Ööülikool

Milliselt moosekandilt me tema pilli vanuse kohta ka ei küsiks, kuuleme tõenäoliselt, et sellel instrumendil olevat erakordselt pikk ajalugu. Jah, neid pille, mille suguvõsa aastasadadega mõõta saab, on äraütlemata palju. Pillid aga muutuvad ajas ja enamik meist usub, et ikka paremaks. Eelmise sajandi keskpaigas kasvas hipiliikumisest ühe kauni haruna välja varajase muusika liikumine ja raputas tugevasti üldisi arusaamu – ka pillidest. Pärimusmuusikud on niigi harjunud astuma oma rada. Segadust kui palju, kuid kas me siis tõesti ei jõua kokkuleppele, et pillid ükskord lõplikult „valmis“ saaksid? Näeme, et see tee, mida mööda kohe astuma hakkame, ei ole kuigi sirge ja just põiktänavatel kolades näeb palju põnevat. Lootus, et ka suure pildi kontuurid lõpuks paistma hakkavad, säilib siiski.

Muusika: Francisco Tarrega „Gran vals“
Toimetaja: Tõnis Tootsen, Jaan Tootsen
Heli: Taisto Uuslail, Külli Tüli

Ööülikool tänab Lauri Õunapuu ja Viljandi pärimusmuusika festival.

Filoloog ja poliitik Mart Meri kõneleb „Hõbevalge“ tuules oma isast Lennart Merist. Soome-ugri maailmast, sisemisest vabadusest ja ajaloo nautimisest. Legodest ja kummiliimist ka.

Saates kõlavad katkendid Lennart Meri filmist „Veelinnurahvas“.

Heli: Jevgeni Berezovski ja Külli Tüli
Toimetaja Jaan Tootsen

Ööülikool tänab: Anna-Liisa Õispuu, Laura Maide ja Helene Uppin ja Eesti Meremuuseum

Eesti esimene kutseline kunstnik tõestas oma värvika eluteega, et unistada tasub suurelt ning edasi tuleb minna ka raskuste kiuste. Milles ikkagi seisnes Köleri fenomen ja miks on meil teda jätkuvalt vaja ka 200 aastat pärast tema sündi?

Vestlusringis löövad kaasa KÖLER 200 näituste kuraatorid Kristjan Mändmaa (Viljandi  Muuseum) ja Mari Vallikivi (Kondase Keskus) ning kunstiajaloolane ja õpetaja Tiina-Mall Kreem.

Ööülikool tänab: Katre Ratassepp, Viljandi Muuseum ja Kondase Keskus.

Muusika: Felix Mendelssohn 

Heli: Taisto Uuslail, Külli Tüli
Toimetaja: Tõnis Tootsen

Kunstnik Urmas Lüüs: „Tavaliselt armastatakse vaimu ja mateeriat dualistlikult vastandada, kuid olles nö «asjade valmistaja» tajun seda suhet märksa läbikasvanumalt. Vaimukultuuri ja materiaalset kultuuri ei saa eraldada, need mõlemad eksisteerivad vaid üksteisele toetudes. Räägin sellest, kuidas inimesed loovad asju ja seejärel asjad inimesi loovad.“

Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid, Eesti Kultuurkapitali ja kõiki meie toetajaid!

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Muusika: Urmas Lüüsi ja Erik Alalooga bänd Postinstrumentum

Helgi Põllo on ajaloolane ja Hiiumaa omakultuuri uurija, kes on põhjalikult uurinud rahvarõivaste ehk, nagu Hiiumaal öeldakse, rahvariiete kujunemislugu. Kuidas oleme läbi aegade rahvariietesse suhtunud ja kuidas on see suhtumine aja jooksul muutunud.

Ööülikool tänab Tiina Maibergi ja Hiiumaa kirjandusfestivali.

