Tähenduse teejuhid

"Kapitalism ja turumajandus [või mis sellest järele on jäänud] on jõudnud punkti, kus nad hävitavad üha enam kogu ühiskonda. See on üsna selge, kui vaadelda tähelepanelikult maailmas korduvate finantskriiside põhjuseid, süvenevat lõhet rikaste ja vaeste vahel, massilist keskkonnaseisundi halvenemist maailma teatud piirkondades ja sealhulgas kliimamuutuste põhjustatud keskkonnakatastroofe. Kapitalism sellisel kujul kesta ei saa," kirjutab raamatus "After Capitalism" Emersoni kolledži [1] kauaaegne majandusjuht Michael Spence.

Spence'i raamatu lähtekoht on Rudolf Steineri [2] arusaam ühiskonna kolme valdkonna erinevast loogikast, mille võib lühidalt kokku võtta nii: 1) vaimu- ja kultuurielu vajab vabadust; 2) õiguselu peab lähtuma inimeste võrdsusest; 3) majanduselu ülesanne on inimeste vajaduste rahuldamine koostöö ja vastastikuse abistamise kaudu.

Steineri vaadetest me tema mõtte ja waldorfpedagoogika kauaaegsete edendajate Aivar Halleri ja Sulev Ojapiga selles saates peaasjalikult rääkisimegi.

Head kuulamist!

Hardo

——————————————

[1] https://emerson.org.uk

[2] https://youtu.be/n7ohA8jp5DI?si=3fgtm3z5BG9x99Ow&t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Paidagogos oli antiikmaailmas teadupärast last kooli saatev ori," kirjutab Tiiu Kuurme artiklis "Paedagogia perennis ja katkestuste kultuur" [1]. "Hiljem samastus ta kasvatajaga, õpetajaga, saatjaga, mentoriga. Vaadeldes aateajalugu linnulennul, on kõigi meie aegadeni jõudnud mõtlejate sõnumite keskmes küsimus inimesest."

Mul ja nii mõnelgi teisel on tunne, et viimastel aastakümnetel on esiplaanile tõusnud küsimus Masinast – nii nimetab tervet elu optimeerimise, kontrolli ja tõhususe loogika alla painutavat maailmakäsitust inglise kirjanik Paul Kingsnorth. Vestluse viimasel pooltunnil viisingi jutu Masinale. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu,“ tsiteerisin ma hakatuseks Kingsnorthi [2]. "Kristuse asemele on tulnud Ahriman," noppis mu jutu üles Tiiu, viidates Rudolf Steineri 1919. aastal Zürichis peetud loengule "Ahrimani pettus".

Steineri käsitluses mõjutavad inimkonna vaimset evolutsiooni kaks vastandlikku jõudu – Lucifer ja Ahriman – ning neid tasakaalustav ja ületav Kristus. Lucifer, langenud ingel, tõmbab inimesi materiaalsest maailmast puhtvaimsesse gnostilisse ühtsusesse. Muistse zoroastristliku deemoni järgi nime saanud Ahriman on seevastu läbinisti materiaalne olend, kelle maailmakäsitus on "kalkuleeriv, "jääkülm" ja ratsionaalne," kirjutab Kingsnorth raamatus "Against the Machine" [3]. "Ahrimani pärusmaaks on majandus, teadus, tehnoloogia ja kõik, mis on teraskõva ja tulevikku suunatud."

Suur osa järelejäänud vestlusest keerleski selle ümber, kuidas Ahrimanile vastu seista. Lõpuminutitel tuli jutuks Tähenduse teejuhtide 17. numbris ilmunud intervjuu USA teoloogi Matthew Foxiga ("Ökoloogia on praktiline kosmoloogia", 2.22 [4]). Fox väitis seal, et endise hävituslenduri pööramine müstikuks maksab 42 miljonit dollarit piloodi kohta [5]. "On seda ehk võimalik teha odavamalt?" uurisin ma oma vestluskaaslastelt. "Seda saab teha isegi tasuta, kui inimest tabab mingi kohutav isiklik vapustus," kostis selle peale Rea Raus. Lõpuks nentisime siiski, et meie võimalused kaaskodanikke ühte või teise suunda pöörata on üsna piiratud ning ega meil peale nende eest palvetamise kuigi palju muid võimalusi ei olegi.

Seetõttu lõppes jutuajamine üleskutsega palvetada Jürgen Ligi eest.

Head kuulamist!

Hardo

———————————————

[1] https://www.opleht.ee/2024/11/paedagogia-perennis-ja-katkestuste-kultuur/

[2] https://edasi.org/276472/hardo-pajula-kaks-kiilakat-ja-nende-kamm/

[3] https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/kultuur-ja-uhiskond/filosoofia/against-the-machine/2243635

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7457148/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-matthew-foxiga-okoloogia-on-praktiline-kosmoloogia

[5] https://www.youtube.com/live/JiqwisgI2Xg?t=1s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ei ole ime, et inimesed küsivad: mis sorti reaalsuses me õigupoolest elame? On see mingi jabur film? Ma sõidan jalgrattal läbi hüljatud linna ja mõtlen, kas ma olen sattunud zombi-filmi? Tegelikult oleme elanud zombi-filmis juba mitmeid aastaid, sest meie vanad ideed ja nendele ehitatud süsteemid on olnud surnud juba mõnda aega. Meid ümbritsevad zombi-institutsioonid. Need surid tegelikult võib-olla juba 2008. aastal," ütles meile Tähenduse teejuhtide 8. numbris intervjueeritud endine finantsajakirjanik Jules Evans [1].

"Mis sorti reaalsuses me õigupoolest elame?" oligi selle vestlusringi keskne küsimus. Vestluse viimasel pooltunnil palusin ma stuudiokülalistel kommenteerida inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi mõtet, et käimasolev kobarkriis on oma olemuselt spirituaalne ning see on ka põhjus, miks me ei leia sellele poliitilisi ega majanduslikke lahendusi [2]. "Minu arust on täiesti selge, et kriis ei ole seotud sellega, et me oleksime vaesuses või puuduses. Läänemaailmas pole see kindlasti nii. Kriis on ikkagi esmasjoones inimese peas, tema vaimsuses ja väärtusmaailmas. Süsteem, mis võimaldaks tal maailma seletada ja selles orienteeruda, on täiesti hägustunud, seda õieti polegi. Ma olen sellega täiesti nõus," vastas selle peale Heido. Kõige lõpuks jõudsime Indreku sõnastatud järeldusele, et allakukkuvas lennukis pole ateiste.

Head kuulamist!

Hardo

———————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7231062... [2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Mõned nädalad tagasi kirjutas Vahur Laiapea mulle, et tal on parajasti pooleli Deepak Chopra raamat "Elu pärast surma" [1]. "Mida vanemaks saan, seda enam püüan mõista ja mõtestada enda suremise asja," tunnistas ta samas. Selle peale tekkis meil mõlemal mõte selle suremise asja üle koos mõtteid vahetada. Kolmanda vestluskaaslase üle ei pidanud pikalt järele mõtlema; kutsusime endaga kaasa Eesti juhtiva surmaspetsialisti Karl Käsnapuu [2]. Kahe tunni jooksul keerles jutt, nagu ikka, sinna ja tänna: alustasime juhitud imedest ja sünkroonsustest ning jõudsime hirmude kaudu viimaks teadmatuse piiri ja eludraakonini.

Saate lõpus (109. minutil) jõudsime Heiti Talviku neljarealise epigrammini "Spenglerit lugedes": "See on Õhtumaa hing / kui ta teisi ei söö, ei lahka, / pöördub ta tagasi ning / iseenese pistab nahka."

"Õhtumaa hing" oleks sobinud ka selle saate pealkirjaks, kuid lõpuks otsustasin siiski 73. minutil kõlama jäänud kujundi kasuks. Rääkisime seal Carl Gustav Jungist ja tema surmalähedasest kogemusest. "Ta sai selle tõttu rohkem asjadest aru ja julges ka rohkem rääkida," selgitas Karl kõnealuse kogemuse mõju Jungile. "Kui sa oled kord suure eksistentsiga kokku põrganud, ei lähe sulle enam nii palju korda, mida keskmistes koridorides sinust arvatakse."

Hardo

————————————————

[1] https://www.apollo.ee/et/elu-parast-surma.html

[2] https://www.apollo.ee/et/surmalahedased-kogemused.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Küllap tundis isa Maximos vastutusekoorma erilist raskust, olgugi et selle vastutuse kandmine pidi kestma vaid lühikest aega. Mõeldes tema uutele kohustustele, meenus mulle üks vestlus. Isa Maximos oli tol korral tutvustamas meile kloostri hindamatu väärtusega kunstiteoseid ning juhtus ka selgitama, miks on nii oluline, et Athose mägi jääks autonoomseks: et jääks püsima munkluse tõeline vaim. "Kloostrite sulgemine," ütles ta reformatsioonijärgsete sündmuste kohta, "oli nagu kristluse südame väljarebimine." Ta pidas silmas, et just kloostrites sai järjekindlalt valmistada ette pinda religioossele kogemusele, mis andis elavat tunnistust Jumala olemasolust. Kui kloostrid kadusid, pidi Lääs oma jumalaotsingutes toetuma ainuüksi mõistusele. Aga Jumala tundmiseni, tavatses isa Maximos ikka ja jälle öelda, ei vii filosoofia ega teaduslikud eksperimendid, vaid süsteemselt ja järjekindlalt viljeldud vaimulikud meetodid, mis avavad inimese Püha Vaimu armule. Ainult nii saame maitsta midagi jumalikku, ainult nii saame vahetu, kogemusliku teadmise oma Loojast. Muul juhul, jätkas ta, "jääme pidama uskumuste ja ideoloogiate tasandile." 

"Mul on tunne, et kui ei ole enam munkasid ja nunnasid, kes hoiavad elus kristluse müstilist traditsiooni ja palvetavad meie kõigi eest, jääb kogu asjast järele ainult õõnes kest," ütles Paul Kingsnorth [1], kui ma palusin tal kommenteerida isa Maximose mõtet, et kloostrite sulgemine tähendas kristluse südame väljarebimist. "Mitte sellepärast, et mungad oleksid teistest inimestest olulisemad või et me peaksime kõik mungaks hakkama – seda ei juhtu niikuinii –, vaid sellepärast, et nad on pühendanud kogu oma elu Kristusele ning hoiavad palvetega kogu seda traditsiooni alal kõigi teiste jaoks. Athose mäel on seda tehtud üle tuhande aasta."

Sügishooaja avasaates alustasime "Vaikuse mäest" [2] ning jõusime läbi kunsti, muusika ja lapsepõlve animistlike kogemuste lõpuks imedeni. "Selleks, et ratsionaalne olla, tuleb uskuda imedesse," kõlas järeldus, millele me kolmekesi alla kirjutasime.

H.

——————————

[1] https://youtu.be/J2K3UWfYY48?si=OZ0VhtqStWL9bCSU&t=969

[2] https://www.apollo.ee/et/vaikuse-magi.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ütleme, et logismos on teatava kvaliteedi ja intensiivsuse astmega mõte," vastas isa Maximos. "Logismos’e juures on midagi salapärast. Tema mõju võib võrrelda süstiga, mille arst teile teeb. Kui teie vaimulikku vereringesse satuvad negatiivsed logismos’ed, siis võivad nad teid mõjutada samal viisil nagu mürgid, mis nõela kaudu teie kehasse tungivad ja kõikjale surmavat mõju kannavad. Teie vaimulik maailm saastub ja te olete mõjutatud kõige sügavama tasandini, vundamendini. Kogu teie vaimulik ehitis võib vundamendist peale kõikuma lüüa. Üheainsa logismos’e intensiivsus võib vahel olla nii suur, et selle mõju all olevad inimesed tunnevad end täiesti abitutena. Nad võivad rakendada kogu oma jõudu, et end selliste sissetungijate eest kaitsta, aga asjatult."

274. saates võtsime oluliselt nooremas koosseisus Kyriacos Markidese "Vaikuse mäe" [1] toel – sealt pärineb muidugi ka ülaltoodud tsitaat – taas üles küsimuse, mille juurde eelmine jutuajamine pidama jäi: kuidas kaitsta end igiõela Kiusaja kimbutuste eest?

Head kuulamist!

Hardo

———————————————

[1] https://youtu.be/w1LxyPAqIWw?si=jBvAcfxiELdlaake&t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ta tuli maailma, et anda meile Iseennast. Et näidata meile Teed meie lunastuse poole," vastas ta [isa Maximos] edasi kõndides. "Kas te ei mäleta, mida ütles Athanasius Suur?" Jumal sai inimeseks, et inimesed võiksid saada Jumalaks.""

"Jah-jah, ma tean," kiirustasin kinnitama. "See on idakristliku müstika moto. Seega: Kristus näitas meile teed Jumala poole, aga saatan on jõud, mis püüab meid takistada sihtmärgini jõudmast," lisasin. "Aga kuidas ta seda teeb? Mis on saatana meetodid ja vahendid?"

"Vanakesed ütlevad, et tema vahendid on logismos’ed," vastas isa Maximos.

"See tähendab: mõtted?"

"Logismos’ed on palju intensiivsemad kui lihtsad mõtted. Nad tungivad inimese olemuse sügavusse. Neil on tohutu jõud. Aga öelgem praegu," selgitas isa Maximos edasi, "et lihtne mõte on nõrk logismos. Oluline on siiski taibata, et on mõtteid – logismos’eid –, mis kord juba inimesse pääsedes võivad õõnestada vaimuliku elu kõiki ilminguid kuni juurteni välja. Inimesed, kes elavad maailmas, ei tea logismos’te iseloomust ja võimust midagi. See tähendab, et nad ei ole seda ise reaalsena kogenud. Kui nad jätkavad vaimulikku võitlemist – just süstemaatiliselt palvetades –, siis hakkavad nad mõistma selle tegelikkuse tõelist tähendust ja võimu."

Nii kõlab lõik Kyriacos Markidese "Vaikuse mäe" [1] üheksandast peatükist "Nähtamatud sissetungijad". Selles saates üritasime logismos'te iseloomust ja võimust midagi rohkem teada saada.

H.

—————————————————

[1] https://www.apollo.ee/et/vaikuse-magi.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"1931. aasta augustis ilmusid aga ajakirjas Looming Alveri kaks esimest luuletust, „Pedja“ ja „Raskelt valgub vaha“, sama aasta detsembris jõudis lugejate ette tema esimene poeem „Lugu valgest varesest“, mis oli peaaegu värssromaani mõõtu. Järgnevatel aastatel lisandus sellele järjest uusi poeeme ja luuletusi, kuni ta 1936. aastal jõudis oma esimese avaldatud luuletuskoguni „Tolm ja tuli“. Nii tegi endale oma 30. sünnipäevaks ise kingituse! „Tolmule ja tulele“ on vahel ette heidetud liigset kirjanduslikkust, kuid selleks pole põhjust: see on sirgumise, täiskasvanuks saamise, eneseotsingute ja eneseleidmise perioodi looming, kus vähese elukogemuse kaalub üles suur lugemiskogemus. Sellesse perioodi kuulub loomulikult ka küpsemine naisena, lähem tutvumine Heiti Talvikuga, kelle mõjul ta üldse luuletama hakkas. Nii on ta ise tunnistanud," ütles Tähenduse teejuhtide 59. numbrile antud intervjuus kirjandusloolane Kristi Metste [1].

