvatuse juurde tagasi ka põllumehi, kes olid sellest vahepeal loobunud. Järgmiseks hooajaks on talirapsi kasvupind tema hinnangul suurenenud vähemalt 15 protsenti. Riskid pole aga kuhugi kadunud - kas tuleks saak kindlustada. „Eestis on see kindlustuse osa kuskil kolme protsendi juures,“ märgib Kade. Tema sõnul kasutavad Läti ja Leedu põllumehed saagikindlustust märksa aktiivsemalt. Samal ajal sunnivad liigvesi, taimehaigused ja järjest kitsam külviaeg otsima uusi lahendusi sordiaretusest. Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari toob esile, et tänavune rapsisaak paistab silma erakordselt hea õlisisaldusega. „Nii mõnigi mees sai oma toodud rapsi tonni eest 600 eurot kätte,“ ütleb Süvari. Eesti rapsitööstuse edasine kasv sõltub tema sõnul eelkõige saagikuse suurendamisest, sest põllumaad juurde ei teki. Kas Eesti teraviljasaak ületab lõpuks kahe miljoni tonni piiri, mis võib viljahinnad taas langusesse pöörata ning kas rapsist on kujunemas põllumehele teraviljast tulusam kultuur? Raadiosaates „Kasvupinnas“ arutlevad Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante, Rapool Eesti tegevjuht Allar Kade ja Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari. Tartu EPA messil salvestatud saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Alo Süvari ja Allar Kade. Autor: Juuli Nemvalts
Tue, 03 Nov 2026 - 44min - 7020 - 03.11.26 Eetris on turundusuudised. Uued roheväidete reeglid sunnivad ettevõtteid pakendeid ja reklaame üle vaatama
Euroopa Liidu uued roheväidete reeglid sunnivad ettevõtteid loobuma üldsõnalisest keskkonnasõbralikkuse lubamisest. Väiteid nagu „roheline“ ja „keskkonnasõbralik“ ei tohi enam kasutada ilma nõuetekohase põhjenduseta. Samas võib rangem regulatsioon tuua kaasa ootamatu tagajärje: ettevõtted loobuvad oma keskkonnaalastest edusammudest rääkimisest. Saates „Eetris on turundusuudised“ selgitab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Merike Koppel, milliseid keskkonnaväiteid enam kasutada ei tohi ning kuidas sõnastada reklaamsõnumeid nii, et need oleksid tõendatavad ja seadusega kooskõlas. Juttu tuleb ka omaloodud ökomärgistest, mõjuisikute kasutamisest ja ettevõtete süsinikuneutraalsuse lubadustest. Koppel selgitab, miks peab keskkonnaväide olema arusaadav ka lisainfot otsimata ning kuidas suhtub TTJA juba trükitud pakenditesse. MediaBrokeri äriarenduse ja innovatsiooni juht Britta Gassmann tõstatab küsimuse, kas keeruline tõendamiskohustus võib panna just väiksemad ettevõtted oma keskkonnaalastest saavutustest vaikima. Saadet juhib Keit Alev. Pildil: TTJA peadirektori asetäitja Merike Koppel, saatejuht Keit Alev ja MediaBrokeri äriarenduse- ja innovatsioonijuht Britta Gassmann. Foto allikas: Äripäev
Tue, 03 Nov 2026 - 45min - 7019 - 29.10.26 Müüt või tõde? “Halvemat asja olla ei saa.” Miks küll politiseeriti kiiruskaamerad!
Eesti liiklus on aastakümnetega muutunud turvalisemaks, kuid Skandinaavia tasemeni jõudmiseks tuleb vaadata kaugemale kiiruse mõõtmisest, rääkisid vandeadvokaat Indrek Sirk ja ajakirjanik Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?” Kuigi avalikus ruumis jääb sageli kõlama vastupidine mulje, näitavad liiklussurmade suhtarvud pikaajalist paranemist. See ei tähenda, et oleks põhjust rahuloluks: kui Eesti tahab liikluskultuuri viia Põhjamaade tasemele, tuleb tegeleda liiklusohutusega terviklikult, mitte keskenduda üksnes kiiruseületajate karistamisele. “Kui võtame selle postulaadi või väite, et meil lähevad liikluses asjad järjest halvemaks, siis kasutame liiklusolukorra parandamiseks teatud meetodeid. Kui me nendime aga, et oleme jõudnud Euroopa keskmisele tasemele, aga tahame saada Skandinaavia tasemele, siis viisid, võtted ja lahendusteed võiksid olla üksjagu teistsugused,“ ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht ja autoajakirjanik Karl-Eduard Salumäe. Mullu oli Eestis 31 liiklussurma miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidu keskmine oli 43. Soomes oli vastav näitaja 33, Rootsis ja Norras aga 20. Paarkümmend aastat tagasi ulatus Eesti näitaja 150–200 hukkununi aastas. Vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas, et inimeste hinnangut liikluse olukorrale kujundavad sageli üksikud vahetud kogemused ja pidev õnnetusuudiste voog, mida tingivad nii Eesti väiksus kui meedia tavad. “Tavainimene vaatab seda, mida ta näeb läbi tuuleklaasi. Ja läbi tuuleklaasi piisab tal ainult sellest, et ta näeb ühte ogarat möödasõitjat ja ta kuuleb raadiouudist, et liikluses hukkus üks inimene, ja ta paneb need kaks asja kokku ja ütleb, et olukord on käest ära,“ rääkis Sirk. Kas kiirus on Eesti liiklusohutuse suurim probleem? Salumäe vastus on lühidalt “jah”: kiirus on üks peamisi ohutust mõjutavaid tegureid ning võib otsustada nii õnnetuse toimumise kui ka selle tagajärgede raskuse. Kuid probleem ei piirdu kihutajatega. Eesti teedel liiguvad kõrvuti juhid, kes sõidavad lubatud 90 km/h alas 70ga, need, kes järgivad piirkiirust, ning need, kes ületavad seda teadlikult. Erinevused tekitavad möödasõite, närvilisust ja toovad kaasa ohtlikke olukordi. Salumäe hinnangul aitavad probleemi süvendada ka autojuhid, kes võtavad kiiruskaamerate ees põhjendamatult hoo maha. Sellele järgnevad kiiruse kõikumised ja möödasõidud, mida ühtlasema liiklusvoo korral võiks vältida. Sirk tõi esile ka Eesti liikluskorralduse vastuolu: suvel hea ilmaga ja talvel lumelobjakaga võib kehtida sama piirkiirus, kuigi tegelik ohutusolukord on täiesti erinev. “Meil ei olegi võimalik leida seda pidevat tasakaalupunkti,“ ütles ta, viidates vajadusele sobitada liikluse sujuvus ohutusega. Sirk suhtub kriitiliselt kiiruskaamerate kasutamisel tehtud muudatustesse, mis kohustasid ühtaegu mobiilseid kaameraid tähistama ja tõstsid sekkumiskünnist. Tema hinnangul on probleem selles, et sekkumiskünnise tõstmine võib anda autojuhtidele signaali, nagu oleks teatud ulatuses kiiruse ületamine aktsepteeritav. “Minu arust enam halvemat asja ei saa olla, et me anname kogu ühiskonnale sõnumi, et nüüd teatud ulatuses kiiruse ületamine on täiesti aktsepteeritav,“ ütles Sirk. Saadet “Müüt või tõde?” juhtis Neeme Korv. Foto: Andres Haabu
Tue, 03 Nov 2026 - 49min - 7018 - 03.11.26 ST | Energiakool. TalTechi tudengid võtsid sihiks vesinikpaadiga maailma tippu jõuda
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates. Esimese sammuna ehitatakse elektriajamiga paat, millele soovitakse hiljem lisada vesiniku kütuseelement. Vesinikust toodetakse paadi pardal elektrit, mis paneb tööle elektrimootori. Vesinikutehnoloogiat ei võeta kohe kasutusele, sest see nõuab põhjalikku ohutustööd ja suuremat eelarvet. „Vesinikust teeme parda peal elektri läbi kütuseelemendi – selles mõttes sõidame ikkagi elektriajamil,“ selgitas Pihlak. HydroRaceri üks erilisemaid tehnoloogilisi lahendusi on hüdrofoilid ehk paadi põhja alla paigaldatavad tiivad, mis tõstavad sõidu ajal paadikere veest välja. Nii väheneb veetakistus ja paat vajab liikumiseks vähem energiat. „Tõstame terve paadikere umbes neljakümne sentimeetri kõrgusele veest välja ja vette jäävadki ainult T-kujulised tiivakesed,“ kirjeldas Pihlak. Tema sõnul võiks selline tehnoloogia teoreetiliselt võimaldada sama energiakogusega läbida kuni viis korda pikema vahemaa. Samas on aktiivsete hüdrofoilide arendamine keeruline, sest tiibade asendit tuleb sõidu ajal pidevalt juhtida. Selleks peavad täpselt koos töötama nii mehaanika, elektroonika kui ka juhtimistarkvara. Vesiniku salvestamiseks soovivad tudengid tulevikus katsetada TalTechis arendatavat metallhüdriididel põhinevat lahendust. Pihlak võrdleb seda metallkäsnaga, mis seob vesiniku endasse ja vabastab selle soojendamisel. Selline tehnoloogia võimaldab vesinikku salvestada ilma tavapärase väga kõrge rõhu või äärmiselt madala temperatuurita, kuid selle puuduseks on salvestusmaterjali suur kaal. Pihlaku sõnul tuleb erinevate kütuste võrdlemisel arvestada kogu energiasüsteemi kasuteguriga. Vesiniku kütuseelemendi kasutegur võib ulatuda ligikaudu 60 protsendini, samal ajal kui diiselmootoril jääb see tema sõnul 30–40 protsendi juurde. Vesinikutehnoloogia on aga praegu keerukam ja kallim, mistõttu soovivad tudengid selle kasutusele võtta järk-järgult. HydroRaceri meeskonda kuulub 46 tudengit nii inseneri- kui ka majandusvaldkonnast. Ühed tegelevad paadi konstruktsiooni, elektroonika ja juhtimissüsteemidega, teised rahastuse leidmise, ettevõtetega suhtlemise ning projekti korraldamisega. Kõik see toimub suuresti vabatahtliku tööna. Pihlaku sõnul on projekti suurim väärtus võimalus omandada praktilisi oskusi ja võtta vastutus keeruliste ülesannete lahendamise eest juba õpingute ajal. „Meil võib neid insenere olla sadu, aga kui kaks neist oskavad päriselt võtta probleemi ja selle lõpuni ära lahendada, siis mul on tegelikult kaks inseneri,“ ütles Pihlak. Noori toetavad oma teadmistega ka mentorid ja Eesti ettevõtted. Näiteks on meeskond saanud paadiehitusalast nõu Saaremaalt, kus on olemas pikaajaline kogemus veesõidukite valmistamisel. Pihlaku hinnangul annab selline koostöö tudengitele võimaluse teha juba õpingute ajal tööd, milleni tavapärasel karjääriteel jõudmine võib võtta aastaid. Pikemas plaanis soovib HydroRacer kujuneda järjepidevaks tudengiprojektiks, nagu seda on Formula Student ja Solaride. Pihlaku sõnul võiks järgmise viie aasta jooksul valmida vähemalt neli vesinikpaati. „Igasuguseid pilte võiks meil olla, meil võiks kõik asjad olla juba vesiniku, elektri ja biometaani peal. Aga peab olema inimesi, kes need ellu lõpuks viivad,“ võttis Pihlak tulevikutehnoloogiate arendamise kokku. Saatejuht on Brent Pere.
Tue, 03 Nov 2026 - 37min - 7017 - 02.11.26 Lihtsalt alusta. Koondamishirm tõukas tudengi survepesuäri looma. “Insenerikraadid olid plaan B”
Johan Felix Blumfeldt lõi 21aastasena Mopimehe brändi, sest kartis õpingute ajal jääda tööst ilma. Töö jäi alles, kuid mitte kauaks – ettevõtlus osutus nii ahvatlevaks, et aasta hiljem esitas ta ise lahkumisavalduse. Johan Felix Blumfeldt lõi endale noore inseneritudengina suveks ajutise töö. Ta rentis survepesuri ja hakkas puhastama tuttavate tänavakive. “Mõtlesin, et teen seda siin ühe suve. Okei, teine suvi. No okei, teen ülikooli lõpuni ja siis hakkan karjääri tegema,” kirjeldas Blumfeldt oma mõttekäiku Äripäeva raadio saates “Lihtsalt alusta”. Mopimehe brändi on ta vedanud üle kuue aasta. Selle kõrval toimetab ta veel kahe brändiga. Põhirõhk läheb tal nüüd aga TalTechi doktorantuurile, kus ta arendab energiaturu prognoosimudelit. Noortel soovitab Blumfeldt ettevõtluse kõrval kindlasti ka ülikooliharidusele panustada. Noor ettevõtja avas saates, milliseid ämbreid on tal tulnud kolistada. Näiteks on ta enda sõnul usaldanud oma töötajaid liiga palju. “Laste kasvatamisega ei ole mõtet ettevõtluses tegeleda,” võttis ta lühidalt oma õppetunni kokku. Saates jagas Blumfeldt, kuidas ettevõtluseni jõudis, milline nägi tema jaoks välja esimene aasta ja põhjendas, miks võiksid noored tema hinnangul haarata härjal sarvist võimalikult vara ja ettevõtlusega alustada. Küsis Mai Kroonmäe. Fotol Johan Felix Blumfeldt. Foto: Martin Pedaja
Tue, 03 Nov 2026 - 50min - 7016 - 02.11.26 Tööandjate tund. Tippjuhid: rahapuudus on tervishoiu parim ravim
Praegune eelarvesurve võib olla just see, mis tervishoiuvaldkonnas vajalikud reformid käima paneb, leidsid tippjuhid saates “Tööandjate tund”. Eesti tervishoiukulud on seitsme aastaga kahekordistunud, kuid tervena elatud aastate arvult oleme Euroopas viimaste seas. Miks raha juurde andmine tulemust ei toonud, arutlesid Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop ja volikogu aseesimees Kai Realo. “Tervishoius on need head aastad, kui raha on väga palju juurde tulnud, pannud efektiivsuse otsimise tahaplaanile. Raskeid muudatusi ei võeta ette siis, kui ajad on mõnusad. Ehk ongi tervisekassa eelarvesurve see väetis, mis meid lõpuks edasi viib,” märkis Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Saates tuli jutuks rahastusmudel, mis premeerib toimingute hulka, mitte ravitulemust. Räägiti ka sellest, miks raviraha peaks liikuma koos patsiendiga sõltumata haigla omandivormist, kuidas kasutada ära töötervishoiu kasutamata potentsiaali ning miks tööandjate maksuvaba tervisekulu piirmäär tuleks kaotada. Saadet juhtis Rivo Sarapik. Foto: Andras Kralla Fotol Marja-Liisa Alop.
Mon, 02 Nov 2026 - 43min - 7015 - 30.10.26 ST | Soraineni sagedus. Teadust tehakse, turg ootab. Miks saab toodeteks vaid kaduvväike osa leiutistest?
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid? „Soraineni sageduse“ saates arutavad nende küsimuste üle biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasutaja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee ning advokaadibüroo Sorainen tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. Nende kogemus näitab, et teadusidee edukaks äriks kasvatamiseks ei piisa heast avastusest: vaja on tõestada turunõudlust, leida toimiv mudel intellektuaalomandi kasutamiseks ning juba varakult vaadata Eestist kaugemale. Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Fotol: (vasakult) advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Helery Maidlas, tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne, vandeadvokaat Mario Sõrm ja biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasutaja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee
Fri, 30 Oct 2026 - 45min - 7014 - 29.10.26 Fookuses: tark tööstus. Tiit Land peab ettevõtjate kriitikat õppekavade kohta õiglaseks
TalTechi rektor Tiit Land möönis Äripäeva raadio saates „Fookuses: tark tööstus“, et ettevõtete kriitika õppekavade vähese ajakohasuse kohta on õigustatud. Kiire tehnoloogiaareng nõuab ülikoolidelt õppe pidevat uuendamist, kuid uue õppekava loomine on aeganõudev: kui sellega alustada praegu, jõuaksid esimesed lõpetajad tööturule alles 2031. aastal. Kiiremate lahendustena näeb Land täiendõpet, mikrokraade ja olemasolevate õppekavade ajakohastamist. Land rõhutas, et koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel peab olema tihedam ning vastutus lasub mõlemal poolel. Ettevõtted ja erialaliidud peaksid senisest selgemalt väljendama oma oskuste vajadust, ülikoolid aga aktiivsemalt otsima ettevõtete arendusprobleeme, mille lahendamisse teadlased saaksid panustada. Rakendusuuringute puhul on üks peamisi takistusi jõudmine esmastest katsetustest toimiva prototüübi ja tooteni ehk niinimetatud surmaoru ületamine. Täiendavaid koostöövõimalusi pakub TalTechile 1. jaanuaril 2027 algav liikmesus EuroTechi ülikoolivõrgustikus, kuhu kuuluvad muu hulgas Müncheni, Eindhoveni ja Taani tehnikaülikoolid. Landi sõnul võiks võrgustik aidata Eesti ettevõtetel leida arendusprobleemidele partnereid ka teistest ülikoolidest. Lähiaastatel soovib ta kasvatada ühiste projektide mahtu, eelkõige kaitse- ja julgeolekutehnoloogia, küberkaitse, fotoonika ning robootika valdkonnas. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil TalTechi rektor Tiit Land. Foto: Liis Treimann
Thu, 29 Oct 2026 - 38min - 7013 - 28.10.26 Logistikauudised eetris: Elektritransport tasub end ära, kuid laadimistaristu pead ise välja nuputama
DPD Eesti ja Verston Eesti kogemused näitavad, et elektrikaubikud ja isegi rasketehnika võivad juba praegu olla diislikütusel töötavast tehnikast odavamad kasutada, kuid vajalik laadimistaristu tuleb endal välja nuputada ja selleks raha leida. Riigipoolset tuge ei ole isegi mitte kaugelt paistmas. Saates „Logistikauudised eetris“ rääkisid elektrisõidukite praktilistest kogemustest DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss ja Verston Eesti tehnikavaldkonna juht Kert Kaljurand. DPD-l on tänaseks kasutuses juba 105 elektrikaubikut, Verston aga katsetas tänavu nii täiselektrilist raskeveokit kui ka elektrilist rataslaadurit. Üks huvitavamaid tulemusi tuli Verstoni elektriveoki testist. Ettevõte katsetas Scania R 45 elektriveokit tavapärastes töötingimustes, sõites päevas umbes 500 kilomeetrit. Kaljuranna sõnul suutis masin läbida planeeritud marsruudid nii, et vahelaadimine sobitati juhi kohustusliku 45-minutilise puhkepausiga ja pikem laadimine sai toimuda öösel kui järgmise päeva koorem oli juba peale võetud. Samas tuli testis kiiresti välja ka elektriveokite tänane kitsaskoht. Avalikud laadijad ei ole alati mõeldud selleks, et suur veoauto saaks pikema aja jooksul suuremat kogust energiat vastu võtta. Esines olukordi, kus laadimine katkes umbes tunni järel, kuna laadija kuumenes üle. Osadel puhkudel aitas laadija seadistuste muutmine, kuid kokkuvõttes näitas test seda, et ettevõttel peab elektriveoki kasutamiseks olema oma baaslaadimise võimekus. Verstoni arvutuste järgi võiks elektriveok jõuda tasuvuspunkti umbes 70 000-kilomeetrise aastase läbisõidu juures jõuda ligikaudu seitsme aastaga, kuid oma laadimistaristu rajamine nõuab alguses päris suuri lisainvesteeringuid. DPD kogemus näitab samal ajal, kui kiiresti on elektrikaubikute majanduslik pilt muutunud. Kui ettevõte viis aastat tagasi esimesed elektrikaubikud kasutusele võttis, oli nende kogukulu Remo Kirsi sõnul veel umbes 10–15% diiselkaubikust kõrgem. Ühe elektrikaubiku hind ulatus toona juba ise 70 000–90 000 euroni. Tänaseks on akud muutunud võimsamateks, sõidukid efektiivsemateks ja ka soetusmaksumus langenud. Kirsi hinnangul on praeguste diislikütuse hindade juures elektrikaubiku kogukulu juba diiselkaubikust madalam. Eriti, kui lisada Excelisse ka hoolduskulud. Elektrikaubikutel kuluvad pidurid regeneratiivse pidurdamise tõttu märgatavalt aeglasemalt ning sisepõlemismootoriga võrreldes on oluliselt vähem hooldust vajavaid komponente. Vaid rehvide kulu on mõnevõrra suurem, kui Kirsi hinnangul ei mõjuta see kogu rehkendust kuigivõrd palju. Kõige suurem õppetund on DPD jaoks olnud siiski see, et elektrisõidukite park nõuab enda juurde ka energiataristu rajamist. Ettevõttel on 105 elektrikaubiku jaoks terminalides üle Eesti 103 laadijat. Jüri terminalis viis DPD elektrisüsteemi üle keskpingeühendusele ning investeering ulatus Kirsi sõnul ligikaudu veerand miljoni euroni. See oli siiski odavam lahendus, kui madalpinge puhul ampreid juurde osta. DPD kasutab üle Eesti elektrikaubikute laadimiseks ööpäevas umbes 4,6 megavatt-tundi elektrienergiat, millest märkimisväärne osa kulub Tallinna piirkonnas. Kirsi sõnul oleks ainult avalike kiirlaadijate kasutamisel elektrikaubikute ärimudelit keeruline kasumlikuks muuta. See toobki mõlema ettevõtte kogemustest välja ühise probleemi: sõidukite tehnoloogia on arenenud kiiremini kui seda toetav taristu. Saadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Fotol: Verston Eesti tehnikavaldkonna juht Kert Kaljurand ja DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss. Foto: Tõnu Tramm
Wed, 28 Oct 2026 - 46min - 7012 - 28.10.26 Cleantech: Eesti vesinikuäri otsib püsivaid tarbijaid
Äripäeva raadio saates „Cleantech“ rääkisid PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg ja Alexela jätkusuutlike kütuste arendusprojektide juht Artur Dianov, et vesiniku tulevikku ei tasu otsida üksnes sõiduautodest. Suuremaid võimalusi nähakse kaitsevaldkonnas, varutoites, merenduses ja tööstuses. Peamine takistus pole aga tehnoloogia, vaid piisava ja püsiva tarbimise leidmine. „Kõige raskem selle võrrandi lahendamise juures on leida tarbija, kes on stabiilne, kes tahab seda kasutada,“ ütles Dianov. Kruusenbergi sõnul on PowerUPi vesinikugeneraatorid olnud Ukraina rindel kasutusel üle aasta. Seal aitavad need drooniüksustel laadida akusid ning hoida töös arvuteid ja muud tehnikat. Diiselgeneraatoritega võrreldes on vesinikulahenduste eelis väiksem müra ja soojusjälg. Eestis näeb PowerUP võimalusi ka varjendite ja kortermajade varutoites ning soovib järgmisel aastal pakkuda vastavaid lahendusi Baltikumis ja Põhjamaades. Eestis on vesiniku tootmine ja tankimine juba käima pandud, kuid Kruusenbergi hinnangul ületab tootmisvõimekus praegust tarbimist. Dianovi sõnul võiks suurem turg tekkida tööstuses, kus vesinikku saaks kasutada näiteks rohemetanooli ja e-metaani tootmiseks. Neid kütuseid oleks võimalik rakendada muu hulgas merenduses ja olemasolevas taristus. Suurem tarbimismaht aitaks tema hinnangul ka vesiniku hinda langetada. Näitena tõi ta Hiiumaa ja mandri vahel sõitva praami, mille kütusevajaduse juures võiks jõuda diisliga võrreldava kütusekuluni. Mõlemad ettevõtjad rõhutasid, et vesinik ei pea asendama akusid ega teisi kütuseid, vaid täiendama neid seal, kus see on otstarbekas. Kruusenbergi sõnul on elektrit võimaluse korral kõige mõistlikum kasutada otse, kuid vesinikul on eeliseid olukordades, kus akulahendus ei sobi. Kohaliku vesinikutootmise väärtust näevad ettevõtjad ka energiajulgeolekus ja varustuskindluses. Dianovi hinnangul annavad esimesed projektid Eestile lisaks praktilisi teadmisi ja insenerioskusi, mis aitavad järgmisi lahendusi arendada. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg. Foto: Andres Laanem
Wed, 28 Oct 2026 - 47min - 7011 - 26.10.26 Sisuturundussaade. Kui heas seisus on Eesti, Läti ja Leedu kapitaliturud 2026. aasta lõpus?
