Iseendaks kasvamine

Sõltuvuse/ebapädevuse skeem kirjeldab püsivat tunnet, et inimene ei saa ise hakkama ning vajab teisi enda eest otsustama, juhendama või toetama. Inimesel võib olla raske usaldada oma hinnanguid, teha iseseisvaid otsuseid ja võtta vastutust, sest sisimas tundub, et tal puuduvad selleks vajalikud teadmised, oskused või võimekus. Ka olukordades, kus inimene tegelikult saab hästi hakkama, võib ta endas kahelda ja otsida kinnitust teistelt.Skeem võib avalduda raskustes otsustamisel, pidevas nõu küsimises, vastutuse teistele delegeerimises või oluliste ülesannete edasilükkamises. Inimene võib vältida uusi olukordi, sest kardab eksida, ebaõnnestuda või näidata, et ta ei saa hakkama. Kui inimene on harjunud toetuma teistele, ei saa ta ka kogemust, et suudab ise otsustada, probleeme lahendada ja raskustega toime tulla. Nii võib sõltuvus hakata iseennast taastootma – mida vähem inimene ise proovib, seda ebapädevamana ta ennast tunneb.

Selles podcasti episoodis arutlevad skeemiterapeudid Katri Lamesoo ja Liis Vahtra-Šmutov sõltuvuse/ebapädevuse skeemi olemuse ja päritolu üle ning räägivad sellest, kuidas see muster meie igapäevaelu ja suhteid mõjutab. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas õppida rohkem usaldama iseennast, tegema iseseisvaid otsuseid ja kasvatama enesekindlust. Saatejuht on Katrin Saali Saul.

Emotsionaalse pidurdatuse skeem tähendab kalduvust hoida liigselt tagasi oma tundeid, käitumisimpulsse ja spontaanset eneseväljendust. Inimene usub, et emotsioonide näitamine on nõrkuse märk, võib tekitada probleeme või viia hukkamõistu ja tõrjumiseni. Seetõttu õpitakse tundeid kontrollima, peitma või ratsionaliseerima.Väliselt võivad selle skeemiga inimesed paista rahulikud, mõistlikud ja hea enesekontrolliga. Sisemiselt võivad nad aga kogeda üksildust ja pinget ning tajuda, et teised ei tunne neid päriselt. Raskusi võib esineda nii rõõmu, kurbuse, viha kui ka kiindumuse väljendamisel. Sageli eelistatakse rääkida faktidest ja lahendustest, mitte tunnetest.Skeem kujuneb tavaliselt keskkonnas, kus emotsioonidele ei olnud piisavalt ruumi. Laps võis saada sõnumi, et nutmine, viha, hirm, elevus või haavatavus ei ole lubatud või on midagi häbiväärset ja ohtlikku. Eeskujuks võisid olla täiskasvanud, kes samuti oma tundeid ei väljendanud, või vastupidi, kes väljendasid neid reaktiivsel ja hirmutaval viisil. Mõlemal juhul õpib laps, et turvalisem on emotsioonid enda sisse jätta.Emotsionaalse pidurdatuse hind võib olla kõrge. Kannatada võivad lähedussuhted, enese mõistmine ning võime kogeda elu täies värvigammas. Tunnete allasurumine ei kaota neid, vaid sageli suurendab sisemist pinget ning kaugenemist iseendast ja teistest.Selles podcasti episoodis räägivad skeemiterapeudid Kairi Lenk ja Julia Tuisk emotsionaalse pidurdatuse skeemi eripäradest ning sellest, miks on oluline õppida oma tundeid ära tundma ja turvaliselt väljendama. Tervenemise eesmärk ei ole kontrolli kaotamine ega impulsiivne käitumine, vaid oskus lubada endale tundeid ja neid ka teistele turvaliselt näidata. Kui inimene julgeb olla autentsem, tekib rohkem lähedust, elurõõmu ja sisemist vabadust.

Saatejuht on Katrin Saali Saul.

Jäigad standardid / ülikriitilisus on skeem, mis kirjeldab sisemist survet olla pidevalt parem, saavutada rohkem ja vältida vigu. Inimese väärtusetunne hakkab sõltuma tulemustest ning saavutustest, mistõttu ei tundu miski kunagi piisavalt hea. Ka edu ja tunnustuse korral keskendub tähelepanu pigem puudustele kui saavutustele. Skeem võib avalduda perfektsionismi, jäikade reeglite või kinnisideelise tõhususe nõudena. Inimene usub, et eksimine pole lubatud, puhkus tuleb välja teenida ning iga hetk peaks olema produktiivne. Sageli kaasnevad kõrge ärevus, läbipõlemine, rahulolematus, raskused suhetes ning võimetus oma saavutusi nautida. 