Tähenduse teejuhtide 272. vestlusringis rääkisime Betti Alveri esimesest luulekogust.. "Luulekogu "Tolm ja tuli" viis Alveri eesti luule esiritta, äratades tähelepanu nõudliku vormikultuuriga; siin ülistab luuletaja tunnetuskirglikku vaimset inimest, poetiseerib vahekorda kunstiga ning pilkab vaba inimest piiravat ja ahistavat," kirjutatakse kõnealuse kogu kohta "Eesti kirjanike leksikonis". ""Tolmu ja tuld" kannab leppimatus — leppimatus olukorraga, nagu see näib olevat," ütles saate alguses (7. minut) Piret Bristol.

———————————-

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8382556/kaie-metsla-intervjuu-kristi-metstega-hingemaa-luuletaja

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhid (TT) is a monthly supplement to Estonia's largest daily newspaper, Postimees. The interview with Martin Shaw appeared in the 64th issue of the paper (May 2026). Here are six highlights from the interview: the first comes from my introduction, while the remaining five are direct quotations.

1. In his book "Liturgies of the Wild", published earlier this year, Shaw writes that Christianity is a dream — yet Christians themselves have forgotten this. “From time to time, some of us experience a radical dream,” he explains in today’s interview. “We wake up alarmed, feeling that we must change something significant in our lives. It seems to me that modern Christianity has lost this unsettling visionary quality; it has become too domesticated and combed over,” he says, speaking from experience.

2. In "The Pilgrim’s Regress", C. S. Lewis writes that every few hundred years the Church seems almost deliberately to collapse in order to awaken its believers. As the Church collapses, the Landlord — Lewis’s name for God — begins to feed what he calls “the big pictures” back into people. I would call them big dreams. As recently as three years ago, it seemed to me that we were witnessing the final phase of the Church’s long decline. Then, quite suddenly, at that very moment of peril, something changed, and God began revealing his hand in unexpected places and to unexpected people — people like myself, Paul Kingsnorth, and Nick Cave.

3. As Christians, we have a very strange God — one who is born a refugee, dies an outlaw, and has the audacity to return from death. It is at once an immensely compelling and profoundly strange story. It would be strange enough even as myth, but when that same myth descends into a specific time and place, it becomes something even more unfathomable. The story of Jesus’ resurrection is so bewildering and transformative that, even two thousand years later, we still cannot fully agree on what actually happened. That is why we have 35,000 slightly different versions of Christianity. The story is simply too vast to be contained within a single interpretation.

4. As a Christian, I have of course drifted even further from Hillman’s outlook on life and the gods. Although he could hardly be considered a conventional atheist, he certainly was no Christian theologian. That fact did, however, allow him at times to critique Christianity in ways that are valuable for all of us. There is a small and wonderful book by Hillman called "Inter Views" that contains a chapter we should all read: “A Running Engagement with Christianity.” Some may find it a rather shocking read, but it is remarkably insightful all the same.

5. I never wanted to worship a mountain, a tree, or a river, but I have always loved them. Long before I read the Gospels, I encountered God through His creation. Now that I have become the member of the Orthodox Church, I can encounter God direclty through the Divine Liturgy together with other people. Yet there is also something of that same encounter in standing alone in the middle of a woodland at night, with a hundred thousand stars overhead, much like an early Christian hermit. It is not that I have completely lost my sense of animism, but rather that it has become far subtler and more expansive through a panentheistic understanding of God.

6. Our present situation bears a striking resemblance to the fairy tale “Ivan and the Grey Wolf.” Things are moving faster than ever before. Deranged people hold political power almost everywhere, and we can no longer rely on the things we once took for granted. That is why, oddly enough, we need the wolfishness of Christ. In my view, there is quite a bit of that in him. Christ is, in some sense, a wolf-like figure. He is often solitary, difficult to define, enigmatic, strange, vulnerable, withdrawn, and immensely powerful. There is something wild about Jesus that, somehow, I think we have largely failed to notice.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhid

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhid

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhid

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhid

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Ma näen, et Pärdi mõttemaailm – ja mitte ainult viimase poolsajandi tintinnabuli muusikas, mida me tajume suure harmooniataotlusena, vaid tegelikult üsna algusest peale – on pöördunud tagasi nende kategooriate poole, mis lähtuvad just nimelt sellest, mis tuleb Euroopa keskaega koos Boëthiusega; eelkõige arusaamine arvudest kui suurest universaalsest korrast ja sellesama korra väljendamisest muusikas,“ ütles saate teise poole alguses (65. minut) muusikateadlane ja dirigent Toomas Siitan. Kuivõrd 266. vestlusringi tööpealkiri oli „Boëthius ja Pärt“, siis olime esimese tunni vältel vestelnud peamiselt 6. sajandi Rooma filosoofist, kelle „De institutione musica’st“ sai järgneva tuhatkonna aasta vältel lääne muusikahariduse ja -filosoofia ja alustekst. Boëthius, kes oli kreeka-rooma ja kristliku muusikakultuuri peamine ühenduslüli, toetus omakorda Pythagorasest aluse saanud tuhandeaastasele traditsioonile. Viimane tõi teoloog Tauri Tölpti sõnul muusikasse kosmilis-holistilise vaate: „Kogu meie elu on muusika, universum on muusika, minu elu on muusika“ (45. minut). Seetõttu pidas Pythagoras tähtsaks püüdlemist harmoonilise elu poole. „Boëthius jätkab täpselt samas vaimus,“ võttis sõnajärje üle Toomas. „Tema jaoks on muusika ja üleüldise suure harmoonia vahel võrdusmärk, muusika ongi harmoonia – kooskõla selle sõna kõige abstraktsemas mõttes.“

Antiigist Boëthiuse kaudu keskaega jõudnud mõtteviis ilmneb Arvo Pärti loomingus eriti selgelt alates tema 1963. aastal valminud teosest „Perpetuum mobile“, kus muusikaline kord on viidud Tooma sõnul matemaatilise äärmuseni. Helilooja püüab kõrvaldada oma muusikast igasuguse subjektiivse vaatenurga ja tabada sel viisil suurt universaalset korda. „Ma uskusin, et kõiki matemaatilisi valemeid on võimalik panna muusikasse,“ on Pärt ise selle loomeperioodi kohta öelnud. „Kui ma oleksin osanud ilma kaksteisttoontehnikata kirjutada täiesti emotsioonivaba muusikat, siis oma oleksin võib-olla leidnud mõne teise tee.“

Tooma sõnul vaevab Pärti 1960. aastatel vastuolu. Ühelt poolt püüdleb ta universaalse korraprintsiibi poole, kuid ei ole samas üldse rahul selle muusikalise teostusega, selline kõlab väga dissonantselt ja lõhkuvalt. „Kõige huvitavam on veel see, et mida kaugemale ta oma korraprintsiibi taotluses läheb, seda lähemal on ta muusika täielikule kaosele. Ühel hetkel kõlab see samamoodi nagu mistahes ettevalmistamata juhuslik helikooslus,“ ütles Toomas (70. minut). 1968. aastal valminud „Credoga“ tõmbab Pärt sellele perioodile joone alla ja hakkab otsima midagi muud. Selle muu leiab ta seitsme-kaheksa aasta pärast oma tintinnabuli tehnikas, mis lähtub küll universaalsest inimülesest korrast, aga kasutab samal ajal Euroopa muusika arhetüüpe: lihtsat helilaadi ja kolmkõla. Boëthiuse terminoloogias õnnestub Pärdil seega ühendada kosmilise musica mundana matemaatiline tasand inimese sisemuusikaga – musica humana’ga. „See on muusika, mis korrastab ja tasakaalustab inimese psüühet ja on ühtlasi ka kõlaliselt kaunis,“ selgitas Toomas.

„Pärt on öelnud, et tintinnabuli olemuse võtab kokku lihtne valem 1 + 1 =1,“ lisas talle Tauri (86. minut). See mõte jäi mulle kõrva ja jutuajamise lõpus palusin ma Toomal seda mõtet veelkord selgitada. „Kompositsioonitehniliselt liidab ta siin kaks häält nii, et neid ei saa lahutada. Ta nimetab seda armastuse valemiks,“ selgitas Toomas. „See ongi võib-olla saladus, mis selle asja tuuma kõige paremini puudutab“ (109. minut). Muusika on võimeline meie seesmist konstitutsiooni kas lõhkuma või harmooniliselt üles ehitama. „Pärt on öelnud, et ta tajus oma varast dissonantset muusikat lõhkuvana ja otsis üles ehitavat stiili,“ jätkas Toomas (113. minut). „Mis ei tähenda seda, et tema tintinnabuli muusikas oleks ainult harmoonia. See on kohati vägagi dissonantne, aga sellel on alati lunastav või lahendav korrus. See on lõppkokkuvõttes meie inimliku elu ilus sümbol.“

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Oma kuulsas mõtteeksperimendis kujutles Einstein end valguskiirel justkui vagunis sõitva lapsena. See esmapilgul naiivne kujutluspilt viis ta lõpuks äratundmiseni, et valguse kiirus on universumi suurim, ning aitas tal seeläbi välja töötada erirelatiivsusteooria. See on väga hea näide sellest, et looval kujutlusel on keskne koht mitte ainult kunstis, vaid ka teaduses, kui see vanast paradigmast välja üritab murda,“ ütles Tähenduse teejuhtide selle aasta veebruarinumbrile antud intervjuus briti psühhoterapeut Mark Vernon [1]. Kõnealune number sisaldas seitset kujutlusvõimele pühendatud artiklit. Füüsikanurgas astus üles Jaak Kikas, kes kirjutas muuhulgas teadusliku kujutlusvõime spetsiifilistest vahenditest – mõtteeksperimentidest [2]. Umbes samal ajal pidas Laur Järv Vabas Akadeemias loengu „Ämber, lift ja tulemüür: mõtteeksperimentide rollist füüsikas“ [3]. Veebruari lõpus saime kokku Kuku Raadio Tartu stuudios, et mainitud teemadel üheskoos edasi mõtelda. Kahjuks tekkis meil väike tehniline rike. Millalgi teise pooltunni alguses tuli pulti sisse Raadio Elmar heli ja kuivõrd mul polnud kõrvaklappe peas, ei pannud ma seda tähele. Taustaheli järjest valjemaks ning teine pool saatest ei kannata paraku enam kuulamist. Avaldan juhtunu üle kahetsust ja püüan edaspidi hoolikam olla.

Mis vestlusesse puutub, siis kõigepealt selgus, et Einsteini noorpõlve valguskiirega kaasa sõitmise mõttemäng ei olnudki tegelikult otseselt rongiliiklusega seotud. Einstein kujutles, et kui ta liiguks valguslainega sama kiirusega, peaks laine paistma talle paigalseisvana. Maxwelli elektrodünaamika võrrandid annavad aga lahendusi ainult valguse kiirusega liikuva laine kohta. Einstein tegi siit radikaalse järelduse: Maxwelli teooria on korrektne, üldistamist vajavad meie ettekujutused ajast ja ruumist. Teises mõtteeksperimendis tabasid kaks välgulööki rongi esi- ja tagaotsa. Perroonil seisva vaatleja jaoks toimusid need üheaegselt, kuid rongi keskel viibiva vaatleja jaoks tabas välk kõigepealt rongi esiotsa. Seega – järeldas Einstein – ei ole lisaks ajale ja ruumile absoluutne ka samaaegsus; see, kas kaks sündmust toimvad samal ajal, sõltub vaatleja liikumisest. 1905. aastal avaldas Einstein artikli „Zur Elektrodynamik bewegter Körper“, kus ta esitas oma erirelatiivsusteooria. Einstein väitis, et aeg ja ruum moodustavad ühtse terviku, mille mõõtmine sõltub vaatleja liikumisest, kuid valguse kiirus ja loodusseadused on kõigi vaatlejate jaoks samad.

Pärast väikest kõrvalepõiget vahest veelgi kuulsama mõtteeksperimendi juurde Achilleusest ja kilpkonnast, arutasime selle üle, mis teeb suvalisest kujutlusest mõtteeksperimendi. „Me võime endale ette kujutada igasuguseid asju, millest ei saa suurt midagi tuletada,“ ütles Laur (16. minut). Seetõttu rõhutas kuulus füüsik ja teadusfilosoof Ernst Mach 19. sajandi lõpus, et mõtteeksperimendid peaksid käima tuttavate asjade kohta, mida rong, välk, Achilleus ja kilpkonn muidugi ka on.

40. minutil jõudis Jaak nüüdisaegse füüsika ühe suurima mõistatuse juurde: tumeaine ja

-energia. Nagu ta märkis, on nende olemus püsinud selgusetuna juba ligi pool sajandit – tumeaine annab endast märku gravitatsioonilise mõju kaudu, samal ajal kui tumeenergia seostub universumi kiireneva paisumisega. „Võib-olla mängib kujutlusvõime meile siin vingerpussi,“ kostis selle peale Laur, kelle sõnul sulab fundamentaalfüüsika praegu ühte arvutiteadusega. „Füüsikaseadused ei olegi võib olla mitte niivõrd füüsika kui arvutamise seadused.“ Lauri sõnul peaksime seetõttu otsima lahendusi abstraktsioonitase kõrgemalt. „Igal pool on algoritmid, igal pool on bitid, mille jaoks on omaette seadused, mis rakenduvad kord ühes, kord teises valdkonnas. See on see, kuhu teaduse tipu kujutlusvõime on praegu liikunud.“

Head uudistamist!

H.

——

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8419733...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8419695...

[3]    • Vaba Akadeemia loeng 30.01.2026: Laur Järv...  .