Selles podcast’is annavad kaks Baltikumi finantsmaailma mõjukat esindajat piirkonna kapitaliturgude olukorrale otsekohese hinnangu: seis on rahuldav, kuid võiks olla palju parem. Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots toob välja ühe olulise näitaja. Börsil noteeritud aktsiate ja võlakirjade koguväärtus moodustab kolme Balti riigi SKPst vaid 10–12%, samas kui hästi toimiva kapitalituru puhul peetakse soovitavaks ligikaudu 50% taset. Kas piirkond on tõesti neli kuni viis korda maha jäänud? Ots kutsub üles kannatlikkusele. Balti riikides puudus 50 aastat turumajandus ning seda on praktiseeritud alles 35 aastat. Seetõttu on piirkond endiselt järelejõudmise faasis ning 50% on hea pikaajaline siht. Läti Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons näeb põhjust optimismiks. Võlakirjaturg kasvab jõudsalt ning nii investorite kui ka poliitikute finantskirjaoskus paraneb. Kuna Läti riik on paljude ettevõtete suurim aktsionär, leiab Idelsons, et valitsus peaks viima oma suuremad ettevõtted börsile. Kõige ilmsem kandidaat oleks energiaettevõte Latvenergo. Ta rõhutab, et see ei tähenda erastamist. Riik võib jääda enamusaktsionäriks, samal ajal kui ettevõtte juhtimine muutub läbipaistvamaks ja tegevus tõhusamaks. Ots nõustub ning toob näiteks Leedu Ignitise, Tallinna Sadama ja Telia, mis näitavad, et suurem läbipaistvus tasub end ära. Saates räägitakse ka viimaste aastate nõrgematest börsidebüütidest ning sellest, miks need ei anna põhjust paanikaks. Ja veel üks oluline mõte: kolm Balti riiki moodustavad üheskoos kuue miljoni elanikuga turu, mitte 1,3 miljoni elanikuga väikeriigi. Kuula saatest, kuidas külalised soovitavad seda ühist potentsiaali ära kasutada. Saadet juhib Hando Sinisalu. Podcast on inglise keeles. How healthy are the capital markets of Estonia, Latvia and Lithuania at the end of 2026? In this podcast two leading voices of the region's financial world give a candid answer: okay, but it could be much better. Kaarel Ots, CEO of Nasdaq Tallinn Stock Exchange, explains the key number. Listed equity and bonds divided by GDP stand at only 10 to 12 percent across the three countries, while a healthy market is usually considered to be around 50 percent. Is the region really four to five times behind? Ots asks listeners to be patient. The Baltics had no market economy for 50 years and have practised one for only 35, so the region is still playing catch up, and 50 percent is a good North Star. Roberts Idelsons, CEO of Signet Bank in Latvia, sees reasons for optimism. The bond market is booming, financial literacy is growing among investors and politicians alike.Because the state is the largest shareholder in many Latvian companies, Idelsons argues that governments should list their biggest businesses, with Latvenergo as the obvious candidate. This, he stresses, is not privatisation: the state can remain the majority owner while the company becomes better governed and more efficient. Ots agrees and points to Ignitis in Lithuania, Tallinna Sadam and Telia as proof that transparency pays off. The guests also talk about the weaker IPOs of recent years and why they are no reason to panic. The podcast is hosted by Hando Sinisalu. The podcast is in English.
Wed, 28 Oct 2026 - 46min - 7010 - 28.10.26 ST | Eestist ja eurodest. Andmekeskuste buumis on Eestile aken, mis sulgub peagi
Andmekeskuste rajamise buumi ära kasutamine võiks tuua Eestisse sadu miljoneid eurosid välisinvesteeringuid, luua uusi elektritootmisvõimsusi ning sadu töökohti. Selle ära kasutamiseks on meil umbes kolmeaastane aken, mille jooksul on võimalik neid keskuseid siia meelitada, selgitab saates Sunly energia- ja andmekeskuste arendusjuht Kaarel Aus. "Kui me seda akent ei kasuta ja tekib võimalus neid projekte alustada uuesti kas Kesk-Euroopas või Põhja-Euroopas, siis kaob meie praegune eelis ära. Kui me seda võimalust ei kasuta, siis võimegi jääda täiesti perifeeriaks ka andmete mõttes," lisas ta. Lisaks on saates juttu, millised hüved ja mõjud andmekeskuste rajamisega Eesti riigile, elektriturule ja elektritarbijale kaasnevad ning kuidas see parandaks energeetikas kaotatud kümnendi. Kaarel Ausi kõrval räägib saates Energiasalv Pakri tegevjuht Andres Veske. Saatejuht on Rivo Sarapik. Foto: Unsplash
Wed, 28 Oct 2026 - 43min - 7009 - 27.10.26 Töö ja palk. Kas su riskianalüüs peab vastu ka pärast tööõnnetust?
Võib juhtuda, et ettevõttel on riskianalüüs täiesti korrektselt olemas, kuid tegelikku töökeskkonda see siiski ei kirjelda. Kuidas teha analüüsi nii, et see aitaks ka reaalselt riske ennetada, mitte ei täidaks üksnes seadusest tulenevat kohustust? Esmaspäeval jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused. Alla kümne töötajaga ettevõtted ei pea edaspidi oma töökeskkonna riskianalüüsi enam tööinspektsiooni iseteenindusse esitama. Seejuures on oluline vahe: riskianalüüsi tegemise kohustus ei kao – tööandja peab endiselt töökeskkonna ohud välja selgitama, riske hindama ja koostama kirjaliku riskianalüüsi. Saates „Töö ja palk“ arutatakse, kelle jaoks riskianalüüsi tegelikult tehakse. Kuidas kujundada sellest tööriist, mille abil juht näeb, kus ettevõtte suuremad ohud asuvad ja mida tuleks muuta enne, kui midagi juhtub? Vastuseid aitavad leida tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula ja advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Annika Vait. Räägime sellest, mida seadusemuudatus tööandja jaoks tegelikult muudab, millal on mõistlik riskianalüüs ise koostada ja millal kasutada teenusepakkujat ning kui palju jääb vastutusest tööandjale ka siis, kui töö on spetsialistilt sisse ostetud. Juttu tuleb ka sellest, milliseid puudusi riskianalüüsides kõige sagedamini nähakse ja millised riskid kipuvad jääma tähelepanuta või alahinnatuks. Tööinspektsiooni 2025. aasta majutussektori kontroll annab siin üsna kõneka näite: riskianalüüs oli olemas 88 protsendil kontrollitud ettevõtetest, kuid tegelikule töökeskkonnale vastas see vaid 37 protsendil juhtudest. Uurime, kuidas kaasata riskide hindamisse töötajaid, miks ei tohiks piirduda ainult kõige nähtavamate füüsiliste ohtudega ning kuidas hinnata muu hulgas psühhosotsiaalseid ohutegureid, töökoormust ja muutunud töökorraldust. Ja kõige olulisem: mis saab siis, kui riskianalüüs on valmis? Kuidas jõuda riskide loetelust tegevuskavani, otsustada, millega tuleb tegeleda esimesena, määrata vastutajad ja tähtajad ning hoida analüüs sellisena, et see kirjeldaks ettevõtte päris töökeskkonda ka aasta või kahe pärast? Räägime ka sellest, milline tähendus võib puudulikul või tegelikkusele mittevastaval riskianalüüsil olla siis, kui ettevõttes juhtub tööõnnetus või tekib vaidlus töötaja tervisekahjustuse üle. Saadet „Töö ja palk“ juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil: tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Wed, 28 Oct 2026 - 47min - 7008 - 27.10.26 E-kaubanduse areng ja tulevik. Google Shopping toob hinnad tarbijale ette ja sunnib kaupmehi pingutama
Google Shoppingu jõudmine Eestisse annab kohalikele e‑poodidele uue võimaluse oma tooteid nähtavamaks teha, kuid sunnib kaupmehi senisest rohkem mõtlema nii hinnale, brändile kui ka e‑poe tehnilisele kvaliteedile. Saates „E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägib Nobel Digitali partner Anni Kitsing, et Google Shopping võib Eesti kaupmeeste jaoks kujuneda oluliseks reklaamikanaliks, sest otsingutulemuses näeb tarbija kohe toodet, selle pilti ja hinda. Kitsingu sõnul on nende klientide kogemus näidanud, et Google Shoppingu reklaam võib töötada tavalisest tekstireklaamist kaks kuni kolm korda paremini. Samas võib uus lahendus teravdada hinnakonkurentsi. Kui mitu kaupmeest müüvad täpselt sama toodet, muutuvad hinna kõrval määravaks foto, tootekirjeldus, brändi tuntus ja usaldusväärsus. Kitsingu hinnangul ei võida pikemas perspektiivis see kaupmees, kes müüb ainult kõige odavama hinnaga. Jutuks tuleb ka see, kuidas saavad väiksemad Eesti e‑poed konkureerida suurte rahvusvaheliste tegijatega nagu Zalando ja About You. Kitsingu sõnul on kohaliku kaupmehe tugevuseks hea kliendikogemus, lihtne ostuteekond, paindlikud tarne- ja vahetustingimused ning tugev bränd, mida tarbija juba tunneb ja usaldab. Saates selgitatakse, mida peaks e‑pood Google Shoppingu tulekuks juba praegu tegema. Eelkõige tuleb korda saada tootevood, tootenimetused, kirjeldused ja pildid ning panna turundus- ja IT‑tiim omavahel koostööd tegema. Kitsingu sõnul tasub selle tööga tegeleda ka seetõttu, et hästi struktureeritud tooteinfo aitab ettevõttel paremini nähtav olla nii Google'i otsingus kui ka tehisintellektil põhinevates vestlusrobotites. Lisaks räägitakse sellest, kuidas tehisintellekt muudab inimeste ostukäitumist. Üha enam tehakse hinnavõrdlust ja tooteotsinguid vestlusrobotites ning Kitsingu hinnangul võib juba mõne aja pärast suurem muutus tulla hoopis chati-reklaamidest ja tehisintellekti abil tehtavatest ostudest. Saate lõpus annab Kitsing kaupmeestele ka konkreetse soovituse Mustaks Reedeks. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas.
Tue, 27 Oct 2026 - 46min - 7007 - 27.10.26 ST | Lõunapaus. Põlvamaale üheks päevaks sõita oleks lausa raiskamine
Põlvamaal võib ühe päevaga jõuda nii ajaloolisele postiteele, Eesti ühte erilisemasse muuseumisse kui ka auhinnatud kontserdipaika. Ent piirkonna turismiettevõtjate eesmärk on, et külastajad ei piirduks vaid ühe päevaga. „Põlva on saanud põhjendamatult vähe tähelepanu,“ leiab 35. tegutsemisaastat tähistava Pesa Hotelli tegevjuht Lily Lind. Tema sõnul on piirkonna tugevuseks nii loodus, kultuur kui ka võimalus ühendada puhkus kaugtööga. Hotellis on selleks loodud eraldi tööruumid, seminarivõimalused ning lõõgastumiseks minispaa. Oluline osa külastuselamusest on ka hotelli restoranil, mille köök väärtustab head toorainet ja maitseelamusi ning annab külalistele veel ühe põhjuse Põlvasse tagasi tulla. Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge sõnul ei tasu muuseumi seostada üksnes vanade autode ja teede ajalooga. Lisaks interaktiivsetele näitustele ning pereprogrammidele valmistatakse ette ajaloolise Varbuse postijaama uuendamist, mis peaks valmima 2028. aasta kevadeks ja viima külastajad 19. sajandi ajarännakule. Muuseum pakub ka võimalusi seminarideks, ettevõtete sündmusteks ja suurüritusteks. Põlva Kultuurikeskuse direktor ja kunstiline juht Eerika Mark tõdeb, et väikelinnas tuleb publiku leidmiseks teha topelt tööd. Tänavu aasta kontserdipaiga tunnustuse pälvinud kultuurikeskus on suutnud tuua Põlvasse nii rahvusvahelisi esinejaid kui ka suurvorme, mida võimaldab maja erakordne lavatehnika. „Meil on teatrisaalis lisaks orkestriaugule ka pöördlava ja selliseid maju on Eestis ainult kaks,“ toob Mark esile Põlva Kultuurikeskuse erilisuse. See võimaldab tuua lavale ka oopereid, operette, ballette ja muusikale. Saates räägitakse ka Põlva Kultuurikeskuse katusele rajatud Taevapargist, Maanteemuuseumi uutest näitustest ja sündmustest ning sellest, miks tasub Põlvamaa avastamiseks varuda aega ja mitte piirduda vaid kiire läbisõiduga. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Pildil: Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge (vasakul), Pesa Hotelli tegevjuht Lily Lind ja Põlva Kultuurikeskuse direktor Eerika Mark Foto: Merlin Zuzjonok
Tue, 27 Oct 2026 - 44min - 7006 - 26.10.26 Tööstusuudised eetris. Ministeerium Nutri-Score’i märgisest: ei nõustu kriitikaga, et tootjaid pole kaasatud
Regionaal- ja põllumajandusministeerium ei nõustu toidutootjate väitega, et tootjaid ei ole Nutri-Score'i aruteludesse sisuliselt kaasatud. Nutri-Score'i toidumärgise vabatahtliku kasutamise võimalus on andnud hoogu ministeeriumi ja suuremate toidutootjate vahelisele tülile. Kui regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas oktoobri keskel määruse eelnõu, mis annaks Eesti toidutootjatele õiguse kasutada vabatahtlikult Nutri-Score'i märgist, siis 14 suuremat toidutootjat saatsid möödunud nädalal valitsusele pöördumise, kus seisis, et Nutri-Score'iga on edasi liigutud ilma valitsuse mandaadita ja tootjate sisulise kaasamiseta. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste selgitas Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”, et ministeerium on ettevõtteid Nutri-Score’i aruteludesse kaasanud ja selleks on toimunud väga palju koosolekuid. “Eelmisel aastal, kui hakkasime mõtlema, kuidas võiksime selle protsessiga edasi liikuda, pöördusime palju otse ettevõtjate poole. Meil oli paljude erinevate ettevõtjatega üks ühele kohtumisi,” kirjeldas Kallaste kaasamise protsessi. Kohtumisi tehti näiteks Maag Grupiga, Orklaga, Valioga, Leiburiga ja Kadarbikuga, loetles Kallaste. “Samamoodi pöördusime ka erialaliitude poole. Suhtluse ja arvamuse küsimine oli ikkagi päris aktiivne,” märkis ta. “Eelmise aasta sügisel oli ka meie enda ministeeriumide ühishoones avalik seminar, kuhu kutsusime samamoodi kõik osapooled kokku ja tutvustasime plaani, tutvustasime visiooni ja erinevaid märgiseid, nende plusse ja miinuseid. Ja ka seda, miks just Nutri-Score tundub meile mõistlik tee,” lausus Kallaste. Kallaste sõnas, et kriitikaga, nagu poleks tootjaid kaasatud, ei saa nõustuda. “Me oleme siin ikkagi varsti juba peaaegu kaks aastat olnud tihedas suhtluses eri osapooltega ja kõigil on olnud võimalik oma arvamust avaldada,” lisas nõunik. Saates on lisaks juttu Nutri-Score’i märgise alternatiividest ja eesmärgist, aga ka sellest, miks tahetakse kasutusele võtta Nutri-Score, teades, et Euroopa tervikuna pole selle kasuks otsustanud. Saates olid külas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste ning Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Heidi Roos. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil: Hellika Kallaste ja Heidi Roos rääkisid Äripäeva raadios lähemalt, kui palju on suheldud poleemikat tekitanud Nutri-Score’i toidumärgise kasutuselevõtu üle. Foto: Harro Puusild
Mon, 26 Oct 2026 - 47min - 7005 - 26.10.26 ST | Ettevõtlik Tallinn. Edu võib osutuda ettevõtja suurimaks peavaluks. Räägime, mis toimub tagatoas
Edukas ettevõte ei sünni üksnes heast ideest ning kiire kasv ei tähenda alati muretut tulevikku. Äripäeva raadio saates „Ettevõtlik Tallinn“ räägivad oma kogemustest kaks Tallinna ettevõtlusauhindadel tunnustatud ettevõtjat: särava startija tiitliga pärjatud Fumé restorani eestvedaja Martti Siimann ning Tallinna tootja tunnustuse pälvinud tehnoloogiaettevõtte Rantelon esindaja Karl Taklaja. Kui üks tegutseb restoraniäris, kus kulud kasvavad ja konkurents klientide tähelepanu pärast on tihe, siis teine esindab aastakümnete pikkuse ajalooga tootmisettevõtet, mille käive on aastaga kasvanud enam kui kümme korda. Saates uurime, kas Eestis on võimalik restoraniäriga rikkaks saada, milliseid võimalusi pakub kaitsetööstuse kasv ning kuidas tulla toime ootamatute äriliste tagasilöökidega. Samuti räägime sellest, millist hinda tuleb edu eest maksta, miks võib liiga kiire kasv ettevõttele ohtlikuks osutuda ning kuidas teha keerulisi juhtimisotsuseid olukorras, kus ettevõte kasvab kiiremini kui kunagi varem. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Fumé restorani eestvedaja Martti Siimann ja Tallinna tootja tunnustuse pälvinud tehnoloogiaettevõtte Rantelon esindaja Karl Taklaja Foto: Merlin Zuzjonok
Mon, 26 Oct 2026 - 34min - 7004 - 21.10.26 Triniti eetris. Advokaadid annavad ülevaate värskeimatest muudatustest andmekaitses
Nutiprillidega filmitud ja jagatud videote eest vastutab iga tavaline eraisik, kellele laienevad andmekaitse reeglid. Triniti advokaat Maarja Lehemets rääkis saates “Triniti eetris”, et probleeme ei tekita nutiprillide kasutamine pereüritusel või isiklikuks tarbeks, kuid olukord muutub, kui salvestis avaldatakse avalikus sotsiaalmeediakanalis. Eriti suur oht on advokaadi sõnul kohtades, kus inimesed ei pruugi mõista, et neid filmitakse. Triniti advokaadi Maarja Pild-Freibergi sõnul kasutatakse maailmas nutiprille ka ebaeetilistel eesmärkidel. "Lõuna-Koreas on teada juhtumeid, kus tualettruumides filmitud videoid on pornograafilistel veebilehtedel avaldatud," lausus ta. Euroopa Andmekaitsenõukogu juhtis tähelepanu ka nutiprillide tootjate kohustustele. Seadmed võiksid disainilt eristuda tavaprillidest või anda filmimisest märku valguse või heliga. Veel tuli saates juttu sellest, milliseid andmeid tohib tehisaru tööriistadesse sisestada ja mis juhtub, kui töötaja avaldab valeandmeid. Lisaks käsitleti Google’i ja Uberi suuri andmekaitsetrahve ning Euroopa Kohtu lahendite võimalikku mõju Eesti äriregistri avalikele andmetele. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Marc John/IMAGO/Scanpix
Mon, 26 Oct 2026 - 40min - 7003 - 22.10.26 Edukas Eesti 2027-2031: Tippjuht ja investor pakkusid idee, mis teeks Eesti riigivalitsemisest kõigile eeskuju
Töötukassa juhi Gert Tiivase ja investori Joakim Heleniuse hinnangul tuleb Eesti riigivalitsemise tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks kaasata erakapital ning võtta senisest ulatuslikumalt kasutusele tehisarul põhinevad lahendused. Riigi kulud kasvavad majandusest kiiremini ning valitsemiskulude kärpimine aitaks leida kokkuhoidu ka ilma ühiskondlikult oluliste valdkondade, näiteks hariduse ja sotsiaalkaitse arvelt. Tiivase sõnul kulub riigi administratiivsele valitsemisele umbes miljard eurot aastas, millest 10–20% vähendamine annaks 100–200 miljonit eurot kokkuhoidu. Ta tõi näiteks töötukassa, kus digiteenuste ja iseteeninduse arendamine on vähendanud töötajate arvu aastaga umbes 200 võrra ning kontoripindade vähendamine võimaldab majandamiskuludelt säästa 30–40%, sealjuures teenuste kvaliteeti ohverdamata. Helenius rõhutas, et tehisaru ja automatiseerimise ulatuslikumaks rakendamiseks avalikus sektoris tuleb kaasata erakapital, sest riigil ei pruugi suurte IT-investeeringute tegemiseks raha jätkuda. Tema pakutud mudeli järgi investeeriksid eraettevõtted vajalike süsteemide arendamisse ning tooksid kaasa erasektori teadmised ja juhtimiskogemuse. Vastutasuks jagataks pikaajalise lepingu alusel tehisaru ja automatiseerimise abil saavutatud kulusääst riigi ja investori vahel. Tiivas meenutas sarnase koostöö näitena umbes 20 aasta tagust registrisüsteemi loomist, mille arendamisse investeerisid Tallinna börs ja keskdepositoorium. Süsteemi rahastamine tagati pikaajalise lepingu ja ettevõtete makstud teenustasudega, mis näitas, et erasektori kapitali abil on võimalik arendada ka avalikke teenuseid. Mõlema hinnangul on Eestil võimalus kujuneda tehisaru kasutuselevõtul eeskujuks, kuid selleks on vaja julgeid ja süsteemseid reforme. Heleniuse sõnul võiks reforme ellu viiv peaminister tõusta riigimeheks, kelle mõju ulatub üle Euroopa. Tiivase hinnangul peab riik kasutama avalikku raha sama heaperemehelikult nagu pere või eraettevõte oma eelarvet ning suunama kokkuhoitud vahendid tõhusamatesse lahendustesse. Pikemas perspektiivis aitaks see kujundada innovaatilise ja tõhusa Eesti, kuhu välismaal õppinud noored soovivad tagasi tulla ja kus nad näevad oma tulevikku. Majanduspoliitilist saadet “Edukas Eesti 2027–2031” juhtis Äripäeva peadirektor ja ajakirjanik Igor Rõtov. Pildil Gert Tiivas ja Joakim Helenius. Fotod: Tanel Meos
Sat, 24 Oct 2026 - 37min - 7002 - 23.10.26 Äripäeva juhtimiskool: ära kuluta huupi, tee turundusaudit
Olgu tegu iga-aastase kliendiüritusega või uudiskirjaga, mida on ju alati tehtud, elutseb paljude ettevõtete turunduses mõni püha lehm, keda keegi ei julge puudutada. Saates räägib turundusekspert ja turundusauditi meistriklassi koolitaja Karl Multer sellest, kuidas turundusauditi abil suur pilt tagasi saada ja eristada eesmärke toetavaid tegevusi nendest, mida tehakse puhtalt vanast harjumusest. Samuti kuuleme, milliseid turundusvõimalusi võiks tegelikult rohkem kasutada ning millal ja mida ise nokitseda ja millega professionaalide abi küsida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol Karl Multer, foto Äripäev.