Skeemi keskmes on tavaliselt hirm ebapiisavuse ees. Sisemine Kriitik püüab kaitsta inimest häbi, kriitika ja läbikukkumise eest, kuid teeb seda pideva (enese)süüdistamise kaudu. Sageli peitub selle all sügavam uskumus: „Ma ei ole piisavalt hea.“ 

Jäikade standardite skeem kujuneb sageli lapsepõlves keskkonnas, kus väärtustati saavutusi rohkem kui last ennast, eksimused tõid kaasa kriitikat, lapsi võrreldi omavahel või puhkamist peeti laiskuseks. Ka vanemate enda kõrged nõudmised võivad seda mustrit edasi anda. 

Selles podcasti episoodis arutlevad skeemiterapeudid Julia Tuisk ja Kairi Lenk jäikade standardite / ülikriitilisuse skeemi olemuse ja päritolu üle ning pakuvad lahendusi, kuidas seda skeemi vähendada. Tervenemise eesmärk ei ole loobuda arengusoovist või ambitsioonikusest, vaid õppida tasakaalustama saavutamist enese aktsepteerimisega ning arendama paindlikkust. Saatejuht on Katrin Saali Saul.

Enesetähtsustamise / grandioossuse skeemi korral peab inimene ennast teistest paremaks ja olulisemaks ning ta ootab teistelt erikohtlemist, sest ta tunneb, et tavalised reeglid tema kohta ei kehti. Selle skeemi puhul ei oska inimene teistega arvestada, ta võib alahinnata või ignoreerida teiste vajadusi ega tunne nende suhtes eriti empaatiat. Teistes võib ta käivitada ühelt poolt imetlust, sest sageli on sellise skeemiga inimene karismaatiline, aga teisalt ka alaväärsustunnet. See skeem viib sageli suhteprobleemideni, raskusteni lähisuhteid hoida ja sellest tuleneva üksinduseni. Enda upitamine ei täida vajadust tingimusteta armastuse järele ja inimese sisse jääb siiski tühjus ja rahulolematus.

Enesetähtsustamise skeemi tagamaid avavad skeemiterapeudid Signe Noppel ja Marika Paaver. Saatejuht Katrin Saali Saul.

Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta ei ole teistest – enamasti mõnest lähedasest inimesest – eraldiseisev ja autonoomne, vaid peab nendega tugevalt seotud olema, et tunda end turvaliselt ja terviklikuna. Seda skeemi  kujundab sageli varane kogemus, kus iseseisvumist ei ole piisavalt toetatud või kus kiindumussuhe on tähendanud identiteetide segunemist, näiteks kui laps on pidanud arvestama eelkõige vanema emotsionaalsete vajadustega või kui eraldumine on toonud kaasa süütunnet või hülgamishirmu. 

Üleseotuse skeemiga kaasneb raskus oma soovide, tunnete ja identiteedi eristamisel, samuti ärevus, süü ja ebakindlus, kui viibitakse lähedasest eraldi, tuntakse või mõeldakse neist erinevalt, samuti isiklikest vajadustest ja soovidest lähtumisel.

Skeemiteraapias keskendutakse selle skeemi puhul oma vajaduste, tunnete ja identiteedi teadlikumale eristamisele ning autonoomia järkjärgulisele tugevdamisele. Uuritakse varaseid suhtekogemusi ja nendest kujunenud uskumusi ning harjutatakse turvaliselt iseseisvate otsuste tegemist, piiride seadmist ja enesele toetumist, et kujuneks selgem ja kindlam sisemine mina-tunnetus. 

Saatekülalised on skeemiterapeudid Marika Paaver ja Signe Noppel, saatejuht Katrin Saali Saul.