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Martin Shaw [1] jutustab oma viimase raamatu „Liturgies of the Wild“ [2] avalehekülgedel meeldejääva loo oma kohtumisest lakotade ravitseja Wallace Black Elk’iga. „Vana mees suunas oma tseremoniaalse piibu vihmapilvede poole ja hakkas nendega kõnelema, justkui need oleksid ta kallid sõbrad. Ma ei oska päriselt seletada, miks see muu täiesti maatasa tegi. Ta kõneles õrnalt meie kohal laiuva suure taevavõlvi poole. Ta ei kummardanud neid, vaid pidas nendega pigem läbirääkimisi. Ta julgustas pilvi edasi liikuma. Mõne minuti pärast pöördus ta minu poole ja ütles: „Olgu, minu poolt aitab nüüd küll. Sina oled ju siit pärit. Võlu nad ära – nad kuulavad.““

Shaw’ sõnul algas kõnealusest kohtumisest tema transformatiivne teekond noorest sarkastilisest muusikust eluküpse mütoloogi, jutuvestja ja kirjaniku poole. „Ma nägin esimest korda inimest, kes oli nii kodus,“ meenutab Shaw elumuutvat episoodi. Kolm aastakümmet vabas looduses siirderiitusi juhendanud Shaw’ sõnutsi tunneb nüüdisaegne inimene ennast nii kodutult just seetõttu, et ta jala nii harva kodust välja tõstab. „Me oleme kogu aeg nelja selja vahel ja seetõttu näib ka meie religioon tubasena,“ kirjutab Martin Shaw. „See on raamat sellest, kuidas koju jõuda,“ räägib Shaw oma taotlustest. „Paljudel meist, kellel on kaks maja ja pension, ei ole tegelikult midagi, mis tunduks tõelise koduna.“

Koju tahavad meid tagasi juhatada ka Tähenduse teejuhtide 265. vestlusringi kaks külalist Robert Oetjen [3] ja Indra Reinpuu [4]. Mõlemad mehed püüavad Eestis taaselustada meeste siirderiitusi ja võtavad sealjuures snitti ka Martin Shaw’lt. „Ta on üks minu suurtest õpetajatest,“ tunnistas Indra (69. minut), kes käis möödunud suvel Inglismaal Shaw’ suvekoolis. Kõigil põlisrahvastel on olnud rituaalid, mille käigus vanemad põlvkonnad noorematele oma teadmised, oskused, saladused ja hoiakud üle annavad. Meie ühiskonnas on kas kadunud või võtnud väga sekulaarse vormi (koolide lõpueksamid, sõjaväeteenistus jne). Nende tagasitoomine ei ole lihtne ülesanne. Indral on selles vallas mõningaid kogemusi. „Ma töötasin Austraalias umbes 25 aastat ühe mehe rühmaga, kes viisid Kangaroo saarel läbi meeste initsiatsiooniriitusi,“ ütles Indra (75. minut). „Me tegime vabatahtlikku tööd tavaliste meestega, kes tundsid, et me oleme millestki olulisest ilma jäänud.“ Indra sõnul ei saanud nad Austraalia aborigeenide või Põhja-Ameerika indiaanlaste rituaale pimesi üle võtta, vaid pidid välja töötama 20. sajandi lõpu valgetele linnastunud meestele sobiva raamistiku ja riitused. „Meil ei olnud kedagi, kes meid oleks õpetanud. Me pidime selle kõik ise välja nuputama,“ lisas Indra (77. minut), kelle sõnul on see programm tänaseks kestnud juba üle 30 aasta. „Ma viisin sealt läbi ka oma poja, kui ta oli saanud neljateistkümneaastaseks,“ meenutab Indra.

Poolteist aastat tagasi hakkas Indra rääkima initsiatsioonilaagritest Toomas Trapidoga, kes viis ta omakorda kokku Palupõhja looduskooli [5] juhataja Robert Oetjeniga. „Kõikidest nendest õpetustest, mis ma siit ja sealt olen korjanud, on mulle eriti kõrva jäänud põhimõtted, kuidas üks elujõuline kogukond toimib,“ rääkis Robert (81. minut). „Aastatuhandeid on usutud, et ühe lapse üleskasvatamine nõuab tervet küla.“ Kui Indra oma järeleproovitud initsiatsioonimudeliga Roberti juurde jõudis, oli ta kohe nõus kampa lööma. 16.–19. aprillini toimub nende eestvõtmisel Palupõhjas esimene meeste siirderiitus. „Meil ei ole enam kedagi oodata,“ ütles Indra saate lõpuosas (121. minut). „Võidakse ju küsida, et mis õigus on meil seda teha. Ma vastan: keegi peab selle lõpuks ära tegema.“

Head uudistamist!

Hardo

—————————

[1] https://youtu.be/uqq9jEJpaww?si=nD5GCJBFsVewZ4bN&t=1

[2] https://www.penguin.co.uk/books/477131/liturgies-of-the-wild-by-shaw-martin/9781846048913

[3] https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Oetjen

[4] https://teejuhid.postimees.ee/8273278/hardo-pajula-intervjuu-indra-reinpuuga-varjutootaja

[5] https://www.palupohja.ee

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke’i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].

264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“

Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.

Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.

Head uudistamist!

Hardo

––––––––––––––

[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks

[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants

[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus

[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3

[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Millalgi selle sajandi alguses – see võis olla 2001. või 2002. aastal – läksin ma noore ettevõtjana Ameerika konsultandi David Neenani kursusele „Äri ja sina““, meenutas Alar Tamming Tähenduse teejuhtide 263. vestlusringis (41. minut). Esimesel päeval räägiti vasaku ja parema ajupoolkera koostööst, tegime mitmesuguseid harjutusi. See kõik oli tore, aga suures plaanis ei midagi uut. Teise päeva õhtul korjati meilt käekellad ära, jagati viie- ja kuueliikmelistesse gruppidesse ja öeldi, et nüüd läheb aega. Meie grupis oli neli meest ja kaks naist. Oleksime loogikas ja ratsionaalsuses kõigile teistele pika puuga ära pannud. Meile anti aga teine ülesanne: pidime üheskoos tundma tundeid – usaldust, armastust, andestust, terviklikkust... Me pidime neid tundeid mitte üksnes tundma, vaid ka teistele näitama. See kestis tunde ja läks meil väga vaevaliselt – meile öeldi: te näitlete väga hästi, aga mingeid tundeid teil tegelikult ei ole – lõpuks hakkasid osad nutma, tunded hakkasid välja tulema. Lõpetasime hommikul kella viie-kuue paiku, saime viimaks läbi suure häda oma eksami tehtud. Lõpus õõtsusime kõik koos käed üksteise õlgadel Bette Midleri „The Rose’i“ saatel. Paljudel olid pisarad silmis. Ma vaatasin seda kõike distantsilt ja ei tundnud suurt midagi. Järgmisel päeval oli mul tunne, et ma olen sattunud Ameerika telešõusse: naised hüppasid üksteise järele üles ja teatasid, et nemad enam vana elu ei ela, ütlevad ülemusele välja, mis nad temast arvavad jne. Vaatasin seda pealt nagu hullumaja peaarst – nüüd toimub küll suur avanemine. Pärast koolitust istusin autosse ja panin mängima ühe Leonard Coheni laulu – ja siis ühtäkki juhtus minuga midagi: mõtete voog seiskus, mulle langes osaks niivõrd täiuslik, terviklik ja erakordne psüühiline seisund, kuhu ma oleks tahtnud jäädagi. See kestis võib-olla viisteist minutit. Ma ei saanud üldse aru, mis minuga toimus, see kogemus lihtsalt ei mahtunud olemasolevasse raami. Mõni aeg hiljem sattusin ma ühele soomekeelsele muutunud teadvusseisundeid käsitlevale artiklile. Ma polnud sellisest terminist oma Tartu Ülikooli psühholoogiaõpingute kestel veel kuulnud. Lugesin artikli läbi ja mõistsin, et see oli just see, mis minuga oli toimunud, ja et selliseid seisundeid uuritakse ka teaduslikult. Otsisin just sel ajal oma magistritöö teemat ja sealt ma selle leidsingi.“

Kolmepäevaselt koolituselt „Äri ja sina“ algas Alari eneseotsingute tee, mis on kulgenud läbi psühhedeelsete tseremooniate, vabastava hingamise ja Gurdžijevi õpetuse omaenda terviklikuma versiooni poole. Teekonda tähistavad muuhulgas raamatud „Jalutuskäik iseendasse“, „Jalutuskäik raha alkeemiasse“ ning „Teadvuse sünd“. 263. saatesse tõi meid kokku neist viimane.

„Mul plahvatas Tabasalus jalutades järsku ulmejutu süžee. See tõi mu depressioonist paugupealt välja. Panin need mõtted kirja ja natukese aja pärast andsin Claude’ile ülesande: kirjutame väikese jutukese. Nii sündis „Teadvuse sünni“ esimene sosistus,“ valgustas Alar raamatu sünnilugu (19. minut). Järgneva sajakonna minuti vältel oli tehisaru kõrval teiseks oluliseks päevakangelaseks vast Rudolf Steiner, keda tunneb hästi teine saatekülaline Heiki Jürissaar. „Jõudsin vaimsesse maailma seetõttu, et ma põlesin läbi,“ rääkis Heiki oma lugu (30. minut). „Sattusin umbes kolmekümneaastasena mitmesuguste tervendajate kätte ja avastasin, et lisaks teaduspõhilisele meditsiinile on meil veel iseäralike võimetega inimesed. Liikusin šamanismi, joogafilosoofiasse ja teistesse new age’likke praktikatesse. Jõudsin oma katsetuste varal järeldusele, et new age’is on palju tõdesid, pooltõdesid ja valesid. Neid serveeritakse tihtipeale väga erinevates kastmetes ja lõpuks võib nendega päris rappa põrutada. Õnneks kinkis sõber mulle ühe Rudolf Steineri raamatu.“ Heiki sõnul hoiatab Steiner meid new age’like kiirteede ohtude eest. Seejärel peatusime pikemalt oma isiklikel kogemustel new age’i valguse ja varjuga.

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake’il on kuulus luulerida „the mind-forg’d manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].

Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake’i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake’i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).

Vestluse lõpus viisin jutu Blake’i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“

„Blake’i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake’i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.

Head uudistamist!

H.

–––––––––––––––

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...

[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...

[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...

[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saade tõukus Heido värskest artiklist "Kibestunult uude aastasse" [1]."Minu arvates on see viimase kümne aasta kõige parem arvamuslugu," ei olnud Indrek kiitusega kitsi (16. minut). "See lugu nõudis julgust," jätkas Indrek, "sest mõni aeg tagasi oleks seisukohta, et Ameerika hegemoonia ei kesta igavesti, peetud kremlimeelseks." "Olen elanud kaua ja näinud ka seda, kuidas inimesed Stalini surma järel nutsid," selgitas Heido oma söakuse tagamaid (21. minut), "mul on nendes küsimustes teatud närv olemas. Ma tunnen, millal võib natuke rohkem haukuda." – "Perestroika on alanud! Võib jälle rääkida!" rõõmustas kuuldu peale Indrek.

Mulle meenusid siinkohal NLKP viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi omaaegsed meelisklused perestroika erinevatest etappidest. Kõigepealt oli kiirendus (uskorenije) – s.o süsteemi tuunimine etteantud raamistikus —, sellele järgnes avalikustamine (glasnost) – arutelu sotsialistliku süsteemi kitsaskohtade üle –. Avalikustamine tõi endaga kaasa demokraatlikud eksperimendid, 1989. aasta mais tuli Moskvas kokku Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Sealt läks Nõukogude impeeriumi laialisaatmiseni veel ainult pisut enam kui kaks aastat. Niisiis, kokkuvõtvalt: 1) uskorenije; 2) glasnost; 3) demokratisaatsija; 4) raspad. Olgu selle teema lõpetuseks lisatud, et Gorbatšovi ja Trumpi vahele on huvitavaid parallele vedanud Rootsi ajakirjanik Malcom Kyeyune ("Trump's Gorbachev moment" [2]).

Keskustelu teise poole alguses (62. minut) viisin ma jutu briti ajaloolasele Simon Schamale (saate tunnuspildil paremal), kelle sulest on ilmunud suurepärane Prantsuse revolutsiooni lahkav raamat "Citizens". Minu mõtlemist on viimasel viieteistkümnel aastal olulisel määral mõjutanud tema 2010. aasta mais FT-s ilmunud artikkel "On the brink of a new age of rage". Olen teda seetõttu palju tsiteerinud, näiteks kaheksa aastat tagasi ERR-i portaalis ilmunud loos "Globaal-Revali äng" [3]. "Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem," kirjutas Schama pea kuusteist aastat tagasi.

Kui uutmise uue näitemängu esimene vaatus algas 2008. aasta 15. mail Lehmani pankrotiga ja jõudis teise vaatusesse 2022. aasta kevadel (mis makromajanduslikus mõttes kujutas endast 2008. aasta kordusetendust steroididel), siis ei jää süveneva eelarvekriisiga maadlevatel valitsustel õige pea midagi muud üle kui kutsuda kokku rahvasaadikute kongressid (või generaalstaadid, nagu analoogset nähtust nimetati revolutsiooni-eelsel Prantsusmaal).

"Inimesed ei saa aru, et kogu planeet on pankrotis ning algamas on hullumeelne maksuralli," iseloomustab kujunenud olukorda lühidalt endine BlackRocki portfellihaldur ja Robert F. Kennedy valimiskampaania finantsjuht Edward Dowd [4].

Need sõnad võtavad olukorra kaunis napilt kokku.

H.

——————————

[1] https://arvamus.postimees.ee/8391498/...

[2] https://unherd.com/2025/04/trumps-gor...

[3] https://www.err.ee/691672/hardo-pajul...

[4] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tänaseks on valgustuse küünlaleek teda toitnud kristliku kultuuri küünla lõpuni põletanud ning valgustusele rajatud maailmakord, milles lääneriigid inimkonna arengut juhtisid, püsib veel üksnes inertsist," kirjutab Martin Ehala oma eelmise aasta lõpus ilmunud tähelepanuväärses raamatus "Valgustuse valu". Uurisin Martinilt (45. minut), kuidas ta oma meeldejääva küünlakujundini jõudis. "Kümmekond aastat tagasi kasutasin ma seda metafoori ühes oma Twitteri säutsus. Sealt alates jäi see võrdpilt minuga, kuni ma otsustasin selle "Valgustuse valus" lahti kirjutada," vastas Martin. "Minu arvates on Martini raamatul tabav pealkiri, sest liigne valgustus teeb lõpuks pimedaks," sekundeeris meile Sandra Laur.

Jutuajamise alguses üritasime valgustusest sotti saada. "See on äärmiselt huvitav ja üldhaarav teema, sest ka valgustuslike ideede kriitika tugineb valgustusajastust pärit mõtteraamistikule – kriitilisele mõtlemisele, ratsionaalsusele jne –, millest me ei saa üle ega ümber," ütles Sandra (12. minut). "Valgustusfilosoofid õpetasid inimest oma peaga mõtlema. Käibele läks lendsõna "sapere aude": – "julge mõelda", "söanda olla arukas". Sünnipärase autoriteedi asemele tulid argumendid," jätkas ta samas. Teisisõnu: valgustusajastu käigus tõusis ilmutusliku tõe asemele protseduaalne, avalikule kriitikale avatud tõde.

Kuivõrd vaha on laiali valgunud, oleme mitut sajandit hiljem jälle ilmutusliku tõe poole tagasi triivimas. Kuigi vanad blasfeemiaseadused kuulutati mõnedes lääneriikides kehtetuks alles 21. sajandi alguses, pole sõnavabadus viimasel aastakümnel sugugi suurenenud, pigem vastupidi (vt nt Thomas Fazi "The EU's New censorship machine"). See on tõsine probleem, sest "kui akadeemiline ruum muutub keeleliselt suletuks," rääkis Sandra (42. minut), ei kao mahasurutud ideed kuhugi, vaid liiguvad silma alt ära kõlakodadesse, mille vastastikused kokkupuutepunktid jäävad aina väiksemateks." Tulemuseks on üksteisega vaenujalal olevate meediahõimude arvu kiire kasv, mille taandamine kaheks vastasleeriks – liberaalideks ja konservatiivideks, vasak- ja parempoolseteks – on üsna küsitav ettevõtmine.

