Nach Genre filtern
- 5466 - 18.03.24 Tööstusuudised Eetris. Tööstur: me ei räägi, mis on hästi, vaid paneme veel puid alla
"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks aruteluringi 14. märtsil toimunud tööstussektori suursündmuselt „Tark tööstus 2024“. Vestluses „Eesti (tark) tööstus ei paista maailmas piisavalt silma – kuidas võita uusi turge?“ osalesid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas, metallitööstuse Radius Machining asutaja Veljo Konnimois ning GScani kaasasutaja ja teadlane Andi Hektor. Vestlust juhtis Aigar Vaigu. Veljo Konnimois sõnas arutelus, et meil on keeruline teha läbimurret ja saada uut rahastust, aga kui teeme, saame tihti meedias vastu näppe. „Isegi GScan on saanud vastu näppe, et kas see on ikka päris õige asi. Fibenol, Comodule saab. Me ei räägi nendest lugudest, mis on hästi ja mida me sellest olukorrast õppisime. Me paneme hoopis puid alla ja demotiveerime. See info jõuab väga kiiresti välisturgudele ja siis on ka raske viia välja sõnumeid, et oleme ägedad,“ selgitas Konnimois. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol vasakult: moderaator Aigar Vaigu, ettevõtja ja GScani asutaja Andi Hektor, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas ning ettevõtja ja Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee
Mon, 18 Mar 2024 - 35min - 5465 - 15.03.24 Digiturunduse Praktikum. Kuidas saada AI käest pilte, mida on võimalik turunduses kasutada?
"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu AI-ga piltide tegemisest ja nende kasutamisest turunduses. Selleks oleme saatesse kutsunud Topeltklikki tegevjuhi Kristofer Järvelahe, kes räägib eri valdkondade promptide kirjutamisest, sellest kui pikad need olema peavad ning kuidas Midjourneyst saada kätte kõik, mida sa soovid. Järvelaht selgitab kuulajatele, millised erinevad pildi AI tööriistad on ning mida millal kasutada ning milliseid käske jagada. Lisaks jagab ta ka soovitusi, mida teha ning kuidas loomingulisust pildi tehisintellekti puhul ära kasutada. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Fotol vasakult: saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja Topeltklikki tegevjuht Kristofer Järvelaht. Allikas: Äripäev
Fri, 15 Mar 2024 - 46min - 5464 - 14.03 Teabevara tund. Kes täna ESG aruandesse ainult linnukesi märgib, see tulevikus kestlik ei ole
2024. aastast tuleb börsiettevõtetel ning krediidi- ja kindlustusasutustel hakata koostama ja esitama kestlikkuse aruandlust. Järk-järgult laieneb aruandluskohustus järgmistel aastatel rohkemate ettevõteteni. Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus rakenduma ei hakkagi, mõjutab CSRD aruandluskohustus läbi partnersuhete ja tarneahelate pea igat Eesti ettevõtet, kuna need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje ja muu ESG-d puudutava kohta. Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt. Värskes „Teabevara tunnis“ uurimegi, milleks uut aruandluskohustust vaja on ning millist ja kui palju kasu sellest tõuseb. Stuudios on PricewaterhouseCoopers Eesti ESG valdkonna juht Merili Vares ja Äripäeva finantsjuhtimise teabevara peatoimetaja Villu Zirnask. Küsivad teabevara juht Heidi Saar ja teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol: Villu Zirnask ja Merili Vares. Autor: Andres Laanem
Thu, 14 Mar 2024 - 47min - 5463 - 14.03.24 Rohepöörde Praktikud: Kas ESG ikka toob majanduslikku kasu?
Eesti ettevõtete seas on neid, kelle jaoks ESG ja kestlikkus on juba ammu argipäev, ent palju on ka neid, kes on siiani äraootavad. On neid, kes on hiljuti aktiivseks muutunud ja teinud investeeringuid, kuid samas ütlevad, et nad ei usu, et tehtud kulutused nähtavas tulevikus tagasi tooks. Omaette seltskond on neid, kes ütlevad otsesõnu, et ESG on eurobluff. Seekordses “Rohepöörde praktikute” saates uurime kahelt silmapaistvalt ettevõttelt - Ericssonilt ja Viru Keskuselt -, mida nemad nende aastate jooksul näinud on, kui nende ettevõtted ESG-d on järginud. Kas ESG järgi tegutsemine toob tagasi? Kus peitub majanduslik kasu? Kas ESG aitab luua uut äri? Kas ESG-d oma organisatsiooni juurutades oleks tark midagi ka vältida? Stuudios on külas Ericsson Eesti juhtkonna liige, protsessi-ja kvaliteedijuhtimise ja jätkusuutlikkuse eestvedaja Karin Marjapuu ja Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru. Saadet juhib Kerttu Metsar. Foto: Kristel Sooaru, Karin Marjapuu. Autor: Kerttu Metsar
Thu, 14 Mar 2024 - 47min - 5462 - 13.03.24 Mets ja majandus: puidust ehitamisel on palju uusi võimalusi
Värskes raadiosaates "Mets ja majandus" on külaliseks Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning puitehituse entusiast Renee Puusepp, kellega räägime uutest võimalustest puidu kasutamisel kaasaegses arhitektuuris. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Renee Puusepp, foto autor Toomas Kelt.
Wed, 13 Mar 2024 - 40min - 5461 - 14.02.24 Mets ja majandus: Eesti puidukeemia areneb laborites, tööstus ootab järge
Saates "Mets ja majandus" räägime seekord puidu biorafineerimisest ehk lihtsamalt puidukeemiast. Tegu on valdkonnaga, mida on juba pikemat aega nimetatud üheks meie potentsiaalsemaks tööstusvaldkonnaks, kuid suuremahulisi tööstustootmisi pole veel rajatud. Saate esimeses osas annab Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme ülevaate puidukeemia võimalustest ja perspektiividest, saate teises osas arutame, kas riik saaks puidukeemia arengut ka kuidagi tagant tõugata. Saate pani kokku Toomas Kelt, saates kõlavad jutud on salvestatud konverentsil Puidutööstuse äriplaan 2024. Pildil: Aruteluring puidukeemia võimalustest, foto autor Johanna Adojaan.
Wed, 13 Mar 2024 - 38min - 5460 - 13.03.24 Triniti eetris: Ärisuhe kui abielu: probleemide ennetamiseks lepi kokku mängureeglid
Viiskümmend-viiskümmend põhimõttel loodud äriühing võib olla nii jackpot kui õudusunenägu, kõik sõltub põhikirjast, leiavad vandeadvokaadid. Osanikevaheliste vaidluste lahendamisi tuleb praktikas ette pidevalt. Suuremat osa neist oleks saanud ennetada ettevõtet luues, tõdevad Triniti partner, vaidlustiimi juht ja vandeadvokaat Erki Vabamets ning Triniti äriõiguse töögrupi juht ja vandeadvokaat Martin Järve saates “Triniti eetris”. “Minu soovitus on, et kahe mehe firmas, kus osalused on võrdselt jaotatud, tuleks igal juhul võtta endale juhatuse liikme koht. Seda seetõttu, et kui on 50-50 alustel loodud ettevõte ja üks on juhatuses, siis enam teda sealt välja ei saa. See, kes juhatuses on, kontrollib aga kõike, alustades pangaarvest, tehingute tegemisest, lõpetades raamatupidaja endale sobivaks vahetamisega,” kirjeldab Vabamets olukorda, kus ettevõtte struktuur enda jaoks läbi pole mõeldud. Tema sõnul on mõistlik juhatusse minna ka juhul, kui endal tegelikult pole huvi juhtida. “Seda kas või sellepärast, et oleks ettevõtte asjadest pilt ees.” Järve lisab, et variant, kus kõik ühingu liikmed on juhatuses, ei ole üldse halb. “Juhatuse puhul saab kaaluda veel võimalust, et by default on kõik juhatuse liikmed oma õigustes võrdsed. Igaüks saab ettevõtet esindada ja tehinguid teha.” Järve sõnul on pahatahtliku tegevuse ennetamiseks võimalik seda õigust ka piirata ja panna liikmetele ühine esindusõigus. “Näiteks, kui tahetakse müüa ühingule kuuluv auto, saab seda teha kõikide nõusolekul. Siin tuleme aga jälle 50-50 osaluste juurde tagasi: ühest küljest on see hea, sest üks ei saa nii-öelda pätti teha, sest teine toimib kontrollfunktsioonina.” Samas tekitab see olukorra, kus kui üks juhatuse liige on puhkusel, peab ta ikkagi digiallkirju andma kas või lihtsatele igapäevastele tehingutele ja ka see ei ole ideaalne, arutleb Vabamets. Advokaadid toovad praktilisi näiteid, kuidas juba ettevõtet luues võimalikke probleeme vältida, ja põhikirja olulisusest tuleb samuti saates juttu. Ka arutlevad Järve ja Vabamets uue osa võõrandamise regulatsiooni teemal, mis juba on probleeme tekitanud. Milliseid probleeme ja mida teha, et neid vältida, kuula saatest. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol TRINITI äriõiguse töögrupi juht ja vandeadvokaat Martin Järve ning TRINITI partner, vaidlustiimi juht ja vandeadvokaat Erki Vabamets. Foto: Sigrid Hiis.
Wed, 13 Mar 2024 - 46min - 5459 - 13.03.24 Sisuturundussaade. Omniva juht: neljapäevane töönädal võiks vähendada tööpuudust
Eesti ühiskond peaks käivitama arutelud, et üle minna neljapäevasele töönädalale. See looks töökohti juurde muu hulgas ka maapiirkondades. Teisalt on see muidugi töökorralduslikult tõsine väljakutse juhtidele, aga las olla, rääkis Omniva juhatuse esimees Mart Mägi saates. Töötukassa eestvedamisel sündis aripaev.ee veebis kaart, kust saab vaadata Eesti suuremaid tööandjaid maakondade kaupa. Igast maakonnast on esitletud kümme suuremat tööandjat ning kaardilt joonistuvaid trende analüüsivad saates Mart Mägi, töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ja saatejuht Annika Kald. Fotol Mart Mägi. Foto: Liis Treimann.
Wed, 13 Mar 2024 - 47min - 5458 - 12.03.24 Cleantech: kuidas me elektrivõrku tugevamaks muudame
Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime taastuvenergia tulevikust Eestis ja sellest, kas meie elektrivõrk peab vastu uutele tuule- ja päikeseparkidele. Saates on külas Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, kellega arutame muuhulgas, kuidas saab elekter Ida-Virumaale kui selle tootmine hakkab toimuma Saaremaa rannikul, milliseid ühendusi naabritega veel luuakse ja millal Eesti end Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendab. Saate teises osas on külas Rexploreri asutaja ja tegevjuht Henrik Hundt, kelle lahendus aitab oluliselt kiirendada päikeseenergeetika lahenduste planeerimist majapidamistesse ning büroohoonete targemaks muutmist. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Cleantech Estonia ja Sunly AS. Foto: Andras Kralla
Tue, 12 Mar 2024 - 44min - 5457 - Kõik ärikinnisvarast: magalates tuleks vanad liftid välja vahetada, õige pea saab selleks toetust
Viie ja enam korrusega kortermajade puhul sõltub elanike mugav ligipääsetavus liftide korrashoiust. Nõukogude ajast pärit hoonetes on kasutusel Valgevene liftid, mis praeguseks juba amortiseerunud. Sel aastal avatakse aga meede, mis võimaldab Euroopa rahadega vana lift uue vastu vahetada. „Hea uudis on see, et KredExi uutes hoonete rekonstrueerimise tingimustes on liftivahetus sees,“ tõdes KONE Balti riikide müügidirektor Peeter Leet. Toetust saab taotleda ka liftide hoonele lisamiseks. Peeter Leet on seda meelt, et lift kortermajas pole kindlasti luksus, vaid juurdepääsetavuse tagaja. Kui vahepeal kippusid kinnisvaraarendajad neljakorruselisi elumaju ehitama ilma liftita, siis nüüd näevad juba seadusest tulenevad nõuded selle olemasolu ette, selgitas Leet. Kuula sisuturundussaatest „Kõik kinnisvarast“, kui ohutud on eelmise põlvkonna liftid ja milliseid uusi tehnilisi võimalusi turg pakub. Saates räägivad KONE Balti riikide müügidirektor Peeter Leet, müügijuhid Sulo Saulep ja Norman Vaga. Foto: Andres Haabu
Tue, 12 Mar 2024 - 27min - 5456 - 11.03 Sisuturundussaade. Kui äri olulisim vara on andmed: küberkuritegevuse vastu tasub kindlustada
Kes katab kahju, kui küberpätid halvavad ettevõtte töö? Kust leida raha, kui kurikaelad nõuavad lunaraha? Saates räägime küberkindlustusest. Lisaks ettevõttele tunnevad firma küberturbe kohta huvi kliendid ja investorid, sest andmetega tegeleb sisuliselt iga ettevõte. Kindlustus on hädavajalik ka siis, kui ajada äri suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega. Saates räägime lähemalt, kellele küberkindlustus on mõeldud ja kuidas seda osta. Teemat kommenteerivad LEXTALi advokaat Rainer Ratnik ja IIZI Kindlustusmaakler AS finantsriskide valdkonna spetsialist Helen Evert. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Helen Evert ja Rainer Ratnik. Foto autor: Mai Kroonmäe.
Mon, 11 Mar 2024 - 39min - 5455 - Investeerimisportfell 2030. Investeerimisekspert tehnoloogiarallist: turgudelt väljas olla on ohtlik
Tuntud investor, TalTechi õppejõud ning finantsökonoomika doktor Tõnn Talpsepp avaldas, kuidas luua investeerimisstrateegiat ning kuhu ta praegu oma raha paigutaks. Saates „Investeerimisportfell 2030“ rääkis investor ja samuti mitmete investeerimismenukite üks autoritest Tõnn Talpsepp, et tema on enda jaoks pannud paika kindla raamistiku, kuidas ta üldjoontes peaks investeerima. Poolega oma portfellist võtab ta tururiski, ülejäänud osaga portfellist saab teha muid asju, rääkis Talpsepp. Ta selgitas, et strateegia koostamisel tuleb alustada varaklasside valikust. Talpsepp viitas saates tavainimese mõttekäigule, kes mõtleb esimese asjana tootluse peale ja sellele, et tahaks hästi palju raha teenida. Tegelikkuses on investori sõnul olulisem mõelda sellele, kui palju oled valmis raha kaotama. Portfelli strateegiasse võlakirjariski lisades soovitab Talpsepp vaadata just riikide võlakirjade poole, mis on selgelt madalama riskiga. Kõrge intressiga võlakirjad on tema hinnangul kordades kõrgema riskiga. Seega praegu turult raha kaasava ehitusmasinarendifirma Storendi võlakirjade puhul tuleb arvestada suurema riskiga, möönab Talpsepp. Tema sõnul tuleks kõrge riskiga võlakirjade osa portfellis hajutada ja seal võiks olla vähemalt 10 erinevat positsiooni. Talpsepp sellistel pakkumistel väikeinvestoril osaleda ei soovita ja lisas, et tema võtaks siis juba portfelli aktsiariski, mis võib pakkuda suuremat tootlust. Aktsiaturgudest rääkides avaldas investor, et on alati optimist olnud, kuid lisas, et midagi märkimisväärset juhtunud ei ole, kui vaadata suuremaid indeksieid. Ta tõi välja anomaalsed juhtumid tehnoloogiasektoris, kus hakkas näiliselt teatav mull juba eelmisel aastal tekkima ja see on jätkunud selgi aastal. Indeksite liikumises Talpsepp midagi erilist ei näe. Tema sõnul on ajalooliselt suur osa aktsiate tõusust ära tehtud lühikese ajaga ehk investorina on ohtlik olla turu ajastaja ja oodata langust põhjendusega, et tehnoloogiasektor on juba nii palju tõusnud. „Kes eelmisel aastal oli turgudelt väljas, sest turud olid nii palju tõusnud, see on päris heast tootlusest ilma jäänud,“ leidis Talpsepp. Pikemalt aktsiaturgude trendidest ja portfelli strateegiast kuula saatest „Investeerimisportfell 2030“. Saadet juhtis börsitoimetuse ajakirjanik Jaan Martin Raik. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.
Mon, 11 Mar 2024 - 48min - 5454 - 09.02.24 Terviseuudised: Ravimitootjad alustavad jõukamatest riikidest
Juba aastaid on küsitud, miks uute ravimite kättesaadavaks tegemine ehk soodusravimite nimekirja kandmine Eestis nii kaua aega võtab. Tervisekassa esindaja Erki Laidmäe kirjeldas läinud aasta novembris toimunud Meditsiiniuudiste ravimikonverentsil olukorda sõnadega: „Ravimitootjad alustavad riikidest, kus saab kõrgemat hinda küsida ja alles siis jõutakse meiesugusteni. Valik kujuneb lõpuks väga mõistlikuks, aga tõsi – aeg sinna jõudmiseks on liiga pikk.“ Toome seekordses Terviseuudiste saates kuulajateni samal konverentsil toimunud vestlusringi, kus ravimite kättesaadavuse teemal arutlevad puuetega inimeste koja tervishoiualane huvikaitsenõunik Katrin Nugis, ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius, tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe, Roche Eesti hinnastamise ja rahastamise valdkonna juht Marika Lepaste, AstraZeneca Eesti korporatiivsuhete ja arendusjuht Hanno Püttsepp ning arstide liidu esindaja ravimikomisjonis kardioloog Lembi Aug. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas
Sat, 09 Mar 2024 - 23min - 5453 - 09.03.24 Kuula “Mälupäeva” finaalsaadet! Pinge kerib viimaste minutiteni
Kes võidab mälumängusaate "Mälupäev"? Kaheksast osalenud ettevõttest on järel vaid kaks – põnevas finaalsaates lähevad vastamisi Lennuliiklusteeninduse AS ja OIXIO IT. Toome teieni kümme kaasahaaravat küsimust, silmiavardava arutelu, edasiviivad või hoopiski eksitavad vihjed ja vastastiimilt punktide napsamised. OIXIO IT-st panevad saates teadmisi proovile ettevõtte üks asutajatest, juhatuse liige ja finantsjuht Ermo Kiisk ning OIXIO grupi brand manager Raul Pero. Lennuliiklusteenindusest asuvad võitu püüdma lennujuht-vahetusevanem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Küsimused on koostanud ja saadet juhib Janar Tiiroja. Teadmistele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Mihkel Adler, Kristian Lavin, Janar Tiiroja, Raul Pero ja Ermo Kiisk. Foto: Andres Laanem.