Fri, 23 Oct 2026 - 44min - 7001 - 23.10.26 Sisuturundussaade. Õiguseksperdid: nutitelefon reedab inimese kohta rohkem privaatset infot kui tema kodu
Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kriminaalmenetluse eksperdi Kati Reitsaku sõnul sisaldab tänapäevane mobiiltelefon rohkem andmeid inimese era- ja perekonnaelu kohta kui tema kodu. „Tehnoloogia areng on tegelikult muutnud ja kallutanud neid kriteeriume, millistest lähtuvalt ka riik võiks meie põhiõigustesse sekkuda,“ kinnitab Reitsak saates. Andmekaitseeksperdi Tambet Toomela sõnul jagavad inimesed endiselt liiga kergekäeliselt oma andmeid ega mõtle piisavalt riskidele. „Inimesed on kiindunud uuendustesse, mis justkui teevad elu paremaks, aga see võib olla kahe teraga mõõk. Lõpuks võimaldavad jagatud andmed maalida elust kokku pildi, mida võidakse ära kasutada inimese vastu,“ selgitab Toomela. Riik ei ole õigusselguse loomisega kiirustanud. Alles nüüd on vastav digitõendite kogumise väljatöötamiskavatsus (VTK) ministeeriumis töös. Kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak, kellel on selja taga pikaajaline karjäär prokuratuuris, selgitab, et seni on nutiseadme sisu vaatamine ja tervikuna kopeerimine uurimisasutuste poolt olnud pigem reegel kui erand. Toetudes oma laiapindsele kogemusele ja elulistele näidetele, jagab Reitsak saates praktilisi nõuandeid: mida saab inimene teha ja kuidas uurimistoiminguid vaidlustada olukorras, kus seade on riigivõimu poolt juba ära võetud. Alates 1. novembrist jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis annavad inimesele lühikese, 10-päevase akna esitada kaebus, kui ta leiab, et seadme äravõtmise ja kopeerimisega on tema õigusi rikutud. Ekspertide hinnangul võib säärane lühike tähtaeg osutuda praktikas tõeliseks väljakutseks neile, kes kriminaalmenetluse nüanssidega igapäevaselt end kursis ei hoia. Lisaks riigipoolsele andmekogumisele võetakse saates luubi alla Eesti digiandmete tohuvabohu ja küberhügieen laiemalt. Eksperdid selgitavad, milliseid samme peaks iga inimene oma andmete kaitsmiseks igapäevaselt astuma, et mitte langeda küberpättide seatud lõksudesse. Saatekülalised on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak ning andmekaitse ekspert Tambet Toomela. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Advokaadibüroo Eversheds Sutherland andmekaitse ekspert Tambet Toomela ja kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak. Foto: Tarmo Virki
Fri, 23 Oct 2026 - 46min - 7000 - 22.10.26 Teabevara tund. Varjatud küberturberiskid: vead, mis ilmnevad alles siis, kui on juba hilja
Kuidas tagada, et ettevõtte töö jätkuks ka siis, kui maksesüsteem seiskub, olulistele andmetele ei pääse ligi või varukoopiast ei õnnestu andmeid taastada? Küberturvalisus ei tähenda ainult tehnilisi lahendusi, vaid ka selgeid vastutusi, toimivaid kokkuleppeid ja valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. Küberturvalisuse ekspert ja Äripäeva küberturbe teabevara peatoimetajaThea Sogenbits toob esile, et sageli ei peitu suurim risk mitte tehnoloogia puudumises, vaid kontrollimata eeldustes ja ebaselges töökorralduses. Kõige ohtlikum ei pruugi olla risk, millest me juba teame, vaid see, mille puhul oleme eeldanud, et keegi teine on kõik ära korraldanud. „Teabevara tunnis“ räägime, milliseid küberturvalisusega seotud riske ettevõtted sageli alahindavad, miks ei piisa üksnes turvameetmete olemasolust ning kuidas saab juht tagada, et vastutused oleksid selged ja probleemid saaksid lahendatud enne, kui need ettevõtte tegevust või kliente mõjutavad. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi ja Thea Sogenbits. Autor: Andres Laanem
Thu, 22 Oct 2026 - 41min - 6999 - 21.10.26 Masinatööstuse TOP: ootamine tapab, julgelt vastuvoolu ujudes teenitakse kriisi ajal kasumit
Sami kontsern tõusis Äripäeva masina- ja metallitööstuse TOPis aastaga 59. kohalt kuuendaks. Sami Tootmise tegevjuht Anti Pahapill rääkis, kuidas ettevõte kasutas madalama tellimustasemega perioodi teadlikult ära selleks, et korrastada oma sisemisi protsesse, vähendada ajakulu ja muuta tootmine efektiivsemaks. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran ütleb, et see ongi peamine arendustegevus, millega Eesti metallitööstuse ettevõtted tegelevad ja peavadki tegelema. “Ka nendel aastatel, mil oli vähem tellimusi ja tööd, me tegime ikkagi jätkuvalt investeeringuid ja see oli väga suur asi,“ rääkis Pahapill. Soetati uusi keevitusroboteid, laserlõikuspinke, ehitati välja Valga tehas ja korrastati tootmisprotsesside jaotumist Saue tehastes, tehastes võeti kasutusele uusi tehnoloogiaid. “Tänavu meil uusi investeeringuid planeeritud polegi, nüüd keskendume juba tehtud investeeringute 100%lisele ära kasutamisele,“ ütles ta. Sellest tuli eelmise aasta tõus, tänavusest aastast on üheksa kuud täis ja tõus jätkub. Harani hinnangul edukat masina- ja metallitööstuse ettevõtet just see iseloomustabki: “Tehakse arendustegevust sisemistes protsessides, tehakse ennast korda, ollakse efektiivsed, samal ajal ei unustata investeerimist tehnoloogiatesse, vaadatakse, kuidas toodet paremini müüa.“ Mõlema tööstusjuhi hinnangul on kõikuv majanduskeskkond uus reaalsus ja sellega tuleb kohaneda. Seda lootust, et aasta jooksul maailm rahuneb ja kõik stabiliseerub, nende hinnangul pole. Kuna ligi 90% sektori toodangust läheb ekspordiks, peavad kohalikud tootjad rinda pistma madalama palgatasemega riikidega nagu Poola, Leedu ja Rumeenia. Lihtsate komponentide valmistamisel ei suuda Eesti tööstus oma palgataseme tõttu võistelda. Püsiva konkurentsivõime tagab liikumine väärtusahelas ülespoole: toodetele elektroonika lisamine, disaini pakkumine ning kliendile terviklahenduste tootmine. “Lihtsat koppa suudab igaüks teha. Me oleme juba piisavalt kallis tööjõuturg ja me peame tegema järjest keerukamaid tooteid, lisama elektroonikat ja suurendama lisandväärtust,“ ütleb Pahapill. Pahapill näeb AIs suurt potentsiaali näiteks miljoniliste seadmeinvesteeringute analüüsimisel, et valida tootmisprofiilile täpselt sobivaim tehnoloogia ja vähendada valearvestuse riski. “Kui mul on homme vaja poolteist miljonit maksev töötlemiskeskus osta, siis võiks AI valida meie toodangu ja koostude põhjal kõige sobivama seadme. See aitaks vältida investeeringuid, mis jäävad aastaks seisma, sest selgub, et seade pole päris see, mida mõeldi,“ rääkis ta. Harani arvates hakkab AI kiiresti mõjutama seda, kuidas seadmed omavahel suhtlevad ja robotid ülesandeid täidavad. Lääne-Euroopas eksisteerivad juba täielikult autonoomselt toimivad nn pimetehased, kus tegutsevad ainult robotid: “Meie väljakutse on see, et noored saaksid koolidest kaasa erialase AI-kasutuse baasteadmised.“ Saadet juhib Sigrid Kõiv.
Thu, 22 Oct 2026 - 43min - 6998 - 22.10.26 Sisuturundussaade. CostPocket laieneb: uus ajastu maksekaartide ja Rootsi omanikega
Kuludokumentide haldamise platvorm CostPocket on aastatega kasvanud lihtsast tšekirakendusest terviklikuks finantstööriistaks, mis säästab tuhandete ettevõtjate aega. Hiljutine ühinemine Rootsi finantsettevõttega Mynt aitas turule tuua uued maksekaardid, mis viivad kulude aruandluse täiesti uuele tasemele ning teevad ostude ja tšekkide kokkuviimise automaatseks. Saates räägib CostPocketi asutaja Joonas Sernjuk ettevõtte teekonnast, teenuste laiendamisest ning uutest virtuaalsetest ja füüsilistest maksekaartidest. Samuti selgitab ta, kuidas aitab tehnoloogia kaotada igakuise käsitöö ning milliseid uusi funktsioone, sealhulgas tehisintellektil põhinevat kuluanalüütikat, on peagi oodata. Pikaaegse raamatupidamiskogemusega Merily Saar jagab saates praktilisi näiteid, kuidas digitaliseerimine on muutnud raamatupidajate ja klientide vahelist koostööd. Ta kirjeldab, miks on kingakarbis tšekkide esitamine jäänud minevikku ning milliseid ootusi seavad tänapäevased ettevõtted raamatupidamistarkvaradele. Saates kuuleb ka, milline on CostPocketi positsioon ja konkurents välisturgudel, sealhulgas Lätis, Soomes ja Poolas. Saadet juhib Tarmo Virki. Uued kliendid saavad kasutada sooduskoodi ARIPAEV2026, millega on CostPocketi teenused 2 kuud tasuta. Vaata lähemalt: https://meet.costpocket.com/et/aripaev Fotol: Fast Finance OÜ tegevjuht Merily Saar ning CostPocketi asutaja ja COO Joonas Sernjuk Foto: Merlin Zuzjonok
Thu, 22 Oct 2026 - 38min - 6997 - 21.10.26 Sisuturundussaade. Kallis tarkvara, väike kasu – kus ettevõtted eksivad?
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta. Persona ärisuuna juht Sirli Vaher rõhutab saates, et uue süsteemi juurutamine nõuab ettevõttelt terviklikku lähenemist. „Ma ütleks küll, et ta on pigem muudatuste juhtimine, mitte IT-meeste projekt,“ märgib Vaher, viidates, et tarkvaravahetus puudutab kogu organisatsiooni. Pikaaegse personalijuhi kogemusega Diana Veerberk toob välja probleemi kaardistamise olulisuse enne uue lahenduse soetamist. „Kui ma hakkan üldse tarkvara valima, siis ma peaksin teadma, millist probleemi ma sellega lahendada soovin ja kuidas ma mõõdan, et kas ta on mind mingi tulemuseni aidanud,“ selgitab Veerberk. Sageli hakatakse lahendama tarkvara puudumist, kuigi tegelikult vajavad korrastamist ettevõtte sisemised protsessid. Saates räägitakse ka sellest, miks kallis tarkvarainvesteering ei pruugi alati oodatud kasu tuua ja milliseid vigu on ettevõtetel võimalik vältida. Kuidas kaardistada ettevõtte tegelikke vajadusi ja seada eesmärke enne ostuotsuse tegemist? Miks on juurutamine eelkõige muutuste juhtimine ning miks peab sellesse kaasama ettevõtte juhtkonna? Saatekülalised on personalihaldustarkvara Persona ärisuuna juht Sirli Vaher, müügijuht Diana Veerberk ning kliendikogemuse juht Sandra Neemrand. Kõiki neid ühendab pikaajaline varasem kogemus tarkvara tellija ja kasutaja rollist, olles juhtinud personalivaldkonda ja HR-protsesse. Saadet juhib Tarmo Virki.
Wed, 21 Oct 2026 - 47min - 6996 - 20.10.26 Võitjate põlvkonnad. Tippkoka poeg: „90 protsenti mu hulludest ideedest läheb metsa, ülejäänud kümme viib meid edasi“
Seekordses „Võitjate põlvkonnad“ saates on külas ettevõtja Domenik Djatšuk, kes juhib koos oma isa, tunnustatud peakoka Vladislav Djatšukiga kahte VÕIVÕI restorani. Saates tuleb juttu sellest, kuidas on isaga võrdsete partneritena äri teha, miks otsustati keerulisel ajal avada teine restoran ning kuidas täiendavad teineteist kahe põlvkonna erinevad kogemused ja ambitsioonid. Lisaks räägib Domenik pere uuest valmistoiduärist ROOG, MasterChefis osalemisest ja oma suurtest tulevikuplaanidest. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pildil: Domenik Djatšuk Foto: MasterChef Eesti/Harry Tiits
Tue, 20 Oct 2026 - 45min - 6995 - 20.10.26 Sisuturundussaade. 62 dialoogiringi üle Eesti: Soome arutelukultuur ühendab kogukondi
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“. "Tõeline dialoog eristub tavalisest debatist või igapäevasest vestlusest," märgib Jeedas saates. Ta viitab, et turvalise ruumi loomine aktiivseks kuulamiseks toob kogukondadele suurt kasu, aidates inimestel päriselt peegeldada seda, kuidas nad tegelikult toime tulevad. Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, mis täpsemalt toimus üle Eesti peetud 62 dialoogiringis ning millised olid osalejate kõige üllatavamad ja mõjusamad õppetunnid. Samuti selgitab Piret Jeedas, miks on selline aruteluliikumine muutunud oluliseks kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Selgub, et Eestis rakendatud dialoogialgatusel on tegelikult juured Soomes loodud Timeout-meetodis ning see ühine lähenemine aitab tugevdada regionaalset koostööd. Lisaks annab arutelu suuniseid 2. oktoobril avalikustatud põhjalikule raportile, mis koondab kõikide nende 62 sessiooni põnevad leiud. Raport on leitav Koostöö Kogu kodulehelt. Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja. Fotol: Piret Jeedas (autor: Merlin Zuzjonok) 62 Dialogue circles across Estonia: Finnish-born discussion culture connects Estonian communities In the latest episode of the series dedicated to the 35th anniversary of the Nordic Council of Ministers Office in Estonia, Project Manager Piret Jeedas explains why structured dialogue is increasingly critical in our modern society. During a recent nationwide initiative launched by the Estonian Cooperation Assembly, people gathered across Estonia to discuss one simple yet profoundly important question: "How am I managing?". "A true dialogue is distinguished from a standard debate or everyday conversation," Jeedas notes in the episode. She points out that creating a safe space for active listening greatly benefits local communities and helps reveal how people are generally feeling and coping. The episode explores in detail what exactly happened during the 72 dialogue circles held across the country and what the most surprising or impactful takeaways were from the participants. Piret Jeedas also explains how this dialogue movement is spreading across the broader Nordic-Baltic region. It turns out that the initiative actually has its roots in Finland, utilizing approaches like the Timeout method, and this shared movement actively strengthens regional cooperation. Additionally, the discussion points listeners to the comprehensive report from the dialogue circles, which officially launched on October 2nd and gathers all the fascinating findings from those 62 sessions. The episode is hosted by Tarmo Virki. The podcast is in English. This podcast is part of a series commissioned by the Nordic Council of Ministers. Photo: Piret Jeedas (author: Merlin Zuzjonok)
Tue, 20 Oct 2026 - 41min - 6994 - 20.10.26 ST | Küberruum. Kui AI teeb ära noorte arendajate töö, kust tulevad tuleviku tippspetsialistid?
Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet? Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“ arutlevad tehisintellekti mõju üle tööturule Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Põllumäe sõnul suudab AI juba praegu täita osa alustavate arendajate ülesannetest, kuid nende palkamisest loobumine võib ettevõtetele hiljem kalliks maksma minna. „Mis me siis viie aasta pärast teeme? Kus need seeniorid tekivad, kui me enam juunioreid ei palka?“ küsib ta. Samuti arutleb Põllumäe, et läbimõtlematute koondamiste tõttu võivad ettevõttest kaduda äritegevuseks hädavajalikud teadmised, mille taastamine võib hiljem minna märksa kallimaks. Tehisintellekti mõju töökorraldusele selgitab Põllumäe näitega, kus töötaja suudab senise viie päeva töö ühe päevaga ära teha. Juhi ülesanne on leida vabanenud ajale mõistlik rakendus ning otsustada, kuidas tehnoloogia abil saavutatud tõhusust ettevõtte eesmärkide täitmiseks kasutada. Ka töötajate arvu puudutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada ettevõtte pikaajaliste vajadustega ning vajadusega säilitada olulised teadmised ja oskused. Põllumäe hinnangul kehtib siin vana tarkus, et vanasse kaevu ei tasu enne sülitada, kui uus on valmis. Piret Jamnes räägib oma uurimistöö põhjal, miks IT-spetsialistid ettevõtetest omal soovil lahkuvad. Lisaks palgale mõjutavad nende otsuseid töö sisu, arenguvõimalused ja suhted juhiga. Näiteks sobib mõnele spetsialistile tempokas töö mitme kliendiprojektiga, teine eelistab pikemaajalisi arendustöid ja rahulikumat töörütmi. Kui töö iseloom inimesele ei sobi või arenguvõimalused ammenduvad, võib ta hakata uut töökohta otsima. Saates arutletakse ka selle üle, kuidas juhtida inimesi ajal, mil tehnoloogia areneb kiiresti ja töökorraldus pidevalt muutub. Jamnes võrdleb praegust olukorda uduses metsas liikumisega: järgmist puud on näha, kuid kaugemale pilk ei ulatu. Töötajad ootavad juhilt nii vabadust ja iseseisvust kui ka kindlustunnet ja selget suunda. Mõlemad saatekülalised nõustuvad, et kiiresti muutuval tööturul on üks olulisemaid oskusi kohanemisvõime. Põllumäe võrdleb seda võrkpalliga: sirgete jalgadega seisval mängijal on keerulisem pallini jõuda kui sellel, kes on valmis kiiresti suunda muutma. Sama kehtib tööelus, kus senised ülesanded võivad kiiresti muutuda ja töötajatel tuleb pidevalt uusi oskusi omandada. Jamnes soovitab ettevõtetel põhjalikult kaardistada oma töötajate oskused, et mõista, milliseid teadmisi tulevikus vajatakse ja kuidas olemasolevaid töötajaid uutesse rollidesse suunata. Saates kuuleb veel, miks ei pruugi üksnes AI-juhi palkamine ettevõttes soovitud tulemust anda, millal võib hea IT-spetsialist hakata uut töökohta otsima, milline on töötajate arvates juhi kõige halvem omadus ning kuidas muutub vastutus töötajate oskuste arendamise ja karjääri kujundamise eest. Saadet „Küberruum“ juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis. Fotol: Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Foto: Sigrid Hiis
Tue, 20 Oct 2026 - 46min - 6993 - 20.10.26 Sisuturundussaade. Suurem vara vajab kasvamiseks appi investeerimismeeskonda
Investorile, kes ei taha ega soovi ise oma vara kasvatamisega tegeleda, saab appi palgata investeerimismeeskonna. INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor selgitab saates, mille poolest erineb vähemalt 200 000eurose ja vähemalt kahe miljoni eurose portfelli kasvatamine ehk juttu on vastavalt portfellihaldusest ja strateegilisest varade kasvatamisest. „Nii portfellihaldust kui ka varade strateegilist jaotust teeme meeskonnaga. Kõige olulisem on mitte vara kaotada, aga ilma riskita ei tule ka tootlust,“ selgitab ta. Portfellihaldusega investeeritakse börsil kaubeldavatesse võlakirjadesse ja aktsiaindeksfondidesse, eesmärgiga teenida võlakirjadelt vähemalt 6% ja fondidelt vähemalt turu keskmist tootlust. Kahest miljonist eurost algavale strateegilisele varade jaotisele lisanduvad portfelli veel ka mitteavalikud varaklassid nagu näiteks taristu, mets, põllumaa ja erakapitalifondid, millega väiksema summaga investeerides investor ligi ei pääse. Seal on tootluse ootus 8-10%, erakapitalifondide puhul kõrgem. Saates selgitab Kondor, kellele kumb teenus sobib, millistesse varadesse investeeritakse ning kuidas erinevad varaklassid emotsioonide ja turu kõikumise vastu aitavad. Saadet juhib Rivo Sarapik. Fotol: INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor
Tue, 20 Oct 2026 - 41min - 6992 - 19.10.26 Sisuturundussaade. Folderiti juht: ettevõtted kardavad tarkvara vahetamist rohkem kui suuri arveid
Eesti ettevõtted ja avalik sektor kulutavad dokumendihaldusele märkimisväärseid summasid, kuigi turul leidub ka soodsamaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi. Folderiti asutaja ja tegevjuhi Kent Raju sõnul takistavad kulude vähendamist sageli harjumused, teadmatus ja põhjendamatu hirm olemasoleva süsteemi väljavahetamise ees. Seekordses sisuturundussaates uurime, millest kujuneb dokumendihalduse tegelik hind, kuidas muuta dokumentide haldamine lihtsamaks ja kuluefektiivsemaks ning miks võib seniselt süsteemilt uuele üleminek olla arvatust lihtsam. Räägime ka sellest, kuidas on Eesti tarkvaraettevõte Folderit jõudnud klientideni 86 riigis ning miks suhtub Raju kriitiliselt riigi plaani kulutada miljoneid oma dokumendihaldussüsteemi arendamisele. Lisaks arutleme, millist rolli hakkab valdkonnas mängima tehisintellekt ja kuidas tagada uute tehnoloogiate kasutamisel ettevõtete andmete turvalisus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Folderiti asutaja ja tegevjuht Kent Raju. Foto: Folderit
Mon, 19 Oct 2026 - 33min - 6991 - 01.10.26 Fookuses: tark tööstus. Tehisaru on valmis, aga tehased veel mitte. Tööstuse järgmine pudelikael on masinates
Leanesti tegevjuhi Marko Saviaugu sõnul ei ole tehisaru tööstuses kasutuselevõtu peamine küsimus enam selles, kas AI suudab ülesande lahendada, vaid selles, kuidas viia tehnoloogia tootmisliinile ja saavutada mõõdetav majanduslik kasu. Kuigi tehisaru kasutamise vastu tunnevad huvi paljud ettevõtted, on näiteid selle otsesest mõjust toodangule, praagile ja kuludele veel suhteliselt vähe. Kiiremini tasuvad end ära näiteks masinnägemisel põhinevad kvaliteedikontrolli lahendused, mille tasuvusaeg võib jääda mõne kuu ja aasta vahele. Samuti saab AI abil märkimisväärselt tõhustada ettevõtte tugiprotsesse, näiteks müügipakkumiste koostamist, millele kuluv aeg võib Saviaugu hinnangul väheneda 70–80 protsenti. Otsuste eest vastutab siiski üldjuhul inimene. Tootmises pidurdab tehisaru laiemat kasutuselevõttu vajadus siduda tarkvara füüsiliste masinate ja robotitega. Olemasolevatele tootmisliinidele ei saa uut tehnoloogiat alati lihtsalt lisada, vaid see võib nõuda ulatuslikke masinaehitustöid või uue tootmisüksuse rajamist. Saviauk näeb järgmise arengusuunana võimalust juhtida masinaid tavakeeles, nii et operaator saaks anda ülesande ning AI koostaks ise vajaliku programmi. Leanest on katsetanud seda lähenemist, ühendades väikese keelemudeli Hiinast ostetud robotiga. Kuigi tehnoloogia on suuresti olemas, arenevad masinad, nende riistvara ja liidesed tarkvarast aeglasemalt ning seadmete projekteerimine, valmistamine ja katsetamine võib võtta kuni aasta. Tehisaru muudab ka tarkvaraarendust. Saviaugu sõnul võimaldab vibe coding ehk rakenduste loomine AI abil ettevõtetel kiiresti lihtsaid lahendusi ja prototüüpe katsetada ning anda nende põhjal tarkvaraarendajatele täpsema lähteülesande. See ei vähenda aga vajadust professionaalsete arendajate järele, eriti kriitiliste süsteemide puhul, kus olulised on süsteemiarhitektuur, integratsioonid, andmehaldus ja küberturvalisus. Samal ajal võib lihtsamate arendusülesannete automatiseerimine raskendada alustavate IT-spetsialistide töö- ja praktikakoha leidmist, tekitades küsimuse, kuidas kasvatada uusi eksperte olukorras, kus AI võtab üle üha rohkem algtaseme ülesandeid. Saviauk soovitab tehisaru kasutuselevõttu kavandavatel tööstusettevõtetel alustada konkreetse äriprobleemi määratlemisest, mitte tehnoloogia valimisest. Eduka rakendamise eeldused on korrastatud andmed ning selged reeglid selle kohta, millisele teabele AI ligi pääseb. Mida rohkem asjakohaseid andmeid mudel kasutab, seda tõhusamalt saab see töötada, kuid samal ajal tuleb vältida liigsete või tundlike andmete kättesaadavaks tegemist. Saviauk ei prognoosi, kui palju AI Eesti tööstuse tootlikkust lähiaastatel kasvatada võiks, sest ettevõtete vajadused ja võimalused on erinevad. Tema hinnangul on aga suurem osa tehisaru võimalikust mõjust tööstuses alles ees. Saadet juhtis Mart Valner. Foto: Imago/Scanpix
Mon, 19 Oct 2026 - 44min - 6990 - 06.10.26 Kasvupinnas. Odav import surub Eesti aiandustootja üha keerulisemasse seisu
Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad peavad toime tulema heitliku ilma ja kasvavate sisendkuludega, kuid samal ajal konkureerima importkaubaga, mille madal hind surub alla ka kodumaise toodangu hinna. Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on Eesti isevarustatuse tase mitmes aiandussektori tooterühmas väga madal ning praegused tingimused ei soosi kodumaise tootmise kiiret kasvu. „Meie poodides müüdava köögivilja hind on olnud liiga madal ja on seda ka praegu. Köögivili peaks maksma märksa rohkem, kuid impordisurve hoiab hinnad all ega lase tootjal saada õiglast hinda,“ räägib Strastin saates „Kasvupinnas“. Tänavune hooaeg tõi kasvatajatele juurde ka ilmastikust tingitud raskusi. Kui köögiviljadele kujunes suvi üldiselt soodsaks, siis väga märg sügis on saagikoristust tugevalt häirinud. Osa kartulist, kapsast ja teistest kultuuridest oli saate salvestamise ajal veel põllul ning aasta tegelik tulemus sõltub sellest, millise kvaliteediga saak ladudesse jõuab ja kui hästi see üle talve säilib. Saates räägime ka sellest, miks pole Eesti suutnud oma puu-, marja- ja köögiviljatootmist jõulisemalt kasvatada ning mida saaks riik olukorra parandamiseks teha. Oma vaate annab endine põllumajandusminister Ivari Padar, kes juhib tähelepanu sisendhindade kasvule ja tootjate investeerimisvajadusele. Juttu tuleb ka toetussüsteemist ning sellest, kas toetused jõuavad alati nendeni, kelle eesmärk on päriselt tootmist arendada ja saaki kasvatada. Aiandustootjate vaate toovad saatesse Sepa Lilled OÜ juht Aivar Samorokov ja Kadarbiku Köögivilja ostujuht Lisli Pak. Nendega räägime tänavusest saagist, Eesti toodangu ja importkauba konkurentsist, sisendhindadest ning sellest, mille järgi teeb tarbija kaupluses oma valiku. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Foto: Liis Treimann
Sun, 18 Oct 2026 - 47min - 6989 - 29.09.26 Töö ja palk. Töötaja tuleb ja läheb. Mis läks valesti?
Kas iga uue töötaja kiire lahkumine tähendab, et värbamisel tehti vale otsus? Või võib probleemi juur peituda hoopis selles, kuidas inimene organisatsiooni vastu võeti, teda juhiti ja toetati? Seekord räägime, kuidas siduda värbamine, sisseelamine ja juhtimiskvaliteet üheks tervikuks. Külas on TP Kinnisvarahoolduse tegevjuht Anett Uska, kellega arutame, kuidas aru saada, miks inimesed lahkuvad, millist rolli mängib juht esimese 90 päeva jooksul ja mida peaks organisatsioon lahkumistest õppima. Vestlust suunab Personaliuudiste juht Helen Roots. Foto: Anett Uska ja Helen Roots. / Äripäeva raadio
Sun, 18 Oct 2026 - 46min - 6988 - 08.10.26 Õppetund. Eesti haridusinnovatsioon on kõrges hinnas. "Euroopa küsib meilt nõu"
Eestis tegutseb üle saja haridustehnoloogia lahendusi arendava tiimi ning meie riiki nähakse selles vallas tugeva maana. Eesti EdTechi ehk haridustehnoloogia tugevuseks on aastaid teadlikult arendatud koostöine ökosüsteem, mille kogemusest õpitakse nüüd Euroopas. Saates “Õppetund“ tuli juttu sellest, kuidas Eestist on digiriigi ja haridusriigi kõrval kujunenud tugev EdTech-riik ning milline roll on selles riigi, ministeeriumide ja Startup Estonia koostööl. Haridustehnoloogia sihipärane toetamine sai hoo sisse 2018. aasta lõpus ning selle eesmärk oli luua kasvukeskkond ettevõtetele, kes kasvaksid iseseisvaks, jätkusuutlikuks ja rahvusvaheliseks. Saates uuriti põhjalikult Eesti haridusinnovatsiooni ökosüsteemi. EdTech ei tähenda seejuures ainult üldhariduskooli jaoks loodud digilahendusi. Eesti ettevõtted arendavad tehnoloogiaid alushariduse üld-, kutse- ja kõrghariduse jaoks, kuid järjest olulisem osa on ka elukestval õppel, täiskasvanute õppimisel ning tööandjatele suunatud lahendustel. Haridustehnoloogia mõjutab inimese kogu töö- ja õpiteed. Koostöö heaks näiteks on Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga loodud programmid, kus ülikoolide teadmised ühinevad EdTechi kogukonna praktikaga. Eestil on tekkinud kogemus, mida märkab ka Euroopa Komisjon küsides nõu laiemate haridustehnoloogia poliitikate kujundamisel. Külas olid haridusinnovaator, EdTech Estonia nõukogu liige ja DreamApply kaasasutaja Märt Aro ning EdTech Estonia tegevjuht Liis Siiroja. Aro tõi saatesse rahvusvahelise haridusinnovatsiooni vaate, Siiroja keskendus Eesti EdTechi ettevõtete, koostöö ja kogu ökosüsteemil arengule. Saadet juhib Kristiina Garancis. Pildil Liis Siiroja, Märt Aro ja Kristiiina Garancis. Foto: Andres Laanem
Sat, 17 Oct 2026 - 40min - 6987 - 16.10.26 Tervisetark. Kehvveresuse taga võib peituda palju enamat kui rauapuudus
Pidev väsimus ja jõuetus võivad viidata aneemiale ehk kehvveresusele. Kuigi kõige sagedamini seostatakse aneemiat rauapuudusega, võib aneemia taga peituda palju erinevaid põhjuseid, sealhulgas vitamiinipuudus, vereloomehäired või ka kasvajaline haigus. Seekordses „Tervisetarga“ saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, millised on aneemia levinumad põhjused, kes kuuluvad riskirühmadesse ning millal tuleks oma verenäitajaid kontrollida. Juttu tuleb rauavaegusest, haruldasematest verehaigustest ning sellest, miks võib ka näiliselt väike kõrvalekalle vereanalüüsis olla oluline ohumärk. Samuti räägime, kuidas aneemiat ravitakse, miks ei tasu väsimuse korral omal käel rauapreparaate võtma hakata ning millist rolli mängivad ennetuses mitmekesine toitumine ja tervisekontroll. Saadet juhib Violetta Riidas. Saate tõi kuulajateni Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liit ning valmimist toetas Abbvie. Pildil dr Iige Viigimaa Pildi autor PERH
Fri, 16 Oct 2026 - 43min - 6986 - 15.10.26 ST | Targem taristu. Teedeehituses innovatsiooni jagub, aga miks ehitame siis ikka vanaviisi?
Meie teedeehituses on katsetatud nii plastikut ja ligniini sisaldavat asfalti kui ka uusi digitaalseid tööriistu, mis võimaldavad ehitusmasinaid täpsemalt juhtida. Mujal maailmas töötavad juba autonoomsed ehitusplatsid ning arendatakse asfalti, mis suudab ise oma mikropragusid parandada. Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid kuidas tagada see, et uuenduslikest katsetustest sünniksid ka päriselt sellised lahendused, mis aitavad teid ehitada kestvamalt, säästlikumalt ja mõistlikuma hinnaga? Sisuturundussaates “Targem taristu” arutlevad innovatsiooni ja tehnoloogia võimaluste üle TalTechi ehitusinfo modelleerimise professor Raido Puust ning endine Verstoni innovatsioonijuht, praegune TalTechi taristuehituse valdkonna nooremteadur Sven Sillamäe. Saates meenutatakse, kuidas 2004. aastal äratas suurt tähelepanu Tallinn-Tartu maanteel asfaldikihtide vahele paigaldatud terasvõrk. Praeguseks on Eestis rajatud katselõike, kus bituumenit on osaliselt asendatud plasti või puidust saadava ligniiniga. Kuigi sellised lahendused võivad vähendada teedeehituse keskkonnamõju, tõstatub küsimus nende maksumusest, vastupidavusest ja laialdasemast kasutuselevõtust. Saatekülaliste hinnangul on Eesti taristuehituse üks kitsaskohti projektipõhine innovatsioon: uusi lahendusi küll katsetatakse, kuid tihti jääb puudu järjepidevast tulemuste analüüsist ja otsustest, mis aitaksid neid igapäevasesse praktikasse viia. Räägitakse ka ehitusinfo modelleerimisest ehk BIMist, droonidest, masinjuhtimisest ja andmepõhisest ehitusjuhtimisest. Kuigi digitaalsed lahendused on Eesti teedeehituses juba kasutusel, jääb suur osa kogutavast infost praegu veel rakendamata. Tulevikus võiks ehitusjuhtimine muutuda prognoosivamaks, võimaldades tööde planeerimisel arvestada jooksvalt ilmaolude, pinnase seisundi, masinate tootlikkuse ja ehitusgraafikuga. Peatutakse ka küberturvalisuse teemal, mille tähtsus kasvab koos ehitusmasinate ja infosüsteemide ühendamisega. Pilk tulevikku viib kuulaja aga hoopis Jaapanisse, kus ehitusplatsidel kasutatakse juba ilma juhita töötavaid masinaid, ning Hollandisse, kus arendatakse iseparanevat asfalti. Arutletakse ka elektrisõidukeid laadivate teede mõttekuse ja targa tellija rolli üle. Sven Sillamäe tutvustab TalTechis arendatavat digitaalset tööriista, mis aitaks hinnata, kuidas erinevad ehitusotsused mõjutavad teekatte eluiga, keskkonnajalajälge ning ehitus- ja kasutuskulusid. Saadet “Targem taristu” juhib Rasmus Kagge.