Allutatuse skeemi korral usub inimene, et ebameeldivate tagajärgede vältimiseks peab ta teiste soovidele järele andma ja alluma nende kontrollile. Skeemi keskmes on veendumus, et oma vajadused, soovid, arvamused ja tunded ei ole õigustatud või olulised ning hirm, et enese kehtestamine võib kaasa tuua teiste viha, hülgamise või suhte katkemise. Allutatuse skeemiga inimesed valivad pigem mitte oma arvamust avaldada või oma vajadusi väljendada. Mõnikord ei väljenda nad oma soove sõnaliselt, aga käituvad kuidagi passiiv-agressiivselt. Mõnikord aga võivad need lõpuks ka vihapurske või mässuna väljenduda. Seetõttu tekivad allutatuse skeemiga inimesel sageli probleemid lähisuhetes.

Allutatuse skeem kujuneb olukordades, kus lapse põhivajadused autonoomia, spontaansuse ja eneseväljenduse järele jäävad krooniliselt rahuldamata. Sageli esineb see kasvukeskkondades, mis on lapse suhtes liigselt domineerivad, kontrollivad või kus tunnete ja vajaduste väljendamist piiratakse, naeruvääristatakse või karistatakse ning kus allumist ja kohandumist aktiivselt soodustatakse.

Skeemiteraapias keskendutakse skeemi äratundmisele igapäevaelus, selle aluseks olevate varajaste kogemuste ja sisemiste uskumuste mõistmisele ning uute toimetulekuviiside harjutamisele. Kasutatakse nii emotsioonikeskseid kui ka kognitiivseid ja käitumuslikke tehnikaid, et toetada enese kehtestamist, piiride seadmist ja turvalise eneseväljenduse kujunemist.

Saatekülalised on skeemiterapeudid Kadri-Liis Sits ja Kristi Esperk. Saatejuht Katrin Saali Saul.

Selles episoodis räägime eneseohverduse skeemist – elamise mustrist, kus inimene seab teiste vajadused järjekindlalt enda omadest ettepoole. See võib tunduda hoolivuse ja headusena, kuid sageli peitub selle taga sügav sisemine uskumus: “Hea inimene mõtleb enne teistele kui iseendale.” Räägime, kuidas see muster võib alguse saada juba lapsepõlves – näiteks siis, kui laps pidi vara teisi toetama või õppis, et armastus sõltub tema “tublidusest”. Eneseohverdus võib täiskasvanuna väljenduda pidevas abistamises, raskustes “ei” ütlemisel või süütundes, kui tekkib  vajadus enda eest hoolitseda. Vaatleme, miks selline käitumine võib viia kurnatuse ja läbipõlemiseni. Selgitame ka, mis vahe on hoolimisel ja eneseohverdusel ning kuidas õppida teistest hoolima iseennast kaotamata.

Saatekülalised on skeemiterapeudid Katrin Kaljula ja Piret Evert, saatejuht Katrin Saali Saul.

Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeemiga inimene eeldab, et teised üldjuhul valetavad, petavad, kasutavad teda ära ja tahavad temaga manipuleerida. Äärmuslikumal juhul arvab ta, et ümbritsevad inimesed plaanivad pidevalt tema alandamist ja väärkohtlemist. Nad ei usalda inimesi, on kahtlustavad ja  raskematel juhtudel lausa paranoilised. Selle tõttu antud skeemiga inimesed pigem väldivad lähedust ja intiimsust ning ei avalda oma sügavamaid mõtteid ja tundeid teistele. On inimesi, kes aga alistuvad väärkohtlemise ideele ja lubavad ennast jätkuvalt ära kasutada, valides endale väärkohtlevad partnerid või sõbrad. Nad ei usu, et on teistsuguseid valikuid. Mõningatel juhtudel hakkavad selle skeemiga inimesed enesekaitse eesmärgil  hoopis ise teisi ründama ja väärkohtlema. Neil on põhimõte: “olen hunt huntide seas” ja “parim kaitse on rünnak.” Vahel hakkavad nad skeemi  tulemusel jõuliselt nö teiste inimeste “päästjateks”. Sageli need käitumisviisid vahelduvad. Skeemi all kannatajate tegelikud vajadused on turvatunne, lähedus, ühendus ja kontrollitunne. Nende inimeste elus on nõiaring, sest alistudes, vältides või üle kompenseerides kinnitub uskumus, et inimesed on ohtlikud, mistõttu jätkuvalt tuleb üles näidata usaldamatust ning tõelised vajadused jäävad täitmata.

Saatekülalised on skeemiterapeudid Kristi Esperk ja Lemme Haldre. Saatejuht Katrin Saali Saul.