Muusika: Hypnosis Negative, Sabatants

Toimetaja: Jaan Tootsen
Heli: Külli Tüli

Kunstnik ja lavastaja Ene-Liis Semper mõtiskleb selle üle, et loomingulise õppe aluseks on inimese enda kogemus, kui päriselt midagi teed. Õpe toimub läbi eeskuju, kui oled koos inimestega, kes sind inspireerivad.

Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret Arukaevu ja Õiguskantsleri Kantselei.
Muusika: Sven Grünberg ja Mess

Heli Külli Tüli
Toimetaja Jaan Tootsen

Filmirežissöör Rainer Sarnet mõtiskleb elu suurte küsimuste üle. Omavahel põimuvad argipäev, kunst ja religioon.

Muusika: Pixies, La La Love You
Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib sellest, mida pidasid oluliseks tema õpetajad, ja vastab oma õpilaste küsimustele. Ühel vihmasel sügispäeval kogunes Merle Karusoo juurde Rõugu taluparki seltskond noori teatritegijaid, kes kõik olnud lühemat või pikemat aega Karusoo õpilased. Sooja ahju ääres istudes arutleti selle üle, millele teater toetub: sündmused, mis muudavad tegevuse käiku, inimeste tahtmised ja suhted, liikumine pealisülesande suunas. Need analüüsivahendid aitavad ehk paremini aru saada mitte ainult teatrist, vaid ka elust endast.

Kuulasid ja küsisid Johan Elm, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Hele Palumaa, Erik Richard Salumäe, Hillar ja Saara Sein, Eugen Tamberg, Jan Teevet ja Priit Põldma.

Salvestatud Rõugu talupargis oktoobris 2025.

Lembit Petersoni ja Juhan Viidingu "Laulu sügavast düünist" esitasid Jüri Krjukov, Priit Pedajas, Sulev Luik ja Lembit Peterson (1974);

Mart ja Jaak Johanson (2000) ja Richard Ester ja Laurits Muru (2026).

Toimetaja: Priit Põldma
Heli: Külli Tüli

Ööülikool 2026

Kirjanik, tõlkija ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehini loeng räägib meie vaimukultuuri ja hariduse kujunemisest läbi kirjasõna. Sellesse on pikitud rohkesti isiklikke meenutusi ja läbielamisi.

Muusika Sven Grünberg „Öö“

Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.

Toimetaja Jaan Tootsen
Heli Külli Tüli

Ööülikool 2026

Kultuuriloolase ja folklorist Marju Kõivupuu tegevus- ja uurimisalaks on kultuuripärand kõige laiemas tähenduses. Eriliselt on Marjut läbi aastakümnete kütkestanud aga eestlaste ja ka teiste rahvaste surmakultuur.

Need ajad on pöördumatult möödas, kui hobuvankritel matuserong liikus aeglaselt kodukülast kalmistule. Küla või talu lähedusse jõudes hakati valju häälega laulma, andes niiviisi kogukonnale teada, et kellegi jaoks on see viimne teekond. Inimest igavikuteele saates võeti laulud üles kirikus, kalmistul ja peielauas. Traditsioonilised matuselaulud on vahetanud välja lahkunu lemmiklaulud ja -meloodiad, mida esitatakse üldjuhul helikandjatelt.

Matustel laulmine on osa meie kultuuripärandist, räägime sellest ja võtame mõne sobiva viisi üles. Nende mälestuseks, kes kaua on ära; neile, kes kaua on teel…

„Ööülikool“ tänab: Lauri Õunapuu ja Viljandi pärimusmuusika festival.

Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail.
Toimetaja: Jaan Tootsen.

Contra ja Guntars Godinš on mõlemad nii kirjanikud kui tõlkijad ning moodustavad suurepärase tandemi. See on vaimne tulevärk, rõõmus ja virgutav Eesti-Läti sõpruskohtumine. Jutuajamine on salvestatud Vabariigi Presidendi Kantselei treppidel, Eesti Raamatu Aastat puhul, Kirjandustänava festivalil. 