Thu, 15 Oct 2026 - 46min - 6985 - 14.10.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti väikefirma vallutas India ja ronis oma nišis maailma tippu
Eesti ettevõte LEI Register on kasvanud maailma suurimaks LEI-koodide müüjaks, tehes seda ilma klassikalise idufirma mudelita ja investorite rahata. Ettevõtte asutaja Toomas Pavelson avas “Ükssarvikute kasvulava” saates, milliseid katsumusi ja õppetunde pakkus 450 000 kliendini jõudmine ja laienemine Indiasse, mis on praeguseks tõusnud nende suurimaks turuks. LEI Register oli hiljuti avaldatud Eesti väärtuslikeimate tehnoloogiafirmade edetabelis 27. kohal, hinnangulise väärtusega 61 miljonit eurot. “Me ise ei ole kunagi defineerinud ennast start-up’ina, see maailm on meile selles mõttes võõras,” tõdes Pavelson idufirmade sektori kohta. Üks Toptechi edetabeli koostajatest, investor Rando Rannus, rõhutas Eesti ettevõtete võimalusi kasvada erinevates niššides maailma suurimate hulka. Septembri lõpus avaldatud edetabel hindas uueks ükssarvikuks ettevõtte Botguard OÜ, mis tegutseb Blackwalli nime all. Raadiosaate külalised olid Rando Rannus Siena Secondary Fundist ja LEI Registri asutaja Toomas Pavelson. Saadet juhtis Tarmo Virki. Foto: Tarmo Virki
Wed, 14 Oct 2026 - 45min - 6984 - 14.10.26 Finantsuudised fookuses. Raamatupidajad hoiatavad: AI muudab ameti tundmatuseni, kuid vastutus ei kao kuhugi
Kuigi tehisaru teeb juba raamatupidamist, koostab majandusaasta aruandeid ja jagab maksunõu, leiavad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liikmed, et raamatupidajad ei kao kuhugi, kuid nende töö muutub põhjalikult. Äripäeva raadio saates “Finantsuudised fookuses” võeti Eesti Raamatupidajate Kogu 30. aastapäeva puhul luubi alla raamatupidamise minevik, olevik ja tulevik. Kolme aastakümnega on paberkaustadest ja käsitsi täidetud pearaamatutest jõutud automatiseerimise ja tehisintellektini. Kui varem kulus suur osa tööajast andmete sisestamisele ja kontrollimisele, siis nüüd oodatakse raamatupidajalt järjest enam analüütilist mõtlemist, tehnoloogilist taiplikkust ja oskust ettevõtjale nõu anda. Saatekülaliste sõnul ei ole Eesti raamatupidamisturu suurim probleem tingimata inimeste nappus, vaid sobivate oskustega spetsialistide leidmine. Eriti hinnas on raamatupidajad, kes tunnevad mitut majandustarkvara, oskavad kasutada tehisintellekti, mõistavad ettevõtte äritegevust ja suudavad klientidega sisukalt suhelda. Teravalt kerkib esile küsimus, kes vastutab, kui tehisintellekti või puudulike teadmiste tõttu tehakse raamatupidamises vigu ‒ Eestis ei ole raamatupidamisteenuse osutamiseks kutsetunnistus kohustuslik. Saates arutletakse, kas teenusepakkujatele tuleks kehtestada senisest rangemad kvalifikatsiooninõuded ja millist rolli võiksid sertifitseeritud raamatupidajad täita näiteks ettevõtete likvideerimisel või auditeerimiseks ettevalmistamisel. Juttu tuleb ka rahapesu tõkestamise nõuetest, mille täitmine võib väiksematele raamatupidamisteenuse pakkujatele käia üle jõu. Omaette küsimus on majandusaasta aruannete esitamine. Miks jätavad nii paljud Eesti ettevõtjad aruanded tähtajaks esitamata ja kas 200eurone trahv on üldse piisav motivaator, kui aruande koostamine võib maksta rohkem? Saates kõlas ka ettepanek tuua mikroettevõtjate majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg praegusest varasemaks, näiteks 31. märtsile. See võiks parandada aruandluse õigeaegsust ja vabastada raamatupidajad suvisest aruannete koostamise tipphooajast. Pilguheit tulevikku tõi arutellu tehisaruagentide abil tegutsevad raamatupidamisbürood, raamatupidajate põlvkonnavahetuse ja küsimuse, kas noortel tasub seda eriala üldse õppida. Külalised leidsid, et just tehnoloogiline areng on muutnud raamatupidamise senisest põnevamaks ja toonud valdkonda uusi võimalusi. Juubelisaatele kohaselt jagus ka värvikaid meenutusi. Sai kuulda, kuidas aastakümneid tagasi peeti väärismetallide üle arvestust sajandikgrammi täpsusega, kuidas praktikant kandis miljonite kroonide väärtuses põhivara ekslikult varudesse ning kuidas klient püüdis rinnahoidjate ostutšekki esitada finantsanalüüsi raamatu pähe. Selgus ka, milliseid loomingulisi põhjendusi on ettevõtjad kasutanud puuduvate raamatupidamisdokumentide selgitamiseks. Saates olid külas auditeerimisbüroo Audit Advisory tegevjuht Liina Tamm, raamatupidamisbüroo Grow Finance'i asutaja ja partner Ulvi Tallo ning raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Margus Tammeraja. Kõik kolm kuuluvad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatusse. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Äripäev
Wed, 14 Oct 2026 - 47min - 6983 - 14.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Risto Rüütel: ebaausate kaubandustavade seadus puudutab rohkem ettevõtteid, kui arvatakse
Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägib advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel põllumajandus- ja toidutarneahelas keelatud kaubandustavadest. Selgub, et regulatsioon ei puuduta sugugi ainult suuri jaekette ja nende toidutarnijaid – seaduse kohaldamisalasse võib sattuda ka näiteks kosmeetikatootja, kes ostab oma toodete valmistamiseks põllumajanduslikku päritolu toorainet. Saates võetakse lahti, millised võtted on alati keelatud, millistes küsimustes võivad ostja ja müüja omavahel kokku leppida ning kuidas tuleb arvestada maksetähtaegu. Juttu tuleb ka kampaania-, turundus- ja logistikatasudest, lepingutingimuste ühepoolsest muutmisest ning sellest, millal jõulisest läbirääkimisest saab ebaaus surve. Samuti arutatakse, kuidas ettevõtted saavad riske maandada, miks ei pruugi lepingusse kirjapandu alati kattuda tegeliku igapäevase koostööga ning kui suureks võivad rikkumise korral kujuneda trahviriskid. Sisuturundussaadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ning advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel Foto: Äripäev
Wed, 14 Oct 2026 - 46min - 6982 - 13.10.26 Eetris on ehitusuudised: Endover lisab ehitusturule hoogu
Arendaja Endover ei näe enam põhjust ehitusturule pidurit tõmmata ning valmistab ette mitut uut arendust Tallinna südalinnas, rääkisid Endoveri arendusdirektor Uku Tint ja Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Endoveri tegevus näitab, et ettevõte ei oota turu edasise suuna selginemist, vaid alustab julgelt uusi projekte. “Uute arenduste puhul oleme optimistlikud,” ütles Uku Tint . Tema sõnul on ehitushind küll väljakutse, kuid arendaja ülesanne ongi leida viis kasvava kulubaasiga toime tulla ja projektilt ka kasumit teenida. Üks Endoveri ja Metropoli Ehituse uus projekt tuleb Tallinna südalinna senisele Narva maantee 13 kinnistule, mis on praegu arendusfaasis, ehitusega plaanitakse alustada lähikuudel. Veel suuremaks lähiaastate projekt on Tallinna südalinnas Tartu maanteel asuvat kõrghoone rekonstrueerimine, mida tuntakse LHV majana. Uus lahendus pole veel lukus ja ettevõte peab selle üle linnaga läbirääkimisi. See ei tähenda siiski, et kinnisvaraturul oleks kõik takistused kadunud. Üheks peamiseks küsimuseks jääb ehitushinna kasv, mille vastu võideldakse tegevuste efektiivistamisega. Metropoli Ehitus kasutab Volta kvartalis järjest enam voogehituse põhimõtteid, mille eesmärk on vähendada objektidel ooteaega. "Oluline on kogu protsess nii planeerida, et ühe koostööpartneri töö lõppedes saaks järgmine kohe alustada," selgitas Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Lisaks räägime veel Volta kvartali ehitusest, ostjate muutunud ootustest ja tehisaru võimalustest arendusprojektide efektiivistamisel. Saadet juhtis Teeli Remmelg. Fotol: Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus ja Endoveri arendusdirektor Uku Tint.
Tue, 13 Oct 2026 - 42min - 6981 - 05.10.26 Tööandjate tund. Tööandjad: maavarade kõrval peab väärindama töötajaid
Räägime palju maavarade väärindamisest, aga sama oluline on väärindada oma tööjõudu, sest meil on vaja targemaid töötajaid, märgib Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" Baltic Restaurants Estonia juht ja Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode. "Väheneva tööjõuga ühiskonnas tuleb leppida, et osa töökohti kaob, ja anda inimestele uusi oskusi, mis tõstavad nende palka ja tööviljakust. Sellest võidab kogu ühiskond." Tehnoloogia muudab Lode sõnul niikuinii kõiki ameteid (pigem jäävad töötuks juristid ja programmeerijad kui kokad või autojuhid), seega peab muutused ise ette võtma. "Nagu teeme oma ettevõttes, kus kaotame lihtsamaid töökohti ja õpetame inimestele uusi oskusi," selgitas ta. "Piltlikult, õmblejatöö asemel on meil vaja rätsepatööd, mis on eksklusiivne ja kallim." Vajalike oskustega töötajate puudus on majanduse üks suuremaid arengupidureid. Kuidas kasvatada pakutava töö lisandväärtust, kuidas noorte, vanemaealiste ja vähenenud töövõimega inimeste suurem kaasamine lahendab töötajate puudust ning milline on välistöötajate roll tööjõupuuduse lahendamisel, selgub saatest. Külas on Töötukassa nõukogu liige ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode, Coop Eesti personalijuht ja PARE juhatuse liige Kerstin Jaani ning Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Foto: Erik Prozes
Tue, 13 Oct 2026 - 46min - 6980 - 12.10.26 Tööstusuudised eetris. Merendusettevõtted: riik võiks merenduse innovatsioonis olla veelgi julgem
Eesti merendusklastri hinnangul võiks riik olla meretehnoloogiate katsetamisel senisest julgem. Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma sõnul toimib koostöö ettevõtetega hästi, kuid riik peaks olema tark tellija ja uute lahenduste esimene ostja. Septembri alguses toimunud Merenduse innovatsioonipäeval arutasid umbes 200 era- ja avaliku sektori esindajat merenduse arenguvõimalusi. Laasma tõi eduka koostöö näitena Saaremaal valminud töölaeva Kratt, mis näitab Eesti võimekust toota keerukat tehnoloogiat võtmed-kätte-põhimõttel. Eesti Merendusklastri juhi Jaak Viilipuse sõnul ulatub klastri liikmesettevõtete lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 euroni ehk ligikaudu poolteist korda Eesti keskmisest kõrgemale. Ettevõtted annavad tööd umbes 18 000 inimesele ning sektor on suuresti ekspordile suunatud. Eesti uue suursaartevahelise parvlaeva ehitushanke võitis aprillis Poola laevatehas CRIST S.A. ligi 50 miljoni euro suuruse pakkumusega. Konkurentsis osales ka Saaremaa ettevõtte Baltic Workboats ja BLRT Grupi Leedu tütarfirma UAB Vakarų Baltijos Laivų Statykla ühispakkumus. Laasma selgitas, et parvlaevade ehitamine eeldab väljakujunenud tootmismetoodikat ning Poola ettevõte pakkus paremaid tingimusi. Tema sõnul poleks hanke üksnes Eesti ettevõtetele avamine Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Samas loodab ta, et Eesti ettevõtted saavad laevaehituses osaleda alltöövõtjatena. Viilipuse sõnul oleks hanke Eestisse jäämine toetanud ka laiemat majandust: uuringute järgi toob iga laevaehitusse investeeritud euro majandusse tagasi umbes kolm eurot. Eestis valminud projektid annavad ettevõtetele ka väärtuslikke referentse välisturgudel. Tulevaste kaitsetööstuse hangete puhul ootab klaster riigilt kohaliku väärtusahela nõuete maksimaalset rakendamist. Viilipuse hinnangul näitab töölaev Kratt, et riik suudab ettevõtetega koostöös innovatsiooni edendada. Samas peab riik tema sõnul rohkem piloteerima ja katsetama, arvestades, et uued lahendused ei pruugi kohe ootuspäraselt toimida. Laasma sõnul on riigi innovatsioonivalmidus hea näide Kratt, mille puhul võeti ettevõtjatega ühiselt risk, katsetades laevadel seni kasutamata surugaasisüsteeme. Ta kinnitas, et Riigilaevastik soovib Eesti tootjaid hangetel osalemas näha. Äripäeva raadio saates „Tööstusuudised eetris” käsitleti ka eksporditoetusi ja garantiisid, meretööstuse väärtusahelat ning sektori tulevikuvõimalusi. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil Andres Laasma ja Jaak Viilipus. Autor: Harro Puusild
Mon, 12 Oct 2026 - 44min - 6979 - 09.10.26 Sisuturundussaade. Tartu lifestyle-hotelli Soho uus peatükk: kuidas hotell end ümber mõtestas
Tartu vanalinnas tegutsev hotell Soho on läbinud põhjaliku uuenduskuuri, millega astuti samm kõrgemasse kvaliteedi- ja hinnaklassi. Ketihotellidega konkureerides panustab Soho personaalsele teenindusele, paindlikkusele ja nutikale hinnastamisele. Äripäeva sisuturundussaates räägivad Soho tegevjuht Siim Sildmäe ja brändijuht Sten Pedari, kuidas kolmest noorest ettevõtjast kasvasid hotelliarendajad ning kuidas endise hotelli London asemel sündis uue kontseptsiooniga lifestyle-hotell, kuhu on lisandunud spaa, ühistööala, lobby-baar ja hommikuprosecco. Hüpe kolmetärnihotellist neljatärnihotelliks on osutunud keerulisemaks, kui esialgu arvati. Klientidele, kes on harjunud senise hinnatasemega, tuleb selgitada, mille eest nad nüüd rohkem maksavad. „E-maili teel on väga raske selgitada, miks hind tõusis 20 eurot,“ tõdeb Sildmäe. „Aga kui nad kohale tulevad ja näevad, siis on kõige tõrksamadki kohe uue lepingu sõlminud.“ Saates räägitakse ka Eesti hotellituru laiematest väljakutsetest – Booking.com-i mõjust, Airbnb konkurentsist, maksutõusude mõjust investeeringutele, hooajalisusest ning Lõuna-Eesti turismiettevõtete koostööst. Soho loobus senisest restoranist El Chapo, et teha ruumi spaale ja lobby-baarile, ning arendab workation-kontseptsiooni, mis võimaldab ettevõtetel ühendada meeskonnaga töötamise ja puhkamise. „Me ei ole suured kruiisilaevad, vaid väikesed kiirkaatrid,“ kirjeldab Sildmäe sõltumatu hotelli eelist – võimalust teha otsuseid kiiresti ja kohaneda paindlikult. Saadet juhib Lauri Linnamäe. Fotol: Soho tegevjuht Siim Sildmäe (vasakul) ja brändijuht Sten Pedari Foto: Merlin Zuzjonok
Fri, 09 Oct 2026 - 36min - 6978 - 08.10.26 ST | Password. Kes tänapäeval enam telekat vaatab?
Saates „Password“ küsib saatejuht Hando Sinisalu, kes tänapäeval üldse enam telekat vaatab, kui noored on TikTokis ja pikkade saadete jaoks justkui aega pole. Duo Media Networksi tegevjuht Jüri Pihel ja tele- ning raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert vaidlevad sellele vastu: eestlased veedavad suure ekraani ees endiselt üle kolme tunni päevas ning tele vaatamise aeg pole Piheli sõnul sugugi kadumas. „Kolm tundi ja kakskümmend minutit vaatab praegu keskmine Eesti inimene ööpäevas suurt ekraani,“ ütleb Pihel. Tema sõnul ei ole see aeg vähenemas, vaid pigem taas kasvamas. Tehisaru loodud võltssisu ajastul muutub üha olulisemaks usaldus: Eestis tehtud tele- ja raadiosisu usaldab Piheli sõnul umbes 75 protsenti inimestest, sisuloojaid aga ligikaudu 15 protsenti. Saates tuleb juttu sellest, miks telemõõtmine võib küll tunduda vanamoodne, kuid on endiselt lollikindel, ning miks internetis sündinud ettevõtted, näiteks Vinted, on hakanud kasutama telereklaami. Pihel toob näiteks ettevõtte, mille müüginumbrid hakkasid pärast traditsioonilisest meediast loobumist järsult langema. „Piisab, kui tuled tuntud telekanali uudistesaate vahele neli korda nädalas, ja su nähtavus on tagasi,“ ütleb ta. Arutatakse ka seda, miks võib telereklaam olla brändi ehitamisel sotsiaalmeediast tõhusam. „Sotsiaalmeedias kaob su sõnum tuhandetesse kildudesse, nii et sa võid kogu oma brändiga inimese teadvusest ära kaduda,“ põhjendab Pihel. Saate teises pooles võetakse fookusesse raadio. Kas Spotify on raadio ära kägistanud? „Raadiot defineerib inimene selle taga,“ vastab Pihel. Kuni kuulaja tajub eetris sõpra, mitte roboti koostatud esitusloendit, ei konkureeri need tema hinnangul päriselt omavahel. Lõpetuseks räägitakse digiraadio tulekust, temaatilistest nišijaamadest ning sellest, mida tähendab killustuv raadioturg reklaamiostjale. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Duo Media Networks tele- ja raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert ja ettevõtte tegevjuht Jüri Pihel. Foto: Äripäev
Thu, 08 Oct 2026 - 45min - 6977 - 07.10.26 Äripäeva TOP: Transpordifirma juht: juhis autojuhtidele Lätis paak täis panna, läks juba välja
Alates 1. oktoobrist langetas Läti vabariik diislikütuse aktsiisi ning värsked hinnapakkumised transpordiettevõtetele näitavad, et Lätis on kütus 2,3 senti soodsam kui Eestis. „Mis teha, esmaspäeval läks autojuhtidele juhis välja, et Lätit läbides tuleb paak täis panna,“ tunnistas Haanpaa OÜ tegevjuht ja ERAA nõukogu esimees Tiit Parik. „Kütusekulu on kolmandik transpordiettevõtte kogukuludest ja selge on see, et rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtjad tangivad seal, kus on kõige soodsam,“ nentis Tiit Parik Autotranspordi TOPile pühendatud raadiosaates „Äripäeva TOP“. Kui tavatarbija jaoks ei ole 2,3 senti teab kui suur kokkuhoid ja kui just Valgas ei elata, siis keegi selle pärast eraldi Lätti sõitma ei hakka, siis Haanpaa taoline rahvusvaheline kontsern ostab aastas umbes 8,2 miljonit liitrit kütust. Ehk praegune hinnavahe teeb ligi 189 000 eurot kokkuhoidu aastas ja see on niigi õhukeseks lihvitud transpordiäris vägagi arvestatav summa. Teine saatekülaline, Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai lisas, et Eesti vedajad peavad tegutsema äärmiselt keerulistes konkurentsitingimustes. „Eesti on Euroopa ääremaa ja meie kaupade teekond on pikem teistest Kesk-Euroopa riikidest, mistõttu on iga sent kauba lõpphinna kujunemise seisukohast oluline.“ Ehk veondus on tema sõnul sõna otseses mõttes sendiäri ja maht on see, mis seal töötab. „Seega on kütusehinna maksustamine praeguses hinnakasvu olukorras just Eestis kriitiliselt tähtis küsimus. Paar nädalat tagasi kordasime kevadel tehtud transpordi ja kütusemüügiga tegelevate ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut valitsusele, et diislikütuse aktsiis tuleks üle vaadata ja ajutiselt Euroopa miinimumtasemele viia,“ lausus Kattai. Ettepaneku peamiseks argumendiks oli seesama põhjus, et nii meie enda kui transiitvedajate tankimised liiguvad riikidesse, kus hinnad on odavamad. „Haanpaa näide tõestab selgelt, et täpselt nii see juba toimibki. Kevadine tagasiside oli, et vaatame ja jälgime mängu ja kui vaja siis reageerime, aga praegu tundub küll, et astume taas sama reha otsa, kui aastaid tagasi,“ sõnas Kattai. Lisaks räägiti saates ettepanekutest, mille Eesti Maanteetranspordi Liit (MTRL), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ja Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG on poliitikutele järgmistele Riigikogu valimistele vastu minekuks kokku pannud. Seekordset Äripäeva TOPi saadet juhtis Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Kersten Kattai ja Tiit Parik
Wed, 07 Oct 2026 - 49min - 6976 - 06.10.26 Eetris on turundusuudised: Eesti ettevõtted kasvatavad turunduskulusid
2027. aasta turundusplaanid ja eelarved hakkavad paika saama. Seekordses saates vaatame kahe suure Eesti ettevõtte näitel, milliste põhimõtete järgi turunduseelarvet koostatakse, kuhu investeeringud liiguvad ning millist rolli mängivad järgmise aasta plaanides inimesed, AI ja turunduskanalid. Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja Sportland Grupi turundusjuht Liis Veersalu räägivad, miks ei tasu eelarvet jäigalt kanalite vahel lukustada, kuidas tasakaalustada müüki ja brändiehitust ning milline koht on plaanides välimeedial, digil ja sponsorlusel. Laik-Lõhmuse sõnul näitavad just rasked ajad, kui tugev on bränd ja kas tarbija valib selle ka allahindluseta. Veersalu selgitab, kuidas Sportland tahab AI abil vabaneva aja suunata äri paremasse mõistmisse. Mediabrokeri äriarendus- ja innovatsiooni juht Britta Gassmann toob välja, et Eesti ettevõtete turunduskulud on kasvanud keskmiselt 3,2 protsendini käibest. Samal ajal on hakanud rahunema digikanalitesse investeerimine: iga lisanduv euro ei pruugi seal enam anda sama tootlust. Saadet juhib Keit Alev. Foto: Äripäev Fotol Sportland Grupi turundusjuht Liis Veersalu, Mediabrokeri äriarenduse ja innovatsiooni juht Britta Gassmann ja Maag Foodi tootearenduse- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus.