Samas ei jäta Aristoteleselt päritud vastandipaaridele rajatud lääne dualistlik mõttelaad meile siin ka palju teisi võimalusi. Seetõttu kippusid meil keelele kaunis kibedad järeldused (vt David Betz: "The West on Irreversible Path to Civil War"). "Praegune kultuurisõda on väärtuste vaheline sõda – sisuliselt ususõda," ütles Martin (49. minut). Kuivõrd kaheks leeriks jagatud vaenupoolte väärtussüsteemidel pole ühisosa ja need sügavalt seotud kummagi poole identiteediga, saab see konflikt lõppeda Martini sõnul ainult ühe osapoole täieliku lüüasaamisega, nagu see juhtus näiteks Nõukogude Liiduga (56. minut).

Jutuajamise lõpus (116. minut) küsisin oma vestluskaaslastelt, mida teha selleks, et me ennast kirjeldatud olukorras ülehomme õhku ei laseks. Tuleb suuta omavahel rääkida, harida oma aeda ja püüda olla pisut lahkem – nii võiks vast paari sõnaga meie kollektiivse vastuse kokku võtta.

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänases saates räägime teoloogide Arne Hiobi ja Philippe Jourdaniga pühadeootusest, pühademeeleolust, pühapaikadest, pühakirjast, pühapaikadest pühakutest – ühesõnaga, pühaduse epistemoloogiast.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Taavet Kase [1] seitse aastat tagasi ilmunud romaanis [2] on Planeedi Päästmise Komitee kehtestanud kõikide maade rahvastele surmamaksu. Mõned aastad varem olid koomapatsiente uurinud teadlased avastanud igavese elu eliksiiri. Kui saladuslik segu surija veenidesse surati, elas see juhtme küljes edasi ja mitte lihtsalt juurviljana, vaid oli enam-vähem terve mõistuse juures ning suutis isegi külalisi vastu võtta. See polnud aga veel kõik, mis teadusel pakkuda oli. "Teine, vahest veelgi olulisem, ennekuulmatum ja veelgi fantastilisem pool selles teaduse triumfis tuli ilmsiks, kui surijasse lükati järgmine voolik, mis seevastu enam ei andnud, vaid võttis." Mis see täpselt oli, mida surijatest ammutati, polnud päris selge teadlastele endilegi. Tähtis on see, et sellest hakati lihtinimese arule kättesaamatult keerukate tehniliste protsesside abil tootma ülirohelist energiat.

See oli siis surmamaksu tehnoloogilne vundament. Kuivõrd kahe vooliku külge aheldatud lootusetu patsient kujutas endast tähtsat majanduslikku ressurssi, ei saanud teda niisama lihtsalt enam vikatimehele loovutada. "Nõnda juhtuski, et pärast Planeedi Päästmise Plaani jõustumist tuli loomulikul viisil mulla alla minemise eest tasuma hakata," kirjutab autor.

Kui kaugel me praegu Taavet Kase kirjeldatud tulevikumaailmast oleme? See on küsimus, millele me tänases vestluses Taaveti enda ja Kaarel Otsaga vastust otsime.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 222. Taavet Kase ja Aleksander Eeri Laupma...  

[2] https://www.apollo.ee/et/surmamaks.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Minu piiratud kogemustele tuginedes tundub, et Euroopa on muutunud laisaks, rumalaks, vanaks ja mugavaks. Uus Maailm seevastu on progressiivne, mässav ja ultrainnovatiivne. Kuuekümnendatest laineid kasvatav seksrevolutsioon on koos porno, McDonald’si, räpi ning stand-up’iga Euroopa kultuuriruumis tugevasti kanda kinnitanud. Euroopa on olnud aktiivne ameerikaliku mudeli omaksvõtja. Tänu kiirele võrguühendusele, peavoolumeedia usinale manipulatsioonile ja taskus kaasas kantavale nutiseadmele saab kogu maailm uued uudised ja soovitused kiirelt kätte, ka „käsud“ eksinutele, kuidas edasi elada. Kõikvõimas pihuarvuti võimaldab kasvõi seenemetsast vigade parandusi teha. Kõik laabub plaanipäraselt. Perfokaardid on minevik. Digitaalmaailm ja tehisintellekt on kohal," kirjutas muusik, pedagoog, helilooja Toomas Rull Euroopale pühendatud Tähenduse teejuhtide 53. numbris ("Angloameerika hobusevargad", 5.25) [1].

Täna on Toomas Rull stuudios koos teise muusiku, pedagoogi ja helilooja Robert Jürjendaliga [2], et rääkida Euroopast, muusikast, angloameerika kultuurist ja hobusevargusest.

Peatse kuulmiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8254619...

[2] https://www.youtube.com/live/Hp7IBd-0...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Mehhanitsistlikus ja bioloogilis-reduktsionistlikus inimesekäsituses on kannatused, hääbumine ja surm paratamatult tähendusetud, neil ei ole meile midagi olulist öelda ega õpetada. Siin peitub minu arvates Suure Mehhanitsistliku Narratiivi nõrgim koht: kuualuse maailma hegemoonile – Surmale – pole selles antud märkimisväärset rolli. Ta ei ole sellega rahul. Kuigi me oleme ta oma näidendist välja jätnud, kohutab ta meid ja sunnib paaniliselt reageerima igale ohule – olgu selleks terrorism või viirus – meetmetega, mis osutuvad lõpuks ohtlikumateks kui esialgne probleem ise,“ kirjutab oma suurepärases raamatus "Totalitarismi psühholoogia" Genti Ülikooli hingeteadlane [1] Mattias Desmet.

"Materialistlik inimkäsitus naelutab meie pilgu nähtavale maailmale ning paneb meid arvama, et see, kes mulle peeglist vastu vaatab, ongi kogu Mina. Sel hetkel muutub armastus nartsissismiks, inimesed kapselduvad oma nartsissistlikku kooriku alla ega tunne ennast enam osana millestki suuremast ja igavikulisemast. Sellest hetkest alates hakkab surmast ja suremisest mõtlemine meile palju ängi ja ärevust tekitama ja muutume väga vastuvõtlikeks kõikvõimalikele illusioonidele, mis võimaldavad meil vältimatut natukenegi edasi lükata," lisas ta oma intervjuus Tähenduse teejuhtide 55. numbrile ("Totalitarismi tüvi", 8.25) [2].

256. saates vestlesime Mattias Desmetist ja tema "Totalitarismi psühholoogiast" Peeter Liivi ja Rainis Toomemaaga.

Head uudistamist!

H.

———————————————————

[1] https://transpersonaalne.ee/toode/mat...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8309733...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Kirikus käimine või kirikusse tulemine on kõige pungim asi, mida on võimalik teha. Ma kasvasin üles mässumeelse inimesena, nagu ka minu vanemad ja minu ning nende väga paljud eakaaslased Eestis ja teistes riikides. Me kõik oleme otsinud ja valinud asju, mille vastu mässata. Järeldusele, et Euroopa Liit ja Nõukogude Liit ei ole teineteisest nii väga erinevad, pole liiga keeruline jõuda – maitseained on erinevad, aga supp on sama ja kogu asja juhtiv tees samuti. Seal edasi võib tekkida kiusatus mässata igasuguse organiseeritud hierarhilise ühiskonna vastu. Lõpuks jõudis mulle aga kohale, et ma ei ole tegelikult mitte riigi ega süsteemi, vaid omaenda igapäevaste nõrkuste, ihade ja kirgede ori, mis lohistavad mind ühest kraavist teise. Mingi aeg on võimalik endale kinnitada, et kui ma teen asju oma tungide taktis, olen ma vaba. Üsna varsti selgus aga, et kui ma niimoodi teen ja seejuures silmi lahti hoian, saan ma paratamatult aru, et ma ise ju ei vali seda, mida ma ihaldan, mis kirg mul parajasti peale tuleb. Ma lihtsalt olen nende kusagilt saadetud kirgede ori. See on viimane asi, mille vastu tasub mässama hakata. Sellepärast ma arvangi, et kirikusse minek, kus meile sellise vastuhaku meetodeid õpetatakse, on kõige pungim asi. Vaba tahe ei tähenda seda, et ma saan teha kõike, mis mulle parajasti pähe tuleb. Päris vaba tahe tähendab just vastupidist: seda, et ma saan vabatahtlikult teha asju, mida ma ei taha teha. See on ainuke vaba tahe, mis on tegelikult olemas, ja see on kõige pungim asi,“ ütles Tähenduse teejuhtide 255. vestlusringi lõppsõnas (120. minut) Aleksander Eeri Laupmaa, kes jagas selles saates oma usulisi kogemusi palavalt armastatud poeedi ja pikaaegse punkari Tõnu Trubetskyga.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Sügishooaja avasaates olid jutuks kaks raamatut: prantsuse antropoloogi Philippe Descola "Teispool loodust ja kultuuri" (e.k. 2022) ja inglise filosoofi Owen Barfieldi "Nähtumuste päästmine" (2024). Stuudios olid raamatute kõnealuste raamatute tõlkijad Hasso Krull ja Märt Väljataga.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Pärast pikka vaheaega oleme eetris vestlusringiga, mille liikumalükkavad teemad läbipõlemine, kurnatus, tüdimus, väsimus, depressioon, eesmärkide ja enesekuvandi ümberhindamine... ja sellele kõigele loodetavasti järgnev selginemine.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänases saates räägime Peeter Espaki ja Siiri Sisaskiga sumeritest ja nende saladustest.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

2025. aasta kevadhooaja avasaates tuleb jutuks August Strindberg ja tema raamat "Teenijatüdruku poeg".

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide juubelisaate liikumalükkav teema oli paus muusikas, filmis ja elus üldse. Pealkirjas osundatud aineseni jõudsime jutuajamise lõpupoole. "Vaikus on mitmete religioonide lähtekoht," arutles filmikriitik Karlo Funk (99. minut), "et jõuda sügavama kogemuseni – ükskõik, kuidas me seda siis ka ei nimetaks. See on koht, kuhu loomingulised inimesed tahavad kasvõi korraks tagasi jõuda. Vaikusele saab vastandada väga mitmesuguseid helimaailmu. Wittgenstein pidas vaikuse vastandiks näiteks masinamüra [1]. See oli see, mille eest ta tahtis igal juhul minema pääseda. Samuti on kõik mägierakud ja pühakud tõmbunud ühel hetkel eemale, et jõuda millegi muuni."

"Eelmine kord [2] me rääkisime ka põgusalt Pythagorasest ja ülemhelidest ning muusikalise heli ja müra erinevusest. " sekundeeris Karlole helilooja Ardo Ran Varres, "Müras on puhtfüüsikaliselt esindatud erinevad sagedusalad ja -ribad. Muusikalises helis on seevastu väga selge korrapära. Pythagoras näitas, et seal valitsevad ilusad sümmeetriad ja suhtarvud. See arusaam moodustabki lääne kunstmuusika vundamendi. Mina olen sealt omakorda tuletanud sellise tunnetuse, et kui ei mingis filmis – olgu see näiteks tunnine dokfilm – ei mängita mitte ühtegi muusikalist heli, siis selles filmis puudub igasugune vertikaalne mõõde."

Viimasel pooltunnil palusin ma oma vestluskaaslatel soovitada jõuluajaks filme, kus vertikaalne mõõde on silmapaistvalt esindatud. Kirja said sellised linateosed: Andrei Tarkovski "Andrei Rubljov" [3], Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" [4], Wim Wendersi "Taevas Berliini kohal", Bruno Dumonti "Jeanne d'Arc", Asghar Farhadi "Lahutus", Jessica Hausneri "Lourdes", Paweł Pawlikowski "Ida" jt.

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1]    • Paul Kingsnorth, "Huxley and the Mach...  

[2] https://www.youtube.com/live/54JhoAfl...

[3]    • Andrei Rublev | DRAMA | FULL MOVIE | ...  

[4]    • The Gospel According to St Matthew (1...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tõmbetuultes" [2]. "Hoolimata tõrksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud põhimõtteliselt uhhuu-teadus, millele käib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kõrgelt ja kaugelt üle jõu," kirjutas Martin kõnealuses kirjatükis. See tuletas mulle meelde Tähenduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna süda", 9.21 [3]). "Näete, siin on 104 üllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussüsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega või tahtmist kõigi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma võin teile kinnitada – mitte ükski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. Seetõttu on mul raske vältida järeldust, et kõige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal üht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.

Jutuajamise lõpupoole rääkisime õunapuu all kujunenud olukorra laiematest ühiskondlikest tagajärgedest. Ma leidsin kinnitust oma äratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu üritab end rõivastada graafikute, regressioonivõrrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nüüdisaegse tehnokraatliku ühiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, põhjapanevate tagajärgedega ilmutuslik sündmus. Sama meelt on oma suurepärases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes näeb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "füsikaalide" (the Physcials) klassivõitluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tütre sündi [2013, H.]. Virtuaalide põhiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hävitas ühise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ühise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. Seetõttu seisavad läänemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole näinud alates ametiühinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. Kuivõrd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure üles võtva klassivõitluse religoossele mõõtmele, võib võrdlus ametiühingute alguspäevadega tüli ägedust tublisti alahinnata. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kõiges on tunda ususõja energiat. Mina tunnen seda küll nii. Mingis mõttes jõuame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid käitume nagu Inglise kodusõja ümarpead ja kavalerid," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kaasaegne eksperimentaalteadus on tuvastanud inimese tajuorganite võime hämmastavalt tundlike aistingute saamiseks. Näiteks ettevalmistatud tähelepanu ja pimeda ruumiga kohanenud inimsilm võib märgata lausa üksikut footonit (kvantmehaanilist valgusosakest). Ent väited joogide ülitajust lähevad sellistest täppisaistingutest kaugemale ning tõstatavad rea tunnetusteoreetilisi küsimusi, mille vastamisele pidid mõtlema kõik india klassikalise filosoofia koolkonnad," kirjutas füüsikateoreetik Laur Järv Tähenduse teejuhtide 40. numbris ("India joogide ülitaju", 3.24 [1]).

Samanimelise saatesarja 248. vestlusringis rääkis Laur Järv india joogide ülitajust koos religiooniuurija Erki Linnuga [2].

Tulenevalt teema võõrapärasusest käis vestlusest läbi terve trobikond mulle tundmatuid pärisnimesid ja mõisteid. Konspekti said kirja järgmised:

1. Patañjali "Yogasūtra" pani aluse askeetlikule maailmavaatele, mis levis sajandite jooksul Indiast üle kogu maailma [3].

2. saankja (sanskr 'loendamine'), india pärimusliku filosoofia süsteem. Käsitleb maailma mõistusepäraselt, üldiselt üksikule kulgeva põhjuste ja tagajärgede jadana, eristades selles 24 põhilüli ehk tattva't (EE, 8. kd).