Ööülikool tänab: Eesti Vabariigi president Alar Karis, Pille Heinsoo, Miina Pärn, Rasmus Puur, Maarja Vaino ja Mairo Koov

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Akadeemik ja Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik räägib imedest, millega ta on oma pika elu jooksul kokku puutunud. Imed on nad selle poolest, et mitte keegi ei osanud neid ette ennustada (nagu näiteks see, et Eesti saab vabaks), kuna nende tõenäosus oli kaduvväike või puudus üldse. Ja üks suur ime on Eesti teadus - nii väikese rahvaarvuga riik on maailmas tuntud väga andekate teadlaste poolest.

Ööülikool tänab: Andero Uusberg, Kertu Saar, TÜ psühholoogia instituut. 

Saade on salvestatud Tartu Ülikooli muuseumis.

Muusika: Robert Jürjendal "Veebruari päike"

Heli: Küli Tüli, Taisto Uuslail

Toimetaja: Jaan Tootsen

Helilooja ja muusik Mingo Rajandi oma elulistest ja muusikalistest otsingutest. Elamise ja loomise julgusest. Feminismist ja maailma rahust.

Ööülikool tänab Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.

Muusika: Mingo Rajandi „Nelja tee ristil“, „Õunapuu“, „Eldorado“, „Südame veri“.

Heli: Küli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Loovusest, pitsast ja enda ninast. Kunstist ja igapäevaelust vestlevad muusik ja luuletaja Riste Sofie Käär ja kirjanik Valdur Mikita.

Saade on salvestatud Esna mõisas.

Muusika: Riste Sofie Käär „Kõik teevad kõike valesti“, "Sookuivendajate lauluke ::)

Avemaria, "Diskoteek". Laulab: Riste Sofie Käär.

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai kõneleb Madis Kõivust.

Kes oli Kõiv? Haruldane anne Eesti kultuuris: füüsik ja lüürik, analüütiline filosoof ja tunnustatud näitekirjanik, keerulise mõtlemisega esseist ja naivistlik harrastusmaalija. Lisaks suur unenägija, unenägude kirjapanija ja analüüsija – Hando Runneli sõnutsi „unes suur sipleja“.

Arne Merilai räägib Kõivust isiklikult, toetudes mälestustele ja muljetele, legendidele ja kuulujuttudele ning loomulikult Kõivu enda tekstidele, tulemuseks puhtsubjektiivne vaade Madis Kõivu vastuolulisele isiksusele.

Loeng on salvestatud 13. aprillil 2025 Tartu Uues Teatris Kõivule pühendatud filosoofipäeval. Kommentaari lisas Enn Lillemets. Madis Kõivu tekste loevad Grete Jürgenson ja Priit Põldma.

„Ööülikool“ tänab: Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut, kultuuriteaduste instituut ja Eesti Kultuurkapital; Henri Otsing ja Tartu Uus Teater.

Muusika: Kaisa Kuslapuu „Kinnihoidmas“

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Priit Põldma
Produtsent: Jaan Tootsen

Teoloog ja EELK Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus mõtiskleb selle üle, mis ühendab Assisi Püha Franciscust, kelle surmast möödub tuleval aastal 800 aastat ning New Mexicos Albuquerques tegutsevat frantsiskaani teoloogi ja vaimulikku õpetajat Richard Rohri. Esmalt püüd ühendada kontemplatiivne vaimsus ja teeniv ehk sotsiaalselt aktiivne eluviis. Teiseks müstilise kaemuse ehk isikliku jumalakogemuse rõhutamine religioonis. Kolmandaks piiritu vendlus, solidaarsus või kokkukuuluvus kõige olevaga.