Tue, 06 Oct 2026 - 48min - 6975 - 06.10.26 Nimed müügitahvlil. Müük AI-ajastul: odavaim pakkumine võib minna kõige kallimaks
Tehisintellekt muudab järjest enam seda, kuidas kliendid ostuotsuseid teevad – AI abil võrreldakse pakkujaid, koostatakse detailseid päringuid ja hinnatakse isegi seda, kui palju üks või teine lahendus maksma peaks. Mida see tähendab müügiinimese jaoks ja kuidas vältida olukorda, kus klient on juba enne esimest vestlust AI soovituste põhjal oma otsuse justkui ära teinud? Saates "Nimed müügitahvlil“ arutasid Silver Rooger ja Mardo Kase, kuidas on AI muutnud müügi- ja ostuprotsessi ning miks ei tähenda põhjalik kliendipäring veel seda, et klient tegelikult teab, mida tal vaja on. Räägiti ka sellest, kuidas jõuda AI soovitatud pakkujate nimekirja, kuidas reageerida väitele "AI ütles, et see peaks maksma palju vähem“ ning miks tasub pakkumise saatmise asemel kliendiga esmalt päriselt rääkida. Saate teises pooles vaadati lähemalt levinud vigu teenuste ja koolituste ostmisel: miks ei tasu lähtuda ainult eelarvest või turu keskmisest hinnast ning kuidas keskenduda sellele, millist tulemust ostuga tegelikult saavutada soovitakse. Foto lõi ChatGPT 02.10.2026.
Tue, 06 Oct 2026 - 45min - 6974 - 05.10.26 Lihtsalt alusta. Riidebrändi loonud noor: selleks pole vaja kellegi luba, et hommikul ärgates disaineriks hakata
Augusti algul riidebrändiga Islaa välja tulnud Ane Mitt oskas vaid sokiauku kinni traageldada, kui viis paberile kritseldatud disaini õmblejale, et valmiks esimene prototüüp. "Sa ei pea kõike oskama, et alustada," on ta veendunud. Kahel töökohal rapsinud noor taipas ühel hetkel, et midagi on tema elus paigast. "Nii väsitav oli. Vaba aega kuidagi ei olnud üldse. Kogu aeg töötasin, aga samas raha ka ei olnud." Selleks, et palgatöö jätta ja loodetavasti tulevikus vältida sentide lugemist, pidi ta esmalt mõistma, et alustamiseks ei ole vaja kellegi luba. "Kindlaid reegleid ei ole. Sa võidki igal hommikul ärgata ja olla ükskõik kes,“ kirjeldas ta, mis andis julguse liikuda oma riidebrändi asutamise suunas. Mitt alustas kaks aastat tagasi palgatöö kõrvalt sotsiaalmeediasse postitamisega, et tulevasel ettevõttel oleks oma turunduskanal. Nüüd on tal umbes 40 000 jälgijat ja ta teenib koostööpakkumistega piisavalt, et keskenduda sisuloomele ja ettevõtlusele. Saates rääkis Mitt, mis sütitas teda looma oma riidebrändi, kui palju selleks kapitali vajas, kuidas kujundas komplektide müügihinna ja leidis ootamatust kohast äripartneri. Ta jagas saates ka enda esimesi õppetunde. Näiteks, milliste ootamatute kuludega tuli tal rinda pista ja miks müük vahepeal seiskus. Võimalusi alustavale ettevõtjale oma idee finantseerimiseks tutvustas saate teises osas Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht Priit Lopsik. Saadet juhtis Mai Kroonmäe. Fotol Ane Mitt modelliga. Foto: erakogu
Mon, 05 Oct 2026 - 49min - 6973 - 01.10.26 Ruutmeetrite taga: Katrin Siska naudib Algarve kinnisvaraturgu Portugalis
Portugali lõunarannikul Algarves tegutsev kinnisvaramaakler Katrin Siska hoiab oma eestlastest püsikliente. Saates “Ruutmeetrite taga” räägib Eestis seni hästi tuntud kui menubändi Vanilla Ninja liige Katrin Siska, et Portugalis maakleri tööga kohanemine võttis tal aega. Praeguseks on ta enda sõnul aga üks edukamaid maaklereid pereettevõttena tegutsevas büroos Villas Key, mis nimele vaatamata tegeleb villade ja majade kõrval ka maatükkide ja korterite vahendamisega. “Selle jätan enda teada, palju ma müün, aga iga aastaga järjest rohkem,” märgib Siska. Eestist pärit kliente on Siskal paarkümmend ning mõni neist on Algarvesse investeerinud juba mitme miljoni eest. “Mõni ostab igal aastal midagi uut ja on minuga juba kolm aastat kaasa jõlkunud. Mõni on läinud omapäi uitama ja saanud vastu näppe,” iseloomustab Siska Eestist pärit huvilisi. Seetõttu nimetab Siska saates viis kriteeriumi, mis peavad kindlasti olema kinnisvaral, millesse tasub Algarves investeerida ning räägib ka üüriäri riskidest ja tootlusest, mis võib ulatuda seitsme protsendini. Samuti jagab ta praktilisi nõuandeid kohalike oludega kohanemiseks, keelebarjääri ületamiseks ja tulevaste üürnike taustakontrolli tegemiseks. Jutuks tulevad ka keskmise korteri ja maja hinnatasemed, lisaks selgitab Siska, kuidas sealne turg toimib, mida see tähendab ühele maaklerile ning milliseid võimalusi pakub jõuliselt paisuv turg Eesti investorile. Lisaks räägib Siska oma igapäevasest tööst maaklerina ning selgitab ka, mis on aidanud tal Portugalis läbi lüüa ning räägib veidi ka oma tulevikuplaanidest. Saadet juhib Lauri Leet. Foto autor: Ramona-Luisa Soro/Äripäev.
Mon, 05 Oct 2026 - 47min - 6972 - 02.10.26 Tervisetark. Kui võhm kaob ja hingamine vilistab
KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus kujuneb aastate jooksul ja võib kaua märkamatult süveneda. Üheks esimeseks märgiks võib olla hoopis see, et trepist üles minemine muutub vaevalisemaks, senine liikumine raskemaks või tekivad püsiv köha ja hingeldus ning väljahingamisse sigineb vilistamine. Sageli pannakse muutused vanuse või kehvema vormi arvele ning arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba välja kujunenud. Tervisetarga saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja, kopsuarst Pille Mukk, mis KOKi puhul kopsudes tegelikult toimub, miks väljahingamine muutub vilisevaks ning kuidas haigust diagnoositakse. Juttu tuleb ka sellest, miks KOK on aladiagnoositud, kuidas kopsufunktsiooni mõõtmine aitab haigusele jälile saada ning miks tasub märgata muutusi oma tavapärases koormustaluvuses. Oluline teema on suitsetamine, kuid ka e-sigaretid. Dr Mukk selgitab, miks veipimisel tekkivat aerosooli ei maksa pidada süütuks veeauruks: e-sigareti vedelikku kuumutades jõuavad hingamisteedesse nikotiin, maitseained ja muud kemikaalid. Tavapärase sigareti ja veibi mõju kopsudele ei ole täpselt ühesugune ning veipimise aastakümnete pikkuse kasutamise tagajärgede kohta pole veel samasugust teadmist nagu suitsetamise puhul. Tervislik see aga kindlasti pole. Saates räägitakse ka KOKi ravist, suitsetamisest loobumise olulisusest ja haiguse ägenemistest, mis võivad kopsufunktsiooni veelgi halvendada. Räägime, miks on KOKi-patsiendile eriti olulised vaktsineerimised, mida saab inimene ise teha haiguse süvenemise aeglustamiseks ning milliseid uusi ravivõimalusi loodetakse tulevikus. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Pille Mukk Pildi autor PERH
Fri, 02 Oct 2026 - 48min - 6971 - 02.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem Konkurentsiamet ei leidnud jaekettide lepingutes rikkumisi: avaldati juhised turuosalistele reeglite selgitamiseks
Konkurentsiamet uuris ligi aasta Eesti jaekettide lepinguid ja kaubandustavasid, kuid lõpetas augustis menetlused rikkumisi tuvastamata. Samal ajal tõi uurimine esile hulga küsimusi, kus ostjate ja tarnijate jaoks vajavad reeglid veel selgitamist. Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägime, millised kaubandustavad on toidu tarneahelas keelatud, millised lubatud üksnes kindlatel tingimustel ning kus jookseb piir tavapärase ärilise läbirääkimise ja tugevama osapoole positsiooni kuritarvitamise vahel. Juttu tuleb muu hulgas turundus- ja logistikatasudest, leppetrahvidest, toodete sortimendist väljaarvamisest ning sellest, kui täpselt peab jaekett tarnijale selgitama erinevate lisatasude kujunemist. Samuti räägime, miks peab tasu taga olema konkreetne ja kontrollitav teenus ning kuidas aitavad läbipaistvad kokkulepped vähendada vaidlusi. Konkurentsiamet plaanib järgmisena pöörata rohkem tähelepanu ka teistele toidu tarneahela osadele, sealhulgas töötlejatele. Saates on külas Konkurentsiameti esindaja Helena Tipp ja Rimi ostujuht Marta Palm. Saadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.
Fri, 02 Oct 2026 - 37min - 6970 - 18.09.26 Kiired ja vihased. Luminori äripanganduse juht: kiire kasv nõuab head riskijuhtimist
Ettevõtete investeerimisaktiivsus on taastumas, kuid nende kiire kasv nõuab ka riskide varajast juhtimist, ütles Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko Äripäeva raadiosaates “Kiired ja vihased”. Savtšenko sõnul on ettevõtjate kindlustunne tasapisi paranemas ning ka pangas on näha rohkem investeerimisplaane. Kasvu otsitakse nii efektiivsuse parandamisest kui ka uutele turgudele laienemisest. Savtšenko hinnaangul ei taasu investeerimisotsuseid teha ainult optimismi najal, vaid läbi tuleks mõelda ka olukorrad, kus oodatud käibekasv jääb siiski väiksemaks, finantseerimiskulu suureneb või sisendhinnad kallinevad. „Excel kannatab kõike,“ märkis ta, viidates võimalusele erinevaid stsenaariume enne otsuse tegemist läbi mängida. Eriti palju riske võib tema hinnangul ettevõttele tuua välisturgudele laienemine, sest tuleb arvestada lisaks ka klientide maksekäitumise, valuutakursside ja intressimäärade muutumisega. „Riskide olulisus tuleb välja siis, kui need realiseeruvad, aga siis on üldiselt juba hilja,“ ütles Savtšenko. Saates tuli juttu ka sellest, millistes sektorites on praegu kõige rohkem kasvujulgust, miks ei tasu ebakindluse tõttu investeeringuid lõputult edasi lükata ning kuidas valmistuda edukalt järgmiseks kasvuperioodiks. Saatejuht on Simona Zeno. Gaselliliikumist toetavad Luminor Bank, Merit Tarkvara ja advokaadibüroo Hedman.
Thu, 01 Oct 2026 - 27min - 6969 - 01.10.26 Müüt või tõde. Kutseline toitumisnõustaja: söömine ei tohiks olla eraldi projekt, mida inimene peab kogu aeg optimeerima
Toitumise ümber liigub sotsiaalmeedias palju erinevaid väiteid. Juttu tehakse nii kortisoolinäost ja suhkrupaistetusest kui ka keha puhastamisest, ning toitudest, mida peaks kindlasti tervise nimel vältima. Kutseline toitumisnõustaja Kaisa Kopliste tõdes Äripäeva saates „Müüt või tõde“, et paljud neist väidetest on kas müüdid või kontekstist välja rebitud poolikud tõed. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et söömisest on saanud paljude inimeste jaoks pidevalt optimeeritav projekt. Kopliste sõnul ei pea paika näiteks väited, et suhkur põhjustab automaatselt paistetust, vanandab nahka või muudab lapsed hüperaktiivseks. Samuti ei saa tema hinnanagul toidu või joogiga organismi lihtsalt „detoksida“, sest keha tegeleb nende protsessidega loomupäraselt ise. “Probleem tekib siis, kui mõni üksik uuringutulemus või võimalik mõju võetakse kontekstist välja ning sellest tehakse üldine reegel. Eriti keeruline on sellist infot ära tunda juhul, kui seda jagab autoriteetse kuvandiga spetsialist,“ ütles Kopliste. Kopliste sõnul pole aga kõik toitumisega seotud nähtused sugugi müüdid. Näiteks magustoidu kõht on tema sõnul päriselt olemas ning sellel on ka teaduslik selgitus. “Sama kehtib soolestiku ja aju vahelise seose kohta, mida teaduses tuntakse soolestiku-aju teljena,” tõi ta näite. Saates tuli muuhulgas juttu ka toitumisnõustajate pädevusest, toitumismüütide äratundmisest, toiduga seotud süütundest, ning sellest, millal tuleks nõu saamiseks pöörduda hoopis arsti poole. Saatejuht on Simona Zeno.
Thu, 01 Oct 2026 - 29min - 6968 - 17.09.26 ST | Targem taristu. Täna teid ja sildu jagub, aga kes neid tulevikus ehitama hakkab, kui insenere napib?
Eesti taristuehituses jagub lähiaastateks tööd ohtralt, kuid teravamaks muutub küsimus, kes selle kõik ära teeb. Kogenud insenere napib juba praegu ning samal ajal lahkub osa seniseid spetsialiste vanuse tõttu tööturult. Kuigi insenerierialadele astujate arv on viimastel aastatel kasvanud, võib demograafiline langus mõne aasta pärast olukorda taas tugevalt muuta. Saates “Targem taristu” räägitakse, miks algab taristusektori järelkasvu kasvatamine juba põhikooli reaalainete tunnist, kuidas hoida noori ülikoolis ning miks ei tohiks tööandja ahvatleda noort inseneri õpinguid töö kasuks pooleli jätma. Juttu tuleb ka praktikast, stipendiumidest ja sellest, kuidas anda noorele võimalikult vara päris töökogemus ning näidata, kui erinevaid karjäärivõimalusi taristuehitus tegelikult pakub. Arutatakse ka selle üle, milliseid insenere Eesti kõige rohkem vajab, kuidas ettevõtted ja riik saavad järelkasvu kasvatamisse ise panustada ning kas tehisintellekt võiks tööjõupuudust leevendada. Saates jagavad kogemusi Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk, TalTechi arengufondi juht Elinor Toming ning Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa. Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol: TalTechi arengufondi juht Elinor Toming, Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa ja Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk Foto: Verston
Thu, 01 Oct 2026 - 41min - 6967 - 30.09.26 Äripäeva raamatuklubi: kas persoonibrandi audit on tehtud?
Saates tuleb Äripäeva kirjastuse värske “Persoonibrändi käsiraamatu” autori Liisi Toomiga juttu sellest, mis asi on üldse persoonibränd, kas ja kuidas eristub see eneseturundusest ning kas seda on vaja ainult suunamudijatel ja staartegijatel. Saame teada, kuidas persoonibrändiga tegelemine aitab luua selgust iseendas, oma eesmärkides ja tegevuskavades, eristuda teistest ekspertidest ning ühtlasi luua nähtavust. Lisaks kuuleme häid mõtteid, kuidas enda tööd, hetkeseisu ning tulevikuvisioone mõtestada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Liisi Toom
Wed, 30 Sep 2026 - 49min - 6966 - 30.09.26 Logistikauudised eetris: Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits pigem ei usu Kasahstani teravilja vedudesse läbi Muuga sadama
Kevadel naases president Alar Karise delegatsioon Kasahstanist rõõmusõnumiga: õige pea hakkavad miljonid tonnid sealset teravilja liikuma mööda raudteed Muuga sadamasse. “Mina pigem ei usu sellesse,” tunnistas Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits, kelle sõnul pole küsimus mitte niivõrd meie valmisolekus, kuivõrd kaubasaatja enda riskis. “Kui Kesk-Aasia suunda vaadata, siis kaubamahtu, mida mööda raudteed vedada, seal tõepoolest on. Aga kõik, kes selliseid logistikaahelaid planeerivad, vaatavad ka seda, millised on kaasnevad riskid. Paraku tuleb raudtee läbi Venemaa ja me oleme sõltuvad praegusest julgeolekuolukorrast. Eeldada täna, et lähiajal saab raudteevedude kasv läbi Venemaa olema väga suur, ma pigem ei usu,” lausus Merle Kurvits “Logistikauudised eetris” raadiosaates. Tema sõnul kulub sellise kaubakoridori käimalükkamiseks ja väljatöötamiseks üksjagu palju ressurssi ja kui see äri võib mingil hetkel meist sõltumatutel põhjustel katkeda, peab olema kaubasaatjal olemas alternatiiv. “Balti riikide sadamate puhul muud alternatiivi kui läbi Venemaale vedada paraku ei ole, mistõttu vaadatakse täna meie poole teatava distantsiga,” nentis Kurvits.. “Meie oleme loomulikult valmis vastu võtma kogu kauba, mida on võimalik ja lubatud raudteel vedada. Selles mõttes toetame oma kaubavedajaid ja nende kliente igati, et see kaup siia jõuaks, kui see potentsiaal tõepoolest avaldub,” lisas Kurvits. 30. septembri õhtul täitub Merle Kurvitsal täpselt pool aastat Eesti Raudtee peadirektori ametis. See on olnud täis väga erinevaid väljakutseid ning saates uuritaksegi kui palju on need päriselus erinenud sellest, mida Kurvits ise 1. aprillil Telliskivi tänaval asuva Eesti Raudtee peakontori uksest sisse astudes eeldas. Mõistagi võetakse saates luubi alla ka palju kõneainet tekitanud Siemens Spaini viivitused Tallinna ja Tartu vahelise raudtee elektrifitseerimisel ning uuritakse, millal lõpuks saavad reisijad muretult ja kiirelt kahe suurlinna vahet reisida. Samuti räägitakse Rail Baltica ehituse võimalikust pausilepanekust ja kõigest muust, mis Eestis raudteega seotud. Saadet juhib logistikauudiste juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm. Fotol: Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits Foto: Andras Kralla
Wed, 30 Sep 2026 - 44min - 6965 - 30.09.26 ST | Levira – eetris ja ühenduses Oktoober on elanikkonnakaitse kuu: mida teha, kui kõlab sireen?