3. jooga (sanskr 'ike, side') india traditsioonilise maailmakäsituse põhimõisteid, väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvusseisundi ületamiseks ning teatava seisundi (nirvaana) saavutamiseks (ENE, 4. kd).

4. karma (sanskr 'tegu') india mütoloogia ja traditsioonilise filosoofia põhimõisteid. Karmaseaduse järgi sõltuvad kõikide loomulike ja üleloomulike olendite, sealhulgas ka inimese praegused ja tulevased olemisseisundid jätkuvate ümberkehastumiste ahelas tema tegude eetilisest olemusest (ENE, 4. kd).

5. charvaka (lokāyata) ühendas vanaindia filosoofias materialismi, naturalismi, skeptitsismi ja religioosse ükskõiksuse erinevaid süsteeme (Vikipeedia [4]).

6. mantra (sanskr 'mõttevahend'), india usundeis (eriti tantrismis) maagilise toimega palve või loits. Koosneb tavaliselt sanskriti keele häälikute kombinatsioonidest (EE, 6. kd).

7. Vasubandhu (ca 330–400) Loode-Indiast Gandhārast pärit budistlik munk ja õpetlane, keda peetakse koosa tema vanema venna Asangaga joogatšaara ehk vidžnjaanavaada koolkonna rajaks (Ida mõtteloo leksikon [5]).

8. seadmus, kõikide india õpetuste keskse sanskritikeelse mõiste 'dharma' eestikeelne vaste (Ida mõtteloo leksikon [6]).

9. abhidharma (sanskr 'seadmuste kohta, seadmuste üle'), seadmusi kui budismi põhimõisteid süstematiseeriv ja nende tähendust selgitav õpetus (Ida mõtteloo leksikon [7]).

10. Abhidharmakośa (sanskr 'abhidharma varamu'), Vasubandhu teos, tuntumaid sanskritikeelseid mittekanoonilisi abhidharma tekste (Ida mõtteloo leksikon [8]).

11. Dharmakīrti, india budistlik filosoof (7. saj), Dignāga järglane, budistliku loogika ning pramāṇa väitlusteaduse üks olulisemaid esindajaid (Ida mõtteloo leksikon [9]).

12. Dignāga (u 480–540), india budistlik õpetlane-filosoof, budistliku loogika, tunnetusteooria ja väitlusteaduse (pramāṇa) üks olulisemaid esindajaid ning alusepanijaid (Ida mõtteloo leksikon [10]).

13. braahmanad, rühm vanaindia kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud, pärinevad 8.–5. sajandist eKr. Veedasid täiendavad ja seletavad braahmanad kirjeldavad peamiselt usurituaale ning nendega seoses olevaid kujutelmi, sisaldavad rohkesti müüte ja legende (ENE, 1. kd).

14. brahmanism, hinduismi varane arengujärk. Brahmanism kujunes I aastatuhande esimesel poolel eKr veedade usundist, lähtus ka upanišadidest ja braahmanatest, talle olid omased keerukas kombestik, esivanematekultus, asketism ja braahmanite eesõiguste toonitamine. Peajumal oli Brahma (brahman), austati ka veedade jumalaid, näiteks Indrat ja Varunat, sugenemas oli Šiva ja Višnu kultus, I aastatuhande lõpus eKr teisenes brahmanism hinduismiks (ENE, 1. kd).

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kõigi Bachi teoste lõpus seisab üks lahend: SDG, Soli Deo Gloria [ld k 'ainult Jumala hiilguseks', H.]," ütles Tähenduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum [1], "see häälestus määrab tegelikult kõik muu." Kuivõrd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihäälestaja, olid jutuajamise lähtepunktiks häälestusprobleemid nii selle sõna kitsamas kui ka avaramas tähenduses. "Hea häälestuse eelduseks on ilma rooste ja niiskuskahjustuseta elastsed ja puhtad klaverikeeled. Kokku vajab häälestamist umbes 230 keelt! Seda on mõnevõrra rohkem kui viiulil või tšellol. Klaveri mehhanismi tipptasemel reguleerimine tähendab 16 tundi tööd. Et viia iga klahvi "liikumised" standardisse, tuleb 88 klahvi juures üle kontrollida umbers 16 seadistust," oli Mait kirjutanud Tähenduse teejuhtide 21. numbris ("Mitte ainult silmailu", 6.21 [2]).

Kõigepealt rääkisimegi erinevatest häälestussüsteemidest, võrdsest temperatsioonist [3] ja kõlavärvidest. Edasi liikus jutt maalikunsti ja luuleni ning sealt juba häälestuseni meie endi eludes, seda nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Saatele pealkirja andnud tstitaat pärineb keskustelu lõpuosast (111. minut), kui pärisin selle järele, kuidas võis uusaegne muusikalise häälestussüsteemi muutus mõjutada meie üleüldist temperatsiooni.

Head uudistamist!

H.

————————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8099342...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545379...

[3]    • 13. Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muin...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Šamaani tee" [1] on raamat, mille on kirjutanud Ameerika antropoloog Michael Harner [2].

"Ma arvasin, et Harner saab ehk aru sellest, millega ma olin Küprosel kokku puutunud. Trepil kohtasin ma üht oma vana sõpra, kes töötas Uue Sotsiaaluurigute Kooli politoloogia õppejõuna. Ta uuris, mis mina seal teen. Vastasin, et tulin kohtuma Michael Harneriga. Ta uuris edasi, et miks ma Harnerit näha tahan. Ma küsisin temalt, et miks ta seda küsib. „Ma ei tea,“ vastas ta, „minu arvates on Harner üsna veider tüüp.“," meenutas Harnerit Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides [4].

"Ma kohtusin Harneriga ja minu meelest ei olnud ta üldse veider. Harner uuris Amasoonias jivarosid, kes ütlesid talle: „Kui sa tahad meist aru saada, siis pead muutuma üheks meist. Oled sa selleks valmis?“ Selle peale andsid nad talle väga tugevat hallutsionogeenset segu, mis oleks ta peaaegu tapnud. Kui ta oleks seda omapead proovinud, oleks ta kindlasti surnud. Pärast seda tuli ta bona fide jivaro šamaanina Ühendriikidesse tagasi ja avas Connecticutis Šamanistlike Uuringute Keskuse [5]. Harner oli väga toetav ja andis mu tööle Daskalosega akadeemilise õnnistuse. Ta pidas seda täiesti legitiimseks sotsiaalantropoloogiaks. Kui ma tema juures istusin, sai ta kõne, milles keegi kutsus teda televisiooni oma töö üle väitlema. Ta ütles, et on nõus, kui väljakutsuja tuleb enne seda tema šamaaniseminarile ja võtab kaasa trummi," jätkas Markides meie intervjuus.

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/samaani-tee.html

[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Micha...

[3] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html

[4]    • Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mü...  

[5] https://www.shamanism.org

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Meeskonnaaladel mängivad üksikud sportlased vahel omavahel nii hästi kokku, et seda ei ole võimalik selgitada ei õnne, juhuse ega omavahel jagatud peenete märguannetega. Võistkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatükis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ühiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tänulikkusest, suhetest looduse ja iseäranis taimedega, rituaalidest, ühislaulmisest ja palverännakutest, siis selle järjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud õppetundidest, paastumisest, psühheedeelikumidest, palvetamisest, pühast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kõnealuse raamatu esimeses peatükis, "sport tundub olevat veel iseäranis ilmalik. Ometi on nüüdisaegsetes sekulaarsetes ühiskondades erinevad spordiharrastused kõige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad täieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseületamist. Mediteerija meel võib ringi rännata ja end üksnes aeg-ajalt täiesti fokusseerida, ent olulises mängus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal või vastasel juhul kutsutakse ta peagi väljakult ära."

Sheldrake'i kaks raamatut mõjutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli Tähenduse teejuhtide 19. number [4] pühendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "Mäng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmängudele ühist dünaamikat.

Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jõudsime pooleteisttunnise vestluse lõpuks võistkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse küll," ütles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jääl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mängima hakkaks, ei piisa üksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi või üksuse... Telepaatia on täiesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."

Head uudistamist!

H.

——————————————————————

[1]    • Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest...  

[2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...

[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Alateadvuse invasioon" oli EBS-i kursustesarja "Olulised raamatud" 2023. aasta kevadhooaja nimi. Sealt alates võttis ettevõtmine oluliselt rakenduslikuma suuna. 2018. aasta sügisel asutatud sari oli eelneval kümnel hooajal keskendunud peaasjalikult lääne mõtteloole. Seda eriti kolmandal ja neljandal kursusel, kui me tegelesime Henri Bergsoni "Loova evolutsiooni" ja Johann Wolfgang Goethe "Fausti" varjus Richard Tarnase "Õhtumaa vaimu passiooniga" [1].

Tagantjärgi tark olles võib väita, et pööre algas juba 2021. aasta sügisel uue kursustesarja "Looduse tagasitulek" [2] teise hooajaga "Hinge kood" [3], mis oli pühendatud USA jungiaanlikule psühholoogile James Hillmanile [4]. Pärast seda hakkasid tasapisi esiplaanile nihkuma mu enda (ja teiste) sõltuvusprobleemid [5] ja nende võimalikud lahendused.

"Sõltuvus on trauma, punkt," ütleb kliiniline psühholoog Regina Hess, keda me intervjueerisime Tähenduse teejuhtide 23. numbris ("Moodne Eleusis", 9.22) [6]. Traumad tulevad jutuks ka tänases vestlusringis, kus osalevad Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku alkoholisõltlaste osakonna juhataja Jaan Saar [7] ja Ken Saan [8], kes mu Jaaniga tuttavaks tegi.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1]    • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ...  

[2]    • Looduse tagasitulek  

[3] https://www.apollo.ee/hinge-kood.html

[4]    • Richard Tarnas: "Oled sa kuulnud Jame...  

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...

[6] https://teejuhid.postimees.ee/7606044...

[7] https://sakala.postimees.ee/4006965/j...

[8] https://www.youtube.com/live/elnJi2ls...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

1970. aastate lõpus kavatses sotsioloogiadoktor Kyriacos Markides kirjutada raamatu rahvusvahelisest terrorismist. Materjali otsingul läks ta oma kodusaarele Küprosele, kus ta tee ristus muljetavaldava kristliku müstiku ja tervendaja Daskalosega. "Ma nägin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada," ütles Markides Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus ("Vaikuse mägi", 4.23) [1]. "Daskalos ravis 45 minutiga terveks selja naisel, kellele arstid olid öelnud, et ta jääb terveks eluks voodihaigeks. Kaheksa nädalat varem tehtud röntgenpilt näitas suurt vigastust. Uuel pildil oli selge terve. Daskalos katsus kolmveerand tundi kätega tema selga. Pärast seda tõusis naine voodist ja läks meile kööki kohvi tegema." Raamat terroristidest jääb pooleli: "Ma otsustasin, et müstikud on terroristidest huvitavamad," meenutab Markides [2].

Paarkümmend aastat hiljem kutsub sõber Markidese Athose poolsaarele [3]. "Peale ebausu ja rumalate munkade ei lootnud ma sealt midagi leida. Athosel kohtasin ma aga isa Maximost. See muutis mu elu," ütles Markides meie intervjuus. Sel aastal eesti keeles ilmunud Kyriacos Markidese "Vaikuse mägi" [4] kujutab endast popuriid autori vestlustest isa Maximosega ning mõtisklustest Athosest, Küprosest ja kristlusest.

Tänase jutuajamise lähtepunkt on kirjakoht "Vaikuse mäe" 13. peatüki ("Vaimulikud seaduspärasused") lõpust: "Ekklesia't kordas isa Maximos ikka ja jälle, peaks nägema vaimuliku haiglana, kus ravitakse haava inimeste ja Jumala vahel. Kui see paraneb, leiavad kõik maised probleemid lahenduse. Nägin, et selline arusaam oli jämedas vastuolus sekulaarse mõtteviisiga – selle mõtteviisiga, mida minagi olin treenitud kasutama."

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7758633...

[2]    • Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mü...  

[3]    • Athos - Mount Athos Monk's Republic D...  

[4] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Magnet (kr Magnetis lithos 'Magnesia kivi') ehk püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja ei ole. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõningad taevakehad (näiteks Maa ja Päike), mikromagnetid on elementaarosakesed ja nende süsteemid (aatomid, molekulid), millel on magnetmoment. Esimesed magnetid, mida õpiti tundma, on looduses leiduvad rauaühendid. Nüüdisajal valmistatakse magneteid peamiselt kõvadest ferromagneetikutest. Pehmeid ferromagneetikuid kasutatakse südamikena elektromagnetites; nende magneetumust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Magnetite ja elektromagnetite peamised rakendused on kompassid, elektrimõõteriistad, telefonid, valjuhääldid, helisalvestusseadmed, arvutite mäluseadmed, magnetilised elektronläätsed, elektrigeneraatorid ja -mootorid, elementaarosakeste kiirendid – võib lugeda Eesti Entsüklopeedia 6. köitest.

Franz Mesmer (1734–1815) [1] oli saksa astroloog ja arst, kes sai tuntuks animaalmagnetismi hüpoteesiga – inimese väidetava võimega mõjutada teisi organisme oma magnetvälja abil. Selle teooria pinnal töötas Mesmer välja oma ravimeetodid ning oli nende rakendamisel vähemalt avalikkuse silmis märkimisväärselt edukas. "1784. aastal kirjeldas tunnistaja, et Mesmeril ei olnud vastuvõtul kunagi vähem kui 200 patsienti," kirjutab Vikipeedia [2]. Teaduslik establishment suhtus Mesmerisse skeptiliselt ning 1784. aastal kutsus kuningas tema teooria ja praktika paikapidavuse kontrollimiseks kokku komisjoni, kuhu kuulusid tolleaegse teaduse silmapaistvamaid esindajad: astronoom Jean Sylvain Bailly, keemik Antoine Lavosier, arst Joseph-Ignace Guillotin ja Ameerika saadik Prantsusmaal Benjamin Franklin. Komisjon ei toetanud animaalse magnetismi teooriat ja seletas patsientide paranemist nende "kujutlusvõimega".

Tähenduse teejuhtide 242. vestlusringis rääkisime Mesmeri ja magnetismi erinevatest kokkupuutepunktidest füüsik Jaak Kikka ja füüsikaõpetajast semiootiku Mihkel Kunnusega. See duo oli stuudios kolmandat korda. Kahel eelmisel korral – "Otsatu potentsiaal" [3] ja "Absurdne loodus" [4] – rääkisime kvantfüüsikast.

Head uudistamist!

Hardo

——————————————————

[1]    • Mesmer - Trailer  

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_M...

[2]    • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots...  

[3]    • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jälle ja jälle. Alles siis võivad saabuda need päevad, kus mind lastakse maalile päris ligi, ei küsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ülemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma täidan nende käske. Need vaikuse hetked ei ole küll pikad, võib-olla pool tundi, paarkümmend minutit. Siis lastakse mind välja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ühtki pintslitõmmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk Tähenduse teejuhtide 14. numbris [1] ilmunud leheloos "Kuidas ma Jumalat maalisin" [2].