Sat, 09 Mar 2024 - 51min - 5452 - 08.03.24 Kiired ja vihased: autode perearst nõudlikul remondil pikka pidu ei näe
Töökodades tungivad arvutid peale ja inimtööjõud on nii kallis, et tulevikus hakatakse vigaseid detaile remontimise asemel lihtsalt välja vahetama. Nii leiab raadiosaates “Kiired ja vihased” Tõukuri omanik ja juht Fred Häling. Tõukuri remonditöökojas, kus parandatakse mootoreid ja käigukaste, tegeletakse sisuliselt kunstiga. Sedasorti kunsti noored aga ei hinda, selgitab Häling. Ka see on üks põhjustest, miks remondid tulevikus hääbuma hakkavad. Esmakordse gaselli Tõukur omanik Häling on oma teise ettevõttega Alert Auto varasemalt kiiresti kasvavate ettevõtete hulka juba jõudnud. Tõukur ise on olnud turul juba kolm kümnendit, kuid vaid pool sellest ajast Hälingu juhtimise all. Saates jagab Häling ettevõtte ajaloo eepilisemaid hetki ja selgitab, kuidas ettevõte suutis end hiljuti gaselli edetabelisse murda. Häling võrdleb mootoriremonti perearstiteenusega ja toob näiteid sellest, mis on aastatega auto remontimisel muutunud ning millised masinad on kõige tihedamini remondiosakonna "patsientideks". Fred Häling on äri juhtimise kõrvalt aastaid tegelenud motospordiga. Saates räägib ta avameelselt enda seiklustest motospordis ja ettevõtte omanikuna tehtud valikutest. Ka jagab ta oma arvamust autotööstuse hetkeseisu ja automaksu kehtestamisest kohta Eestis. Veel jagab Häling, mis paneb temal juhina silma särama, mille üle tunneb ta uhkust ja mismoodi hoiab oma meeskonda. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol Fred Häling. Foto: Alyona Stadnik.
Fri, 08 Mar 2024 - 42min - 5451 - 08.03.24 Terviseuudised: Enamik vähihaigeid lapsi ravitakse terveks
Vähi diagnoos on midagi sellist, mida vist küll kõik täiskasvanud kardavad. Arsti juures küsitakse ikka analüüsi kahtlaste vastuste korral, et ega see vähk ei ole ning kõik muu tundub sellega võrreldes kerge ja mööduv. Seekordses Terviseuudiste saates räägime aga laste onkoloogilistest haigustest – mida need endast kujutavad ja milline on ravi. Selgub, et tegemist on täiesti erinevate haigustega kui täiskasvanutel, kuid õnneks selgub seegi, et 80 protsenti lastest ravitakse terveks. Stuudios on sel puhul äsja Eesti Punase Risti teenetemärgiga pärjatud Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja dr Kadri Saks ja sama osakonna arst Maarja Karu. Saadet juhib Violetta Riidas. Saadet toetab Tallinna Lastehaigla Pildil dr Maarja Karu ja dr Kadri Saks. Foto autor Violetta Riidas
Fri, 08 Mar 2024 - 40min - 5450 - 08.03.24 Sisuturundussaade. Uus normaalsus: töötaja käib enne tööpäeva algust kontoris duši all
2023. aasta lõpu seisuga on Tallinnas üle miljoni ruutmeetri kaasaegset büroopinda. Kuidas jaguneb tänane üüriturg, mis dikteerib ruutmeetri hinna ja mis kontori vahetuse? Kuidas saada inimesed tagasi kontorisse ja mida töötajad kontorilt ootavad? Nendele küsimustele otsime vastuseid Ingemar Paani ja Heinike Reisiniga Colliers International Advisorsist. Kvaliteetse tööjõu pärast tuleb jätkuvalt pingutada, mistõttu tuleb anda parim ka töökeskkonna kujundamisel. Saatekülaliste sõnul on hetkel lauajalgpallist ja lebonurgast olulisemal kohal vaba aja ja koosveetmise ruum. On näha, et büroodes laienevad nii kööginurgad kui ka ühisalad. Saates räägime sellest, millised on tänapäevased kontorid ja kas rattaga tööle ning enne hommikukohvi töö juures duši alt läbi hüppamine ongi uus normaalsus. Mida aga jälgib rentnik? Muutused energiahindades on pannud klienti suunama varasemast enam tähelepanu energiaklassile ja keskkonnasertifikaatidele. Üürnikud eeldavad tänapäevaseid tingimusi ja turul on surve üpris suur. Kas büroopinna puhul ostetakse asukohta või hoopiski hüvede komplekti, sellest kuuleb samuti lähemalt saates. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto autor: Tõnu Einasto. Fotol Ingemar Paan ja Heinike Reisin.
Fri, 08 Mar 2024 - 40min - 5449 - 07.03.24 Kinnisvaratund. Tulekul on uued laenunõuded arendajatele
Capital Milli ESG juht Merli Rikolas ütles saates "Kinnisvaratund", et hetkel küsivad pangad laenu andes peamiselt laenutaotleja süsiniku jalajälge, ent sellest aastast lähevad ESG kohustustest lähtuvalt nõuded oluliselt spetsiifilisemaks. „Baltikumi üleselt on pankadel välja töötatud küsimustik, mida hakatakse kõikidele klientidele edastama ja see on väga mahukas,“ rääkis Rikolas, kes hetkel on uusi nõudeid näinud vaid seeläbi, et pangad on neid esitlenud ettekannetes. Rikolase sõnul hakatakse laenutaotlejalt küsima pea kõike, mis puudutavad tema tegevusega seotud energiatarbimist, sotsiaalseid teemasid kui ka juhtimisega seotud käsimusi. „Kas sul on juhtimises näiteks rakendatud eetikakoodeksid, teostad sa korruptsioonivastast poliitikat, millised põhimõtted on ettevõttes energia osas, kuidas vähendate energiatarbimist,“ toob Rikolas vaid mõned näited. Kuigi kinnisvaraettevõtted ise ESG nõudeid kohustuslikult veel järgima ei pea, tehakse seda tulevikku vaatavalt osaliselt juba praegu. Nii Merli Rikolas kui ka teine saatekülaline, Fausto Capitali nõukogu liige ja rohevaldkonna vedaja Priidu Lokk on veendunud, et kuna tulevikus rakendub ESG aruendekohustus ka neile, on kasulik juba praegu selle teemaga aktiivselt tegeleda. Seda toetab ka ühiskondlik suhtumine, mis järjest enam ootab ka arendajatelt jätkusuutlikke lahendusi. Kui palju ESG nõuetele täitmine tõstab aga ärikinnisvaras kliendi jaoks lõpphinda, seda saatekülalised konkreetselt öelda ei osanud nagu ka seda mis maksab arendajale ESG aruende kohustuslikuks muutmine. Kuigi aruande enda koostamise täisteenuse hinnad võivad ulatuda Rikolase sõnul kuni 50 000 euroni, võib juba omistatud rohesertifikaadiga hoone ESG teemaline paberimajandus Lokki sõnul maksta vaid paar tuhat eurot. Kindlasti ei ole aruande koostamise hind aga ainus kulu, mis kinnisvaraarendajale ESG toob – kõikide nõuete järgmise koguhind ulatub pelgast aruande koostamise hinnast oluliselt suuremaks. Näiteks ärihoone rohesertifikaadi BREEAMi nõuetele vastavaks muutmine maksab Lokki sõnul 10% selle ehitusmaksumusest, ent nii BREAAM kui ka LEEDi sertifikaadid katavad vaid väikese osa ESG teemadest. Saadet, mille fookus ESG standardid, ESG aruanded ja nõuete rakendamisest ärikinnisvaras juhtis Lauri Leet. Fotol Capital Milli kontor, foto autor Andras Kralla.
Thu, 07 Mar 2024 - 47min - 5448 - 07.03.24 Sisuturundussaade: ettevõtetele jagatakse ligikaudu 30 miljonit teadlaste palkamiseks
Saates räägime SekMost ehk sektoritevahelise mobiilsuse toetusest. Aastaks 2029 plaanitakse kaasata vähemalt 600 osalejat. Eesmärk on toetuse saanud ettevõtetes luua SekMo toel vähemalt poolsada uut teadusuuringute valdkonna töökohta. Saates räägivad oma praktilisest kogemusest kogu protsessi läbimisel R8 Technologies tegevjuht Allan Hani ja Krediidiregistri tegevjuht Art Andresson. Andresson rõhutab saates, et teadlane “paadis” on oluline. “Kui klient ja teenusepakkuja on kahekesi, võib motivatsioon ja tempo vaibuda. Teadlase abiga aga tekivad uued ideed ja see distsiplineerib.” SekMo eesmärk on soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning avaliku, erasektori ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel. Milline on ülikoolide toetus, kui lihtne on ettevõttesse sobivat spetsialisti leida ja kuidas meede teadlase kaasamist võimaldab, kuuleb lähemalt saatest. SekMo meedet kaasrahastab Euroopa Liit. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: Eesti teadusagentuur.
Thu, 07 Mar 2024 - 45min - 5447 - 06.03.24 Äripäeva juhtimiskool. Käibemaksu keerukused: oma pühakirjaga võõrasse kirikusse ei ronita
"Äripäeva juhtimiskool" võtab fookusesse käibemaksu, tuues esile, kuidas hiljutised seadusemuudatused on mõjutanud Eesti ettevõtteid ja raamatupidajaid. Külaliseks on Tõnis Elling, 20-aastase kogemusega käibemaksu ekspert, kes jagab väärtuslikke näpunäiteid ja kogemusi käibemaksumuudatustega toimetulekuks. Arutelu keskmes on rahvusvahelised kaubatehingud ja maksude optimeerimine, pakkudes kuulajatele praktilisi lahendusi käibemaksuga seotud väljakutsetele. Elling toob välja, kuidas raamatupidajad ja ettevõtjad saaksid valdkonna arengutega kursis püsida ja infotulvaga toime tulla, soovitades erialaseid veebilehti ja oma Käibemaksukooli Äripäeva Akadeemias, mis algab 19. aprillil. Saade on mõeldud kõigile, kes soovivad oma maksundusalaseid teadmisi täiendada, pakkudes sügavamat ülevaadet efektiivsest käibemaksuseaduse rakendamisest. Saadet "Äripäeva juhtimiskool" juhib raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee teemaveebide juht Mare Timian. Fotol Tõnis Elling ja Mare Timian. Foto autor Meelika Riiberg.
Wed, 06 Mar 2024 - 47min - 5446 - 06.03.24 Ükssarvikute kasvulava: kriisis sünnivad vastupidavamad idufirmad
Kuidas Eesti investeerimismaastik on küpsenud viimase 12 aasta jooksul ja miks täna on õige aeg idufirmade asutamiseks, räägivad Trind VC investorid Ivar Siimar ja Liis Hiie Ükssarvikute kasvulava saates. Startup-sektor on kannatanud vähenevate investeeringute tõttu alates 2022. aastast ja lisaks sellele kulusid kärpivad idufirmad on lasknud lahti kümneid tuhandeid töötajaid üle kogu maakera. "Ei ole põhjust väga negatiivne olla - ka Eestis kapitali on, palju ägedaid ettevõtmisi on, ja ma arvan, et et neid tuleb juurde," ütles Kadi Hiie. "Võib-olla kasvud ei saa olema nagu tormilised. Aga selle eest nad saavad olema ilmselt ... elujõulisemad, sest keegi ei saa enam eeldada, et iga kuradi kuu tõstavad raha," ütles Ivar Siimar. Saatejuhiks ja fotograafiks oli Tarmo Virki.
Wed, 06 Mar 2024 - 47min - 5445 - 06.03.24 Sisuturundus. SEB: et müügis digist kasu lõigata, peab tiim olema kaasas ja strateegia hea
Saates anname viis nõuannet, mida digitaliseerimisel silmas pidada. Teeme selgeks, kuidas suurendada digitaliseerimise abil kliendi rahulolu, pakkuda parimat ostukogemust ja kasvatada ettevõtte tulusid. Kogemusi jagavad SEB Baltikumi digitaalse panganduse juht Edward Rebane ja SEB Baltikumi digitaalse müügi ja müügiautomaatika juht Märten Liinat. Kogu Baltikumi peale on SEB müügist 81% ainult digitaalne. Lisaks on nad loonud 300 automatiseeritud klienditeekonda. Saates räägimegi, kuidas teekondi automatiseerida ja liikuda hüperpersonaalsete pakkumiste poole. Teeme selgeks, mis on uute suundade juurutamisel ettevõttesse kõige olulisem ja mis aitab edu tuua. Saatekülalised jagavad, mis on klienditeeninduses ja –suhtluses SEB eesmärgid ja X-faktor, mille abil sillutavad nad teed oma klientide südamesse. Ühtlasi selgitame, miks peaks iga ettevõte enda X-faktori üles otsima ja sellele keskenduma. Veel arutame, kas pangakontorid kaovad ja näost näkku kohtumine on minevik. Saadet juhib Tõnu Einasto. 12. märtsil toimub Kultuurikatlas E-kaubanduse foorum, kuhu on huvilised oodatud esinejaid kuulama. Foorumi teema on „Miks on tehisintellekt e-kaubanduse ettevõtluse tulevik?“ ja oma mõtteid laval jagab ka Edward Rebane. Foto: erakogu
Wed, 06 Mar 2024 - 41min - 5444 - 06.03.24 Finantsuudised Fookuses: tõenäoliselt on majanduslanguse selgroog tänaseks murtud
"Finantsuudised fookuses" saade toob kuulajateni põhjaliku ülevaate Eesti ja globaalse majanduse praegusest seisust ja tulevikuperspektiividest. Selles saates võtame fookusesse, kui sügavale languse mülkasse on Eesti majandus langenud ja uurime selle peamisi põhjuseid. Saatekülalised on Eesti Panga ökonomist ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai ning Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla, kes jagavad oma ekspertarvamusi nii kohalike kui ka rahvusvaheliste tegurite mõjust meie majandusele. Arutelu keskmes on küsimused: kui suur osa praegusest majanduslikust väljakutsest on tingitud meie endi tegevusest ja kui palju mõjutab seda välismajanduse olukord. Samuti avame, mida meie saatekülalised peavad olulisemaks ettevõtjate jaoks, et nad saaksid praegusest keerulisest majandusolukorrast maksimaalselt kasu lõigata. Kuulajad saavad teada, millal on oodata Euroopa Keskpanga intressimäärade langetamist, miks praegune aeg võib olla soodne investeeringuteks ning miks võib Eesti majanduskasv sel aastal siiski negatiivne olla isegi siis, kui majandus ise mingil hetkel kasvule pöörab. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil vasakult: Rasmus Kattai, Paavo Siimann ja Lenno Uusküla. Foto: Andres Laanem
Wed, 06 Mar 2024 - 49min - 5443 - 05.03.24 Turismitund: Kesk-Eesti turismiärid raalisid välja, kuidas rohkem tähelepanu saada
Räägime sihtkohaturunduse teemadel ja täpsemalt sellest, kuidas on sihtkohaarendusorganisatsioonid ehk DMOd turismiettevõtjatele kasu toonud. Uurime, kuidas on mõne aasta eest riigi poolt ellu kutsutud turismiorganisatsioonide reformimise plaan reaalses elus tööle hakanud. Saatest saab teada, kuidas on sihtkohaarendusorganisatsioon üles ehitatud Kesk-Eestis, miks seda vaja oli ja kuidas seda juhitakse. Samuti räägitakse, kuidas on turismitegevused teistes Eesti piirkondades korraldatud ning sellest, kui koostööaltid on turismiettevõtjad. Külas on Kesk-Eesti DMO juht Johan-Kristjan Konovalov ja Piesta Kuusikaru talu perenaine ja MTÜ Soomaa Turism juhatuse liige Külli Eller. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.
Tue, 05 Mar 2024 - 48min - 5442 - 04.03.24 Tööstusuudised Eetris. Kristo Timberg: sain sügisel kõnesid ka tööstusettevõtetelt
Veebruari lõpus teatas Hansab Eesti, et ettevõtte tegevjuhiks saab pikalt keemiatööstust Chemi-Pharm juhtinud Kristo Timberg. "Tööstusuudised eetris" saates räägib Timberg, et tegi lahkumisotsuse juba pea aasta tagasi kevadel ja andis juhtimise üle juba mõned kuud tagasi sügisel. „Tegelikult teatasin oma lahkumisest juba sügisel ja juba siis tuli ka teisi kõnesid, ka tööstusest,“ viitab Timberg, et huvi tema vastu näidati üles ka tööstussektorist. Räägime sellest, mida tippjuht pikast Chemi-Pharmi perioodist kaasa võtab ja millega tuleb mõlemal ettevõttel praeguses keerulises majandusolukorras kohaneda. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Kristo Timberg. Autor: Harro Puusild
Mon, 04 Mar 2024 - 42min - 5441 - 04.03.24 Portfelli kasvuplaanid: ühisrahastus pakub ka alustavale investorile kahekohalist tootlust
Kuigi ühisrahastus on viimastel aastatel saanud vähem tähelepanu kui aktsiad või kinnisvara, pakub see endiselt investoritele huvi ja võimalusi teenida kõrgemat tootlust, leiab väikelaenude ühisrahastusportaali MONEYZEN tegevjuht Tõnis Mänd. Mänd toob välja, et MONEYZENi portaalis küsivad investorid keskmise riskiga laenuvõtjalt intressina umbes 18-19%. “Seal tuleb arvestada seda, et tekkida võivad ka mingid laenukahjud. Seega investori tootlus võiks jääda umbes suurusjärku 12%,” räägib ta. Ta rõhutab, et ühisrahastuse kaudu laenudesse investeerides on kõige olulisem teha taustatööd portaali kohta. “Nemad teevad põhitöö ära laenu hindamises osas - kellele anda, kuidas anda, kui palju anda. Sa pead neid usaldama ja seetõttu on tähtis, et sa usaldad seda portaali.” Kuidas tasakaalus portfelli üles ehitada, mida ühisrahastuse kaudu laenudesse investeerides jälgida, kuidas laenudes riske hajutada ning palju enamat kuuled juba põhjalikumalt saatest. Saadet "Portfelli kasvuplaanid" juhib Simo Sepp. Fotol: MONEYZENi tegevjuht Tõnis Mänd, foto autor Simo Sepp.