Läbikukkumise skeem on meie võrdlemisele üles ehitatud maailmas üks keskseid teemasid, mis kannab endas sisemist uskumust: „Ma ei ole piisav. Ma ei saa hakkama, teised on paremad/targemad/edukamad/ilusamad/huvitavamad/kompetentsemad“. Sageli on selle all lapsepõlve lugu, mis on täis kriitikat, võrdlemist, toetuse ja juhendamise puudumist või varajasi ebaõnnestumise kogemusi. Täiskasvanueas võib see viia väljakutsete vältimise või vastupidi – kurnava perfektsionismi ja ületöötamiseni. Selle skeemi keskmes on sügav häbi ja hirm paista ebapädevana isegi siis, kui välised saavutused on olemas. Uurime, kuidas läbikukkumise skeem meie valikuid, enesehinnangut ja suhteid mõjutab ning kuidas teraapias on võimalik seda mustrit samm-sammult tervendada, taastades usalduse iseenda võimekusse ja õiguse õppida, eksida ja kasvada. Saatekülalised on skeemiterapeut Katrin Kaljula ja superviseeritav skeemiterapeut Liis Vahtra-Šmutov. Saatejuht Katrin Saali Saul.

Puudulikkuse ehk häbi skeem on justkui vana, pragunenud peegel, mis moonutab meie enesetunnet ja paneb uskuma, et meis on midagi “valesti” või et me pole armastust ja kuuluvust väärt. See on sisemine veendumus, mis võib väljenduda nii vaikses alaväärsuses kui lärmakas ülekompenseerimises, nii eemaldumises kui ületöötamises. Selles episoodis uurime, kuidas see skeem kujuneb — millised kogemused panevad lapse tundma, et ta peab olema parem, tubli, nähtamatu või laitmatu, et mitte kaotada armastust. Räägime ka sellest, kuidas puudulikkuse skeem mõjutab täiskasvanu elu: suhted, lähedus, enesekriitika, häbitunne, pidev võrdlemine ja hirm, et “kui mind päriselt nähakse, siis ma ei kõlba”. Vestluses toome sisse nii teooriat kui näiteid: kuidas inimesed alistuvad skeemile, kuidas nad selle vastu võitlevad ja kuidas nad seda väldivad. Ja mis kõige olulisem — kuidas saab hakata end kohtlema kaastundlikumalt, kuidas kasvatada Tervet Täiskasvanut enda sees ning õppida nägema iseennast mitte läbi häbi, vaid läbi reaalsuse, üldinimlikkuse ja kuulumise soovi. See episood on kutse märgata, kui tihti räägib meie sees vana hääl “sa pole piisav” ning kuidas sel hetkel ümber lülituda loomulikkusele, lahkusele ja tõele lähemale — sellele sisemisele teadmisele: "Ma olen väärt just sellisena, nagu olen".

Saatekülalised on superviseeritavad skeemiterapeudid Anni Kuusik ja Ann-Liis Ojaots. Saatejuht Katrin Saali Saul

Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeemväljendub inimesel uskumuses, et ta on muust maailmast justkui eraldi, teistest erinev, ei kuulu teiste sekka. Seda skeemi kujundab varane kogemus kõrvalejätmisest ja/või teistest mingil viisil erinev olemisest, näiteks kui inimene on kasvueas kogenud, et ta ei kuulu talle olulisse gruppi eakaaslaste seas või et teda ei võeta tema endana vastu tema enda peres. Sotsiaalse isoleerituse skeemiga kaasneb sotsiaalärevus ja raskesti talutavad üksilduse, kurbuse, eraldatuse ja häbi tunded. Nende tunnetega toime tulemiseks püütakse sageli teistega sobituda enda autentsuse arvelt või välditakse suhteid üleüldse – mistõttu sisemine eraldatuse tunne hoopiski süveneb. Kuidas sellise nõiaringiga toime tulla ja kas sellest saab ka terveneda, arutavad kliinilised psühholoogid, skeemiterapeudid Marika Paaver ja Inga Ignatieva.