Täna on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud kunstikooli [3]. Kuivõrd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on käinud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina maalilaagris [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7389972...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7388993...

[3] https://www.aapopukk.com

[4] https://www.aapopukk.com/puise-nina-m...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Siinkohal pean tarvilikuks mainda, et elasin üle kümne aasta Californias Big Suris Esaleni Instituudi juures, töötades instituudi programmijuhina, ning selle aja jooksul pakkus Esalen võimalust tegelemiseks sisuliselt igat laadi põhjalikumate ja põgusamate teraapia ja enesemuutmise vormidega. Terapeutilise efektiivsuse vaatepunktist oli Grofi lähenemisviis selgelt tõhusaim – teised ei küündinud sellele ligilähedalegi," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passioonis" [1].

Tarnase sõnul põimuvad Grofi ellu kutsutud transpersonaalses psühholoogias kaks käsitust: 1) maailma erinevate kultuuride spirituaalsed ja müstilised traditsioonid; 2) freudistlik ja jungiaanlik psühhoanalüüs. Teiste sõnadega, Grof on loomulaadilt moderne müstik, kes on kodus nii nüüdisaegses psühhoteraapias kui ka iidsetes tervendamistehnikates.

Tarnas läks 1974. aastal Esaleni Grofi juurde psühhoteraapiat õppima. Nad otsisid vastust küsimusele, mis oli psühhedeelikumide mõju uurinud teadlasi köitnud pikki aastaid: miks kutsub üks ja seesama psühhoaktiivne aine erinevatel inimestel esile niivõrd erinevaid kogemusi? Selleks ajaks oli erinevate kogemuste põhjendamiseks proovitud kõikvõimalikke psühholoogilisi teste, ükski neist ei aidanud edasi. "1976. aasta kevadel pakkus üks Grofi seminaris osalenud kunstnik, et me võiksime selgitava muutujana kasutada katsealuste sünnikaarte [kui täpsem olla, siis planeetide transiite, H.]," meenutab Tarnas Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus "Teine teljeajastu" [2]. Kunstniku soovitusel olid rabavad tagajärjed. "Katsete tulemused, milleni me jõudsime 1976. aasta märtsis, olid lihtsalt niivõrd veenvad, et mul ei jäänud muud üle, kui ma pidin oma ontoloogilised ja epistemoloogilised alusoletused üle vaatama," ütles Tarnas meie eespool mainitud intervjuus.

Richard Tarnas räägib oma 1976. aasta avastustest põhjalikumalt 14. novembril EBS-i kursuse "Kosmos ja psüühe" [3] raames toimuval külalisloengul "Ebausu kullastandard" [4].

Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Tarnas oma külalisloengus –, peituvad sageli kõige sügavamad saladused just kõige igapäevasemate nähtuste taga [5]. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sünnib ilmvõimatu" [6], mis oli pühendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule [7] ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee

[2] https://teejuhid.postimees.ee

[3] https://my.ebs.ee/et/subject

[4] https://fienta.com/et/richard-tarnase

[5] https://teejuhid.postimees.ee

[6] https://www.youtube.com/live

[7] https://www.apollo.ee/en

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Toronto Ülikooli professori Edward Shorteri sõnul lükkas Thorazine’i turuletulek 1950. aastatel psühhiaatrias käima revolutsiooni, mille mõju võib võrrelda penitsilliini kasutuselevõtuga üldmeditsiinis („Idealistlik meelerohi“; TT#6, 2.21). Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? „Võiks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise põlvkonna psühhiaatrilised ravimid on niivõrd tõhusad, peaks abivajajate hulk olema järsult vähenenud,“ arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker äärmiselt asja- ja ajakohases raamatus „Anatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in America“ (2010) [1]. Tegelikkuses on asi täpselt vastupidine. Psühhofarmakoloogilise revolutsiooni käigus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfääri," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [2].

Oktoober on vaimse tervise kuu [3]. Täna on stuudios selle ettevõtmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigiprokurörist Steven-Hristo Evestusest on tänaseks saanud vaimse tervise sarja patroon. Kirjanik Indrek Koff lööb kaasa Piip ja Tuut teatris etenduvas lavatükis "Kui Hamlet oleks..." [4]. "Oma lavastuses analüüsime vaimset tervist ja sellega seotud hädasid kasutades teatri, muusika ja sõnakunsti vahendeid. Vaatleme kirjandusklassikast tuntud tegelasi, kes on olnud hädas vaimse tervise probleemidega. Püüame näpu peale saada nende võimalikule diagnoosile ja määrata ravi – haiged tuleb ometi terveks teha! Kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse või kui Vargamäe Andresele oleks välja kirjutatud depressiooniravimeid, kas siis oleks nende elu olnud igapidi ilus?" võib lugeda näidendi sisututvustusest.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————————

[1] https://www.amazon.com/Anatomy-Epidem...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...

[3]   / vaimsetervisesari  

[4]

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

mitu aastat pole nähtud

siia sõitvat rongi

kõik on muutuv millest lähtud

selles asi ongi

Nii lõpetab Jüri Üdi luuletuse "Sõja eelõhtul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles" . Tänases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Üdi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rääkisime põhjalikumalt sarja 77. saates Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga [1]), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trükivalgust näinud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupärast samuti kandev roll. Kaie [2] pidas kaks nädalat tagasi loengu praegu EBS-is käimasoleval "Anna Kareninale" pühendatud kursusel "Täiuslik kunstiteos". Tema slaidisõust pärineb ka saate päisesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell" [3]: "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Üks on mehest, kes läheb rännakule. Teine võõrast, kes saabub linna. Ja tõesti, kui pisut mõelda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1]    • 77. Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk, ...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8082223...

[3] Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või mitte, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng: enne tuleb vastata," kirjutab Albert Camus [1] "Sisyphose müüdis" [2].

"Ning Levin, õnnelik perekonnaisa, terve inimene, oli mitu korda nii lähedal enesetapmisele, et ta peitis köie ära, et ennast mitte pooma hakata, ja kartis püssiga käia, et ennast mitte maha lasta," sekundeerib talle Lev Tolstoi [3] "Anna Kareninas" [4].

Tähenduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkõige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky. Tolstoi päevikute [5] tõlkija Rainis Toomemaa käis koos Arne Hiobiga Tolstoist rääkimas 86. saates "Kääriv kämp" [6]. Tõnu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism [7]. "Üliinimese kujunemine nõuab riikluse igandite ületamist inimeste teadvuses," kirjutas Tõnu oma artiklis [8].Tolstoi oleks tõenäoliselt nõustunud.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1]    • 28. Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7651069...

[3]    • Vaba Akadeemia loeng 26.09.2020 Mihha...  

[4]    • Vaba Akadeemia loeng 12.05.2020 Mihha...  

[5] https://www.apollo.ee/ru/elu-saab-une...

[6] https://www.youtube.com/live/nl536x57...

[7] https://teejuhid.postimees.ee/7880332...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Alex Polari [1] on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime [2] üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" [3] atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.

Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega [4] ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1]    • Alex Polari | Ayahuasca, Spirituality...  

[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Santo...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7714502...

[4]    • 34. Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiep...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Edward Dowdi sõnul jõudis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate künnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tänaseks on asi jõudnud valitsusteni. Seni on järjestikuste rahatrükkidega kollapsit edasi lükatud, ent ükski lahendus pole igavene. Dowd väidab, et ülemaailmne riigivõlakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele õigustuse trükipress korraks veel täistuuridel tööle panna. Kui mina koolis käisin, räägiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. Nüüd saab iga päev üha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ühe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli."

Nii kirjutasin ma möödunud sügisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet" [1].

Selle hooaja viimases vestlusringis räägime maailmamajanduse seisust suvevaheaja künnisel Kaarel Otsa [2] ja Sten Sumbergiga [3].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————————

[1] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...

[2]    • Leivapätsi tootlus Weimari wabariigis  

[3] https://www.youtube.com/live/kjhwAbYQ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ avasaates arutleb Huston Smith selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 31. numbris [1] ilmunud intervjuus "Ida ja lääs" [2] Scientific and Medical Networki [3] David Lorimeriga.

Täna räägime ida ja lääne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman [5] ja Ingvar Villido [6].

Peatse kuulmseni!

———————————————

H.

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7778479...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...

[3] https://scientificandmedical.net

[4]    • David Lorimer: "Keegi oli seinale kra...  

[5] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...

[6] https://ingvarvillido.com

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi [1] kavalehel.

Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" [2] Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/p...

[2]    • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid" [1].

Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris [2] nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti [3] ja Endel Talvikuga.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————————

[1] https://arvamus.postimees.ee/4059841/...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...

[3] https://www.youtube.com/live/y0p80f75...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367455...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas välja eelmisest saatest "Möödapääsmatu ühtsus" [1], kus me rääkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust.

Avastasin selle jutuajamise käigus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" [2] on artikkel ""Mina" küberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise.

Head uudistamist!

H

——————————————

[1]    • 230. Kaie Koppel ja Kalevi Kull, "Möö...  

[2] https://www.apollo.ee/en/sammud-vaimu...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Raamatus "Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus" (1979) [1] esitab Gregory Bateson [2] väljakutse Lääne filosoofia dualistlikule vaimu ja mateeria vastuolust lähtuvale epistemoloogiale [3]. Pakkudes välja C. G. Jungist inspireeritud creatura ja pleroma ehk elusa ja elutu vastanduse, näitab Gregory Bateson lugejale mustrit, mis ühendab," võib lugeda kuus aastat tagasi eesti keeles ilmunud teose tagakaanelt.

Tähenduse teejuhtide 230. saates vestlesime 20. sajandi ühest kõige olulisemast mõtlejast kõnealusele raamatule järelsõnale kirjutanud Kaie Koppeli ja Tartu Ülikooli biosemiootika professori Kalevi Kulliga [4].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/en/vaim-ja-lood...

[2] https://youtu.be/ygqxWOT1KFY?si=LNEEq...

[3] https://youtu.be/-eztWYMbBzU?si=7vMmo...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/8003607...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi [1] ja hakkasin lugema tema LSD psühhoteraapia uuringute kirjeldusi,“ meenutab Charles Eisenstein [2] suurepärases podcast’is Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga [3]. „Loetu tagajärjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. Tõsiasi, et nii võimas ravim on ebaseaduslik, mõistis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ühiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mürkidest on saanud ravimid?“

Seda üllatavam on uudis, mis tabas meid läinud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psühhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis [4]. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psühhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsübiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mõistagi terve rea lisatingimustega, millest kõige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakümne aasta kõige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti väga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus märk sellest, et meid kõiki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mõra," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [5].

Täna räägime psühhedeelikumidest ja psühhedeelsest teraapiast Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psühhiaater Viljar Veedega.

———————————

[1]    • Stanislav Grof  

[2]    • Charles Eisenstein: "Kui see asi, mid...  

[3] https://charleseisenstein.org/podcast...

[4] https://www.bbc.com/news/world-austra...

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tiiu Silves võttis arvelaua, klõbistas sellega oma veerand tundi, pani dollarid ja rublad kokku. Lõpuks tekkis sinna alla lõppresultaat: "Hea küll, Tafenau, saad need pillid, aga üksteist tuhat rubla ja nelikümmend tonni rauda." –"Ma ütlesin, et okei, siis on asjad nii"," meenutab Raivo Tafenau üht värvikat episoodi oma muusikuteelt.

Tähenduse teejuhtide 228. vestlusringis osales Raivo Tafenau oma kauaaegse lavapartneri ja sõbra Ain Aganaga.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Armeenia päritolu müstikust Georgi Gurdžijevist [1] oleme seni rääkinud kahes saates: 125. "Pühad hümnid" (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa) [2] ja 206. "Neljas tee" (Maarja Lillemäe ja Alar Tamming) [3]. Täna tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jälle tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

[1] https://ggurdjieff.com

[2] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...

[3] https://www.youtube.com/live/rDaNuSYL...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Mida teha, kui on keha?" küsis Albert Trapeež [1] juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni [2] presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda Aleksander Eeri Lauprmaa [3] käest, kes on tänane teine saatekülaline.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/IXWYsoBiJWY?si=0vtLq...

[2] https://www.kehapsuhhoteraapia.ee

[3] https://www.youtube.com/live/CMnHd5gi...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Langus, allakäik, praak ei vääri iseenesest hukkamõistmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajärg. Dekadentsinähtus on sama vajalik kui elu mistahes tõus ja edasiliikumine: teda minema pühkida pole võimalik. Vastupidi mõistlik on talle jätta tema osa...

Kõigi sotsialistlike sotsialistlike süstemaatikute häbiks arvavad nad, et võib leiduda tingimusi, ühiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, häda... Aga see tähendab elu hukkamõistmist... Nooreks jäämine ei ole ühiskonna võimuses. Juba oma jõulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaõnn, väärareng, seda lähemal on tema allakäik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mõistest.

Dekadentsist ja Nietzschest me Leo Luksi [2] ja Jaanus Soovälja [3] salvestatud jutuajamises rääkisimegi.

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://youtu.be/j2keXGdINog?si=KqWsS...

[2] https://youtu.be/PgIsergEth8?si=gtkvj...

[3] https://youtu.be/Huy1y4yjY54?si=7v-mQ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Lavastuse „Lõpp“ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pühakirja ja rahvapärimuse tundjatega. Soovisime leida vastust küsimusele: „Kuidas oleks kõige õigem ära minna?” või pedagoogiliselt öeldes: „Kuidas õppida surema?”

Millised võiksid olla tänapäevased üleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga või saab suremises näha ka suurt ja surematut – ülemlaulu elule?"

Seisab lugeda Vanemuise veebilehel [1].

Tänases saates räägime "Lõpu" lavastaja Marta Aliide Jakovski [2] ja surmateadlase Karl Käsnapuuga [3] sellest, kuidas oleks kõige õigem lõpp-peatusesse sammuda.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/l...

[2] https://www.youtube.com/live/4J94kKVn...

[3] https://www.youtube.com/live/9PID2xL8...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Veebruari algul Tartus Siim Lille ja Jaanus Sooväljaga salvestatud vestluses tuli jutuks Friedrich Nietzsche lapsepõlv ja noorusaastad.

Kahjuks juhtus meil salvestuse käigus väike äpardus, mistõttu kolmandik jutust läks kaduma ja kolmandik on kaunis kehva heliga.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk," on öelnud Nassim Taleb [1]. "Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof Bernardo Kastrup [2]. "Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.

Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://www.apollo.ee/prokrustese-san...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7940791...

[3]    • Dr. Gabor Maté on Trauma, Addiction, ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänase saate lähtekohaks on šveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest ärapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma järelsõnas äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatükile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner".

Tähenduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trükise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kevadhooaja avasaates räägime filosoofiast Tammsaare ja meie endi eludes.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette filmistsenaariumiks [1]. See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "Vaikus" [2].

Täna räägime "Vaikusest" Kaie [3] ning Lea [4] ja Matthew Edminsteridega [4].

Peatse kuulmiseni!

H.

——————————————

[1]    • Silence Official Trailer (2016) - Par...  