Mon, 04 Mar 2024 - 42min - 5440 - 01.03.24 Juhtimisaudit: paljudes kollektiivides ei tulda emotsionaalse koormusega toime
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et tõsta ettevõtte juhtimiskvaliteeti. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja ning psühholoog Andero Teras ütleb, et psühholoogiliste lähenemiste kasutamine võimaldab juhil paremini mõista enda töötajaid ning organisatsiooni toimimist. Saates räägib Teras, et parem arusaamine inimeste tajust, mõtlemisest ja reaktsioonidest aitab juhil paremini mõista ja ennustada kollektiivi käitumismustreid. Ühtlasi aitab see luua juhtimisstrateegiaid, mis mis oleksid motiveerivad ja toetavad. Terase teatel loob tõhus suhtlus töötajatega usaldusliku töökeskkonna ning soodustab produktiivsust ja ka innovatsiooni. Saatekülaline toob esile, kuidas erinevatel juhtimistasanditel psühholoogilistest teadmistest kasu lõigata. Ta tõdeb, et esmatasandi juhid seisavad sageli silmitsi töötajate raskuste ja läbipõlemise sümptomitega. Kõrgemas juhtkonnas on psühholoogilised teadmised kasulikud, sest seal keskendutakse rohkem strateegilistele teadmistele ja süsteemide mõistmisele ning lahendatakse erinevaid dilemmasid. Juhina on psühholoogiline tarkus oluline ka enesepeegelduseks, mis võimaldab mõista enda tugevusi, nõrkusi ja isiklikke eelarvamusi. Seeläbi saab ka hoida isiklikult paremat vaimset tasakaalu, et suurte eesmärkide püüdmisega end hoopis läbi ei põletata. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Andero Teras. Pildi autor: Rain Jüristo
Fri, 01 Mar 2024 - 47min - 5439 - Terve naeratuse teejuht: valest hooldusest võib alata hambahädade kaskaad
Hammaste ja suu hügieen on teemad, millest kõik oleks justkui teadlikud. Ometi selgub hambaarsti juures sageli, et tegelikult ei osata ei kaariest ega igemehaiguseid õigesti ennetada – see võib kaasa tuua juba suuremad ning kulukat ravi nõudvad probleemid nagu parodontiit või juurepõletik. Saates selgitab Maxilla hambaarst dr Hanna-Grete Jõulu, kuidas ja millal hambaid harjata, miks ja millal kasutada hambaniiti, millest annab märku igemete veritsemine ning millised on üldse kõige levinumad hambahaigused. Lisaks saame teada, kas hambaarstid üldse lubavad kommi süüa. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla
Fri, 01 Mar 2024 - 29min - 5438 - 29.02 Teabevara Tund. Jätkusuutlik mõtteviis personalitöös – kas juba toimiv praktika või uus trend
„Teabevara tund“ uurib jätkusuutlikkuse ja ESG-praktikate maailma personalijuhtimises. Personaliosakond mängib ESG kontekstis otsustavat rolli, eriti sotsiaalse vastutuse ja hea juhtimistava aspektide edendamisel. Talentor Estonia partner ja vanemkonsultant Anneli Salminen räägib, kuidas personalijuhtimine on ajas oma rolli muutnud ning kuidas HR-juhid nüüd strateegia kujundamise eesliinil seisavad. Saame teada, kuidas juurutada jätkusuutlikku mõtteviisi ja kuidas ettevõtted saavad konkreetsete tegevuste ja mõõdikute abil oma strateegiaid ellu viia. Ühtlasi heidame pilgu sellele, kuidas ettevõtted saavad läbi personalijuhtimise strateegia panustada jätkusuutlikkuse parandamisse, tuues esile otsest kasu ja konkurentsieelist. Küsivad Äripäeva personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Anneli Salminen ja Külli Gutmann.
Thu, 29 Feb 2024 - 45min - 5437 - 29.02.24 Õppetund. Haridus: edu alus või õnne vundament?
Sihtasutus Kutsekoda on värskelt avaldanud OSKA uuringu, mis kaardistas 70 kutseõppekava, mille lõpetajatest erialasele tööle siirdub vähem kui 40%. "Õppetunni" saates otsime vastuseid küsimustele: kas nende erialade puhul on tegemist hobiharidusega, mida riik ei peaks tasuta pakkuma või on pilt nende erialade taga kirjum, miks teatud kutseõppe erialadel tööle siirdumine on oluliselt madalam kui teistel, kas ja kellele neid erialasid tulevikus vaja on ning millega tuleks muudatusi kavandades arvestada? Külalisteks on Siim Krusell, OSKA vanemanalüütik Sihtasutusest Kutsekoda, Liina Veskimägi-Iliste, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juht ning Kaire Sõmer, kes on lisaks juhtimiserialadele õppinud Luua Metsanduskoolis looduretkede juhtimist ja Hiiumaa Ametikoolis floristiks. Saatejuht on Katre Savi. Pildil vasakult: Kaire Sõmer, Siim Krusell, Liina Veskimägi-Iliste. Foto: Andres Laanem
Thu, 29 Feb 2024 - 42min - 5436 - 29.02.24 Digitark Äri. Innovatsioon ja majanduslangus: aeg restardiks
Saates „Digitark äri” tuleb juttu ettevõtlusest ja innovatsioonist. Miks me aga räägime innovatsioonist ajal, kui majandus on juba pikemat aega languses, ettevõtted lähevad pankrotti ja paljud koondavad töötajaid? Tehnoloogiaettevõtja Priit Kongo sõnul tuleb just praeguses olukorras rääkida innovatsioonist, sest see on võimalus lükata seni mugavustsoonis olnud ettevõtjaid tegema kriitiliselt olulisi otsuseid. Innovaatiline äri loob võimalusi olla oma konkurentidest eespool ja viia ellu midagi, mida seni pole tehtud ning olla teistele teenäitaja. Tulevikuvaates tuleb meil nii või teisiti olla uuenduslikud, kui tahame püsida konkurentsis. Finantsteenuste ettevõtte Grow tegevjuht Ulvi Tallo tõdeb saates, et meisse on justkui sisse kodeeritud ellujäämise instinkt ning rasketes olukordades on suurem vajadus õppida, edasi liikuda, võtta kasutusele uued tööviisid. Just see ongi see, mis meid edasi viib. Innovaatilisemad ettevõtted jäävad ka rasketes oludes püsima. Saatekülalised räägivad oma kogemustest muudatuste juhtimisel ettevõttes ning toovad ilmekaid näiteid. Saadet juhib Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Fotol: Priit Kongo, Ulvi Tallo ja Mare Timian.
Thu, 29 Feb 2024 - 46min - 5435 - 28.02.24 Energiatund. Elektrimüüja: meie rohelise elektri pealt lisa ei teeni
Energiaettevõtte Elektrum Eesti juhatuse liige Andrus Liivand kinnitas saates „Energiatund“, et taastuvenergia abil toodetud elektri müügimarginaal on võrdne tavaelektriga ning et roheelektri pealt nad lisa ei teeni. Elektrumi müüdud elektrist moodustab 23% päritolutunnistusega kaetud elekter ehk taastuvelekter, millega kauplemisel on omad reeglid, ent majanduslikus mõttes ei ole müüdud elektril nende jaoks vahet. „Selge on see, et me oleme äriettevõte ja müüme elektrit kindla müügimarginaaliga, aga me oleme võtnud eesmärgiks, et ei teeni päritolutunnistustega,“ ütles Liivand. Tema sõnul läheb taastuvelekter kliendile selle valiku puhul kallimaks 3% ehk 0,3 senti kWh kohta. Enim on taastuvelektripakette seni valinud tema sõnul suuremad ärikliendid. Ülemiste City rohevaldkonna juhi Mati Fjodorovi sõnul moodustab elektritarbimine ühe keskmise büroohoone käitlemise kuludest 25 – 30% ning arvestas roheelektri 0,3 sendist kallimat hinda kilovatt-tunni kohta, ei tõuse roheelektri valiku puhul kogukulud hoone käigushoidmiseks kuigi oluliselt. Saates, mille teema oli roheline elekter ja selle tarbimine, tarbimise valmisolek ja võimalused, selgitasime põhjalikult kuidas elektrimüüja tagab, et kliendile pakutav roheline elekter on tõepoolest roheline ning mida kinnitab selles osas päritolutunnistus. Lisaks rääkisime tarbijate huvist ja motivatsioonist rohelist elektrit osta. Fotol on Andrus Liivand, foto autor Veiko Tõkman. Saatejuht on Lauri Leet.
Wed, 28 Feb 2024 - 46min - 5434 - 28.02.24 Kasvukursil: Millega arvestada, kui ütled töölepingu päevapealt üles
Räägime töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötaja poolt. Täpsemalt sellest, mida peab tööandja tegema, kui töötaja otsustab päevapealt töölepingu üles öelda, millal on töötajal selleks õigus ja kuidas taolisi olukordi ennetada. Räägime levinumatest töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustest ning sellest, kuidas end töökiusu eest kaitsta ja seda ka töövaidluskomisjonis tõendada. Saates jagatakse hulgaliselt praktilisi soovitusi nii töötajatele kui tööandjatele oma õiguste kaitsmiseks. Jutuks tuleb ka see, kui suured kaebajad on eestlased, kas filmimine ja vestluste salvestamine on töökeskkonnas lubatud ja mida teha kui tööandja hilineb palga maksmisega. Külas on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Greete Peetersmann (keskel), Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Merli Kesküla (vasakul) ja Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.
Wed, 28 Feb 2024 - 42min - 5433 - 28.02.24 Nordic Sustainable Future. Women in cyber and IT - why should they?
In this episode, we talk about the lack of diversity in cyber security space, and the problems it creates. Are they solvable? Is there anything to gain for the tech industry from inclusion of women? How to solve the challenge of including more women to the field through the education system? The changing of the public image of the sector in Estonia and in Denmark were discussed by Linda Mostrup Pedersen, leading partner of the Nordic-Baltic CyberSkills Think Tank and the founder of Happy42, Kätlin Koemets, CEO of CTF Tech and a head organiser of Cyber Battle 2024, Holger Haljand, CEO of Telia and co-organiser of Cyber Battle 2024, and Miia Isabel Anipai, a young woman in IT and mixed team finalist of Cyber Battle 2023. This episode was hosted by Äripäev journalist Tarmo Virki.
Wed, 28 Feb 2024 - 44min - 5432 - 27.02.24 Kasvupinnas: Muutused maailmas panevad meid mõtlema toidujulgeolekule
Raadiosaade Kasvupinnas heidab valgust aktuaalsetele teemadele Euroopa Liidus, põimides kokku poliitika, Europarlamendi valimiste eelõhtu pinged ning roheleppe- ja keskkonnaküsimused, mida kõike on mõjutanud COVID-pandeemia ja sõjajärgsed muutused maailmas. Arutleme milline võiks olla põllunduse tulevik selle kõige valguses. Saatekülaliseks on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Stuudios arutleme Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikasega selle üle, kuidas võivad mõjutada Eesti põllumehi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hiljutised avaldused, milles ta tegi Euroopa Parlamendi volinikele ettepaneku taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse ettepanek tagasi võtta, kuna Euroopa Parlament tõukas selle täiskogu hääletusel tagasi ja Ministrite Nõukogus ei ole edasiminekut ning eelnõust on saanud polariseerumise sümbol. „Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamise nõuded ongi olnud liialt ambitsioonikad, kus ei arvestata alati põllumajandustootjate reaalseid vajadusi ning kohalikke tingimusi,“ rõhutas Ameerikas. Foto: Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Autor: Meelika Sander-Sõrmus
Tue, 27 Feb 2024 - 45min - 5431 - 27.02.24 Sisuturundussaade: välisvisiit VIPiga avab ekspordiks uksi, läbi pugeda tuleb neist aga ise
Saates tuleb juttu sellest, kuidas Eesti ettevõtted saavad end koduturult välja murda, suurendada ekspordivõimalusi ja saada välismaiseid kontakte ning investeeringuid. Üheks võimaluseks on riigi äridelegatsioonis osalemine. Kuidas on võimalik presidendi, peaministri või muu kõrge riigiametnikuga välisvisiidile minna ja milliseid uksi see avab? Seniseid edulugusid, kogemusi välisvisiitidest ja nõuandeid jagavad EASi rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik, Roofit Solari kaasasutaja ja strateegliste partnelussuhete juht Helen Anijalg ning tehnoloogiaettevõtte GScan tegevjuht Marek Helm. Saatejuht on Mark Oja. Fotol Marek Helm, Helen Anijalg ja Liina Maria Lepik. Foto: Äripäev.
Tue, 27 Feb 2024 - 46min - 5430 - 27.02.24 Eetris on turundusuudised. Turunduses eksitakse GDPRi vastu: AKIsse pöördumiste arv kasvab
Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumiste arv GDPR-i rikkumise küsimustes on tõusvas trendis. Inimeste mured varieeruvad soovimatutest e-kirjadest jälitavate bännerite ja poolikute ostukorvide teavitusteni. Andmekaitse Inspektsiooni menetlusvaldkonna juhi Liisa Ojangu sõnul on oluline, et ettevõtted suhtuksid GDPR-i nõuetesse tõsiselt, et vältida rikkumistest tulenevaid karistusi, mis võivad nüüdsest hõlmata ka rahatrahve. "Eetris on turundusuudised" saates käsitletakse kõige sagedamini esitatud kaebusi, sealhulgas eksitavaid müügipakkumisi ja andmebaaside ebaselget päritolu, ning jagatakse soovitusi, kuidas korrektselt nõusolekut küsida. Saatejuht Keit Ausner. Foto: Liisa Ojang. Allikas: Andmekaitse Inspektsioon
Tue, 27 Feb 2024 - 42min - 5429 - 27.02.24 Nimed müügitahvlil. Kuidas müüa, kui vastas on teadlikud kliendid ja konkurents on tihe?
Seekordses "Nimed müügitahvlil" saates jagavad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja projektijuht Priit Pähklamägi oma hiljutisi kogemusi teenuse müümisest kui vastas on teadlikumad kliendid ja valdkonnas on tihe konkurents. Millal avatud küsimustest enam ei piisa? Kuidas eristuda konkurendist, kui tooted on samaväärsed? Saates käsitletakse Gertner Inc kliendilojaalsuse üllatavaid uuringutulemusi. Tule ja kuula, kuidas tekivad lojaalsed kliendid ning mis paneb ostjat Sinu kasuks otsustama. NB! See pole enam lihtsalt parima hinna-kvaliteedi suhtega toote müümine. Pildil: Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja projektijuht Priit Pähklamägi. Allikas: Äripäev
Tue, 27 Feb 2024 - 38min - 5428 - 26.02.24 Tööandjate tund. Tööandjad: Eestist peab saama investorite ahvatlemise maailmameister
Meie eesmärk võiks olla kiireima asjaajamisega riik, räägib saates “Tööandjate tund” Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude. “Mis kasu on sellest, et ettevõtte saab arvuti taga luua ülikiiresti, aga kui sul vaja lubasid ja litsentse, siis nende tegemine võtab sama kaua aega kui Prantsusmaal.” Kui planeeringud ja load saab kiiresti, siis vaatab investor tema sõnul “vau, Eestis on maru lihtne asju teha”. “Kui Prantsusmaal võtab tehase püstitamine viis aastat, siis Eestis võiks see käia viis kuud. Selle ajaga, kui Prantsusmaal tehase püsti saab, on Eestis see juba neli ja pool aastat töötanud,” selgitab ta. Tänane suundumus on Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul aga vastupidises suunas ja menetlused kestavad suurriikidest kauem. Kiire asjaajamine aga meelitab investorit, seda ta lausa naudib, selgitab Kalm. Lisaks bürokraatia vähendamisele Eesti majandusruumi konkurentsivõime kasvatamiseks tuli saates juttu veel maksukeskkonna ettenähtavusest, töötajate puuduse leevendamisest, ambitsioonist, aga ka sellest, kuidas olla investoritele atraktiivne agresiivse naaberriigi kõrval. Saates on külas Argo Luude, Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Cramo Eesti juht Remo Holsmer. Saadet juhib Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Argo Luude, foto autor Liis Treimann.
Mon, 26 Feb 2024 - 43min - 5427 - 26.02.24 Teeninduse teejuht. Raske klient või keeruline olukord – mis pärsib teeninduskvaliteeti?
Teeninduse igapäevatöös tuleb tihti ette keerulisi probleeme – rasked kliendid, kellega tuleb kohaneda ning olukorrast olenemata pakkuda neile kvaliteetset teenust. Individuaalne lähenemine ja klienditüüpide mõistmine aitab teenindajal olukorda lahendada. Äripäeva raadio saates "Teeninduse teejuht" jagavad suhtlemispsühholoogia koolitaja Aira Tammemäe ja Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand oma kogemusi ning arutavad, kuidas teenindajad võiksid käituda keeruliste kliendi interaktsioonide korral. Milline on "raske klient" ning kuidas teda ära tunda ja temaga toime tulla, toob Tammemäe välja, et klientide keerukus võib osutuda subjektiivseks ning et universaalselt rasket klienti pole olemas. Reimand toob näiteid praktikast ning rõhutab individuaalset lähenemist igale kliendile ning klienditüüpide mõistmist. Kõige olulisemaks võtmesõnadeks peetakse eneseanalüüsi, enesekindlust ja oskust keerulistes situatsioonides kliendi emotsioone maandada. Saates jagatakse ka praktilisi nõuandeid: kuidas teenindada klienti olukorras, kus on vaja säilitada rahulik hingamine ja keskendumine küsimusele, mis täpselt teenindajat hetkel häirib ehk teenindaja fookuse määramine. Saates toovad eksperdid välja, et teenindaja vaimne tervis on sama oluline kui klienditeeninduse kvaliteet – igaühel on õigus talumatuks muutunud suhtlemisest taganeda. Kuidas raskete klientidega suhelda ja teeninduskvaliteeti tõsta? Milline on raske klient ja kas sellist definitsioon eksisteerib? Kuidas ära tunda ja tulla toime keeruliste olukordadega ja raskete klientidega? Milline on tegutsemistaktika rahulolematute klientidega suhtlemisel? Kuidas kehtestada piire? Kui klient nõuab midagi, mida ei saa talle võimaldada, hakkab sind solvama, kuidas siis käituda? Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Saatejuht Alyona Stadnik, Tele2 Eesti müügitreener Veiko Reimand ja suhtlemispsühholoogia koolitaja Aira Tammemäe. Allikas: Äripäev
Mon, 26 Feb 2024 - 48min - 5426 - 26.02.24 Sisuturundus: konverentsil Südi tuleb juttu elektriautodest, tööampsudest ja Rail Balticast
Seekordne sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2024, mis toimub 5. märtsil Viimsi Artiumis. Saates kõlavad intervjuud konverentsi esinejatega. Kõigepealt kuuleme rääkimas Alexela e-mobiiluse juhti Alan Vahti, kes räägib uuest lahendusest, mis võimaldab elektriautode kodus laadimise kulusid mugavalt ja korrektselt ettevõtte raamatupidamises kajastada. Teisena saab sõna GoWorkabiti juht Kristjan Vanaselja, kellega arutame, kuidas tööampsud võimaldavad ettevõtte palgakulu kontrolli all hoida. Saate teises pooles ajame juttu Rail Baltic Estonia süsteemi töökindluse ja ohutuse tagamise juhi Heigo Saarega. Tema sõnul saab 2030. aasta teises pooles uut trassi mööda Tallinnast Pärnusse sõita. Ka räägime Saarega, milliseid ärivõimalusi pakub raudtee trassi ääres paiknevatele ettevõtetele. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol Kristjan Vanaselja, Alan Vaht, Heigo Saare. Foto kollaaž: erakogu.