Oktoober on Eestis elanikkonnakaitse kuu ning 14. oktoobril toimub selle aasta viimane üleriigiline ohuteavituse test. Saates räägivad Päästeameti ohuteavituse ekspert Maret Põldveer, varjumisnõunik Kristjan Sõrg ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan, mis testi ajal juhtub ja kuidas seda päeva enda heaks kasutada. Juba ennelõunal saabub telefonidesse meeldetuletuse SMS ning kell 15 käivituvad äpiteavitused, sireenid ja ERR-i ekraaniribad. Külalised selgitavad, miks uut süsteemi testitakse ja miks hääletul režiimil telefon öist hoiatust praegu vahele jätab. Lahendus on tulekul: 2027. aasta esimeses kvartalis peaks tööle hakkama mobiilvõrgupõhine välkteavitus (cell broadcast), mis suudab telefoni äratada ka „ära sega“-režiimis. Juttu tuleb ka ringhäälinguvõrgul põhinevast taskusireenist, mille katsetuste lõppraport avalikustatakse enne jõule, ning tulevikus lisanduvast satelliidipõhisest teavitusest. Varjumisnõunik annab praktilised juhised: kuhu hoones minna, miks on keldrid ja akendeta ruumid parimad, mida teha tänaval või lagedal ning miks auto ei ole hea varjupaik. Kuidas aga käituda testi ajal tipptunnil ummikus? Autojuhtidel palutakse jätkata sõitu ja teha hoopis mõtteharjutus. Samuti saab teada, kust leida usaldusväärset lisainfot (kriis.ee, infotelefon 1247, ERR), miks peaks igas kodus olema patareidega raadio ja kuidas eristada ehtsat ohuteadet libasõnumist. "Kui 14. oktoobril sireen kõlab, mõtle läbi, kuhu sa varjuksid ja räägi sellest ka oma pere, kolleegide ja lähedastega," on saatekülaliste sõnum. Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Päästeameti varjumisnõunik Kristjan Sõrg, ohuteavituse ekspert Maret Põldveer ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan Foto: Hando Sinisalu
Wed, 30 Sep 2026 - 47min - 6964 - 29.09.26 E-kaubanduse areng ja tulevik. Uus pakendikord pitsitab E-kaupmehi: väikestel turgudel ei tasu enam müüa
Euroopa Liidu uued pakendinõuded muudavad väikeste e-kaupmeeste jaoks piiriülese müügi kohati nii kalliks ja bürokraatlikuks, et mõnest välisturust on mõistlikum üldse loobuda, rääkisid e-kauplejad. Sanmare Trade'i esindaja Martin Rootsi tõi näiteks Portugali, kus ettevõttele pakuti volitatud esindaja registreerimise ja aruandluse eest esimesel aastal ligi 1100 euro suurust tasu, millele lisanduvad pakenditasud. Kui riigis tehakse aastas vaid kümmekond müüki, ei ole sellisel turul tegutsemine enam majanduslikult mõistlik. Firma ongi uute nõuete tõttu loobunud müügist neljal-viiel väiksema müügimahuga turul. Ka Bon Vegani juhi Karin Milleri sõnul mõjutavad uued kohustused juba ettevõtte ekspordistrateegiat. Kui varem oli e-kaubandus hea ja suhteliselt odav viis uue turu katsetamiseks, siis nüüd võivad registreerimis-, aruandlus- ja esindajakohustused muuta selle liiga keeruliseks. Seetõttu on Bon Vegan loobunud e-kaubanduse kaudu müügist näiteks Rootsi ja Iirimaale ning vaatab uutele turgudele minnes taas rohkem traditsioonilise jaekaubanduse poole. Pakendimääruse mõju üle arutlesid saates "E-kaubanduse areng ja tulevik“ Eesti E-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät, Bon Vegani juht Karin Miller ja Sanmare Trade'i esindaja Martin Rootsi. Saates räägiti veel sellest, kuidas erinevad pakendinõuded Euroopa riigiti, miks võib ühe paki saatmisega kaasneda mitu registrit, lepingut ja teenustasu ning kuidas piirata pakendis tühja ruumi ilma toodet transpordil kahjustamata. Samuti arutati, kas kasvav halduskoormus võib tõsta kaupade hindu ja muuta Euroopa Liidu sisese müügi väiksematele ettevõtetele vähem atraktiivseks. Saadet juhtis Kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Fotol Bon Vegani juht Karin Miller. Foto: erakogu
Tue, 29 Sep 2026 - 46min - 6963 - 28.09.26 Sisuturundussaade. Baltimaade elektrivõrk valmistub tulevikuks, kus iga tarbija võib olla ka tootja
Balti elektrivõrk ehitati ajal, mil suured elektrijaamad edastasid elektrit ühes suunas tarbijatele. Tänapäeval võib aga igaüks olla ka elektritootja ning see muudab kogu süsteemi. Saatejuht Hando Sinisalu räägib hiljuti jõud ühendanud Netcontroli ja ABB esindajate Kristaps Alcmanise (Netcontrol Läti organisatsiooni tegevjuht) ja Dainius Bružasega (ABB Baltikumi elektrifitseerimise valdkonna juht) sellest, kuidas piirkonna elektrivõrk peab muutuma paindlikumaks, automatiseeritumaks ja turvalisemaks. Ainuüksi päikese- ja tuuleenergia kasutamine ei ole enam piisavalt tasuv. Tulevik kuulub hübriidjaamadele, kus taastuvenergia ühendatakse energiasalvestusega – olgu selleks akud, vesi või soojus. Kulud langevad, kuid „see on maraton, mitte sprint“, ütleb Bružas. Mõlemad külalised usuvad, et elektrinõudlus jätkab kasvamist, mida veavad elektriautod, soojuspumbad, elektribussid ja andmekeskused. „Kõik, mida saab elektrifitseerida, elektrifitseeritakse.“ Külalised räägivad ka Baltimaade pikkadest metsasid läbivatest elektriliinidest ja korduvatest lumetormidest, rikete automaatsest tuvastamisest ning nutikatest kodudest, kus köetakse ainult parasjagu kasutuses olevaid ruume. Vestluse lõpetavad nad karjäärisoovitustega. Bružase sõnul on tuleviku üks olulisemaid erialasid elektrotehnika koos IT-oskustega. Alcmanis lisab: „Tehisaru seda tööd niipea üle ei võta. Uskuge mind.“ Saadet juhib Hando Sinisalu. Podcast on inglise keeles. Fotol: ABB Baltikumi elektrifitseerimise valdkonna juht Dainius Bružas ja Netcontrol Läti organisatsiooni tegevjuht Kristaps Alcmanis Foto: Andres Laanem The Baltic electricity grid is preparing for a future where every consumer can become a producer With Kristaps Alcmanis (CEO, Netcontrol Latvian organisation) and Dainius Bružas (Electrification Business Manager, ABB Baltics) The Baltic grid was built for large power plants sending electricity one way to consumers. Today anyone can become a producer, and that changes everything. Host Hando Sinisalu talks with ABB and Netcontrol, which recently joined forces, about how the region's grid must become more flexible, automated and secure. Solar and wind alone no longer pay off. The future lies in hybrid plants that combine renewables with storage, whether batteries, water or heat. Costs are falling, but "it's a marathon, not a sprint," says Bružas. Both guests expect demand to keep rising, driven by EVs, heat pumps, electric buses and data centres. "What can be electrified will be electrified." The guests also cover the Baltics' long forest lines and recurring snowstorms, automated fault detection, and smart homes that heat only the rooms in use. They end with career advice. Bružas says electrical engineering combined with IT skills is the key profession for the future. Alcmanis adds: "AI will not take over this job very quickly. Believe me." The podcast is hosted by Hando Sinisalu. Photo: Andres Laanem / Dainius Bružas (Electrification Business Manager, ABB Baltics) and Kristaps Alcmanis (CEO, Netcontrol Latvian Organisation)
Tue, 29 Sep 2026 - 41min - 6962 - 28.09.26 Tööstusuudised eetris. Majandus- ja tööstusminister: mõistan tööstusjuhtide pika plaani soovi
Tööstusjuhtide ootus, et riigil oleks pikk plaan ja stabiilsem majanduskeskkond, on mõistetav, ütles majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. Värske majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ütles saates "Tööstusuudised eetris", et tööstus on tubli sektor, kus on olemas soov innoveerida, automatiseerida ja digitaliseerida. Ta lisas, et senises töös pole tal tööstusega palju kokkupuudet olnud, kuid ta soovib ministrina end sektoriga kurssi viia. "Ma ei ole sellel nädalal (salvestus toimus 25. septembril – toim) jõudnud veel erialaliitudega kohtuda, aga see on mul plaanis. Minu meeskond saadab varsti kindlasti kohtumispalve. See soov mul on, et end paremini kurssi viia ja vahetumalt kogemusi saada," kinnitas Vahtras. Minister kommenteeris saates ka värsket tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlust, kus toodi välja sektori peamised mured. Tööstusjuhid nimetasid riigi pika plaani puudumist, ebastabiilset majanduskeskkonda, maksupoliitikat, oskustööjõuga seotud probleeme ja liigset bürokraatiat. Vahtras selgitas, et mõistab pika plaani soovi hästi. "Mul on väga kahju, et oleme pidanud tegema raskeid otsuseid, et tõstame makse või ei tõsta, maksustame või ei maksusta. Sellistes tingimustes on ettevõtjal kindlasti raske plaane teha, aga loodetavasti saame majanduskasvu tingimustes teha ka selliseid otsuseid, mis tagavad edaspidi suurema stabiilsuse," sõnas minister. Bürokraatia vähendamise kohta ütles ta, et Euroopa Liidu nõuete täitmist tuleks edaspidi rohkem fookuses hoida, sest nõuete maksimaalne rakendamine olukorras, kus naabrid seda ei tee, võib meie ettevõtete konkurentsivõimet halvendada. "See on absoluutselt õige põhimõte, toetan 100 protsenti, et me ei peaks nii tegema. Tahan, et oleksime selles paremad ja pööraksime sellele edaspidi suurt tähelepanu," sõnas ta. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. Foto: Liis Treimann
Mon, 28 Sep 2026 - 46min - 6961 - 28.09.26 ST | Lõunapaus. Seminarist elamuseni: Tartu pakub ettevõtetele rohkem, kui esmapilgul paistab
Ettevõtte üritust planeerides ei pea esimene küsimus olema, kuhu inimesed ära mahutada. Hoopis põnevam on mõelda, millise kogemusega nad päeva lõpus koju lähevad. Tartus võib seminar toimuda kunstimuuseumis, kontserdisaalist saada gala- või konverentsipaik ning ajaloolise Ülikooli Kohviku üheksa ruumi võimaldavad ühe katuse all mängida väga erinevate ürituse formaatidega. Sisuturundussaates „Lõunapaus“ räägime, miks ettevõtted otsivad klassikalise seminari ja toitlustuse asemel järjest enam terviklikku sündmust ning milliseid võimalusi Tartu selleks pakub. Ülikooli Kohviku perenaise Rete Kustassoo sõnul ei tasu lasta end eksitada isegi maja nimest – traditsioonilisest kohvikust ollakse tänaseks üsna kaugele jõutud ning põhisuunaks on saanud erinevad sündmused. Üheksa eriilmelist ruumi annavad korraldajale mänguruumi. „Siin on tõesti taevas ainult piiriks,“ ütleb Kustassoo ja lisab, et sama ruum võib ühel päeval olla seminaripaik, teisel peosaal ning järgmisel sootuks tantsupõrand. Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhataja Indrek Grigor julgustab ettevõtteid omakorda mitte jääma kinni sellesse, mida muuseum ametlikus programmis pakub. „Tulge ja rääkige, mida te teha tahate,“ soovitab ta. Kunsti juures näeb Grigor ettevõtete jaoks üht ootamatut väärtust: olukorras, kus pole ainult ühte õiget vastust, hakkavad ka tavapärased hierarhiad veidi lagunema ning inimesed saavad üksteise mõtteid hoopis teises keskkonnas proovile panna. Vanemuise kontserdimaja sündmuste projektijuht Taavi Toom kinnitab, et ka ettevõtete ootused on muutunud. „Ei otsita enam võimalusi pidada tavalist seminari või konverentsi, vaid tegelikult tahetakse pakkuda tervikpäeva, terviklahendust,“ räägib Toom. Kui suureks saab sellise sündmuse Vanemuise kontserdimajas kasvatada ja mida kõike ühe päeva sisse kombineerida, sellest kuuleb juba saates. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Fotol: Taavi Toom, Indrek Grigor ja Rete Kustassoo Foto: Merlin Zuzjonok
Mon, 28 Sep 2026 - 41min - 6960 - 25.09.26 Äripäeva juhtimiskool: mida sa õpid neilt, kes teevad nagu sina?
Juht ei saa oma rollist tulenevalt end alati ausalt avada, kuigi pea võib infost plahvatada. Ka võib kinni jääda endasarnaste inimeste või sektori mulli, mis pidurdab arengut ja uute vaatenurkade avastamist. Saates räägivad koolitaja ja autor Aira Tammemäe ning kommunikatsioonijuht Meelis Kompus juhtimisüksindusest, isiksusetüüpidest, mõtete võrdlemisest ja sellest, ja mis ootab juhte ees Tuumikus, uues juhtide võrgustikus. Ja mis vähemalt sama oluline – saame teada, et Tuumik aitab äri ka teha. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol vasakult Aira Tammemäe, Meelis Kompus
Fri, 25 Sep 2026 - 45min - 6959 - 25.09.26 ST | Soraineni sagedus. Omavalitsustel avaneb võimalus püüda kinni uus investeerimislaine
Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks. Septembri „Soraineni sageduse“ saates räägime AI-tööriistade järjest kasvava kasutusega seotud suurenevast nõudlusest andmekeskuste järele; sellest, kuidas mõjutab Soome andmekeskuste buum meie elektrihindasid ja tööjõuturgu; kas Eesti peaks kiirendama andmekeskuste ehitamist või pigem rõõmustama, kui neid rajatakse mujale, ning seotud väärtus- ja kulude-tulude dilemmadest nii tarbija, ettevõtja kui ka riigi seisukohast. Saatekülalised on Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi ning Soraineni kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht partner Paul Künnap. Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Robin Teever. Loe andmekeskuste teemal lähemalt ka Paul Künnapi artiklitest: Paul Künnap: andmekeskuste arendamisega tuleb tegeleda täna ja Paul Künnap: miks tehakse andmekeskused Soome ja mitte Eestisse? Fotol: Soraineni vandeadvokaat Mario Sõrm, Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi, Soraineni kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht partner Paul Künnap, Soraineni vandeadvokaat Robin Teever. Foto: Andres Laanem
Fri, 25 Sep 2026 - 41min - 6958 - 24.09.26 Teabevara tund. Täitemenetlus muutub: uued reeglid võlgnikele, sissenõudjatele ja kohtutäituritele
Täitemenetlus puudutab nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka kohtutäitureid ning kavandatavad seadusemuudatused toovad sellesse valdkonda mitmeid täpsustusi. Millised muudatused on plaanis ja mida need võiksid tähendada igapäevases täitemenetluses? „Teabeva tunnis“ räägime muu hulgas sellest, mis saab täitemenetlusest võlgniku surma korral, kuidas muutuks kohtutäituri tegevuse peale kaebamine ning millistel juhtudel võiks kohtutäitur piirata võlgniku juurdepääsu tema kohta tehtud päringute infole. Samuti vaatame lähemalt kohtutäituri tasude ja täitekulude arvestust erinevates olukordades, kinnisasja sundtäitmisega ühinemist ning seda, kuidas täpsustatakse kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise, andmevahetuse ja järelevalve reegleid. Juttu tuleb ka sellest, mida peaksid sissenõudjad ja ettevõtted muudatuste võimalikuks jõustumiseks oma tegevuses arvestama ning milliseid täitemenetluse valdkondi kavandatav eelnõu ei muuda. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Autor: Andres Laanem
Thu, 24 Sep 2026 - 39min - 6957 - 24.09.26 ST | Ettevõtlik Tallinn. AI teeb ettevõtte loomise lihtsaks, aga kes selle toote ära ostab?
„Ettevõtlik Tallinn“ sisuturundussaate 7. osas uurime, mida on alustaval ettevõtjal tänapäeval tegelikult vaja olukorras, kus tehisaru ja uued tehnoloogiad võimaldavad idee üha kiiremini tooteks vormida ning ettevõtte loomine on lihtsam kui kunagi varem. Hea idee üksi siiski edu ei taga. Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus räägivad, miks jäävad alustavad ettevõtjad endiselt hätta kliendi leidmise, müügi ja oma idee valideerimisega, millal tasub inkubaatorisse tulla ning kas avaliku raha toel ettevõtluse toetamine võib muuta alustaja ka liiga mugavaks. Juttu tuleb ka noorte ettevõtlusest, AIst ja vibe-koodimisest ning Tallinna ambitsioonist kasvatada ettevõtlusinkubaatorist rahvusvaheliselt tuntud stardiplatvorm ja kujuneda Põhjamaades tuntud kohaks, kuhu tullakse ettevõtet alustama. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus Foto: Merlin Zuzjonok
Thu, 24 Sep 2026 - 28min - 6956 - 23.09.26 Triniti eetris. Tartu taevasse võib tekkida Euroopa esimene reguleeritud drooniliiklus
Tartu õhuruumi võib tekkida Euroopa esimene liiklussüsteem mehitamata õhusõidukitele. Lennundusklastri juhatuse liige ja TrackDeep asutaja Andy Viikmaa usub, et kui plaan realiseerub, võidaksid sellest kõik. "Kõik osapooled on väga entusiastlikud ja me tõesti loodame, et see plaan õnnestub. Kui see ülelinnaline kontrollitud õhuruum Tartusse tekib, siis see annab väga suure eelise," rääkis Viikmaa. "Muidugi on ka kitsaskohti ja me peame aru saama, et see ei juhtu homme, aga me eeldame, et see saab teoks paari aasta jooksul," lisas Viikmaa. Liikluskorraldus tudengilinna õhuruumis saaks toimuda tänu U-space süsteemile. See on spetsiaalselt droonidele mõeldud õhuruum, kus liiklust korraldatakse digitaalsete teenuste abil. "Sisuliselt tähendab see seda, et meil on võimalik liikmesriikides kehtestada üks piirkond, kus me tahame detailsemalt ära reguleerida, kuidas meil droonid õhuruumis toimetavad," rääkis Triniti advokaat Kristena Kutti. "See võimaldab hästi dünaamilist liikumist. Näiteks kui on vaja mingisugune meditsiiniline pakk ühest kohast teise toimetada," lausus ta. Veel tuli saates juttu droonidest, mis tolmendavad, Riigikantselei drooni teekaardist ja sellest, kellele kuulub õigus, kui naabrimehe droon lendab akna taga. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann.
Thu, 24 Sep 2026 - 42min - 6955 - 22.09.26 Võitjate põlvkonnad: Oma maitset ja kõhutunnet usaldav pereäri tõmbab ligi ka järgmist põlvkonda
Kui Liina ja Lauri Treimann 2017. aastal aja maha võtta otsustasid, kujunes paus oodatust märksa lühemaks. Ühisest kirest mööbli ja sisekujunduse vastu sündis Treimann Mööbel & Disain, mille juhtimisel usaldavad nad tänaseni palju oma maitset ja kõhutunnet. Üheksa aastat hiljem on pereettevõte põimunud Treimannide igapäevaeluga väga tihedalt. Liina ja Lauri räägivad, kuidas nad abikaasade ja äripartneritena teineteist tasakaalustavad, millised julged valikud on end õigustanud ja kuhu tahaksid nad veel jõuda. Vestluses lööb kaasa ka 19-aastane Jens Harald, kes on pereettevõttega koos üles kasvanud ja vaatab selle tegemisi juba järjest enam järgmise põlvkonna pilguga. Saadet „Võitjate põlvkonnad“ juhib Kristel Viitmann. Pildil Liina, Lauri ja Jens Harald Treimann. Foto: Äripäev
Tue, 22 Sep 2026 - 41min - 6954 - 22.09.26 Cleantech: Euroopa tahab elektri osakaalu tarbimises 2040. aastaks kahekordistada
Euroopa Komisjoni uus tegevuskava näeb ette, et elektri osakaal Euroopa energiatarbimises kasvab praeguselt 23 protsendilt 46 protsendile. Selleks peab elekter muutuma tööstusele ja majapidamistele fossiilkütustest kättesaadavamaks ning elektrivõrk uute investeeringutega sammu pidama. Euroopa elektrifitseerimise üks keskseid probleeme on praegu elektri hind võrreldes fossiilkütustega, rääkis “Cleantechi” saates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Elektriline lahendus võib küll energiat märksa tõhusamalt kasutada, kuid kui elekter ise on tarbijale kallis, ei anna see ettevõttele või majapidamisele piisavat põhjust gaasist või muust fossiilkütusest loobuda. Seetõttu ei käi Euroopa elektrifitseerimise arutelu ainult uute elektrijaamade üle. Sama olulised on maksud ja võrgutasud ning küsimus, kuidas on energia lõpphind tarbija jaoks kujundatud. Braun toob saates välja, et osa neist otsustest ei ole Euroopa Komisjoni, vaid liikmesriikide käes. See tähendab, et elektrifitseerimise tempo võib riigiti olla väga erinev. Euroopa tasandil saab luua üldise raamistiku ja suunata investeeringuid, kuid näiteks see, kuidas maksustatakse elektrit ja gaasi või millised kulud pannakse elektri hinna sisse, sõltub paljuski riiklikest otsustest. Teine suur küsimus on elektrivõrk Ettevõte võib küll olla valmis oma tootmist elektrifitseerima, kuid vajalikku võrguühendust ei pruugi kiiresti saada. Sellisel juhul ei piisa ka ettevõtte valmisolekust investeerida ega sellest, et turul on olemas vajalik tehnoloogia, viitas Braun murekohale. Elektrivõrgu arendamine muutub seetõttu järjest enam ka konkurentsivõime küsimuseks. Tööstusinvesteeringute puhul ei ole oluline ainult elektri hind, vaid ka see, kas piisav võimsus on õigel ajal ja õiges kohas olemas. Brauni sõnul tuleb elektrifitseerimise puhul vaadata sektoreid eraldi. Transpordis tähendab see eelkõige elektriautosid ja laadimistaristut, hoonetes soojuspumpasid ning tööstuses võimalust asendada osa fossiilkütustel töötavaid protsesse elektriliste lahendustega. Tööstuse puhul ei ole üleminek siiski kõikjal ühesugune. Mõne protsessi elektrifitseerimine on juba praegu tehniliselt üsna lihtne, teiste puhul on vaja uusi tehnoloogiaid või väga suuri investeeringuid. Ettevõtte jaoks määrab otsuse lõpuks see, kas uus lahendus on konkurentsivõimeline ka pikema aja jooksul. Samas oleme endiselt olukorras, kui elektrifitseerimine tähendab ettevõttele kõrgemaid kulusid kui fossiilkütuste kasutamine, on keeruline eeldada, et tööstus teeb vajalikud investeeringud üksnes kliimaeesmärkide pärast. Fossiilkütuste väiksem kasutamine tähendaks ikkagi Euroopale ka väiksemat sõltuvust imporditavast energiast. Ukraina sõja järel on energia päritolu ja varustuskindlus muutunud palju otsesemalt majandus- ja julgeolekupoliitika küsimuseks. Pikemalt sellest, millised võimalused ja probleemid tekivad elektrifitseerimisest Eesti jaoks ning mida peab muutma, et puhtama elektri olemasolu jõuaks ka tegelikult tööstuse, transpordi ja kodude energiakasutusse saab kuulata juba "Cleantechi" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Helena Braun. Foto: Andres Laanem
Tue, 22 Sep 2026 - 42min - 6953 - 22.09.26 ST | Küberruum. Eksperdid: ettevõtte küberturvalisus algab juhist
Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“. RIA küberturvalisuse analüütiku Helena Jürgensoni sõnul algab ettevõtte küberturvalisus juhist. Juht peab infoturberiske käsitlema samamoodi nagu teisi äririske ning looma ettevõttes keskkonna, kus turvalisus ei ole ainult IT- või infoturbejuhi ülesanne. Kui juhtkond turvanõuetesse tõsiselt ei suhtu, kandub sama suhtumine edasi ka töötajatele. Seda, miks ei saa kogu vastutust panna töötajale, näitab ka Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskeli toodud statistika. Töötajatest, kellele Phishbite on saatnud vähemalt kümme õngitsussimulatsiooni, on 66% vähemalt korra eksinud. Keskeli sõnul võivad õnge minna ka kogenud IT- ja infoturbejuhid, sest sageli määrab tulemuse hetk, mil sõnum inimeseni jõuab – näiteks kiire tööpäev või olukord, kus petukiri seostub mõne päriselt oodatud tegevusega. Suur osa pettustevastasest võitlusest toimub aga inimese jaoks märkamatult. Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul blokeerib operaator kümneid tuhandeid petusõnumeid kuus ning enne Ukrainas tegutsenud petukõnekeskuste sulgemist ulatus petukõnede arv miljoniteni kuus. Sedamööda, kuidas petturid oma võtteid arendavad, peavad ka kaitsemeetmed muutuma üha kiiremaks ja tehnoloogilisemaks. Ettevõtete jaoks võivad ühe õnnestunud pettuse tagajärjed olla väga rängad. Jürgenson tõi näiteks kevadise juhtumi, kus Pärnumaa ettevõte kaotas võltsitud arve tõttu 1,6 miljonit eurot. Selliste pettuste puhul võivad kurjategijad kompromiteerida ettevõtte või tema partneri meilikonto, jälgida suhtlust ning sekkuda sobival hetkel, saates võltsitud arve või muudetud makseandmed. Üha enam kasutatakse pettusteks ka uusi kanaleid ja tehnoloogiaid. Saates räägitakse muu hulgas Teamsi kaudu tehtud petukatsetest, QR-koodidest ning sellest, kuidas tehisintellekt aitab luua korrektses eesti keeles petukirju ja väga tõetruusid võltsveebe. Samuti võivad petturid kasutada ettevõtete veebilehtedel ja sotsiaalmeedias avalikult kättesaadavat infot, et valida sobiv sihtmärk ja muuta pöördumine usutavamaks. Praktiliste soovitustena räägitakse saates ligipääsuõiguste piiramisest, kaheastmelisest autentimisest, tarkvara korrapärasest uuendamisest, paroolihaldurite kasutamisest ning töötajate järjepidevast koolitamisest ja testimisest. Ekspertide sõnul ei ole võimalik pettuseriski täielikult kaotada, kuid tehniliste lahenduste, läbimõeldud tööprotsesside ja inimeste teadlikkuse koosmõjul saab vähendada märgatavalt ohtu, et üks eksimus toob ettevõttele tõsiseid tagajärgi. Saates on külas RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson, Elisa digiturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese ja Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel. Vestlust juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis. Fotol: Elisa digiturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese, RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson ja Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel. Foto: Elisa
Tue, 22 Sep 2026 - 46min - 6952 - 21.09.26 Äri ja tehnoloogia. Miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut?