[2] https://www.apollo.ee/vaikus-62320543...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7545464...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7860266...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 32. number [1] rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "Õnnelik lapsepõlv" [2].

Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.

Peatse kuulmiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796419...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 37. numbri [1] märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "Naer hirmu üle" [2].

Tänases vestlusringis jätkame kunstnike Vano Allsalu [3] ja Jaan Toomikuga samal teemal.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7899519...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7899160...

[3] https://www.youtube.com/live/SRADxah9...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].

Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."

Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne."

"Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.

Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne."

"Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma arvustuses Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21) [1].

"Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud" [2] Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "Uus eluteadus" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata [3].

Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://edasi.org/106742/teatriarvust...

[2] https://youtu.be/Ad0Kkbpjjy4?si=BfSNW...

[3] https://youtu.be/-ZGj6XgJ3C4?si=BdX0o...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.

Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.

Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".

2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].

Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list...

[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...

[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...

[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...

[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...

[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...

[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saksofon on keerulise saatusega pill, mis on olnud korduvalt põlu all. Nõukogude Liidus peeti seda kapitalismi hääletoruks, natslikul Saksamaal arvati, et sellega kõlbab mängida üksnes Ameerika džunglimuusikat.

Kumbki meie tänastest külalistest ei ole küll elukutseline saksimängija, nii et sellest käänuka saatusega instrumendist tuleb jutt peaasjalikult nõukogude džässi kontekstis, mis ongi Tähenduse teejuhtide 211. vestlusringi teema.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Sellel planeedil ei ole pagu enne, kui ei teostu Sorokini unistus, et me jõuame uude ideatsionaalsesse faasi," ütles vestluse lõpufaasis (113. minut) Henn Käärik [1]. "Nagu ütles üks prantsuse filosoof, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, 21. sajand saab olema spirituaalne või see jääb meie viimaseks," sõnas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" autor Kyriacos Markides [2].

Nagu ma 199. vestlusringi "Meie ajastu kriis" [3] saatesõnas juba kirjutasin, jõudsin ma vene päritoluga USA sotsioloogi Pitirim Sorokinini tänu Markidesele. Võrreldes juuni keskpaigaga, kui me Hennu ja Karmoga Sorokinist esimest korda rääkisime, on üleminekuperioodi öö "luupainajad, hirmutavad varjud ja ahastamapanevad õudused" paraku suuremaks kasvanud. Ukraina sõjatandrile on lisandunud Lähis-Ida ja me oleme täiemõõdulisele tuumakonfliktile jälle sammukese lähemale nihkunud.

Kui nädal enne jaanipäeva salvestatud saates tõi meid kokku Sorokini 2017. aastal eesti keeles ilmunud teos "Meie ajastu kriis" [4], kus ta tuleb välja oma kolme tõesüsteemi (ideatsionaalne, idealistlik ja meeleline) teooriaga, siis seekordse jutuajamise lükkas käima Walter Lundeniga kahasse kirjutatud "Power and Morality" [5]. See 1959. aastal ilmunud raamat kujutab endast Hennu sõnul "kõige räigemat süüdistust kõikvõimalike ajalooliste oligarhiate vastu", millest meil – nii jäi mulle sellest saatest kõrva – pole lootustki pääseda. Organisatsiooni on vaja ja seal, kus on organisatsioon, on peagi ka oligarhia.

Seetõttu ei vist tõesti muud üle kui teha panus uuele ideatsionaalsele faasile. Hästi otsides võib siin leida julgustavaid märkegi. "Ma kirjutasin oma raamatu 2017. aastal, sealt alates on palju muutunud," ütles Tähenduse teejuhtide 35. numbrile antud intervjuus [6] USA psühholoog Dean Radin. "Üha enam moodi läinud teadvuseuuringud on seadnud materialistliku maailmavaate järjest suurema kahtluse alla. Lisaks puhtakujulisele idealismile otsitakse alternatiive ka panpsühhismist ja kaheaspektilisest monismist. Need ideed on tulnud peavoolu ja nendest saab nüüd rääkida, ilma et sust kohe naerualune tehtaks. See on olnud suur ja kiire muutus."

Jääb üle loota, et me ennast enne õhku ei lase [7].

Jaksu ja rõõmsat meelt!

H.

—————————————————

[1] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...

[2]    • Kyriacos Markides "The Mountain of Si...  

[3]    • 199. Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Mei...  

[4] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.

Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  

[2]    • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  

[3]    • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus...  

[4]    • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me...  

[5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...

[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ [1] avasaates arutleb USA religiooniloolane Huston Smith [2] selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs [3] esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest.

13. oktoobril Tartus Laur Järve [4] ja Teet Toomega [5] india mütoloogiast, religioonist ja filosoofiast – nii palju kui neid üksteisest eristada saab – lähtus vähemalt osaliselt sellest Huston Smithi mõttekäigust. Saate pealkiri pärineb Aldous Huxley intervjuust "Speaking Personally II" [6]: "Vaatame kasvõi neid vapustavaid sümboleid, mis on loodud Indias. Meil ei ole tantsivale Šivale laiahaardelisuselt ligilähedastki sümbolit."

Head uudistamist!

H.

———————————

[1]    • The World's Religions by Huston Smith...  

[2]    • Huston Smith  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...

[4]    • 119. Laur Järv ja Urmas Nagel, "Vaiku...  

[5]    • 58. Märt Läänemets ja Teet Toome, "Vi...  

[6]    • Aldous Huxley - Speaking Personally I...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].

Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].

Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.

Head uudistamist!

H.

———————————————————

[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...

[3]    • Piljardinurk  

[4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...

[5] https://www.apollo.ee/soud.html

[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...

[7]    • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L...  

[8]    • Aldous Huxley  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"[Richard, H.] Bucke’ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake’i ja Walt Whitmani. Bucke’i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „Usulise kogemuse mitmekesisuses“ [1], et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke’i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmiseks vajalikke praktikaid,“ kirjutab Jay Stevens [2]," võib lugeda mu suvel Edasis ilmunud esseest "Murtud müür" [3].

Nii Krishnamurtist kui Gurdžijevist oleme oma sarjas juba rääkinud. Esimene oli jutuks 99. vestlusringis "Sinus endas kobra" [4] (Siim Lill ja Jonas Nahkor), teine 125. saates "Pühad hümnid" [5] (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa). 206. keskustelus tuleme Gurdžijevi juurde jälle tagasi, sedapuhku on stuudios Maarja Lillemäe ja Alar Tamming [6] ning fookuses Gurdžijevi õpilase Pjotr Uspenski raamat "Neljas tee" [7].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 12. Jüri Allik ja Toomas Paul, "Ratio...  

[2] https://www.amazon.com/Storming-Heave...

[3] https://edasi.org/197938/hardo-pajula...

[4]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  

[5] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...

[6] https://www.youtube.com/live/e4t8jhQO...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Peeglike, peeglike seina peal" [1] on lehelugu, mille kirjutas Andres Mustonen Tähenduse teejuhtide nartsissisminumbrisse (TT#33, 8.23) [2]. Tänase jutuajamise teema ongi nartsissismi erinevad avaldumisvormid, põhjused ja tagajärjed. Stuudios on kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kelle äsjailmunud "Kirjanduskliinikus" [3] on muuhulgas juttu ka nartsissismist ja psühhoterapeut Meelis Sütt [4].

Head uudistamist!

H.

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7836991....

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...

[3] https://www.apollo.ee/en/kirjanduskli...

[4] https://leht.postimees.ee/6952214/mee...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas" [1].

Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "Kääriv kämp" [2], TT#116 "Täiuslik kunstiteos" [3]). Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("Kuus aastat tantsu deemonitega"; TT#13, 10.21 [4]) ja Ivar Tröner (TT#15 "Inimese lootus").

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1]    • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...  

[2]    • 86. Arne Hiob ja Rainis Toomemaa, "Kä...  

[3] https://www.youtube.com/live/IR0QoXHl...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...

[5]    • 15. Alar Tamming ja Ivar Tröner, "Ini...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Lapsed – meie rahumasin" [1] on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide 32. numbris [2], mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril Tartus salvestatud saates käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga [3] kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised:

1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo)

2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma)

3. "Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa." (Anna Vainu) [4]

4. "Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt." (Arne Hiob) [5]

5. "Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti tänu ilukirjandusele." (Hardi Volmer) [6]

7. "Lapsepõlv ei kao tegelikult kuhugi." (Paul Aleksander Külv)

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796061...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...

[3]    • 120. Signe Mällo ja Tanel Mällo, "Koo...  

[4] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...

[5] https://www.youtube.com/live/MKezRmbF...

[6]    • 59. Riho Unt ja Hardi Volmer, "Poolun...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas.

"Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].

Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.

Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].

Kahju tõesti.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...

[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja Kaie [2] kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven.

"Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "Õhtumaa vaimu passioon" [3] USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4]. Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiatsist välja imetud.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1]    • Rupert Sheldrake: "Aldous Huxley mõju...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631119...

[3] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...

[4]    • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake’i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor David Lorimer [1].

David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("Otsatu potentsiaal" [2]) ja 99. vestlusring ("Sinus endas kobra" [3]). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "Absurdne loodus" [4], kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.

Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et Erkki-Sven Tüüril [5] on kooriteos "Questions" [6], mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.

Head kuulamist!

H.

[1]    • David Lorimer "East and West"  

[2]    • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots...  

[3]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  

[4]    • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab...  

[5]    • 4. Kerri Kotta ja Erkki-Sven Tüür, "M...  

[6] https://open.spotify.com/track/4AlY4k...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Me elame, mõtleme ja tegutseme särava kuuesaja aasta pikkuse meelelise päeva lõpul. Lõppeva ajastu hiilgust valgustavad veel loojuva päikese viltused kiired. Ent valgus on kustumas, tumenevate varjude all on järjest raskem selgesti näha ja segadusseajavas videvikus ohutut suunda leida. Meie ees hakkab võimust võtma üleminekuperioodi öö oma luupainajate, hirmutavate varjude ja ahastamapanevate õudustega. Aga pärast seda ootab arvatavasti eest uue suure ideatsioonilise kultuuri koit, et tervitada tulevikuinimesi," kirjutas vene-komi juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin 1941. aastal ilmunud raamatus "Meie ajastu kriis" [1].

Mina kuulsin Sorokinist esimest korda üsna hiljuti. "Mulle pakkusid suurt huvi Sorokini epistemoloogilised vaated. Ta väitis, et me saame maailmast teadmisi kolme teed pidi: meelte (teadus), intellekti (filosoofia ja matemaatika) ning intuitsiooni kaudu. Ta oli seisukohal, et läänes on kõrgelt arenenud esimesed kaks – empiirilised teadused, filosoofilised õpetused, matemaatika, loogika jne –, ent kolmas on täiesti unarusse jäänud. Ta rõhutas vajadust integraalsete teadmiste või integraalse tõe järele, mis võtaks arvesse kõik kolm teed. Kui ta 1965. aastal Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni presidendiks valiti, omandasid ta ideed laiema kõlapinna," ütles Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus [2] "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides.

15. juunil Tartus salvestatud kevadhooaja viimases saates vestlesime Sorokinist Karmo Kroosi ja Henn Käärikuga [4].

Head suve!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7758633...

[3] https://www.amazon.com/Mountain-Silen...

[4] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tainteri kollapsiteooria selgrooks on hüpotees, et ühel hetkel hakkab kasvavasse keerukusse tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist saab aegamööda koloss, kus kogu nappiv energia kulub pelgalt status quo säilitamiseks. Kollaps on seega oma enda keerukusse lämbuva ühiskonna meeleheitlik sööst eluks vajaliku lihtsuse suunas. „Lõpuks ühiskond laguneb, nii et kohalikud võimukeskused lähevad oma teed, või muutub sedavõrd nõrgaks, et alistub välisvaenlasele suurema vastupanuta. Mõlemal juhul viiakse selle ühiskondlik-poliitiline struktuur vastavusse kohaliku ressursibaasiga,” võtab Tainter kokku oma teooria põhisõnumi," kirjutasin ma oma kaheksa aastat tagasi ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1].

Sel aastal ilmus Joseph Tainteri „Kompleksühiskondade kokkuvarisemine” [2] ka eesti keeles. 2023. aasta kevadhooaja viimases otsesaates räägime Raul Söödi [3] ja Ivar Tröneriga [4] Tainteri kollapsiteooriast.

———————————————

[1] https://rahvaraamat.ee/p/majanduslik-...

[2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7733596...

[4]    • 15. Alar Tamming ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Mulle meeldib teooria, mis ütleb, et kassid on salapärased olendid, kes olid olemas juba Atlantises. Nad olid sinna saadetud planeedilt nimega Orion, et anda inimestele positiivset energiat. Kass on vabaduse sümbol, ta on iseteadlik olend," räägib kunstnik August Künnapu [1]. "Ma olen maalinud kasse pea kakskümmend aastat, nüüd mõtlesin, et miks mitte proovida kassi kujundit ka litograafias," jätkab ta samas, "kass tunneb end väga mugavalt korvis ja kannus, vahel ronivad nad ka kohvritesse – nad on seal vabad."

Täna tuleb juttu kassidest ja kunstist, kassidest kunstis ja kunstist kassides. Esimest korda on üheskoos saates isa [2] ja poeg. Ei saa välistada, et juttu tuleb ka kasside telepaatilistest võimetest [3].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.facebook.com/TallinnArtSp...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7586224...

[3]    • Rupert Sheldrake:...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Buddha ei kirgastunud doktoriõpingute käigus," ütleb Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. Täna uurime koos Märt Läänemetsa [2] ja Peeter Vähiga [3], mis moodi Buddha kirgastumine siis tegelikult aset leidis. Juttu tuleb ilmeselt ka kaheksaosalisest teest ja neljast õilsast tõest [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1]    • Rupert Sheldrake:...  

[2]    • 58. Märt Läänemet...  

[3] https://www.youtube.com/live/Cb9BXhfA...

[4]    • Huston Smith: "Mu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Püreneede jalamil asuv Lourdes sai kuulsaks 1858. aastal, kui keegi talutüdruk nägi sealses koopas õnnistatud neitsi Maarja ilmutust. Neitsi käskis tal kaevata maa sisse augu, millest purskas peagi välja allikas. Paranemine algas peaaegu vahetult pärast seda, kui inimesed olid allikast joonud. Tänapäeval voolab allikas palju heldemalt ning palverändurid kümblevad seal tuhandetes maapinnast tulvavates liitrites. Lourdes on üks kõige tähtsamaid palverännakute sihtpunkte Euroopas, kuhu rändab igal aastal umbes kuus miljonit palverändurit," kirjutab Briti bioloog Rupert Sheldrake [1] raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [2]. "Katoliku kirik on paljude aastate vältel rõhutanud pühakute rolli tervendamisel. Pühakuks kuulutamisele peab eelnema vähemalt kaks postuumset imetegu, milleks on tihti füüsiline paranemine," ütleb Sheldrake sealsamas.