Mon, 26 Feb 2024 - 49min - 5425 - 24.02.24 Värske "Mälupäev": kes napsab koha finaalis? Kuula ja mängi kaasa!
Koha eest finaalis asuvad võistlema OIXIO IT ja Zone. Mõlemad tiimid on juba korra end saates tõestanud ja võistlustules vastased seljatanud. Saatejuht Janar Tiiroja on ette valmistanud kümme uut ja huvitavat küsimust, millele saatekülalistel tuleb arutelu käigus õige vastus leida. OIXIO IT-st asuvad taaskord oma teadmisi proovile panema Ermo Kiisk ja Raul Pero. Zone'i meeskonda kuuluvad Arne Meier ja Sten Nurmeta. “Mälupäev” on eetris laupäeviti kell 11.00, turniiri korras osaleb kaheksa ettevõtet, kelle hulgast selgub märtsi algul võitjatiim. Tänase saate võitja kohtub finaalis Lennuliiklusteenindusega. Teadmiste kogumisele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Foto autor: Andres Laanem.
Sat, 24 Feb 2024 - 45min - 5424 - 23.02.24 Tervisetark: kui geeniloterii toob harvikhaiguse
29. veebruaril tähistatakse kogu maailmas harvikhaiguste päeva. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni 5 inimesel 10 000st ning enamik neist on geneetilise päritoluga. Eestis on hinnanguliselt umbes 100 000 inimest, keda harvikhaigus kas otseselt või pereliikme-hõimlase kaudu puudutab. Ja kui ka tavaline haigus võib olla ränk, kaasneb harvikhaigusega ohtralt erinevaid probleeme, olgu või näiteks pikk ja konarik teekond diagnoosini – tunnel, mille lõpus ei pruugi paista ravi ja tervenemise valgust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja juht, harvikhaigusega tütre ema Maarja Krais-Leosk nii harvikhaigete õigusest väärikalt kättesaadavale ja elukvaliteeti hoidvale ravile kui hoolduskoormuse leevendamise ja inimeste jõustamise võimalustest nii indiviidi, kogukonna kui ühiskonna tasandil: „Sellest on vähe abi, kui me jõustame inimest, ent teenused ja ühiskonna suhtumine ei tule järgi. Ka harvikhaiguse diagnoosi taga on päris inimene.“ Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock
Fri, 23 Feb 2024 - 44min - 5423 - 23.02.24 Soraineni sagedus: kaitsetööstus kasvab mühinal, hoogu lisab peagi valmiv kaitsetööstuspark
Saates arutletakse Eesti kaitsetööstuse hetkeseisu ja võimaluste üle, külas on kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. Juttu tuleb peagi valmivast kaitsetööstuspargist. Valitsus teeb lähipäevil otsuse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et leida tööstuspargile kõige sobilikuma ala. Täna on valikus neli võimalikku asukohta. Räägime veel huvist kaitsetööstusse investeerida, aga ka relvaseadusest, mis seab Eestis tegutsemisele teatud piirangud. „See piirang on liiga range. On mõistetav, miks see piirang tehti. See jõustus alles eelmisel aastal ja selle eesmärk oli Venemaa ja Valgevene kodanikele piirata ligipääs relvadele ning laskemoona ja relvade tootmisele Eestis – tegu on ju agressorriikide kodanikega. Kuid ühtlasi välistati sellega selliste riikida nagu Ukraina, Iisrael, Jaapan või Lõuna-Korea tegevus Eestis kaitsetööstuse valdkonnas. Selle me muudame ära,“ ütleb Sirp. Saatejuhid on Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm – advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna eksperdid. Fotol Mario Sõrm, Indrek Sirp ja Kaupo Lepasepp. Foto autor: Andres Laanem.
Fri, 23 Feb 2024 - 42min - 5422 - 22.02.24 Kultuur veab majandust. Tartu2024 mõju hinnatakse sajale miljonile
Kultuuripealinna tiitel toob Tartusse ja Lõuna-Eestisse tuhat sündmust, miljon külastust ning aasta lõpuks loodetakse piirkonda tagasi tuua sada miljonit eurot. Tartu2024 juht Kuldar Leis ütleb, et sada miljonit on aastaga vägagi tehtav. „Sada miljonit on ilus number, aga see hajub piirkonda ära. Sellest saavad osa erinevad teenindusasutused, selle eest makstakse palkasid ja nii edasi,“ kirjeldab Leis saates „Kultuur veab majandust“. Ta ütleb, et Tartu2024 majanduslikku mõju arvutades tugineti eelmiste kultuuripealinnade kogemustele ja andmetele. Leisi teatel peakski seega Eestis Tartu2024 projekti iga investeeritud euro tooma tagasi kulutusi 4-5 euro jagu. Majandusliku mõju hindamiseks teeb Tartu2024 koostööd ka pankadega, et võrrelda aasta jooksul piirkonnas tehtud kulutusi möödunud aastaga. Kultuuriaasta tiitel peaks juhi sõnul Tartusse ja Lõuna-Eestisse tooma miljon külastust, sealjuures välisturistid moodustaksid sellest murdosa ehk kuni 7 protsenti. „Meie eesmärk on meelitada külastajaid, kes jääks ka ööks või kaheks, siis on tulu hoopis suurem,“ nentis Leis. Kultuuriaasta majanduslik mõju on Tartu2024 juhi hinnangul siiski teisene ning esmatähtsaks peab ta kultuurielu arenemist. „Meie eesmärk on teha Lõuna-Eestis koostööd enam kui tuhande kultuurikorraldajaga, kes saavad kätt harjutada ka rahvusvahelist koostööd tehes, kes on saanud uue motivatsiooni ja jäävad piirkonda kultuuri ja elu arendama,“ sõnas Leis. Arvukate sündmuste seas on tänavu Tartus võimalik näha ka suurartiste, näiteks annavad kontserdi Sting, Bryan Adams ning Hauser. Leis ütleb, et artistide nimekiri võib veelgi täieneda. „Nägime mitu aastat vaeva, et suurt nime tuua, kuid neil ei ole põhjust tulla Lõuna-Eestisse ja kaugele Vene piiri äärde, aga Sting tuli ja müüs nii hästi, et see tekitas ka järgmiste tulijate laviini,“ kirjeldas Leis. Tema sõnutsi ei ole Tartus võimalik korraldada poolesaja tuhande pealtvaatajaga üritusi, vaid maksimaalne publikunumber jääb 10 000 inimese juurde. Saates selgitab Leis, miks ta pöördus ettevõtluse rajalt kultuurikorraldusse, milline on olnud Leisi kogemus eratoetuste küsimisel, ning räägime kultuuripealinna kuludest riigile ja omavalitsustele. Saatejuht on Eget Velleste.
Thu, 22 Feb 2024 - 45min - 5421 - 22.02.24 Ruutmeetrite Taga. Eksperdid: üüriinvesteering laenu abil on saatanast
Võtan eluasemelaenu ja saan selle kümneprotsendilise sissemaksuga, laenan, saan osta ja üürin välja, olen kinnisvarainvestor - siis see hetk praegu kindlasti ei ole, sõnasid Kinnisvarauudiste elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „Selles mõttes on täna hea aeg laenata, et hullemaks enam intressimäära mõttes ei lähe,“ sõnas Toompark. Kas võib loota veel kinnisvarahindade langust? „Loota võib kõike,“ kostis ta. „Kas ka nii läheb … Olukorras, kus tehingute arv - ma väidaks paljudele turuosalistele vastu – on mõõdukalt kõrge konteksti arvestades.“ „Jah, ma pean kinnitama - saatanast see on,“ kostis Toopmark laenu alusel üüriinvesteeringuks korteri ostmise kohta, „ja miks? Kui Tallinnas ajalooline keskmine üürikorterite pakkumiste arv ca 1100-1300, siis täna läheneb pakkumiste arv 1900-le. Kui see ei ole ülepakkumine, siis mis on ülepakkumine? Sellises ülepakkumises mina elada ei tahaks.“ „See on Jumalast tõene jutt, et mina arvan, et pikaajalise üüriinvesteeringuna äriplaan praegu välja ei vea,“ kinnitas Paju. „See kuidas maksimaalse võimendusega on edulugusid kirjeldatud: et võtan eluasemelaenu ja saan selle kümneprotsendilise sissemaksuga, laenan, saan osta ja üürin välja, olen kinnisvarainvestor - siis see hetk praegu kindlasti ei ole. See tekitab ainult suured kulud ja võib-olla tekib vajadus või sund seda müüa kui üldse ei ole hea aeg müümiseks.“ „Kiidan ka takka,“ täiendas Toompark, „et kas raha on pangakontol või panna see raha kinnisvarasse, siis ma pigem ei nimetaks seda investeerimiseks või kasumi teenimiseks, vaid raha väärtuse säilitamiseks, siis võib tõepoolest kaaluda raha kinnisvarasse paigutamist.“ Käes on huvitav olukord. Millal on see õige hetk, et näiteks hakata laenu abil kortereid kokku ostma. „Kui üüriinvestor on aktiivne, siis ta leiab selle, kes tahab lühikese ajaga müüa ja läbirääkimised võivad olla edukad,“ märkis Paju üüriinvesteerimise kohta. „Kiidan takka,“ sekkus Toompark,“ kui üüriinvestor saab täna väga soodsa tehingu, siis miks mitte teha täna investeering. Saates eksperdid analüüsivad laenuturgu, eluasemeturu põhja ja sealt väljumise võimalusi ning elukondliku kinnisvara üüriinvesteeringute võimalusi, samuti laiemalt kinnisvarasse investeerimist, aga ka hetke üle hakata eluasemeid kokkuostma. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson, Kinnisvarauudised/Äripäev) on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju.
Thu, 22 Feb 2024 - 45min - 5420 - 21.02.24 Äripäeva raamatuklubi: kuidas manipulaatoril gaas kinni keerata?
Gaslighting, eesti keeles “gaasikeeramine” on termin, mis viitab psühholoogilisele manipuleerimisele – see on salakaval ja vahel ka varjatud emotsionaalse vägivalla korduv vorm, kus kuritarvitaja paneb ohvri kahtlema oma otsustes, reaalsustajus ja äärmuslikel juhtudel lausa oma terves mõistuses. Ameerika psühhoanalüütik Robin Stern kirjeldab oma raamatus “Maatasa manipuleeritud. Kuidas end uuesti jalule saada” gaasikeeramise kurikavalat mehhanismi ning jagab juhiseid, kuidas ennast manipulatsiooni eest kaitsta nii eraelus kui tööl. Saatest saad teada, kuidas gaasikeeramist ära tunda, miks seda suhtlemisel pahatihti kasutatakse ja mida teha, et “gaasikeeramise tangost” välja astuda. Äripäeva raamatuklubis vestlevad Eesti Insuldipatsientide Seltsi juht Elen Kirt ja Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Raamatu leiate aadressilt pood.aripaev.ee Foto: Äripäev
Wed, 21 Feb 2024 - 40min - 5419 - 21.02.24 Logistikauudised eetris: Hiina Temu vallutab nii pakiautomaate kui nutiseadmeid
Jõuliselt Euroopa turule tulnud Hiina veebipood Temu poeb läbi hüperpakkumiste paljude eestlaste mobiiltelefonidesse, mis äsjase välisluure raporti taustal on üsna kõhedust tekitav. Kuid see, millist käivet on ta eriti ühele kullerfirmale kaasa toonud, on täiesti müstiline, tõdes Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee saates „Logistikauudised eetris“. Kes soovib nautida Hiina e-kaubandusplatvormi Temu uskumatuid soodushindu, tõmmatakse esmaostu korral kavalasse lõksu: imelise hinnaga saad kauba kätte vaid siis, kui laed oma nutitelefoni Temu rakenduse. Läinud nädalal esitletud välisluure raporti valguses ei ole just väga palju edasi mõelda kuidas sellised hinnad on võimalikuks osutunud. Ometi pole Temu mingi petuskeem, milleks paljud seda siiani peavad, vaid jõuliselt pöördeid koguv äri. Koguni nii suur äri, et lennutas läinud aasta viimases kvartalis ühe Eesti kullerfirma pakimahu pea samale tasemele Omniva omaga. „Osa Temu pakke käib ka läbi Venipaki, aga põhimaht liigub läbi Itella. Kui vaadata, millise hüppe tegi Itella pakimaht läinud aasta lõpus ja milline maht sealt selle aasta alguses peale on tulnud, siis on see täiesti pöörane,“ nentis Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee saates Logistikauudised eetris. Tema sõnul on Eestis toimuv aga piisk meres võrreldes sellega millist kasvu on Hiina e-kaubandus teinud mujal Euroopas, näiteks Poolas. See omakorda on süstinud üksjagu optimismi ka Leedu Posti, kes näeb lähiajal koguni pakimahtude kahekordistumist. Suure tõenäosusega just sellest tulenebki Leedu Posti usk edukale sisenemisele Eesti ja Läti turule. „Ilmselgelt on Unisendi kahjum siinsel turul üsna pikaks ajaks sisse kodeeritud ja nad on sellega arvestanud. Aga et nad seda teevad, näitab nende kindlat veendumust, et meie pakiautomaatide ja kullerteenuste turul on veel piisavalt kasvuruumi,“ tunnistas teine saatekülaline, äsjases Gaselli TOPis kõrgeimal kohal platseerunud kullerfirma Jet Expressi tegevjuht Andreas Suviste. Saates analüüsitaksegi, milline on meie pakiäri hetkeseis ja tulevik, millist mõju avaldavad eramajade pakiautomaadid ja kui reaalne ikkagi on, et selles sektoris võiks kunagi toimima hakata ristkasutus. Saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Fotol: Jet Expressi tegevjuht Andreas Suviste ja Venipak Eesti müügijuht Martten Kaldvee. Foto: Tõnu Tramm
Wed, 21 Feb 2024 - 47min - 5418 - 20.02.24 Töö Ja Palk: Mida Juku ei õpi, sellega peab tegelema Juhani ülemus
Veebruarikuine „Töö ja palk“ võtab vaatluse alla palga poole, täpsemalt selle, mida töötajad oma palgaga ette võttavad – iseenda ja oma pere rahalise heaolu. Mida mõistetakse töötaja rahalise heaolu all ja kuidas see üldse tööandjat puudutab? Mis on Eesti inimese ja tema rahakäitumise suurim probleem? Millisel kujul töötaja puudulikud teadmised ja oskused rahaga ümberkäimisest tööandja lauale jõuavad? Missugune on Eestlaste suhtumine oma pensionisammastesse? Saates uurime välja, mis tasemel (ja miks!) on Eesti inimeste rahateadlikkus ja rahakäitumine, kuidas puutub töötaja rahaline heaolu tööandjasse ning missugused on tööandja võimalused töötajate rahatarkust arendada ning oma töötajaid veelgi rahatargemaks nügida. Näeme, et suur osa ka nendest eestlastest, kelle sissetulek ületab julgelt Eesti keskmist, elab siiski n-ö palgapäevast palgapäevani, neil puudub vajalik puhver võimalike kriiside puhuks, rääkimata kogutud meelerahufondist, mis võimaldaks katta nt reisimise või muu meelelahutusega seotud kulutusi, samuti suuremaid vajaduspõhiseid äkkoste, et poleks vaja hiljem mitu kuud püksirihma pingutada ning võlgu või järelmakse maksta. Inimeste rahateadlikkuse arendamine on aga inimese enda ja tema tööandja kõrval eelkõige ka riigi südameasi, mistõttu riik püüab seda teadlikkust ka kõigiti arendada, suunates erinevaid rahatarkuse teemal kõnelejaid esinema nii töökohtadele, koolidesse kui ka lasteaedadesse. Rahandusministeerium on samuti koondanud oma rahatarkuselehele üksjagu infot. Saates on teemat arutamas Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Marge Aasalaid ning Viacurrenti kaasasutaja ja tegevjuht Hendrik Ojamaa. Saadet juhib Raamatupidaja.ee ja Palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Fotol vasakult: Mare Timian, Hendrik Ojamaa ja Marge Aasalaid. Autor: Andres Laanem
Tue, 20 Feb 2024 - 43min - 5417 - 20.02.24 E-kaubanduse areng ja tulevik. E-poe kliendi teekond: nüansid, millega peab arvestama
Seekordses "E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates tuleb juttu e‑poe kliendi teekonnast ning selle erinevatest etappidest. Kuuleme seda, kust üldse kliendi teekond algab ning kui palju peaks panustama üldse sellele, et kliendid e‑poe üles leiaksid. Samuti räägitakse ka e‑poe reklaamimisest, kampaaniate kaudu klientide veebilehele toomisest kui ka analüüsimisest, kes ja kust kliendid e‑poodi saabusid. WOW Digitali turundusstrateeg Anni Parksepp soovitab saates suurtel e‑poodidel rõhku panna enda brändile ning väikestel e‑poodidel keskenduda konkreetse toote väärtuse pakkumisele kliendile. Saadet juhib Kuldar Kullasepp, Maksekeskusest. Fotol vasakult: WOW Digitali turundusstrateeg Anni Parksepp ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev
Tue, 20 Feb 2024 - 45min - 5416 - 19.02.24 Tööstusuudised Eetris: kahekordne majandus ja majanduspoliitika kõlavad hästi. Aga ...