AI-buumi üks külg on füüsiline taristu, millel tehisintellekt töötab. Ka Eesti saab peagi laieneva andmekeskuse näol täiesti uues mastaabis tehisaru arvutusvõimsust. "Äri ja tehnoloogia" saates räägime, miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut, milline on AI andmekeskuste majanduslik väärtus ja mis võimalus on AI-arvutusvõimsuse võidujooksus Eestil. Teemat avavad andmekeskusi arendava Tensor Estate kaasasutaja Martin Salo ning TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan. Vestlust suunab Äritehnoloogia.ee juht Indrek Kald. Pildil Martin Salo ja Gert Jervan. Foto: Indrek Kald
Mon, 21 Sep 2026 - 45min - 6951 - 21.09.26 ST | Minu karjäär. VKG personalidirektor: tuleviku tööstuses on kullahinnaga inimesed, kes näevad numbrite taga lugu
Millised inimesed on tuleviku tööstuses tõeliselt kullahinnaga ja kuidas leida oma koht ettevõttes, kus on ligi 250 erinevat ametit? Saates räägivad Viru Keemia Grupi (edaspidi VKG) personalidirektor Kaija Teemägi ja personalipartner Sofja Kurganova sellest, kuidas tehnoloogia ja andmed on muutnud nii tootmistööd kui ka inimestele esitatavaid ootusi. Juttu tuleb praktikast kui võimalusest tööstusvaldkonnaga tutvust teha ja sinna siseneda, inimese ja töö kokkusobivuse hindamisest ning sellest, miks CV üksi ei näita, millised hoiakud ja oskused kandidaadil on. Samuti räägitakse sellest, kuidas tänapäevane tööstus vajab üha enam inimesi, kes oskavad lisaks numbrite jälgimisele märgata nende taga seoseid, prognoosida muutusi ja mõista tervikpilti. Saates tuleb juttu ka VKG õppekeskusest, kus kogenud töötajad annavad oma teadmisi edasi noorematele ja noored aitavad omakorda seniseid protsesse värske pilguga uuendada. Arutletakse, miks on tuleviku töötaja puhul erialaste teadmiste kõrval üha olulisemad uudishimu, analüütilisus, õppimisvõime ja valmisolek tehnoloogia arenguga kaasa minna. Sisuturundussaadet juhib Mikk Orglaan. Pildil vasakult: Kaija Teemägi ja Sofja Kurganova. Autor: Merlin Zuzjonok
Mon, 21 Sep 2026 - 37min - 6950 - 18.09.26 Tervisetark. AI võib aidata arstivisiidiks paremini valmistuda
AI abil migreeni kohta infot otsiv patsient võib enne arsti vastuvõttu oma probleemi paremini läbi mõelda ja konsultatsioonis aktiivsemalt kaasa rääkida, leiab Confido Meditsiinikeskuse neuroloog prof Toomas Toomsoo. Ta lisab, et sobiva ravi leiab siiski arst, kes erinevalt AIst oskab arvestada konkreetse inimese tervise eripäradega. Tervisetarga saates räägime, kuidas arst patsiendile sobivat migreeniravi valib ja millal saab öelda, et ravi on andnud hea tulemuse. Näiteks toob Toomsoo patsiendi, kelle peavalupäevade arvu õnnestus 17–18 päevalt vähendada kuuele päevale kuus ja ta oli väga õnnelik. Mõne teise jaoks on aga ka kuus valupäeva väga palju ja ka siis otsitakse võimalusi nende päevade arvu vähendamiseks. Juttu tuleb ka sellest, miks üks ravim ei pruugi kõigile sobida, milliseid ravivõimalusi tänapäeval leidub, kuidas aitab peavalupäevik ravi mõju hinnata ning miks võib liiga sage valuvaigistite tarvitamine hakata ise peavalu põhjustama. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil prof Toomas Toomsoo Pildi autor Violetta Riidas
Fri, 18 Sep 2026 - 46min - 6949 - 24.08.26 Äri ja tehnoloogia. Miks õppida programmeerimist, kui kõik juba vaibkoodivad?
Tehisaru toob muutusi paljudesse valdkondadesse ja suurele osale ettevõtetest. Kuidas inimesed end harivad ja töötavad, kuidas ja kellele uusi tooteid-teenuseid luuakse, see näeb üsna pea tänasega võrreldes vägagi teistmoodi välja. Millised on muutused tehnoloogiaettevõtetes? Mis oskustega töötajaid on vaja ja kuidas neid leida? Mis tooks Eesti IKT-sektorisse juurde uusi inimesi oma kogemuste ja teadmistega, sealjuures n-ö karjääripöörajaid? Milline roll on siin tehnoloogiaharidusel ja kuidas õpe tehisaru mõjul muutub? Ning kui üha rohkemad meist niigi vaibkoodivad, miks veel õppida programmeerimist? Neil teemadel räägime tehnoloogiakooli //kood tegevjuhi Lauri Haava ning IT-ettevõtja ja nimeka tehnoloogiajuhi Agur Jõgiga. Saadet juhib Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Pildil Lauri Haav ja Agur Jõgi. Foto: Indrek Kald
Fri, 18 Sep 2026 - 46min - 6948 - 18.09.26 ST | Energiakool. Milline on läheneval talvel meie elektriarve?
Külma hooaja lähenedes kerkib taas küsimus, milliseks võivad kujuneda talvised elektrihinnad ja mida saab inimene ise oma elektrikulude juhtimiseks teha. Kuigi Lähis-Ida konfliktist mõjutatud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid lisavad turule ebakindlust, ei saa talve hinda ette ennustada. Seetõttu tasub lähtuda eelkõige enda tarbimisest ja riskitaluvusest, rääkisid Alexela erakliendi segmendijuht Ester Ausmees ja energiakaubanduse juht Kalvi Nõu sisuturundussaates „Energiakool“. Ausmehe sõnul tasub enne talve alustuseks vaadata tagasi möödunud küttehooajale. „Mina soovitaksin küsida endalt, kas eelmisel talvel olid minu elektriarved minu jaoks okeid. Ma arvan, et sealt pealt saab juba päris hästi edasi minna,“ ütles Ausmees. Alexela energiakaubanduse juhi, Kalvi Nõu sõnul mõjutavad praegu elektrituru väljavaadet muu hulgas Lähis-Ida konflikti tõttu tõusnud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid. Viimased pole pärast eelmist külma talve piisavalt taastunud, mistõttu on turul vähem soodsat hüdroenergiat. Ausmees ja Nõu soovitavad lähtuda otsuste tegemisel enda tarbimisest, mitte naabri valikust või üksikust turuprognoosist. „Emotsiooni pealt tehtud otsus ei pruugi olla hea, aga kalkuleeritud otsus võib anda meelekindluse,“ võttis Nõu kokku. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Kalvi Nõu, Alexela energiakaubanduse juht Foto: Alexela
Fri, 18 Sep 2026 - 38min - 6947 - 17.09.26 Kinnisvaratund: Arhitektuuriajaloolane Estonia laiendamisest: muinsuskaitse käitub ebaeetiliselt, laemaal tuleb katta
"UNESCOga suhtlemine on minu silmis olnud väga ebaeetiline, avalikkust on desinformeeritud, et kohe-kohe vistakse välja... Isegi sellist mõtet ei ole üheski UNESCO kirjas märgitud," kritiseeris muinsuskaitse tegevust arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Saates "Kinnisvaratund" rääkis Hallas-Murula Estonia teatri juurdeehituse variantidest lähemalt, ent ka nende mõjudest ning võimalustest Ta avas ka teatri laiendusega seotud vaidluse tagamaid ning arutles Stalini-aegse pärandi ja selle üle, mida sellega teha. Küsis arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ajaloolane Siim Sultson. Fotol on arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Foto autor: Siim Sultson
Thu, 17 Sep 2026 - 49min - 6946 - 16.09.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti idusektori visioon 2035: rõhk on (järel)kasvul
Eesti start-up-ökosüsteem on jõudnud etappi, kus seniste eduetappide ja edetabelikohtade kõrval otsitakse ühist pikaajalist sihti, räägiti Äripäeva raadios. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi idusektori valdkonnajuhi Liisi Kirchi ja Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi kinnitusel valmib avaliku ja erasektori koostöös idusektori visioon aastaks 2035. Liisi Kirchi sõnul on visioonidokumendi eesmärk koondada ökosüsteemi osapooled ja leppida kokku ühised prioriteedid. “Näen, et see sama visioonidokument võiks sektori osapooli regulaarselt kokku tuua, et saaksime arutada ja vaadata, kus me hetkel oleme ning kuhu liigume. Kui mingi asi hakkab minema kreeni, saame reageerida piisavalt kiiresti,” selgitas Kirch. Raadiosaates “Ükssarvikute kasvulava” tuli jutuks iduettevõtluse järelkasvu toetamine alates koolipingist, teaduspõhise süvatehnoloogia arendamine ning kohalike ettevõtjate panus ühiskonda. Samuti arutleti selle üle, kuidas tehisaru ja vibe coding ehk tehisaruga koodi kirjutamine muudavad idufirmade ärimudeleid ja töötajate vajadust. Lisaks avasid külalised plaanitava Nordic Inc-i koostöö tagamaid, mille siht on ühtlustada andmeruumi ja ärikeskkonda Põhjamaadega. Vaido Mikheimi sõnul on tihedam piirkondlik koostöö möödapääsmatu: “Mõtleme ühiselt, kuidas me saame seda sektorit kasvatada, sest selle arvel võidavad ka teised sektorid.” Saadet juhtis Tarmo Virki. Pildil: Vaido Mikheim, Liisi Kirch, Tarmo Virki. Allikas: Äripäev
Wed, 16 Sep 2026 - 48min - 6945 - 16.09.26 Finantsuudised fookuses. Eesti majandus rühib taas ülesmäge, kuid riigivõlg ja tehisaru sunnivad mänguplaani muutma
Eesti majandus näitab taas kasvumärke, kuid taastumist ei saa kirjutada ainult meie enda tubliduse arvele, leidsid asjatundjad Äripäeva raadios. Äripäeva raadiosaates “Finantsuudised fookuses” rääkisid Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juht Rasmus Kattai ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller, et majanduse kasvuhoog tuleb nii tugevamatelt välisturgudelt kui ka riigi kulutustest. Samal ajal sõltub järgmine kasvufaas sellest, kas ettevõtted suudavad investeerida, tootlikkust kasvatada ja tehisintellekti päriselt tööle panna. Rasmus Kattai sõnul oleme pärast keerulisi aastaid liikumas tagasi pikemaajalisele kasvutrajektoorile. Olavi Miller märgib aga, et osa Eesti paremast käekäigust tuleb sellest, et Soomel, Rootsil ja Leedul läheb paremini. See tõstatab küsimuse, kui palju peegeldab praegune kasv Eesti enda tugevnenud konkurentsivõimet. Äripäeva raadiosaates arutati põhjalikult ka riigivõla kiiret kasvu. Kattai sõnul muutub probleem teravamaks iga järgmise kriisiga, sest majanduse toetamiseks tuleb taas laenata. Samal ajal võib osa kaitsekuludest kujuneda Eesti jaoks võimaluseks, kui raha ei lähe üksnes imporditud varustusele, vaid aitab arendada droone, autonoomseid süsteeme, sensoreid ja muud ekspordivõimelist kaitsetehnoloogiat. Saate üheks keskseks teemaks kujunes tehisintellekt. Kattai hinnangul võib AI-d võrrelda uue tiigrihüppega, kuid üksnes tööriistade kasutuselevõtust ei piisa. Ettevõtted peavad muutma protsesse, juhtimist ja töökorraldust ning arvestama, et enne tootlikkuse kasvu võib tehisintellekti kasutuselevõtt nõuda märkimisväärseid investeeringuid ja ajutiselt isegi tulemust halvendada. Juttu tuli ka tööturu muutumisest. Platvormitöö ei tähenda enam ainult kullereid ja sõidujagajaid: uuringu järgi teeb 46% küsitletud platvormitöötajatest seda veebipõhiselt, sageli spetsialistina välismaistele klientidele. See loob Eestile uusi teenuste ekspordi võimalusi, kuid tõstatab samal ajal ravikindlustuse, sotsiaalse kaitse ja tulevase pensioni küsimused. Saates räägiti veel inflatsiooni ja energiahindade väljavaatest, Euribori tõusust ning sellest, kui paindlikuks peaks muutuma Eesti tööturg. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Olavi Miller, Paavo Siimann, Rasmus Kattai. Autor: Andres Laanem
Wed, 16 Sep 2026 - 46min - 6944 - 16.09.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Tehisintellekt poes: kuidas vähendada vargusi ja juhtida varusid targemalt
Tehisintellekt jõuab üha enam kaupmehe igapäevatöösse, aidates vähendada kadusid ja käsitööd, tõhustada töökorraldust ning pakkuda kliendile mugavamat ostukogemust. Nixori ärijuht Asse Hang ja äriarenduse projektijuht Anton Martšenko räägivad saates, et tehnoloogiat ei tasu rakendada lihtsalt AI kasutamise pärast – kõigepealt tuleb aru saada, millist konkreetset äriprobleemi soovitakse lahendada. Saates selgitavad Hang ja Martšenko, kuidas saab tehisintellekti kasutada varguste ja muude kadude vähendamiseks ning iseteeninduskassade ja kaupluste olemasolevate kaamerasüsteemide targemaks muutmiseks. Samuti räägitakse sellest, kuidas AI aitab prognoosida nõudlust ja varusid ning millist rolli mängivad seejuures ettevõtte andmete kvaliteet ja erinevate süsteemide omavaheline ühendamine. Juttu tuleb ka sellest, kuidas muudab tehnoloogia kaupluste töötajate rolli, millised lahendused võivad lähiaastatel poodides tavapäraseks muutuda ning kuhu tasub kaupmehel piiratud investeerimisvõimaluste korral raha suunata, et tehnoloogia võimalikult kiiresti ära tasuks. Saadet juhib Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Nixori ärijuht Asse Hang, Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ja Nixori äriarenduse projektijuht Anton Martšenko Foto: Äripäev
Wed, 16 Sep 2026 - 45min - 6943 - 09.09.26 Energiatund. Raivo Vare: eskalatsiooni pingestavad iraanlased. Trump üritab välja tagurdada
Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul on eskalatsioonioht Hormuzi väinas tõsine ning Iraan on suureks sõjaks valmistunud pidevalt. Seoses pingestuva olukorraga on kõrgem gaasi hind saabuval talvel paratamatu ning see saaks Vare sõnul langeda vaid siis kui sõda saaks läbi, mis pole aga tõenäoline. "Venelased on väidetavalt andnud iraanlastele üle raktiivmootoritega droonide võimekuse ning hiljuti olevat Iraan tankerit rünnanud ballistilise raketiga, mida on oluliselt raskem tõrjuda," toob Vare saates "Energiatund" näiteid Iraani sõjakatest sammudest. Ameerika Ühendriigid otsivad Vare sõnul jätkuvalt võimalusi olukorrast välja tagurdamiseks, mis pole aga lihtne. Hoopis tõenäolisem on aga see, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude regionaalne väejuhatus CENTCOM on hoopis valmistunud sõjategevuseks aasta lõpuni. Väga ohtlikuks pretsedendiks peab Raivo Vare Iraani soovi kinnistada koostöös Omaaniga väina läbivate laevadele kehtestavat maksu. "Kui riik määrab läbisõidutolli nagu röövparun, loob see ohtliku pretsedendi. Nägime mõni aeg tagasi kuidas Indoneesia üritas sarnast asja kehtestada Malaka väinas, kes aga suruti ära." Ki nüüd sellised tollid läbi läheksid, oleks see innuustus ka teistele ja need hakkaksid Vare sõnul maailmakaubandust ja majandust kõvasti mõjutama ja inflatsiooni tagant tõukama. Saates räägib Vare veel kuivõrd suureks hindab ta teoreetilist võimalust, et ühiste pingutuste läbi Hormuzi väin ikkagi avatakse, kirjeldab varilaevastikuga seotud keskkonnakatastroofide ohte ning annab nõu ettevõtetele, kes sõltuvad oluliselt energiahindadest. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Liis Treimann.
Tue, 15 Sep 2026 - 38min
Podcasts ähnlich wie Äripäeva raadio
Ustaz Wadi Anuar - Umat Akhir Zaman AFR
BBC Inside Science BBC Radio 4
El Partidazo de COPE COPE
Coptic Voice Radio Coptic Media Association
Machtwechsel Dagmar Rosenfeld und Robin Alexander
Der Tag Deutschlandfunk
Es la Mañana de Federico esRadio
Hondelatte Raconte Europe 1
C dans l'air France Télévisions
Geeniuse digisaade | Geenius.ee Geenius.ee
MORD AUF EX Leonie Bartsch & Linn Schütze
News in Slow Italian (Intermediate) Linguistica 360
أغرب القضايا Podcast Record
ألف ليلة وليلة Podcast Record
Kortom RSG
Vers en Klank RSG
Entrez dans l'Histoire RTL
Les Grosses Têtes RTL
L'Heure Du Crime RTL
SBS Arabic - أس بي أس عربي SBS
Tagesgespräch Schweizer Radio und Fernsehen (SRF)
Science Friday Science Friday and WNYC Studios
Nestor & Koppel SEB Eesti
Bible Answer Man Podcast with Hank Hanegraaff The Christian Research Institute
Andere Geschäft Podcasts
Вкус Биржи Fuad R
Investeerimisjutud Swedbank Eestis
The Diary Of A CEO with Steven Bartlett DOAC
Kinnisvarajutud Kinnisvarajutud
Investeerimisklubi Investeerimisklubi
Algorütm Priit Liivak, Erik Jõgi, Martin Kapp
Ettemõte: Roonemaa ja Kotka idupodcast Delfi Meedia
Turutegijad LHV Pank
All-In with Chamath, Jason, Sacks & Friedberg All-In Podcast, LLC
LHV LHV
Motley Fool Hidden Gems Investing The Motley Fool
On Purpose with Jay Shetty Perfect Strangers
Krimiraadio Kuku Raadio
Подкаст Глеба Соломина Глеб Соломин
The Tim Ferriss Show Tim Ferriss: Bestselling Author, Human Guinea Pig
Подкаст Соколовского Александр Соколовский
Заварили бизнес: тот самый реалити-подкаст вернулся! Заварили