Tänases saates räägimegi katoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani [3] ja sama kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paasiga [4] imepärastest tervenemistest, pühakutest, palverännakutest ja pühapaikadest.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • Hardo Pajula inte...  

[2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...

[3] https://www.youtube.com/live/Hbf0Jx8C...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7777845...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. Kingsnorthi [1] tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik Tiit Aleksejev [2].

"Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud SMN-i [3] direktor David Lorimer [4].

Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog Jaan Lahega [5].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...

[3] https://scientificandmedical.net

[4]    • David Lorimer: "K...  

[5] https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkri...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ma olen kuulnud ka seda, et kui te tahate elevandi välja juhatada ükskõik kui ohtlikust kohast, näiteks põlevas küünist, ei liigu ta enne sammukestki, kui on ta veendunud, et väljapääsutee teda kannab. Alles siis, kui ta on täiesti kindel, et rada on usaldusväärne, teeb ta oma esimese sammu. Kui tal sellist kindlust ei teki, siis ta jääb paigale ja hukub leekides, aga ebakindlale rajale ta ometi ei astu. Meiega on lugu samamoodi. Kui meil on väikegi kahtlus, et see eluviis, mida meile pakutakse on rumal, õõnes ega vii kuhugi, ei võta me seda omaks," räägib USA religiooniloolane Huston Smith klipis "Muutus hakkab pihta õigest seltskonnast" [1].

Täna on meil plaanis rääkida Jan Uuspõllu ja Mait Vaiguga elevantide taltsutamise sõlmprobleemidest. Samale teemale olid pühendatud Tähenduse teejuhtide 13. [2] ja 25. number [3], vt ka "Kass tulisel plekk-katusel" [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1]    • Huston Smith: "Mu...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...

[4]    • Cat on a Hot Tin ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "Kui sünnib ilmvõimatu" (e. k. 2011) [1]," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "Neljas jõud" [2].

1956. aasta sügisel osales Stanislav Grof [3] esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eemaldumine traditsioonilisest psühhiaatrilisest mõtlemisest ning lääneliku teaduse monistlikust materialismist. Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest," meenutab ta. Kuigi tal puudusid oma sõnul toimunu kirjeldamiseks adekvaatsed väljendid, polnud kahtlust, et saadud kogemus oli väga sarnane nendega, mille kohta ta oli varem lugenud maailma olulisematest müstikatekstidest. "Jumalik alge avaldus ning võttis võimust keset tõsist teaduslikku eksperimenti, kus kasutati 20. sajandi keemiku katseklaasis toodetud ainet ning mis toimus psühhiaatriakliinikus riigis, mille üle valitses Nõukogude Liit ja marksistlik režiim."

"Stanislav Grof on ühes Rupert Sheldrake’i ja paljude teistega SMN-i (Scientific and Medical Network [4]) auliige. Ta on aidanud väga olulisel määral parandada meie arusaamist iseendast ja transpersonaalsest psühholoogiast. Psühhedeelse teraapia tagasitulek on minu arvates veenev tõend tema elutöö tähtsusest," ütleb SMN-i direktor David Lorimer [5] Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus (see ilmub 20. mail). "Kõnealune teema naaseb praegu jõudsalt peavoolu. Ma usun, et kui see poleks 1960. aastatel sidemete tõttu kontrakultuuriga põlu alla pandud, siis oleksime täna palju paremas olukorras. Viimaste aastate suundumused on igal juhul kinnitanud, et Grof on olnud õigel teel," jätkab ta samas.

Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu [6] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [7].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[2] https://edasi.org/179929/hardo-pajula...

[3]    • Stanislav Grof  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Palve on radikaalne vastus elule," ütles Tähenduse teejuhtide 17. numbrile antud intervjuus [1] USA teoloog Matthew Fox [2]. Selles vastuses on Foxi sõnul koos nii jaatus kui eitus: "Müstik meis vastab jaatavalt, see on armastusest kantud vastus – via positiva. Selles on koos rõõm, heameel, imestus, ekstaas ja aukartus. Via negativa kujutab endast seevastu vaikset kontemplatsiooni. Siin on esiplaanil lein ja kannatused, millega me peame samuti hakkama saama. Vaiksest mõtisklusest kasvavad via creativa ja via transformativa. Esimene viitab kujutlusvõimele ja loomingulisele impulsile. Thomas ütleb, et seesama vaim, mis hõljus loomise kohal kõige alguses, on kohal ka kunstniku inspiratsioonipuhangus. Via transformativa on õigluse ja kaastunde tee, kus me üritame palves saadud suunised ellu rakendada."

Tänases saates räägime palvest religioonipsühholoogi Tõnu Lehtsaare ja teoloog Tauri Tölptiga [3]. Nii Tauri kui ka Tõnu pidasid sel kevadel külalisloengu EBS-i "Oluliste raamatute" [4] sarja kuuluval kursusel "Alateadvuse invasioon" [5], mille fookuses oli Ameerika psühholoogi William Jamesi teedrajav teos "Usulise kogemuse mitmekesisus" [6].

Peatse kohtumiseni!

Hardo

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7457148...

[2]    • Matthew Fox: "Ma ...  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7675832...

[4]    • Olulised raamatud  

[5] https://drive.google.com/file/d/1Z9dj...

[6]    • John Gray: "Willi...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Filmi juhtiv mõte on: "Kui tahad rahu, võta omaks ning usu! Kui tahad Tõde järgida, pead otsima!" Selle moto olen ma laenanud saksa filosoof Friedrich Nietzsche kirjast oma õele ning see iseloomustab kogu filmi, mis heidab pilgu Euroopa kultuuri ajalukku sügavuti ja küsib: "Kes on need inkvisiitorid, kes fanaatilise järjekindlusega on antiikajast peale püüdnud hävitada klassikalise kultuuri ideaale?" ütleb filosoof ja filmirežissöör Mart Raukas Postimehele antud intervjuus [1]. Ta räägib siin oma mängufilmist "Inkvisiitorid" [2], mis käsitleb antiikkultuuri süstemaatilise hävitamise näitel meie tänase tühistamiskultuuri lätteid.

Ateena ja Jeruusalemm on meie tänase elukorralduse kaks sammast ning nendevaheline pinge võib-olla paljuski praeguste probleemide sügavaim põhjus. "Igas hotellitoas on piibel, sama hästi võiks seal olla aga ka "Odüsseia"," ütleb selle kohta USA jungiaanlik psühholoog James Hillman (vt TT#177 "Uus hingeteadus"[3]).

Tänases saates on plaanis rääkida Mart Raukase ja teda filmi heli osas nõustanud Raun Juurikaga [4] inkvisiitoritest ja tühistamistkultuurist ning nende kaugematest ajaloolistest lätetest.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://elu24.postimees.ee/7662176/in...

[2]    • Filmi INKVISIITOR...  

[3] https://www.youtube.com/live/cE0InwTm...

[4] https://www.youtube.com/live/JAm607tj...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Depressioon paneb end tõsiselt võtma. See on nii ränk, nii arusaamatu ja nii armutu. Sa oled sellega nii võimetu midagi peale hakkama, et see sunnib sind lõpuks tõele näkku vaatama,“ tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 25. numbri juhtkirjas "Tõhus depressioon" [1] Ameerika jungiaanlikku psühholoogi James Hillmanit [2].

25. number oligi pühendatud depressioonile. Ühe kaasautorina astus üles Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kelle lugu kandis pealkirja "Depressiooni tähendusest neurobioloogi pilguga" [3]. "Neurobioloogilised teed depressiivsuse ümber on inimeseti mitmekesised, sadade „depressioonigeenide“ võimalikud produktid, nii et igaüks meist käib ringi, peas mitmeid musta sapi piisku. Kui palju neid just on ja milliseid voolusänge nad suudavad ühinemisel uuristada, selle hindamine ja tagajärgede ravimine on professionaalide suur kunst, kuid vastutust musta sapi kogunemise eest ei saa kelleltki endalt täiesti ära võtta, muidu läheb see kunst vett vedama. Kuidas kultuur saaks aidata, väärib arutamist," kirjutas ta oma lehe loo lõpus.

12. aprillil Tartus salvestatud saates arutasimegi selle üle, kuidas kultuur meid meelemasenduse vastu aidata saaks. Teiseks saatekülaliseks oli Jaanus Harro kolleeg Andres Soosaar, kellega me kohtusime juba Tähenduse teejuhtide kolmandas vestlusringis "Valu mõte" [4].

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...

[2]    • James Hillman: "D...  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7651062...

[4]    • 3. Meego Remmel j...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 188. vestlusring on pühendatud helilooja Heino Ellerile. Stuudios on kogu Elleri klaverimuusika plaatidele salvestanud pianist Sten Lassmann [1] abikaasa Mari Lassmanniga. Nagu mõnel sarnasel juhul varemgi tavaks olnud, kutsun mina omalt poolt kaasa Kaie [2].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • Heino Eller 135. ...  

[2] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

USA psühhiaater Stanislav Grof [1] on eesti keeles esindatud viie raamatuga: 1) "Tuleviku psühholoogia" [2], 2) "Viimne teekond" [3], 3) "Kui sünnib ilmvõimatu" [4], 4) "Holotroopne hingamine" [5], 5) "Kosmiline mäng" [6].

Tähenduse teejuhtide 94. vestlusringis [7] rääkisime Marina Paula Eberthi ja Alar Tamminguga esimesest. 21. märtsil Tartus salvestatud saates olid mul külas ESTRA raamatusarja [8] toimetaja Tanel Mällo, kes tõlkis eesti keelde raamatu "Kui sünnib ilmvõimatu", ja surmauurija Karl Käsnapuu [9]. Tulenevalt Karli kohalolust võtsime selle jutuajamise lähtekohaks teose "Viimne teekond: Teadvus ja surma müsteeriumi". Sealt hargnes keskustelu nagu ikka juba õige mitmes suunas.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1]    • Stanislav Grof  

[2] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[3] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[4] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[5] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[6] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[7] https://www.youtube.com/live/TSgd9Dz3...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

”See, mida Volcker tegi, nõudis erakordset vaprust,” sõnas tema järeltulija tunnustavalt," kirjutasin ma oma 2015. aastal ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1]. Paul Volcker [2] oli USA keskpanga 12. president, kes oli ametis aastatel 1979–1987. Tema järeltulija oli Alan Greenspan, kes oli keskpanga eesotsas ligi kaks aastakümmet (aastani 2006).

Jimmy Carteri ametisse määratud Volcker tõstis 1981. aasta suvel rahaturu lühiajalise intressimäära 20 protsendini. Selle tulemusel langes 1980. aastal 13,5 protsendini küündinud inflatsioonimäär kolm aastat hiljem 3,2 protsendi peale. Möödunud aastal oli USA inflatsioonimäär 8,0 protsenti, nii kõrge oli see viimati 1981. aastal. Inflatsioonist oli juttu ka sarja 151. saade "Varaklass – leib", kus osalesid Armin Kõomägi ja Kaarel Ots [3].

Homme on Kaarel Tähenduse teejuhtide stuudios koos Peeter Koppeliga.

Ootan seda jutuajamist suure huviga.

Jaksu ja rõõmsat meelt!

H.

—————————————

[1] https://www.apollo.ee/majanduslik-ini...

[2]    • Ray Dalio & Paul ...  

[3]    • Leivapätsi tootlu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Nagu suurte ettevõtmistega tihti juhtub, läks ka siin info pisut lappama ja kontserdipaigal oodati etteastet nimega „Särav barokk“. Ühele päevale kiilutud kolmel kontserdil – Rakvere keskkoolis, Rakvere Lihakombinaadis ja Tapa üksikjalaväe pataljonis – ei tundunud kontserdipaikade ega ka publiku poole pealt olevat kuigi suurt ühisosa, kuid üht-teist siduvat võis ometi leida. Kokku said kontsertidest osa ligi 600 inimest, kellest vabatahtlikult oleks „säravat barokki“ tulnud kuulama ehk vaid mõned, kui sedagi. Lisaks kavale, mis pealkirjaga kuidagi ei haakunud, jäi publik armutult ilma ka igasugusest äratundmisrõõmust. Tundub, nagu oleks muusikalise suitsiidi tarvis kõik tingimused täidetud...," kirjutas Tähenduse teejuhtide 27. numbris [1] varajase muusika ansambli Cantores Vagantes [2] kunstiline juht Taavi-Mats Utt. Kõnealuses kirjatükis oli jutt samanimelisest vestlusringist, kus Taavi-Mats osales koos klavessinist Reinut Tepiga [3].

Täna on Taavi-Mats stuudios Cantores Vagantese teise kunstilise juhi Reet Sukaga. Mul on plaanis uurida, mis säravas barokis ehk varajases muusikas vahepeal on põnevat juhtunud.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7694928...

[2] https://www.emic.ee/?sisu=interpreedi...

[3]    • 25. Reinut Tepp j...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ratsionalistliku projekti teoloogiline olemus ilmneb selle püüdluses kõikehõlmavuse poole. See tunnistab õigeks vaid ühe teadmiste hankimise viisi ja heidab kõik teised asjakohatutena kõrvale. Õigeid teadmisi annab ainult meie süsteem ja me suudame selgitada kõike. See kõlab juba väga religiooni moodi," tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 26. numbri juhtkirjas "Põhjatu ülbus" [1] šveitsi antropoloogi Jeremy Narbyt.

Jeremy Narby pidas möödunud aasta 1. detsembril külalisloengu [2] EBS-i kursusel "Metsa meel" [3]. Narby loengut käisid kuulamas ka Raun ja Robert. Täna vaatamegi üheskoos sellele õhtupoolikule tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————-

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7675836...

[2]    • 5. Jeremy Narby "...  

[3] https://drive.google.com/file/d/1oEk7...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kuningas Lear on Shakespeare'i kõige conradlikum kangelane," ütles "Oluliste raamatute" kursusesarja üheksandal hooajal "Sügaviku kutse" [1] külalisloengu pidanud Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev [2].

Täna on Tiit stuudios koos Lembit Petersoniga [3]. "Lembit Peterson teeb kuningas Learina ühe oma elu rollidest ja just tema on see, kelle pärast tasub ja tuleb Vladimir Baitšeri lavastust vaadata," kirjutas Heili Sibrits Postimehes [4]. Tänases keskustelus tuleb tõenäoliselt juttu nii Conradist, Shakespeare'ist kui ka Theatrumi 2018. aasta lavastusest [5].

Ootan seda vestlust suure huviga.

Head aastapäeva!

H.

———————————-

[1] https://drive.google.com/file/d/1-PCa...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7479918...

[4] https://kultuur.postimees.ee/6461955/...

[5] https://www.theatrum.ee/events/kuning...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Eelmises vestluses "Pärimuskultuur ja pseudoteadus" [1] tuli muuhulgas jutuks ka Soomaal toimuv metsalaulupidu [2], mida korraldavad Indrek ja Anna Vainu.

Täna on mõlemad Tähenduse teejuhtide stuudios oma ettevõtmisest rääkimas. Kuivõrd tegu on abielupaariga, siis palusin seekord ka Kaiel kampa lüüa.

Kuulmiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...

[2] https://metsalaulupidu.ee

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.