Saatejuht Katrin Saali Saul

Hüljatuse ja ebastabiilsuse skeem on üks sügavamaid ja varasemaid skeeme, mis väljendub eelduses, et tähtsad suhted katkevad, ning sellest tulenevas pidevas mures hülgamise ees. Hüljatuse / ebastabiilsuse skeem tekib olukorras, kus kasvukeskkonnas on täitmata lapse vajadus stabiilsuse ja ennustatavuse järele (näiteks on last jäetud pikaks perioodiks üksi) või siis tekib see skeem kogetud kaotuste ja lahkuminekute tulemusena. Kuna hüljatuse skeemiga kaasneb raskesti talutav paanika ja meeleheite tunne, võib selle skeemiga toimetulemiseks tekkida mitmeid teiseseid skeeme ja hüljatuse tunne olla nende all peidus. Räägime taskuhäälingus lähemalt sellest, mis on selle tagajärjed täiskasvanueas ja mida nende tagajärgedega peale hakata. Saatekülalisteks on kliinilised psühholoogid, skeemiterapeudid Marika Paaver ja Inga Ignatieva.

Saatejuht Katrin Saali Saul

Saatesarja neljandas osas võtame vaatluse alla emotsionaalse ilmajäetuse skeemi. See on muster, mis kujuneb tavaliselt lapsepõlves, kui inimese olulised vajadused läheduse, mõistmise ja hoolimise järele jäävad täitmata. Selle kogemuse tagajärjel võib inimest hilisemas elus juhtida uskumus, et keegi temast päriselt ei hooli ja aru ei saa ning kõigega tuleb ise toime tulla, sest ta eeldab, et tema vajadus ja soov emotsionaalse toe järele jääb vastamata.

Arutame, kuidas see skeem alguse võib saada, milliseid vajadusi see peegeldab, kuidas see meid täiskasvanuna mõjutab ning millised märgid sellele viitavad. Saatekülalised on kliiniline psühholoog ja superviseeritav skeemiterapeut Anni Kuusik ning psühholoog ja superviseeritav skeemiterapeut Margus Maksimov.

Saatejuht Katrin Saali Saul.

Kolmandas episoodis vaatleme skeemiteraapiat kui teraapialiiki lähemalt. Kuidas skeemiteraapia protsess laiemalt välja näeb ja mis seanssidel aset leiab? Kuidas see erineb teistest teraapialiikidest? Kuidas sünnivad muutused ning kui pika protsessiga arvestada? 

Juttu tuleb ka aju närvivõrgustikest ja ennustusvigade tegemisest; skeemiteraapia tehnikatest: kujutlusharjutustest, tühja tooli tehnikast ja piiritletud vanemlikkusest. 

Skeemiteraapia on targalt kokku pandud heast-paremast psühhoteraapias olemasolevast ja seepärast me seda fännamegi. Saatekülalised on skeemiterapeudid Triin-Ketlin Siska ja Kristi Esperk.

Saatejuht Katrin Saali Saul.

Skeemiteraapia taskuhäälingu teises osas teeme sissevaate skeemide mõjule igapäevaelus. Kui miski meenutab lapseea toksilist kogemust, siis käivitub skeem ja inimese kogu reaalsus muutub – see väljendub nii mõtlemises, tunnetes kui käitumises. Sellist reaalsuse muutumist nimetame olekuteks - näiteks sisemise kriitiku, sisemise lapse ja kaitseolekuteks. Sisemise kriitiku olek käivitab haavatava lapse oleku valusad emotsioonid ja nende tunnetega toimetulekuks käivituvad omakorda kaitseolekud. Viimased aga väljenduvad teiste jaoks arusaamatute käitumistena, sest skeem nende taga on nähtamatu. Olekute olemust avavadki käesolevas episoodis lühidalt skeemiterapeudid Marika Paaver ja Julia Laanemets. Järgmistest saadetes räägime neist süvitsi. Olge kuuldel!

Saatejuht Katrin Saali Saul.

Lapsepõlv on õppimise aeg. Tugevaimad seosed ajus tekivad emotsionaalseimate sündmuste korral. Kord loodud seosed talletuvad mälus. Kui laps kasvab turvalises ja piisavalt vabadust pakkuvas keskkonnas, kujuneb baasusaldus elu vastu ja eneseusk. Kui valdavaks on kurbus ja hirm, sest napib näiteks emotsionaalset hoolitsust või iseseisvuse võimaldamist, teeb laps sellest enda kohta negatiivsed järeldused. Selliseid üldistunud järeldusi, millega kaasnevad tugevad tunded, nimetame skeemideks. 

Taskuhäälingu esimeses osas tutvustavad emotsionaalseid vajadusi ja nende täitmise või mittetäitmise mõju inimese psüühika arengule skeemiterapeudid Julia Laanemets ja Marika Paaver.

Saatejuht Katrin Saali Saul.