Ajakirjanduses on viimastel nädalatel kõlama jäänud sellised märksõnad nagu majanduspoliitika, majanduse kahekordistamine, tööjõukvoodi mitmekordistamine ja isegi maksutõusude ärajätmine. Sellest, kuidas need märksõnad tööstussektorile kõlavad ja mis olukord tööstuses praegu valitseb, räägivad valgustitootja Glamox juht Virve Jõgeva ja joogitootja Liviko juht Janek Kalvi. "Tööstusuudised eetris" saadet juhib Harro Puusild. „Eesmärke peabki ambitsioonikalt seadma, aga palju tähtsam on tegevusplaan, kuidas me selle eesmärgi saavutame. Ma tahaks näha konstruktiivset programmi, see ei saa olla peenhäälestus, sest kui meil on nii radikaalsed eesmärgid, siis peab tulema ka radikaalne muutus,“ kommenteerib Janek Kalvi plaani kasvatada Eesti majanduse 2035. aastaks kahekordseks. Virve Jõgeva märgib saates, et tööstus ja riik räägivad teineteisega justkui eri keeli. „Me saame täna hakkama, sest oleme erinevates tingimustes harjunud hakkama saame. Aga me muretseme, mis saab tulevikus. Täna tuleb tegutseda, täna tuleb teha suuri samme,“ lisas Jõgeva. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Janek Kalvi ja Virve Jõgeva. Autor: Harro Puusild
Mon, 19 Feb 2024 - 48min - 5415 - 16.02.24 Ansip kandideerib. "Minust lahtisaamine Kallase probleeme ei lahenda."
Ekspeaminister ja endine Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas Äripäeva raadios, et kavatseb kandideerida Euroopa Parlamenti, kuigi oravate praegune juht Kaja Kallas on öelnud, et ta ei peaks kandideerima. Reformierakonnast Ansip lahkuda ei kavatse. "Olen otsustanud uut mandaati küsida. Mulle see töö meeldib ja leian, et mul on ka midagi anda. Kaja Kallas ega keegi teine ei peaks valijate eest otsustama, kas mul on mõtet kandideerida, pigem see suurendab trotsi, soovi kandideerida,” ütles Euroopa Parlamendi liige, 2019. aastal eurovalimistel Reformierakonna esinumbrina 41017 häält saanud Ansip. Ansip ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: Euroopa majandus”, et talle ei ole “absoluutselt oluline”, millisel kohal ta Reformierakonna valimisnimekirjas saab. Teda ei heiduta ka see, et parteisisesed konkurendid saavad eeliseid. “Kui mulle on otse ära öeldud, et Reformierakonna raha minule ei kulutata, siis on selge, et teised saavad valimiste eelarvest rohkem,” märkis Ansip. Pikalt Reformierakonda juhtinud Ansip lükkas saates ümber spekulatsioonid, nagu võiks ta liituda mõne teise erakonnaga või minna valimistele üksikkandidaadina. “Need jutud võiks unustada, minust ülejooksikut ei saa,” ütles ta. Vastasseis Kaja Kallasega läks Ansipi sõnul isiklikuks pandeemia ajal 2021. aastal, mil ta kritiseeris Reformierakonna sees erakonna peaministrist juhti vaktsineerimise aeglase tempo pärast. “Ütlesin ühes raadiosaates, et kui meil olnuks pronkssõduri ajal olnuks kabinetis selline minister, kes ei valitsuse seisukohti ei jaga, nagu seda oli vaktsineerimise suhtes skeptiline Anneli Ott, siis oleks ta pidanud lahkuma. Sellele järgnes isiklik rünnak, et Ansip on alati olnud sõnades tugevam kui tegudes,” meenutas Ansip. Tema sõnul anti nii sisuliselt hinnang kogu üheksa-aastasele Reformierakonna peaministriperioodile, mil valitsusjuht oli Ansip, ja juhiti tähelepanu eemale saamatuselt seoses vaktsineerimisega. “Praegu on samamoodi, kui on vaja vastuseid, mida on vaja teha Eesti majanduses, mis on kaheksa kvartalit järjest languses ning Reformierakonna reiting on püsivas madalseisus.” “Probleem ei ole Ansip, probleem on see, et meil on, mida kritiseerida. Ansipist lahtisaamine ei lahenda probleeme. Tuleb leida lahendusi üleskutsete asemel olla vähem ülbed ja rohkem empaatilised,” märkis Ansip, kes enda sõnul pole 2021. aasta suvest Kaja Kallasega vahetult suhelnud. “Initsatiiv on alati tugevama käes ja see on võimul olija.” Saates “Fookuses: Euroopa majandus” räägiti ka Euroopa Parlamendi tulevasest koosseisust, liikmesriikide ühistest investeeringutest kiibitootmisse ning põhjustest, mis takistavad Euroopa digidentiteedi loomist. Küsis Äripäeva ajakirjanik Neeme Korv. Foto: Andras Kralla
Mon, 19 Feb 2024 - 45min - 5414 - 17.02.24 Värske “Mälupäev”: kes pääseb finaali? Võistlevad lennujuhid ja kaitseliitlased
Uues mälumängusaates kuuleb, kuidas ragistavad ajusid juba tuttavad osalejad, kes on eelmistest saadetest võitjana väljunud. Kohtuvad Lennuliiklusteenindus ja Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Kes pääseb oma teadmisi proovile panema finaalsaatesse? Taaskord toome kuulajani kümme põnevat küsimust, silmiavardava arutelu, edasiviivad või hoopiski eksitavad vihjed ja vastastiimilt punktide napsamised. Lennuliiklusteenindusest asuvad koha eest finaalis võitlema lennujuht-vahetusevanem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilisest malevkonnast osalevad eelmisest saatest edasi pääsenud Ahto Alliksaar ja Kristo Aav. Saadet juhib Janar Tiiroja. Saatele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Ahto Alliksaar, Kristo Aav, Janar Tiiroja, Mihkel Adler ja Kristian Lavin. Foto autor: Andres Laanem.
Sat, 17 Feb 2024 - 46min - 5413 - 02.02.24 Jaak Madison: europarlament ei olnud minu esimene valik, riigikogu opositsioon veel vähem
Kui muidu on Jaak Madisoni sõnul Euroopa Parlament koht, kuhu pensionile läinud riigipead kuldse käepigistuse saatel vanaduspõlve veetma saadetakse, siis tema läks sinna tööd tegema. Küll aga tõdes ta viimasele viiele aastale otsa vaadates, et suuri sisulisi asju europarlamendis siiski saadiku tasandil tehtud ei saa. „Suurem töö käib fraktsioonides. Põhiline, mida seal teeme on omavahel suhtlemine ja kommunikatsioon, läbi käimine mingite kolleegidega on töö osa. Itaallastega, näiteks, jaurame 4 aastat juba sellest, kuidas vene küsimus on meie jaoks oluline, aga nende jaoks üldse mitte nii väga,“ räägib Madison saates „Fookuses: Euroopa majandus“. Ta tõdes, et Prantsusmaale ja Saksamaale on sõjalist panustamist lihtsam selgeks teha, sest neil on huvi ka oma kaitsetööstuse tõttu, mis omakorda turgutab majandust. Näiteks itaallastel puudub sõjatööstus ja seega ka otsene huvi panustada. „Kui Saksamaa saab oma kaitsetööstuse käima, siis on kahe aastaga tegemist Euroopa tugevaima riigiga. Tundub, et täna on isegi kantsler Scholz sellest aru saanud. Saksamaa abi Ukrainale on tõusnud 0,2% SKP-st – kui nii jätkub, on päris hästi,“ rääkis Madison. Uute liikmesriikide vastu võtmise osas optimismi pole Madison ennustab, et Ukraina läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumiseks võivad kesta aastakümneid. „Seega ma ei ole nagu ülemäära optimistlik, et uusi liikmesriike tuleb järgmise 10 aasta jooksul, sest lõppkokkuvõttes me räägime ka majandushuvidest.” “Kõik 27 liikmesriiki peavad sellega nõus olema ja ma natuke kahtlen nähes Saksamaal täna juba farmerite proteste ja Prantsusmaal toimuvat või seda, mis toimus Brüsselis parlamendi ees. Pole kindel, et nende riikide teatud majandusharud või põllumajandussektorid oleksid väga rõõmsalt nõus, et nende valitsused annaksid heakskiidu uute liikmesriikide vastuvõtmiseks,” räägib Madison. Kui endine konservatiivsete vaadetega Poola valitsuspartei parteistas kogu riigiaparatuuri, siis praeguse Poola kursi kohta Madison väga palju kommentaare ei jaga. “Üldiselt ei ole meie asi väga kobiseda teistes riikides toimuvate siseasjade üle. Sama asi kehtib nii Ungari, aga Poola ja Ameerika Ühendriikide kohta. Neil on valimised. Neil on omad erakonnad, kes panevad koalitsiooni kokku ja mõned jäävad opostsiooni. Nii on,” tõdeb Madison. Poola osas on tema sõnul Eesti põhiline huvi, et riik jätkaks samal kursil investeeringutega kaitsetööstusesse. Hetkel on Poola oma 4,3% SKP-st Euroopas esimesel kohal. “Neil on väga head läbisaamised Ameerika Ühendriikidega hoolimata sellest, kes on olnud president, olgu selleks siis Donald Trump või Joe Biden.” Euroopa Parlament ei olnud Madisoni esimene valik, kuid Eesti rahvas hääletas teisiti Madison ütleb, et Euroopa parlament ei olnud tema esimene valik ning kui viimased riigikogu valimised oleksid läinud teisiti, oleks ta kodumaale jäänud. “Nelja aasta jooksul EKRE jaoks koalitsioon variant ei ole ega hakka olema, me teame seda.” Küll aga on kevadiste europarlamendi valimistega siinset poliitmaastikku plaanis raputada. “Eesti sisepoliitikast ma kuskile kadunud ei ole ning kui me 2027. aasta Riigikogu valimised võidame, siis tulen ma hea meelega Euroopa parlamendist valitsusesse,” kinnitas saadik. Saadet juhtis Sigrid Hiis. Fotol Jaak Madison. Allikas: erakogu.
Fri, 16 Feb 2024 - 46min - 5412 - 15.02.24 Autojutud: kui õudne inimene see Enzo Ferrari siis oli?
Äsja eesti keeles ilmunud Enzo Ferrari biograafia maalib ilmselt maailma kuulsaima sportautomargi loojast sünge pildi, sellesama raamatu põhjal valminud värske film portreteerib teda oluliselt meeldivama inimesena. Kus on tõde? Seda küsimust lahatakse Äripäeva autoteemalises raadiosaates „Autojutud“. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe vestluskaaslaseks on pikaaegne autoajakirjanik ning ameerika ajakirjaniku Brock Yatesi raamatu „Enzo Ferrari. Mees ja masin“ eestikeelse versiooni sisutoimetaja Toomas Vabamäe. Juttu tuleb veel hiljaaegu linastunud Michael Manni filmist „Ferrari“, seda marki tänavasõiduautodest ning loomulikult ka Ferrari võidusõidumeeskonnast, sest õigupoolest ainult võidu sõitmine Enzo Ferrarit huvitaski. FOTO: Michael Manni filmis „Ferrari“ kehastab peategelast Adam Driver (AP/Scanpix)
Fri, 16 Feb 2024 - 59min - 5411 - 16.02.24 Digiturunduse Praktikum. Mängustamine aitab ettevõtte turunduse uuele tasemele viia
Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates räägivad Adact asutaja ja juht Kalev Kärpuk ja saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst mängustamisest ning sellest, kuidas see aitab ettevõtetel kliente rohkem enda juurde siduda. Saates saab vastuse, mis asi on mängustamine, kuidas on seda kõige mõistlikum kasutada, millistele ettevõtetele see üldse sobib ning ka seda, mis võiksid mängustamise kampaania eesmärgid olla. Kuna mängustamise puhul on tegemist mängulise tegevusega, siis arutletakse saates ka selle üle, kui keeruliseks võiks mängu üles ehitada, et kliendid poole pealt ära ei kaoks. Millised võiksid olla võiduvõimalused ning mida anda preemiaks mängus osalejatele? Kuidas on mängustamisega lojaalsust kasvatada ning lojaalsuspunkte jagada, mis motiveerib klienti. Lisaks praktilistele soovitustele tuuakse saates ka mitmeid põnevaid reaalseid näiteid, mis on töötanud. Foto: Priit Kallas ja Kalev Kärpuk. Allikas: Äripäev
Fri, 16 Feb 2024 - 48min - 5410 - 15.02.24 Teabevara tund. Kuidas töövõtulepingud ehitusprojekte mõjutavad
Kutseline ehitaja teab, et töövõtulepingu mõistlik haldamine on projektide edu võti. Värskes „Teabevara tunnis“ käsitleme erinevaid olukordi töövõtulepingutes ning sellest tulenevaid riske ja võimalikke tagajärgi. Erisuguste lepingute mõistmine ja nendest tulenevate probleemide lahendamine on keeruline nii töövõtjale kui tellijale. Kuidas maandada riske, mida teha, kui lepingu täitmine on ohus, ja kuidas käituda, kui tekivad probleemid? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annavad vastused advokaadid Karin Ploom ning Merili Laansoo advokaadibüroost Lindeberg. Küsib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Eve Noormägi. Saad ülevaate töövõtulepingute olemusest, töövõtja ning tellija õigustest ja kohustustest, samuti pandiõigusest ja leppetrahvidest lepingute kontekstis. Kas teadsid, et töövõtja võib nõuda hüpoteegi seadmist objektile, kui maksetega on probleeme? Või millised on tagajärjed, kui lepinguid suuliselt sõlmitakse, aga hiljem tekkinud arusaamatusi tõendama peab? Advokaatide selgitused aitavad kindlasti töölepinguid professionaalsemalt koostada ning hoida ehitusprojekte plaanipärasel kursil. Fotol vasakult: Merili Laansoo ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem
Thu, 15 Feb 2024 - 45min - 5409 - 15.02.24 Rohepöörde Praktikud. "Mõelge rohkem nagu tuulikuettevõtjad". Soovitused NIMBY vältimiseks
Mitmed suurprojektide algatajad on viimastel aastatel kogenud kaevanduste, tööstusarenduste, militaarrajatiste ja taastuvenergia arenduste suhtes vastuseisu. Kuna taastuvenergeetika projektide algatusi starditakse üha kasvavas tempos ja üle kogu Eesti, on aktuaalne küsimus, kuidas ikkagi käib õige kohalike kogukondade kaasamine, nii et uute projektidega ei kaasneks ilma asjata vastupanu ja NIMBY (“not in my backyard”) suhtumist. Rohepöörde praktikute seekordses saates räägivad Utilitase ja Enefit Greeni esindajad, kuidas nad on aastate jooksul tegevuste käigus õppinud, mida kaasamisel teha ja mida mitte, millised on kohalike hoiakud Eesti eri otstes ja mis ikkagi kohalike motiveerib? Küsimus on, kas rahaline kompensatsioon on motiveerimiseks piisav või ei ole küsimus üldse rahas? Neil teemadel arutavad Kristiina Nauts Utilitasest, Lauri Ulm Enefit Greenist ja Taavi Kotka Koos.io esindajana. Saatejuht on Kerttu Metsar. Pildil vasakult: Lauri Ulm ja Kristiina Nauts. Autor: Kerttu Metsar
Thu, 15 Feb 2024 - 49min - 5408 - 14.02.24 Triniti eetris. Panga juht: inkassode reguleerimine lõpetab kauboikapitalismi
Räägime vastutustundlikust laenamisest ja sellest, kuidas jõuda riigis olukorrani, et laenu ei saaks need inimesed, kes ei suuda seda tagasi maksta. Juttu tuleb värskest riigikohtupraktikast, mis reguleeris kohtute rolli tarbimislaenu kohtuasjade lahendamisel. Räägime ka inkassoäride reguleerimisest ning selle mõjudest laenuturule ning arengutest seoses positiivse krediidiregistriga. Külas on Bigbanki juht ja FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht Martin Länts (keskel), LHV Finance jurist ja vastavuskontrolli spetsialist Liina Heinmäe (paremal) ning TRINITI vandeadvokaat ja Finance Estonia juhatuse liige Katri Tomson (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.
Wed, 14 Feb 2024 - 45min - 5407 - 13.02.24 Cleantech: kuidas koos kogukonnaga tuuleparke rajada
Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime kogukondadega koos tuuleparkide rajamisest ja elektriautolaadijatega Skandinaavia turu vallutamisest. Kogukonnaenergeetikast ja moodsate lahendustega kogukonna kaasamisest on külas rääkimas Sunly kogukonnajuht Tuuliki Kasonen ja Koos.io asutaja Taavi Kotka. Saate teises osas on külas möödunul aastal 3 miljonit eurot kaasanud elektrisõidukite laadijate idufirma Vool tegevjuht Juhan Härm, kes plaanib tänavu kevadel investoritelt veel 4 miljonit eurot juurde küsida. Saatejuht on Mart Valner. Foto: tuulepark Pakri poolsaarel. Autor: Andras Kralla
Tue, 13 Feb 2024 - 44min - 5406 - 12.02.24 Äri ja tehnoloogia: mida annab meile reaalajamajandus?
Saates tuleb juttu reaalajamajandusest, mis tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Mida see ettevõtetele ja laiemalt ühiskonnale pakub, mida meilt nõuab, millised on väljakutsed ja võimalused? Saates osalevad ASi Unifiedposti tegevjuht ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juhatuse liige Andrus Kaarelson ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja targa majanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo. Saatejuht on ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald
Mon, 12 Feb 2024 - 47min - 5405 - 10.02.24 Kuula ja mängi kaasa! Värskes "Mälupäevas" võistlevad analüütikud ja malevlased
Saatejuht Janar Tiiroja on taas kokku pannud kümme kaasahaaravat küsimust, millele otsivad värskes “Mälupäeva” saates vastuseid Eesti Energia ja Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Poolfinaali pääseb edasi võistlema vaid rohkem punkte kogunud tiim. Üle Baltikumi ja Poola energiaäriga tegelev Eesti Energia suurt tutvustust ei vaja. Riigifirmat esindavad saates energiaturgude analüütik Robert Suigusaar ja finantsanalüütik Sander Udam. Nii Robert kui Sander on tegelenud mälumänguga juba kooliajast, osalenud nii ametlikel mängudel kui ka pubiturniiridel. Sandri meelisteemadeks on geograafia ja ajalugu, Robertil geograafia, statistika ja poliitika. Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi all tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Saates osalevad Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilisest malevkonnast Ahto Alliksaar ja Kristo Aav. Akadeemiline malevkond on Tallinna maleva mälumängusarja 2023. aasta hooaja võitja. Meelisvaldkondadena toovad osalejad välja ajaloo, muusika ja geograafia. Kuula saadet, ela osalejatele kaasa ja testi ka enda teadmisi! Teadmiste kogumisele annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Ahto Alliksaar, Kristo Aav, Janar Tiiroja, Robert Suigusaat ja Sander Udam. Foto autor: Andres Laanem.