Muusika: Vox Clamantis „Messe du Jour. Offertoire Tui sunt“, dirigent Jaan-Eik Tulve

Ööülikool tänab: Liina Kilemit ja EELK Usuteaduste Instituut
Salvestatud Viljandi Pärimusmuusika Aidas

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla mõtiskleb oma loomingu näitel maailma risoomsest struktuurist. Ta usub, et iga distsipliin täiendab teist; eri valdkondade teadmisi kaasates ja horisontaalselt läbi loomingu liikudes võib elu essentsile ehk lähemalegi jõuda, kui ühe erialaga sügavuti kaevudes. Sest kõik on kõigega ühenduses.

Ööülikool tänab: Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.

Muusika: Mingo Rajandi „My Lil One“

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Ööülikool 2025

Teoloog ja tõlkija Rahel Toomik: „Iidsed käsikirjad. Unustatud vaaraod. Aleksandria raamatukogu. Pahurad lapsed. Tülpinud mungad. Kirjandusklassika prügimäel. Kõnelen sellest, miks vanad tekstid ei paista kunagi jäävat vanaks, milliseid käänulisi teid pidi ajaloolised tekstid meieni üldse jõuavad ning nõiduslikust sädemest, mis paneb muidu igati normaalseid inimesi pühendama oma elu surnud keeltele, pärgamendipudile ja tolmule.“

Saade valmis koostöös Balti noorte kirjanike võrgustikuga Circa 7 Celsius.

Muusika: Erik Leedjärv
Heli: Rebeca Žukovits, Külli Tüli
Toimetaja: Mia Maria Rohumaa

Särav ja mänguline loeng klaveriõpetajalt, kellel on õpilasi üle kogu maailma. Pianist ja muusikapedagoog Arbo Valdma jagab oma kogemusi muusiku teekonnast ning mõtiskleb hea õpetaja suurimatest väärtustest – empaatiast, kannatlikkusest ja inspireerimisvõimest. Loeng näitab, kuidas pühendumus ja armastus klaveri vastu avavad inimese loomingulised allikad.

Ööülikool tänab: Kaija Velmet, rahvusvaheline klaverifestival SUVEUNIversiteet.

Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Eesti hariduselu põhiküsimused on jäänud läbi aegade samaks: mida, kuidas ja kui palju? 
Kuidas meie praegune koolielu kohaneb kiiresti muutuva maailmaga? Ja loomulikult ka see suur küsimus - miks? Miks me käime koolis? Kõneleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.

Ööülikool tänab: Tarmo Tiisleri pere. Saade on salvestatud Villemi talus, Sookaera külas

Muusika: Koop Islands

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre: „Vaevalt, et leidub kedagi, kes ei sooviks elada rahus. Paraku soovitakse seda teha n-ö omadel tingimustel ja pahatihti kellegi teise arvelt. Inimloomuse salasoppides on nimelt peidus iha teiste üle domineerida ja neid oma tahtele allutada. Seda nii üksikindiviidi kui ka riikide tasandil. Siit sünnivadki vägivald ning sõjad. Ja nii jõuamegi paradoksaalse järelduseni, et kui poleks inimesi, siis ei oleks ka sõdu“.

Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret Arukaevu

Saade valmis koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga, salvestatud Võimukõneluste sarjas 2024. aasta kevadel.

Muusika: Bo Hansson, „Lord of the Rings“

Heli: Külli Tüli

Toimetaja: Jaan Tootsen

"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks.", nõnda tutvustab filosoof Eik Hermann oma mõtisklust.

Muusika: Count Duke: Uri Caine Tim Lefebvre, Zach Danziger

Ööülikool tänab: Tallinna Linnaruumifestival ja Pille Laiakask.

Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa 

Toimetaja: Jaan Tootsen

Autoril on loomingule õigused - ta otsustab, kes ja kuidas võib tema loometööd kasutada. Kuidas selline kaitse on ajalooliselt välja kujunenud? Need õigused kaitsevad loomeinimest ja annavad talle võimaluse oma töö eest tunnustust ja tasu saada. Aga kui tegu on näiteks rahvalauluga? Perepärimusega? Kuivõrd on lahutatav inimene ja tema looming?

Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööülikooli" vestlusringis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.

Ööülikool tänab: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lektorit ja kultuurikorralduse valdkonna uurija Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš. Viljandi pärimusmuusika festival ja Lauri Õunapuu.

Heli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail 

Toimetaja: Jaan Tootsen.

Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda. 

On see elutantsu möödapääsmatu osa? Kas kunagi eksisteerinud looduslike koosluste alalhoidmine on alati mõistlik? Kõnelevad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja zooloog Tiit Maran.

Ööülikool tänab: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival, Kaarin Hein, Margus Kasterpalu ja Timo Maran.

Muusika: Ingri Høyland

Heli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail 

Toimetaja: Tõnis Tootsen

Ööülikool 2025

Milline on hea looming, sõltumata loomeliigist? Kas kunst on vahend või eesmärk omaette? Kui kunst on vahend, siis mis on Elu kese? Püha ja madal – kas sõnnikuaur ja Linnutee kuma on pärit samast allikast? Kunstniku roll ühiskonnas. Millised on need küsimused, millele otsid vastust? Elu suuremad taipamised. Kuidas saada hakkama maailma ja iseendaga?

Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.

Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod nii
vaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…

Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainult meie hingehaavu, vaid teadliku mina ühekülgset ja alatihti vildakat vaadet olukorrale. Need justkui sunniks meie asju täiesti erineva, senitundmatu pilguga vaatama. Kui julgeda sellesse lähemalt süüvida, on see meelt avardav ja üllatav kogemus, peegeldus suurest ja sügavast sisemisest ilmast, mis otsapidi kollektiivse teadvustamatuse kihtidesse ulatub.

Unenägude tundmaõppimist võib võrrelda ookeani põhja sukeldumisega koos kõigega, mida sellel teel kohata võib.

Saade valmis koostöös Eesti Tervisemuuseumiga. 
Ööülikool tänab: Kersti Möldre ja Andres Arendi

Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk siis tänases saates isa ja tütar - Tiit ja Helena.

Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljonid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru. Kes on need mehed ja naised, kes vaatavad igatsevalt silmapiiri suunas, panevad endile kuldse kõrvarõnga ühte kõrva, tätoveerivad ankru käele? Kas meri ühendab või hoopis lahutab meid? Kas romantiline soolopurjetaja ja naftaplatvormi vahetuseülem on sama vennaskonna liikmed?

Saade on salvestatud 2024 aasta suvel Tallinnas toimunud purjeõpperegatil Tall Ships Races.

Näitleja, lavastaja ja pedagoog Lembit Peterson: „Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti, ametit, missiooni, eluviisi, tunnetusteed jne. Peamine oleks Tõe tunnetamise võimalus, teatri horisontaalne, võimalik vertikaalne, tingimata ka sakraalne dimensioon. Milline on teatri koht meie ühiskonnas väärtus- (või väärtusetuse …) ruumi kujundajana, elukultuuri eest võitlejana, aga ka võimaliku surmakultuuri külvajana? Teater kui kahe teraga mõõk.“'

Muusika: Philippe Hersant, "L’ombre d'un doute: II. La Messagère", esitab Lucile Boulanger

Ööülikool tänab Arvo Pärdi Keskust

Heli: Küli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Loodusemees, keskkonnaekspert, kuid eelkõige ikkagi inimene, Tiit Leito on ilmselt üks parimaid väikesaarte ja laidude tundjaid Eestis. Loodus kui looja. Inimene kui vaatleja. Räägime pikemalt Hiiumaa külje all olevast Saarnaki laiu elust 70-ndatel aastatel kui seal käis suviti tööd tegemas kirev seltskond loomeinimesi. Loeti keelatud kirjandust ja tehti palju tööd. Otsiti elu mõtet. Tiit kõneleb ka piltidest ja tekstidest - eks need ole kõik erinevad meediumid maailmaga suhtlemisel.