Sat, 10 Feb 2024 - 52min - 5404 - 09.02.24 Kiired ja vihased. Eduka kunstigalerii omanik peab end kiireks ja vihaseks, liigagi kiireks
Kui galerii on ilus ja rahulik koht, kus kunsti nautida, siis äri köögipool on kaugel ideaalse kunsti kujutelmast, rääkis saates eelmisel aastal gaselliedetabelis 8. kohale jõudnud Haus Galerii perenaine Piia Ausman. Ta kirjeldab end äris kiire ja vihasena ja peab enda sõnul aeg-ajalt tempot mahagi tõmbama. Kuntsioksjonite traditsioonide rajaja ja kuntsituru liidri Haus Galerii tegevused on kasvanud niivõrd suureks, et enda jagamine kõikide vajaduste ja küsimuste vahel on muutunud problemaatiliseks, toob Ausman saates välja, kui avab haruldase sisevaate galeristielu kiiretesse vooludesse. Haus Galerii olemust kirjeldab ta aga vastupidiselt: "Kunst on oaas – koht, kus maailm jääb hetkeks seisma." Saates “Kiired ja vihased” räägib Piia Ausman, milline on tema visioon kunstigalerii omanikuna ja kuntsiarmastajana. Keskendume kunstile kui elustiilile, teraapiavahendile ja investeerimisobjektile. Saates peatub ta oma pikaajalisel kogemusel kunstivaldkonnas, tõstes esile kunsti rolli inimese igapäevaelus ja heites valgust kunstiinvesteeringute potentsiaalile Eesti turul. Piia Ausman julgustab ka ettevõtjaid kirglikult ja keskendunult oma alasse suhtuma, märkides, et ka ärimaailm ei peaks kunstist mööda vaatama, sest kunst suudab pakkuda lisaväärtusi igas mõttes. Saatejuht on Alyona Stadnik. Fotol Piia Ausman. Foto: Andras Kralla.
Fri, 09 Feb 2024 - 50min - 5403 - 08.02.24 Investeerimisportfell 2030 Maksuamet: kinnisvarainvestorite tulud saavad erilise tähelepanu
Tänane saade keskendub investeerimistulude deklareerimisele. Muuhulgas tuleb juttu sellest, mis muutub seoses sellega, et Airbnb ja Booking hakkavad maksu- ja tolliametile andmeid edastama. Uurime selle valguses otse allikast, kui murelikud peaksid olema need, kes on varasemalt üüritulu deklareerimata jätnud. Kuivõrd eelmisel aastal olid hoiuseintressid tavapärasest kõrgemad, räägime ka sealt teenitud tulu maksustamisest ning penisonisammaste kaudu saadavatest soodustustest. Juttu tuleb ka aktsiate lühikeseks müümisest ning tuletinstrumentidega kauplemisest ja sealt teenitava tulu maksustamisest. Räägime põgusalt ka krüptovaluutadest ning kaardistame, millal on (maksu)efektiivsem investeerida eraisikuna ja millal ettevõtte alt. Stuudios on maksu- ja tolliameti maksu- ja riskihalduse juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu ning peaspetsialist Tiina Normak. Saadet juhib Indrek Mäe Äripäeva börsitoimetusest. Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.
Thu, 08 Feb 2024 - 41min - 5402 - 08.02.24 Kinnisvaratund. Efteni juht: magus koht on 6 miljoni euro juures
Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla rääkis „Kinnisvaratunni“ saates, et uus Efteni institutsionaalsetele investoritele suunatud fond peab optimaalseks 6 miljoni suuruseid investeeringuid ning ärikinnisvaras otsitakse raskustes olevaid head tootlikkust lubavaid objekte. Tamla sõnul ei soovi fond investeerida tuhandete ruutmeetri suurustesse büroodesse või suurtesse kaubanduspindadesse, kunda need objektid ei vaja reeglina lisarahastust. „Eelkõige räägime projektidest, mis on varajases staadiumis ja vajavad lisarahastust. Ja kui ma vaatame, mis projektid on täna raskustes, siis magus koht meie jaoks ongi täna 6 miljoni juures,“ selgitas Tamla. Tema sõnul ei teki fondi investorile tulu mitte tavapäraselt üüritulu kaudu, vaid sellest, et objektid õnnestub paari aasta jooksul arendamise tagajärjel kasumlikult maha müüa. SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev rääkis, et SEB on mõne pensionifondiga uues fondis osanikud, küll aga tõenäoliselt mitte kõige suuremate investorite hulgas. Saates kuuleb selgitusi, millistel põhjustel otsustati liituda ning samas ka seda, mis SEB pensionifondid on seni kinnisvarasse samas investeerinud üsna vähe. Saates räägitakse veel ärikinnisvara investeeringutest üldisemalt, investeerimisotsuste tegemise põhimõtetest ja tootlustest. Tamla kommenteerib lisaks Tamla muu hulgas ka täna avalikkuse ette jõudnud Eften United Property fondi eelmise aasta majandustulemusi. Saatejuht on Lauri Leet, fotol Kristjan Tamla, foto autor Raul Mee.
Thu, 08 Feb 2024 - 46min - 5401 - 07.02.24 Äripäeva Juhtimiskool: Kategooriajuhtimise takistus on ostujuhi ülekoormus ettevõtetes
Lihtsalt öeldes on kategooriajuhtimine viis oma tooteid ja teenuseid valida, segmenteerida ning kliendile pakkuda. Klient ei vali toidupoodi kilepiima järgi, mida ta saab igast nurgapealsest kauplusest – ta valib toidupoe nende eriliste lemmiktoodete järgi, mida mujalt ei saa. Paraku keskendub tavapärane toodete müügianalüüs vaid populaarsematele toodetele, mille käive on küll hea, kuid mis konkurentsieelist ei anna. Pikaajalise kaubanduse taustaga koolitaja Katrin Riisalu kirjeldab kategooriajuhtimist kui mudelit või protsessi, mis pannakse ettevõttes paika alates juhtkonnast. See tähendab lisanduvat ajaressurssi, kuid toob müügitulemustes hiljem mitmekordselt tagasi. Kusjuures mitte ainult müügitulemustes, eesmärgiks võib olla hoopis klientide arvu suurendamine või äri ümberkorraldamine. Paraku takerdub kategooriajuhtimine täna paljudes ettevõtetes just aja taha, ostujuhtide lauad on tööd täis ning aega lisanduvaks analüüsiks ja kliendi vajaduste mõistmiseks ei ole. Katrin viib Äripäeva Akadeemias läbi koolitust „Kategooriajuhtimine kaubanduses“, kus õpitakse kasutama 8-astmelist mudelit läbimüügi suurendamiseks ja kasumi kasvatamiseks. Järgmine koolitusgrupp stardib juba märtsis 2023. Äripäeva Juhtimiskooli saadet juhib Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus. Pildil on Marianne Lõhmus ja Katrin Riisalu. Allikas: Äripäev
Wed, 07 Feb 2024 - 40min - 5400 - 07.02.24 Ükssarvikute kasvulava. Idufirmade kapoti all podiseb
Allan Martinsoni sõnul sai startup-sektor 2023. aastaga hakkama paremini kui kardeti ja tehnoloogiaoptimist vaatas lootusrikkalt 2024. aastasse Ükssarvikute Kasvulava saates. “Sellest aastas me tulime välja ikka palju-palju paremas vormis, käibed kasvasid, praktiliselt ühtegi suuremat ettevõtet ohvriks ei langenud sellele aastale,” rääkis Martinson, kellest sai eelmisel nädalal Asutajate Seltsi uus president. Mikk Plakk, põllumajandussektori idufirma Paul-Tech kaasasutaja ja tegevjuht, rääkis saate teises pooles pere-startupi ehitamisest ja kuidas väiksel idufirmal õnnestus eelmisel aastal kaasata esimene suurem investeerimisring.
Wed, 07 Feb 2024 - 44min - 5399 - 06.02.24 Eetris on ehitusuudised: looduslikud materjalid alustavad ehituses võidukäiku
Ehitussektor seisab suurte muutuste lävel – enne kopa maasse löömist tuleb hakata arvestama ehitise elukaart ja arvutama hoonete süsiniku jalajälge kuni elukaare lõpuni. Suur osa selles on energiatõhusatel ehitusmaterjalidel ja võimalusel neid ka hiljem taaskasutada. Millised suuremad muutused seisavad ees ehitussektoril ja kas näiteks põhk võib saada energiatõhusaks alternatiiviks keemilistele soojustusmaterjalidele, sellest arutlevad saates „Eetris on ehitusuudised“ Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor ja energiatõhususe ekspert Anti Hamburg ning Eesti Kunstiakadeemia noorte arhitektide rühmitus 1 + X esindaja Aneth Traumann. Ehituses kasutatakse endiselt palju materjale, mis saastavad keskkonda ja satuvad hiljem prügimäele ja seetõttu on eriti oluline tõsta tellijate teadlikkust hoone elukaare kuludest ning riik plaanib alates 2025. aastast teha kohustuslikuks ehitusmaterjalide süsiniku jalajälge arvutamise. Saates räägime ka, millised on võimalikud alternatiivid keemilistele soojustusmaterjalidele ja kuidas nende tootmist kiirendada. Samuti räägime põhust ehitamise tulevikust – miks võiks põhk olla tuleviku soojustusmaterjal ja kui perspektiivne on selle kasutamine meie kliimas? Milliseid väljakutseid peab enne läbima, kui masstootmist saaks alustada. Põhust materjal võiv olla üks hoonete soojustuse tulevikusuund, et täita kiiresti kasvavaid kliimanõuded. Pildil: Anti Hamburg ja Aneth Traumann. Allikas: Äripäev
Wed, 07 Feb 2024 - 37min - 5398 - 07.02.24 Finantsuudised fookuses. Soovitused ettevõtjatele: kuidas vältida maksuhalduri nõudeid
Kuidas teha äri ilma maksuvaidlusteta? See on küsimus, millele otsime vastuseid ekspertide abiga, uurides, kuidas vältida levinumaid vigu maksude tasumisel. Lisame sellele täiendava ülevaate viimastest olulisematest kohtulahenditest. Saate eesmärk on valgustada kuulajaid maksustamise keerukas maailmas, pakkudes praktilisi näpunäiteid ja teadmisi, mis aitavad vältida tülikaid vaidlusi maksuhalduriga. Saade käsitleb laia valikut aktuaalseid maksuteemasid – alates dividendide ja palgatulu optimeerimisest kuni OÜ-tamise ja kinnisvara käibemaksuga maksustamiseni. Samuti räägime seotud osapooltega tehingute õiglasest hinnastamisest ja olukordadest, kus kontsernisisesest laenust võib tekkida varjatud dividend. Avame ka muid maksuküsimusi, mis ettevõtjaid sageli puudutavad. Saatesse on kutsutud oma ala eksperdid: PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius ja KPMG partner ning maksuteenuste juht Joel Zernask. Saatejuht Paavo Siimann juhib vestlust, tuues esile peamised punktid ja küsimused, mis aitavad kuulajatel maksustamise maastikul paremini orienteeruda, pakkudes samas ka lahendusi ja strateegiaid maksuriskide maandamiseks. Fotol vasakult: Joel Zernask, Paavo Siimann ja Hannes Lentsius. Autor: Andres Laanem
Wed, 07 Feb 2024 - 47min - 5397 - 07.02.24 Sisuturundussaade: SÜDI 2024 toob kokku ligi 400 väikeettevõtjat
Sisuturundussaates saavad sõna 5. märtsil toimuva väikeettevõtete konverents-messi SÜDI 2024 esinejad. EVEA president Ille Nakurt-Murumaa analüüsib minister Riisalo poolt välja pakutud kava Eesti majanduse kahekordistamiseks. Ettepanekud on iseenesest head ja õiged, aga majanduse käimatõmbasmiseks oleks vaja teha midagi enamat, arvab EVEA juht. Katrin Vilimaa-Otsing Turunduskoolitus OÜst annab nõu, kuidas väikeettevõtted saavad turundust automatiseerida. Hästi õlitatud turundusautomaatika on nagu rahamasin - müüb su toodet ja teenib raha samal ajal kui sina teiste asjadega tegeled. Telia küberturbe meeskonna juht Martti Kebbinau räägib, kuidas väikeettevõtted ennast küberrünnakute vastu paremini kaitsta saavad ja Telia Eesti keskmiste ja väikeste äriklientide osakonna juht Tuuli Kruusimägi avab tagamaid, kuidas väikeettevõtted endale telekomi partnerit valivad ja mida kõige enam hindavad. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Ille Nakurt-Murumaa. Foto: erakogu.
Wed, 07 Feb 2024 - 45min - 5396 - 06.02.24 Turismitund: 5 põhjust, miks tulevad Soome turistid Eestisse
Saates tuleb juttu soomlastest ja sellest, mida peavad nad Eestisse reisimisel oluliseks. Juttu tuleb soomlaste seas läbi viidud uuringust, kust saame teada, mida nad Eestisse reisides otsivad ning ootavad ja mida võiks turismiettevõtjad teha, et neile ootustele paremini vastata. Räägime ka soome turistidega seotud müütidest ja sellest kuivõrd need tänapäeval paika peavad. Sellest, milline on mõjuisikute ja näiteks Nublu ning Mikael Gabireli koostöö roll turismile kaasa aitamisel. Saatest kuuleb ka mitmeid praktilisi nippe, kuidas Eesti turismiettevõtjad saaks paremini olla valmis Soome turistideks ning milline paistab soomlaste reisihuvi läheneval suvel. Külas on Visit Estonia B2B kliendisuhete juht Soome turul Malle Kolnes (keskel), Visit Tallinna turunduse projektijuht Silja Hurskainen (paremal) ja Proto avastustehase tegevjuht Girli Nurk (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.
Tue, 06 Feb 2024 - 46min - 5395 - 06.02.24 Sisuturundussaade. Investeerimine tervishoiusektorisse – mida silmas pidada?
Saates "Investeerimisideede universum" võtame vaatluse alla tervishoiu ja tervishoiuäri. Saates on külas TÜ Kliinikumi juht Priit Perens, tervishoiuekspert Jaanus Pikani, saadet juhivad Hanno Lindpere KMPG Eestist ja Hando Sinisalu. Räägime, mida teha, et 10 aastat kauem elada ja kuhu investeerida tervishoius 10 miljonit eurot 10aastase horisondiga. Teeme juttu ka sellest, miks oleks mõistlik Tallinna Haigla jaoks kavandatud 500 miljonit eurot investeerida hoopis digitaliseerimisse ja miks erakliiniku pidamine ei ole hea äri. Foto: Liis Treimann.
Tue, 06 Feb 2024 - 48min - 5394 - Virtuaalkliiniku erisaade: kas võtad D-vitamiini õigesti?
Taskuhäälingusaate teemaks on D-vitamiin – toidulisand, mida meie põhjamaisel laiuskraadil tuleks tugeva tervise ja erksa enesetunde hoidmiseks kindlasti juurde võtta. Kui vanasti kehtis rusikareegel, et päikesevitamiini võiks juurde võtta septembrist maini, siis uued teaduslikud vaatenurgad avardavad pilti ja lisavad infot. Saatest saad teada, miks meile üldse D-vitamiini vaja on ja mis juhtub, kui seda on organismis liiga vähe. Pharma Nordi koolitaja ja toitumisterapeut Triin Terasmaa selgitab muu hulgas, kes, millal ja millises koguses peaks D-vitamiini toidulisandina tarbima, kas selle olemasolu organismis tuleks mõõta ning kas on võimalik päikesevitamiiniga ka liialdada. Saate lõpus on kuulajale üllatus! Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock
Tue, 06 Feb 2024 - 34min - 5393 - 05.02.24 Sisuturundussaade. Trahvid tulekul: viimane aeg tellida tuleohutuse ülevaatus
Saates tuleb juttu ärihoonete tuleohtusest, külas on G4Si tuleohutusspetsialistid Jürgen Proosväli ja Pilvi Rahnu ning Päästeameti ekspert Heikki Rajalo. Räägime sellest, miks on tuleohutus vajalik ja miks tuleb seda reguleerida ning anname nõu, kuidas nõuetes orienteeruda. Uurime ka, kes vastutab ehitise tuleohutuse eest. Praegu on viimane aeg paljudel hooneomanikel teha tuleohutusülevaatusi - anname põhjaliku ülevaate, millistes hoonetes tuleb ülevaatusi teha, kes peaks neid tellima, palju see töö maksab ja mida teha puuduste korral. Kuidas aga kindlaks teha, kas omanikul on hoone tuleohutusülevaatuse kohustus? Selleks on tuleohutusülevaatuse portaal. Päästeameti ohutusportaalist leiab ka nimekirja teenusepakkujatest, kes ülevaatusi teostavad. G4Si spetsialistide sõnul saab kohustuse kontrollimiseks võtta ühendust ka otse teenusepakkujaga, kes saab juba välja pakkuda järgmisi samme. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto autor: Andras Kralla.
Mon, 05 Feb 2024 - 42min - 5392 - 05.02.24 Tööstusuudused eetris. Rakendusuuringute keskuse investeeringud ulatuvad 16 miljoni euroni
"Tööstusuudised eetris" saates on juttu Metroserti juurde loodud rakendusuuringute keskuse loomisest ja tulevikust. Räägime, millised on fookusvaldkonnad ja milliste arendusmõtetega võib keskuse poole pöörduda. Veel on juttu sellest, millises ulatuses investeeringuid keskus kavandab ja kuidas on võimalike ettevõtete projekte rahastada. Vestleme ka Eesti tööstuse olukorrast ja inseneride järelkasvust. Saates on külas Metroserti juhatuse esimees Aigar Vaigu ja Metroserti juurde loodud rakendusuuringu keskuse juht Indrek Tulp. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Indrek Tulp ja Aigar Vaigu. Autor: Harro Puusild.
Mon, 05 Feb 2024 - 47min - 5391 - 03.02.24 Testi ka enda teadmisi! Värskes "Mälupäevas" lähevad vastamisi TalTech ja Zone
Kas kaasahaarava mälumängusaate poolfinaali pääsevad mängumängu üliõpilasmeistrid TalTechist või domeenihaldaja Zone’i helged pead, see selgub värskest “Mälupäeva” saatest. Saates kõlab kokku kümme teadmisi proovile panevat küsimust, millele saatekülalised arutelu käigus peavad õige vastuse leidma. Õiged vastused saavad premeeritud punktidega ja vaid rohkem punkte kogunud võistkond läheb edasi järgmisesse saatesse. Tänases saates võistlevad TalTechi üliõpilased, kes on tiimiga tulnud Eesti üliõpilasmeistriteks mälumängus. Võistkonda kuulub tudengiaktivist Raul Palk, kes on veerand oma elust üliõpilaselu nautinud. Lisaks ülikooli õpingutele töötab Raul metallitööstuses müügivaldkonnas ning üritab sõpruskonnaga muude tegemiste kõrvalt vähemalt korra nädalas ka mõnele mälumängule jõuda. Ka tiimi teine liige Mihkel Vaher on aktiivne tudengiaktivist, kelle kalender on rohkem täis kui hea lapse kingikott jõuludel. Mihkli hobideks on lauamängud, võrkpall ja ürituste korraldamine. Tudengielus on Mihkel kandnud tudengiorganisatsiooni BEST-Estonia presidendi rolli. TalTechile astub vastu domeenihaldusfirma Zone, mille kaudu on täna kasutuses enam kui pooled .EE domeenidest. Neli aastat ettevõtte ridades kaasa löönud suurkliendispetsialist Sten Nurmeta on suur mälumänguhuviline, kes on tiimiga Raplamaa kilvarite seas nii mõnegi magusa võidu toonud. Sten on tugev looduse ja teadusega seotud teemades. Koos Steniga asub saates õigeid vastuseid otsima tarkvaraarendaja Arne Meier, kes jälgib huviga erinevaid mälumängusaateid ja aeg-ajalt võib teda kohata kolleegidega Raplas ja Mustas Puudlis spordiviktoriinil osalemas. “Mälupäev” on eetris laupäeviti kell 11.00, turniiri korras osaleb kaheksa ettevõtet, kelle hulgast selgub märtsi algul võitjatiim. Saadet juhib Janar Tiiroja. Teadmiste kasvule annab hoogu Töötukassa ja ahvatleva auhinna on välja pannud GoldTime. Fotol Mihkel Vaher, Raul Palk, saatejuht Janar Tiiroja, Sten Nurmeta ja Arne Meier. Foto autor: Andres Laanem.
Sat, 03 Feb 2024 - 52min - 5390 - 27.01.24 Mälupäev: võistlevad ringmajandusfirma ja IT-ettevõte
Meelelahutuslikus mälumängusaates "Mälupäev" võistlevad kaheksa ettevõtte kaheliikmelist tiimi. "Mälupäeva" teises saates lähevad vastastikku Foxway ja OIXIO IT. Foxway võistkonda kuuluvad e-kaubanduse müügijuht Indrek Lukso ja mobiili tootegrupi juht Johannes Aab. Foxway pakub tehnoloogia tagasiostu, väärindamist ja edasimüüki ettevõtetele üle maailma. IT-taristu lahenduste ja seadmetega tegelevast firmast OIXIO IT asuvad saates teadmisi proovile panema ettevõtte üks asutajatest, juhatuse liige ja finantsjuht Ermo Kiisk ning OIXIO grupi brand manager Raul Pero. Saate käigus kõlab kokku kümme silmaringi avardavat küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. Järgmisesse saatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. Saatele annab hoogu Töötukassa. Võidutiimile on ahvatleva auhinna välja pannud GoldTime. Fotol Indrek Lukso, Johannes Aab, Janar Tiiroja, Raul Pero ja Ermo Kiisk. Foto autor: Andres Laanem.
Sat, 03 Feb 2024 - 49min - 5389 - 02.02.24 Juhtimisaudit. Juhid on muudatustega hädas: kabinetitööga on korras, töö inimestega lonkab
Saates räägime teemal, mis puudutab meid kõiki - muudatuste juhtimine. Muutused võivad olla väljakutsuvad, aga ka täis võimalusi organisatsiooni uuendada ja seeläbi tulemusi parandada, rääkimata sellega kaasnevatest konkurentsieelistest. Kuid et muutustest edukalt läbi tulla, on oluline teadlik ja struktuurne lähenemine. Organisatsioonid läbivad erineva keerukusastmega muudatusi, olgu selleks uued strateegilised fookused, ärisuuna või strukuuri muutmised või mõni pikaajaline digitaliseerimise projekt. Kõik sellised muudatused vajavad juhtimist. Oluline on meeles pidada, et muudatuste juhtimine ei ole pelgalt projektijuhtimine ning suuresti tuleb erinevus sellest, kuidas ja kui palju kaasatakse inimesi, sest just 80% muudatusest on seotud inimestega ja nende juhtimisega. Samuti on enamik ebaõnnestunud muudatusi seotud juhtkonna toe puudumisega ja see on ka põhjuseks, miks vaid 30% muudatustest saab õnnestunuks lugeda. Enne muudatuse tegemist on oluline mõelda selgeks, millist probleemi lahendama asutakse, milline on muudatuse eesmärk ning kuidas muudatuse edukust ja mõju mõõta. Saates räägime lähemalt muudatuste juhtimise mudelist ADKAR ning lisaks anname ka ühe raamatu hitihoiatuse. Saate külaliseks on Change Partnersi muudatuste juhtimise ekspert, konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos. Saadet juhib Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Tiina Sakkos Pildi autor: Rain Jüristo
Fri, 02 Feb 2024 - 47min - 5388 - 01.02 Teabevara Tund. Tööandja ei tohi kokku leppida töötajale kahjulikes tingimustes
„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus. Valdkonna aktuaalsetesse küsimustesse toovad selgust advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Saates räägitakse ületunnitööst ja selle tõendamisest, kaugtöö korraldamisest välismaal, samuti töökiusust ja sellest, millised õigused on töötajatel, kes peavad haigestunud kolleegi eest töö ära tegema. Juttu tehakse ka uuest puhkeaja tõlgendusest graafikuga töötajate puhul ning antakse vastus küsimusele, kuidas käituda, kui töötaja on ise puhkeaja nõude eiramisega nõus. „Kui töötaja ütleb, et on sellise nõude eiramisega nõus, siis tööseaduses kehtib põhimõte, et ei saa kokku leppida töötajale kahjulikumas tingimuses,“ selgitab Kristi Sild. „Seda seisukohta on väljendatud ka kohtupraktikas ja seda peab tööandja teadma.“ Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht-toimetaja Külli Seppa. Fotol: Kristi Sild (vasakul) ja Kaisa-Maria Kubpart. Autor: Andres Laanem
Thu, 01 Feb 2024 - 42min - 5387 - 01.02.24 Õppetund. Robotid murravad koolitustesse: AI jälgib videotunnis takerdumiskohti
Tehnilised lahendused aitavad korduvaid ülesandeid lihtsa vaevaga ära hoida, toota uut sisu kulusäästlikult, aga ka jälgida õppijate edusamme – näiteks kogub AI infot, millal on õppijatel olnud raske, nad on video kinni pannud, pausi pidanud või hoopiski tagasi kerinud. Koolitajale on see oluline info, mis aitab õppimist paremaks teha, selgub saatest “Õppetund”. Värskes saates räägime digiajastu koolitusprogrammide väljakutsetest: kuidas tehnoloogiliste uuenduste, erinevate õppemetoodikate ja -tehnikatega muuta õppimine efektiivsemaks ja kaasahaaravamaks. Kuidas luua õpitee, mis arvestab õppijate erineva kognitiivse võimekuse, erinevate ootuste ja vajadustega, aitab säilitada õppija motivatsiooni, pakub mängulisi elemente ja väärtuslikku interaktsiooni kaasõppijatega ning võimaldab efektiivselt kohandada õppesisu õppija vajadustest lähtuvalt. Külalisteks on BCS Koolitus tegevjuht Anni Sild ja värbamisagentuuri IT Talent asutaja ja juht Julia Jolkin. Räägime BCS Koolituse veebiplatvormist Skillaby, mis aitab lihtsustada ja automatiseerida töötajate sisseelamise koolitusprogramme ning IT Talent värbajate akadeemiast, kus IT värbajatele vajalikud oskused: produktiivsus, tehisintellekt ja automatiseerimine antakse edasi parimat õpikogemust silmas pidades. Saatejuht on Katre Savi. Pildil vasakult: Anni Sild ja Julia Jolkin. Foto: Andres Laanem
Thu, 01 Feb 2024 - 45min - 5386 - Terve naeratuse teejuht: kaunis naeratus algab piimahammastest
Tervele ja kaunile naeratusele pannakse hammaste õige hooldusega alus juba varases lapseeas ning tähelepanelik lapsevanem saab koostöös hambaarstiga ennetada erinevaid probleeme, mida tulevikus võib olla keeruline ja kulukas lappida. Aga kuidas tekib beebil üldse kaaries? Mis annab märku sellest, et lõualuude või näolihaste arengus on hälbeid? Ja mida teha, kui laps hambaarstil suud lahti ei tee? Nendele ja paljudele muudele küsimustele aitavad vastused leida Maxilla Mustamäe, Rotermanni ja Tähesaju hambakliinikute juht Jette-Kristina Abel ning laste hambaravile pühendunud hambaarst dr Kristella Kaasik. Lisasoovitus kuulajatele: kasutage ka lastel elektrilist hambaharja! Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Maxilla
Thu, 01 Feb 2024 - 43min - 5385 - 01.02.24 Digitark äri. Finantsvaldkonna eksperdid: ütle ei rumalale tööle
Saates „Digitark äri” kuulete raamatupidamisbüroode juhtide ja valdkonna arvamusliidrite arutelu, mis on salvestatud 2023. aasta lõpus konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2024?”. Juhid mõtestavad oma valdkonnas ja majanduses laiemalt toimuvaid pöördelisi muutusi: digi- ja rohepööre, moodsad tehnoloogiad nagu tehisaru ehk AI ning nende mõjud ettevõtetele, samuti uued ootused ja nõuded raamatupidamisele. Valdkonna eksperdid avavad oma vaatenurki ja jagavad mõtteid märgilistest muutustest nii oma ettevõttes kui tegevusvaldkonnas laiemalt. Kuula põnevat ja erakordselt kirglikku arutelu, mida juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Fotol vasakult: Grete Michelson, Ulvi Tallo, Imre Pralla, Liis Laanesaar, Tauri Tallermaa. Foto autor: Raul Mee. Saate „Digitark äri” toetaja AccoSuite (accosuite.com) kutsub sind tasuta konsultatsioonile. Saad praktilised näpunäited, kuidas vähendada majandustarkvara abil kulusid kuni 30%, säästa aega ning suunata need ressursid oma ettevõtte innovatsiooni ja kasvamisse. Meie ärilahendused on sulle taskukohased − olgu sul siis idufirma, e-pood või 300 töötajaga rahvusvaheline ettevõte. Tule tasuta konsultatsioonile ja avasta kasvu allikad!
Thu, 01 Feb 2024 - 43min - 5384 - 31.01.24 Energiatund. Keit Kasemets: tõstame Eesti ja Soome vaheliste kaablite turvalisust
Pärast Balticconnectori purunemist tegeletakse intensiivsemalt Eesti ja Soome vaheliste kaablite turvalisusega, rääkis “Energiatunni” saates kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Läänemeres on suurendatud liitlaste kohalolekut ja investeeritakse digitaalsetesse lahendustesse. Kasemetsa sõnul ei aita digitaalsed lahendused, nagu näiteks digitaalsed veealused poid, küll kellegi halbu kavatsusi ära hoida, kuid nende abil saab paremini jälile sellele, mis meres toimub ja juhtub. Veel avas Kasemets, kas Balticconnectori purunemise põhjused ja süüdlane on selged. Saates tuleb juttu Eesti elektrivõrgu stabiilsusest, tarnekindlusest, Balticconnectori purunemisest, elektri hinnast ja salvestussüsteemidest. Lisaks Kliimaministeeriumi ja partnerite poolt korraldatud energia salvestuslahendustele keskenduva häkatoni olulisematest tulemitest. Saadet juhib Lauri Leet. Fool
Wed, 31 Jan 2024 - 22min - 5383 - 30.01.24 Kasvupinnas: Millised on sektori väljakutsed?
Saates "Kasvupinnas" teeme tagasivaate 23. novembril toimunud konverentsile “Põllumajanduse Äriplaan 2024” ja toome teieni kaks ettekannet. Esimeses saateosas saab sõna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel, kes selgitab seda, millised on väljakutsed laiemalt kogu põllumajandussektorile. Saate teine osa toob teieni aga mõnusalt emotsionaalse ettekande mesindusettevõtluse võimalikkusest Eestis. Sellest, kuidas alustada mesindusega nullist ja milliste probleemidega silmitsi seistakse, räägib Nordmel OÜ juhatuse liige Peeter Matson. Saate pani kokku Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol Nordmel OÜ juhatuse liige Peeter Matson ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel. Foto: Oleg Hartsenko
Wed, 31 Jan 2024 - 44min - 5382 - 31.01.24 Sisuturundussaade: kuidas planeerida küberturvalisust?
Sisuturundussaates räägime küberturvalisuse trendidest ja arengutest. Arutelu fookuses on infoturbe planeerimine ja eelarvestamine organisatsioonis. Stuudios on KPMG Balticsi küberturvalisuse ekspert ja IT audiitor Ivar Anton ning Tallinki IT-operatsioonide ja infrastruktuuri juht Kalev Noor. Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald
Wed, 31 Jan 2024 - 46min - 5381 - 30.01.24 Eetris on turundusuudised: kui kliendikeskne on Sinu ettevõte tegelikult?
"Eetris on turundusuudised" saates on külas Rethink kaasasutaja, strateegilise teenusedisaini ekspert ja TTÜ õppejõud Jana Kukk. Teenusedisain muutub üha populaarsemaks ning ettevõtted püüavad rohkem keskenduda kliendikesksele lähenemisele. Kukk selgitas, et tegelikult ei ole teenusedisain midagi müstilist, vaid pigem loogiline ja kasutajasõbralik viis lahenduste rakendamiseks. Saates käiakse läbi kontrollküsimused, mida aitavad hinnata ettevõtte teenusedisaini küpsust ehk seda, kui kliendikesksed nad tegelikult on. Saadet juhib Keit Ausner. Fotol: Rethink asutaja, strateegilise teenusedisaini ekspert ja TTÜ õppejõud Jana Kukk. Allikas: Äripäev
Tue, 30 Jan 2024 - 44min - 5380 - 30.01.24 Nimed Müügitahvlil: milles asi, kui kohtumine läks ülihästi, aga müüki ei tulnud?
Aasta esimeses "Nimed müügitahvlil" saates analüüsivad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase ühiselt nii endi, kui ka klientide poolt väljatoodud juhtumeid, kus kogeti ebamugavat olukorda, et kohtumine õnnestus suurepäraselt, kuid tulemus jäi tulemata. Kas ja mida oleks saanud omaltpoolt teisiti teha, et saavutada teistsugune tulemus? Saatejuhid jagavad kuulajatega mitmeid häid soovitusi, mida tasub kindlasti kõrva taha panna! Fotodel vasakult: Mardo Kase ja Silver Rooger. Allikas: Dominate Sales
Tue, 30 Jan 2024 - 44min - 5379 - 30.01.24 Ettevõtte juubel. Keelekeskuse omanik: õpetajate heaolu on meile äärmiselt oluline
Milline on õpetamise hetkeolukord Eestis keeleõppe vallas ning kuidas on aja jooksul keeleõpe ja –õppija muutunud, räägib saates „Ettevõtte juubel“ oma kolmekümnendat juubelit tähistava Multilingua Keelekeskuse juht Malle Nei. Haridustöötajate streigi valguses tõdeb Nei, et nende eesmärk on igakülgselt oma õpetajaid toetada. „Me pakume keeleõpetajatele metoodilisi täienduskoolitusi, erinevaid vaimse ja tervise koolitusi, kuidas tulla toime raske õppijaga, kuidas motiveerida õppijaid, kuidas motiveerida ennast, kuidas seada piire. Kõik sellised väga aktuaalsed teemad, mis aitavad õpetajaid nende töös,“ selgitas Nei. Multilingua Keeltekeskus pakub õppimiseks kahtkümmet erinevat keelt nii täiskasvanutele, noortele kui lastele ning aitab keeleõpet kujundada läbi individuaalse nõustamise. Kui pandeemia algus sundis keskuse kiirelt e-õppe viisidega kohanema, siis lisaks sellele on võetud suund ka kaasaegsetele õpimeetoditele. „Tegeleme coaching-u integreerimisega keeleõppesse ja kohaneme pidevalt uute tehnoloogiliste suundadega.“ Nei tõdeb, et keeleõpe on muutunud, sest muutunud on ka keeleõppija, samuti nõuab praegune aeg pidevat innovatsiooni. „Kui enne pandeemiat toimusid näiteks kõik meie ettevõtete sisesed koolitused koha peal, siis nüüd toimub 90% ulatuses need koolitused veebis,“ rääkis Nei. Samuti puudutab saade õpetamise hetkeolukorda Eestis ja Malle Nei annab oma perspektiivi erialase hariduse väärtustamisele ühiskonnas. Saadet juhib Alyona Stadnik. Foto: Liis Treimann.
Tue, 30 Jan 2024 - 47min - 5378 - 29.01 Teeninduse teejuht: kuidas generatsioonide erinevus mõjutab teeninduskvaliteeti ja värbamist?
Äripäeva raadio saates "Teeninduse teejuht" pakuvad eksperdid, Tele2 Eesti teenindajate enesearengut toetav juhendav coach Liis Jäger ja isiksusetüüpide häkker Kaido Kubri põnevat arutelu, kuidas vanusevahe mõjutab nii teenindajate tööd kui ka klientide kogemusi. Millised on generatsioonide erinevused - erinevas eas teenindajate värbamine ja erinevas eas klientide teenindamine? Milliseid teenindusmeetodeid peaksime kasutama erinevate generatsioonide puhul? Millised erinevusi esineb erinevas eas teenindajate värbamise ja erinevas eas klientide teenindamise vahel? Kuidas saab erinevate vanuserühmade vajadusi paremini mõista? Kuidas saab oma teenust või toodet erinevate vanuserühmade jaoks kohandada? Saatejuht on Alyona Stadnik. Foto: Liis Jäger, Kaido Kubri ja Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev
Mon, 29 Jan 2024 - 46min - 5377 - 29.01.24 Tööandjatel on valem majanduskriisi seljatamiseks: “Teist võimalust meil ei ole.”
Eesti majandus on langenud kaks aastat ja ettevõtete konkurentsivõime väheneb. Kuidas majandus taas kasvule pöörata ja mida peavad selleks tegema ettevõtjad ning mis samme astuma riik, sellest räägivad saates Alexela juhatuse esimees Marti Hääl, Saku Õlletehase juht Jaan Härms ja TREV-2 juht Sven Pertens. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet "Tööandjate tund" toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotokollaažil Sven Pertens, Jaan Härms ja Marti Hääl. Fotode autorid: Raul Mee, Andras Kralla ja Liis Treimann.
Mon, 29 Jan 2024 - 45min - 5376 - 26.01 Soraineni sagedus: „Hire for attitude, train for skill“ ehk kuidas töövaidlusi eos ära hoida
Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel mitmed põletavad küsimused saavad vastused saates „ Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused. Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks. Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on Soraineni vaidluste ennetamise ja lahendamise tiimi vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge. Fotol Oliver Ämarik, Regina Valge, Albert Linntam ja Pirkko-Liis Harkmaa. Foto autor: Andres Laanem.
Fri, 26 Jan 2024 - 47min - 5375 - 25.01.24 Kultuur veab majandust: kultuuri toetamine on täis maksukünkaid
Töötajate kultuuritarbimise ja ettevõtjate kultuuritoetamise suurendamiseks ja hõlbustamiseks tuleb riigil luua maksusoodustuste läbi soodustavad tingimused. Logistikaettevõtte Nordneti juht Madis Laansalu on üheks suurtoetajaks Eesti Filharmoonia kammerkoorile. Kui selleks võimalus avanes tuli Laansalu sõnutsi ettevõttes lahendada hulgaliselt maksuküsimusi. Ta ütleb, et kammerkoorile eraldatud toetust maksustatakse justkui makstaks Nordnet koorile palka. „Riigil on see pool lahendamata, toetusesse suhtutakse, kui tavalise palga maksmisse, mida see ei ole,“ nentis Laansalu. Ta selgitas, et seetõttu tuleb ettevõtjatel kultuuritoetuse summast maksta lisaks 33 protsenti sotsiaalmaksu. Ühtlasi vajaks Laansalu hinnangul maksukorrektsiooni töötajatele suunatud kultuuritegevused. „Töötajate koolitamine on normaalne ettevõtlusega seotud kulu, aga kui korraldasime enda töötajatele teatrikülastuse, siis selle eest pidime maksma erisoodustusmaksu,“ rääkis ettevõtja. Tema ettepanek oleks, et kultuurilise tegevuse soodustamiseks võiks olla töötajate palgast teatud ulatus maksusoodustusega. „See ei pea olema ülemäära suur, aga protsent palgafondist kõlab mõistlikult. Ja oleks üks takistus vähem toetuse andmisel,“ sõnas Laansalu. Kammerkoori tegevjuht Esper Linnamägi sekundeeris ja tõi välja, et sellekohaseid ettepanekuid on ka kultuuri arengukavas. „Ametlikes dokumentides on häid ideid välja toodud, mida ei ole suudetud rakendada,“ sõnas Linnamägi. Sellest, miks peaks kultuuri toetama ka paadunud kapitalist, kuidas on koorilaulmine viinud edasi ettevõtet Nordnet ja millised muutused on aset leidmas kultuuri toetamises, saab pikemalt kuulda saatest. Saatejuht on Eget Velleste.
Thu, 25 Jan 2024 - 47min - 5374 - 25.01.24 Ruutmeetrite Taga. Eksperdid üüriturust: välismaalased lasevad jalga. Vedeleb 138 miljonit
Eesti üüriturg on liiga eraisikukeskne, spekulatiivne, liiga odav ja täielikult reguleerimata, aga suurinvestorite osakaalu kasv võtab aega, sõnasid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. „Eestis on üürikorterite osakaal eluasemeturust 18,4%, samas kui Euroopas keskmiselt elab 30,1% inimestest, Austrias ja Saksmaal küündib see näitaja kuni 50%-ni kõikidest elamispindadest „Arvan, et ka meil Eestis on üürivate inimeste hulk turul sedavõrd väikse sellepärast, et meil head kaupa väga palju saada ei ole ja meie üüriturg on eraisikukeskne, puudub professionaalne üüriturg,“ arutles Riim ja lisas, et Eesti üürikorterid on jätkuvalt liiga odavad. „Ma arvan, et meil on nii korteri nii müügi- kui ka üürihindade osas pikas perspektiivis väga suur kasvupotentsiaal,“ lisas ta. Samas Sooman jäi eriarvamusele: „Meie üüriturg on väga palju selline nagu ta on seetõttu, et puudub mõistlik seadusandlik baas.“ See ei anna üürilevõtjale ega üürialendjale turvatunnet. See „… ei ole mingilgi moel mõistlikult reguleeritud,“ märkis ta üürituru kohta, „…rääkimata sellest, et meil puudub üürilepingute register ja muu selline.“ „Mida me näeme enda Tallinna korterite statistika pealt on see, et veel aasta tagasi moodustasid mitte-eestlastest üürnikud umbes 45% kõikidest üürnikest, siis tänaseks on see langenud umbes 30-e peale,“ tõdes Riim. „See oli hea point, mille Rait välja tõi, et 40+ protsendi pealt on üürnike arv langenud… sest ega välismaalased põgenevad siit hea meelega… mitte ei põgene…, vaid lasevad jalga lihtsalt – sest mujal on kindlam olla,“ lisas Sooman hoogsalt. Saates eksperdid analüüsivad üüriturul toimuvat – seda nii uusarenduste kui järelturu võtmes, arutlevad, mis tähendust omab üüriarendus eluasemete arendajale. Lisaks toovad nad välja, millistele omadustele peab vastama eduka üüriprojekti üürikorter, lahkavad arendajate ja suurinvestorite vahelisi suhteid ning prognoosivad, mis ootab üürikorterite turgu ees aastal 2024 ja kes on võitjad, kes kaotajad. Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev) Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ja LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.
Thu, 25 Jan 2024 - 45min - 5373 - 24.01.24 Logistikauudised Eetris: Veondussektori konkurentsivõime on vabalanguses
„Eesti riik on nagu väravavaht, kes tõrjub kõik transpordisektorist tulevad ideed ja ettepanekud, kuidas ligi 60 000 inimesele tööd andva veondus- ja laondussektori konkurentsivõimet vabalangusest päästa,“ tõdesid ELEA juht Herkki Kitsing ja Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai Logistikauudised eetris raadiosaates. Kersten Kattai sõnul on „väravavahi mängimine“ muutunud Eestis poliitikas tavapäraseks taktikaks. „Selle asemel, et ettevõtjatega koos mõelda, kuidas üht või teist probleemi lahendada nii, et see oleks kasulik kõigile, otsitakse põhjuseid miks seda või teist teha ei saa ja kõik head ideed uputatakse lõpuks bürokraatiarägastikku,“ lausus Kattai, kes autoettevõtete liidu tegevjuhi ameti kõrvalt on ka Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi avaliku halduse lektor. „Termin „väravavaht“ on poliitilises terminoloogias täiesti olemas ja täpselt seda see tähendabki.“ ELEA juht Herkki Kitsing nentis, et põhjuseid, miks maanteetranspordisektori, kui strateegiliselt elutähtsa valdkonna elujõulisus Eestis aina langeb on mitmeid ja alati ei saa kõiges otseselt Eesti riiki süüdistada. „Kui meie erivedusid tegevate transpordifirmade käive on kukkunud 50% tänu sellele, et Rootsi majandusel läheb kehvasti ja Eestist enam puitmaju nii palju ei osteta, on selles arusaadavalt süüdi pigem Rootsi majandus, kui Eesti riik. Kuid sellises olukorras tuleks meil mõelda, kuidas meie ettevõtted selles raskes olukorras ellu jääks, mitte neid lõplikult surnuks maksustada,“ lausus Kitsing, viidates aasta algusest hüppeliselt tõusnud teekasutustasule ja maikuust tõusvale diislikütuse aktsiisile. Lisaks tõstatati saates küsimused, miks Eesti ei ole endiselt lubanud erinevalt naaberriikidest teedele pikemaid autoronge, miks meil ei soosita keskkonnasõbralike kütuste kasutamist, miks vaadatakse välismaa vedajate seaduserikkumistele sageli läbi sõrmede jne. Lühidalt, läbi võeti suur osa neist teemadest, mida hakatakse põhjalikumalt arutama 25. jaanuaril toimuval autovedajate aastakonverentsil, kus ettevõtjate küsimustele tulevad vastama nii riigiametnikud kui poliitiliste erakondade esindajad. „Logistikauudised eetris“ saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: Tõnu Tramm, fotol: Kersten Kattai ja Herkki Kitsing
Thu, 25 Jan 2024 - 46min - 5372 - 25.01.24 Sisuturundussaade: millised on Eesti edukaimad väikeettevõtted?
Saade on seekord pühendatud väikeettevõtetele. 5. märtsil toimub Viimsi Artiumis väikeettevõtlusele pühendatud konverents- mess SÜDI 2024, kus väikeettevõtjad saavad kuulata inspireerivaid kogemuslugusid, tutvuda teiste ettevõtete toodanguga, küsida nõu suurtelt ettevõtetelt ja üksteisega suhelda. Saates on külas EVEA president Ille Nakurt-Murumaa, kellega tuleb jutuks konkurss "Eesti ettevõtlik vaim 2023", kuhu saab veel täna oma kandidaate esitada. Veel räägime sellest, millised on täna suurimad probleemid ja väljakutsed väikeettevõtluses. Samuti ka see, mis on selles valdkonnas Eesti hästi. Saate teises pooles räägime Cäty Õunlooga Finora pangast sellest, millised võimalused on väikeettevõttel pangast laenu saada. Selgub, et mineviku probleemid ja ettevõtte "kirju taust" võib hoopis osutuda positiivseks teguriks laenuotsuse kaalumsel, sest näitavad ettevõtte võimekust raskest olukorrast välja tulla. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Ille Nakurt-Murumaa. Foto: erakogu.
Thu, 25 Jan 2024 - 44min - 5371 - 24.01.24 Äripäeva raamatuklubi: autist võib olla hindamatu ressurss
Autismi ja autistide kohta ringleb väga palju müüte ja väärteadmisi. Hilises täiskasvanueas autismidiagnoosi saanud Pete Wharmby teeb raamatus „Ebatüüpiline. Kuidas maailm ei arvesta autistlike inimestega ja mida me kõik saame selle vastu ette võtta“ sissevaate autistliku inimese igapäevaellu ja tajumaailma, erijoontesse ja supervõimetesse. Saates aitab autismikooli rajaja ning koolitaja Ivica Mägi raamatu teemasid selgitada ja räägib sellest, miks on autismidiagnoos vajalik, millised jooned võivad autismile viidata ning millega peaks arvestama nii töökeskkonnas kui pereelus, et autist saaks end maksimaalselt realiseerida ja end sealjuures hästi tunda nii, et see ei tuleks teiste heaolu arvelt. Raamatu leiate aadressilt https://pood.aripaev.ee/raamatud-ebatuupiline Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev
Wed, 24 Jan 2024 - 45min - 5370 - 24.01.24 Äripäeva TOP. Elektroonika neljas: kasvame sama kiiresti nagu Apple ja Samsung kahanevad
Selle hooaja viimases Äripäeva TOPi saates on teemaks elektroonikatööstuste TOP. Stuudios on TOPi neljandaks tulnud Foxway juhatuse liige Oliver Kotkas (vasakul) ja KMPG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. Foxway tegeleb elektroonikaseadmete taaskasutamiseks ettevalmistamise ja müügiga. Kasutatud telefonid, arvutid jne tulevad valdavalt Skandinaaviast ning need müüakse pärast korrastusprotsessi läbimist Prantsusmaale ja mujale Kesk-Euroopasse. Eesti tööjõu konkurentsivõimest rääkides ütleb Oliver Kotkas, et sügav tehniline kompetents on see, mis võimaldab kasutatud seadmetele lisandväärtust luua. Loomulikult mõjutab ettevõtet üldine inflatsioon ja palgasurve, kuid Foxway on osa suurest grupist ning seetõttu puudutab neid Eesti majanduses toimuv mõnevõrra vähem. Oluline on, kui hästi on ettevõtte strateegia paigas, kuidas suudetakse igal aastal oma kulusid ohjeldada, kuidas suudetakse automatiseerida. „Me peame jälgima, et tegeleksime selliste parandustegevustega, mis loovad seadmele kõige rohkem lisandväärtust. Selle juures on oluline kiire ja paindlik ärimudel,“ ütleb Kotkas. Tänavusse aastasse vaatab Foxway positiivselt: teine poolaasta võiks kaasa tuua paranemise ning taaskasutatud elektroonikale nähakse eelmise aastaga võrdväärset kasvu. Indrek Alliksaar ei tõtta Foxway entusiasmi maha tõmbama. „Erinevaid kriise on nähtud omajagu. Igal kriisi sisenemisel on palju nuttu, et võtame nüüd kõik surilinad ümber ja läheme kusagile, aga alati need kriisid lõppevad, majandus tuleb tugevamana välja, palgad hakkavad kasvama,“ ütleb ta. Tema hinnangul on pisut raputamist Eesti majandusele praegu kasulik, sest vahepeal nihkus fookus väärtusloomelt liiga palju ära. „Tervendav külmašokk mõjub pikas plaanis pigem hästi,“ arvab Alliksaar.
Wed, 24 Jan 2024 - 37min - 5369 - 23.01.24 Töö ja palk: kuidas töötajaid värvates kohtukutset vältida
Hooaja esimeses saates siirdub saade „Töö ja palk“ tööõiguse radadele ja püüab hoolt kanda selle eest, et kogu tööalane tegevus toimuks seaduse piires. Sel eesmärgil on Personaliuudiste juht Helen Roots kutsunud stuudiosse andmekaitsespetsialisti Piia Laks-Järve, DataVie asutaja, ja värbamistarkvara Recrur asutaja Marit Alavälja ning juttu tuleb GDPR-ist värbamise kontekstis. Ehkki andmekaitseseadus ei ole enam eilne nähtus, on see siiski endiselt aktuaalne. Ikka veel on nüansse, mis vajavad lahti- ja ülerääkimist, meelde tuletamist ja selgitamist. Sissejuhatuseks teemegi esmalt selgeks, mis üldse on isikuandmed värbamise kontekstis ja milliseid andmeid värbamisel kaitsma peab. Seejärel uurime välja, millised on kõige sagedasemad küsimused personalijuhtidelt ja värbamisjuhtidelt seoses isikuandmetega värbamisel, ning saame teada, mis müüdid need on, mis on kuidagi läinud oma elu elama. Samuti vaatame üle, millised on enamlevinud vead, mida värbamisel isikuandmeid töödeldes tehakse. Saates harutatakse lahti hulk hüpoteetilisi olukordi, alates kogutud andmetest erinevate nimekirjade loomisest kuni nende meilitsi valele inimesele saatmiseni, teeme selgeks, kes vastutab, kui andmed lekkima lähevad, millele pöörata tähelepanu, valides värbamispartnerit või -tarkvara, mis puhul ja millist taustakontrolli kandidaadile teha, millal ja milliseid nõusolekuid küsida ning kuidas puutub asjasse AI. Pildil: Piia Laks-Järve, Helen Roots ja Marit Alaväli. Foto: Andres Laanem
Tue, 23 Jan 2024 - 44min - 5368 - 23.01.24 E-kaubanduse areng ja tulevik: kuidas jõuda e‑poega Eesti rahva südamesse?
Tänases saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" on külas Eesti rahva lemmiku e‑poe tiitli võitnud eSelveri äriarvestusjuht Kristjan Anderson, kes räägib sellest, kuidas teha e‑poodi, mis inimesele korda läheb. Saates kuuleme, kuidas Selveri e‑poel eelmine aasta läks, mis olid suurimad muutused ning mida plaanitakse veel ellu viia. Samuti vaadatakse tagasi ajale, kui toidukaupade e‑müük sai suure hoo sisse ning millised paari aasta tagused otsused olid õiged ning millised pidi ümber vaatama. Kristjan Anderson avalikustab saates ka selle, mida eSelverist kõige enam ostetakse, kui suur on ostukorv ning kui kaua aega veedetakse e‑poes aega. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Saadet toetab DPD Eesti. Foto: Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Autor: Äripäev
Tue, 23 Jan 2024 - 48min - 5367 - 22.01.24 Tööstusuudised Eetris: kes tahab tootmist Eestisse tuua, kui riiki tööstus ei huvita?
"Tööstusuudised eetris" saates on külas meditsiinitarvikute tootja Raumedic Estonia juht Emöke Sogenbits, kellega räägime ettevõtte käekäigust ja plaanidest ning tööstussektori ja majanduse olukorrast. Mis pilguga vaatab tippjuht langevat eksporti ja konkurentsivõimet? Mis on tema jaoks Tark tööstus, mille poole püüdlema peaksime? „See peaks olema ka riigi sõnum, et meil on head võimalused ka tööstuse jaoks,“ sõnab Sogenbits. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Foto: Emöke Sogenbits. Autor: Andras Kralla
Mon, 22 Jan 2024 - 47min
Podcasts ähnlich wie Äripäeva raadio
- El Partidazo de COPE COPE
- Herrera en COPE COPE
- The Dan Bongino Show Cumulus Podcast Network | Dan Bongino
- The David Pakman Show David Pakman
- AFROBEATS TAKEOVER - DJ SAUCE DJ SAUCE UKRAINE.
- Dj Shinski New Mixes Dj Shinski
- Es la Mañana de Federico esRadio
- La Noche de Dieter esRadio
- Hondelatte Raconte - Christophe Hondelatte Europe 1
- Dateline NBC NBC News
- Más de uno OndaCero
- Vers en Klank RSG
- Letz Talk Sport RTL Today Radio
- El Larguero SER Podcast
- Nadie Sabe Nada SER Podcast
- SER Historia SER Podcast
- Todo Concostrina SER Podcast
- Premier League All Access talkSPORT
- VOA Learning English Podcast - VOA Learning English VOA Learning English
- アンガールズのジャンピン[オールナイトニッポンPODCAST] ニッポン放送
- 辛坊治郎 ズーム そこまで言うか! ニッポン放送
- 飯田浩司のOK! Cozy up! Podcast ニッポン放送
- 吳淡如人生實用商學院 吳淡如
- 武田鉄矢・今朝の三枚おろし 文化放送PodcastQR
Andere Geschäft Podcasts
- The Secret Sauce THE STANDARD
- STORIE DI BRAND MAX CORONA
- Don Chisciotte Will Media
- Investeerimisjutud Swedbank Eestis
- Columbiana Hot Talk Jacob Sevek
- BROCAST Brocast
- Supercrash Will Media - Boats Sound
- Kinnisvarajutud Kinnisvarajutud
- Framgångspodden Acast
- Holland Gold Holland Gold
- Markkinointiperuna Aalho Media
- America's Credit Unions America's Credit Unions
- RahaRaadio: investeerimine | finantsvabadus | raha kogumine Taavi Pertman: investor, autor, ettevõtja
- The Truth with Hany Rambod Hany Rambod
- 九八新聞台 News98
- Suomi liikkeessä Traficom
- Restart. Roonemaa ja Kotka | Geenius.ee Geenius.ee
- Lisbon Unlimited Diogo Bronze
- Kick Some ADHD Dana Rayburn and David G. Johnson
- Dj candela Metiendo fuego Djcandela