Muusika: Bo Hannson

Ööülikool tänab:  Hiiumaa kirjandusfestival ja Tiina Maiberg

Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
Toimetaja: Jaan Tootsen

See, mida meile vanemate, vanavanemate - eelnevate põlvkondade poolt on sisse harjutatud, või mis on meis salvestunud puha teadvustamata, on inimesiti küllap erinev, aga ühe rahva kultuuriruumis võib ühisosa olla üllatavalt suur. Mõtlekski kõva häälega, mis on need me igapäevaelu kombed, reeglid ja tabud, mida järgime. Või enam ei järgi.

Kuidas meie tavad ja kombed erinevad või sarnanevad elades maal või linnas?
Kas üldse ja mil viisil eelnevatelt põlvedelt päritud oskused, teadmised või tavad aitavad meid tänasel päeval?

Ööülikool tänab koostöö eest Viljandi pärimusmuusika festivali.

Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
Toimetaja: Jaan Tootsen

„Suur osa kristlikust teoloogiast on meeste jutt teistele meestele,“ teab teoloog ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Täna parandame selle vea ja räägime vägevatest naistest religiooniloos. Juttu tuleb maailma esimesest naisest, kes juudi müstitsismi kohaselt oli hoopis Lilit, mitte Eeva, ja mõnevõrra hilisemast kangelannast: Maarja Magdaleenast.

Saade on valminud koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega.

Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
Toimetaja: Tõnis Tootsen
Produtsent: Jaan Tootsen

Mida keelega teha saab ja tohib? Missugune on oma keel, kuidas teda armastada ja mitte karta? Kuidas keelelisi eripärasid kirjanduses kasutada? Aga kuidas neid tõlkida?

Oma suhet keelega tutvustavad kolmes lühiloengus noored humanitaarid. Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Kristel Algvere mõtleb keelest kui kassipojast, keda ei tohi liialt räntsutada, et ta iseseisvaks ja elujõuliseks kasvaks. Tõlkija Maria Esko vaatleb keelt kajakana, kellega me iga päev kokku puutume, kuid kes jääb alati ettearvamatuks ja taltsutamatuks.

Tekstiilikunstniku ja luuletaja Maryliis Teinfeldt-Grinsi jaoks peitub keeles kodutunne, mis toob ka kaugel viibides tagasi iseenda ja oma juurte juurde.

Saade on valminud koostöös noore kirjanduse ajakirjaga Värske Rõhk.

Salvestatud 2024. aasta kevadel Tartus kultuuriklubis Salong.

Muusika: “kõik teevad kõike valesti”, autor ja esitaja Riste.
Heli: Külli Tüli
Toimetajad: Saara Liis Jõerand ja Priit Põldma.

Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat. Kõnelen endasse talletunud mustritest; luuletustest, mis ühel või teisel viisil püüavad edasi anda öö olemuslikku salapära ja sellest tulvavaid tähendusi.

Ööülikool tänab koostöö eest: Prima Vista kirjandusfestival, Eesti Rahva Muuseum ja Piret Simson.

Heli: Külli Tüli, Ilmar Madison
Toimetaja: Jaan Tootsen

Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.

Nagu kunsti ja arhitektuuri puhul, nii on ka haljastuses oma ajastumoed — 19. sajandi lõpu liivatatud teedega "mõisapargi moodi" koduaiad, stalinistlikud paplialleed, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kiviktaimlad ja madalad okaspuuvormid, 1980. aastate eramu- ning suvilarajoonide kõrged viirpuuhekid. Sellest ja paljust muust kõneleb arhitektuuriloolane Oliver Orro.

Ööülikool tänab Tallinna linnaruumifestivali ja Pille Laiakaske.
Muusika: Mingo Rajandi "Dolorosa".

Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
Toimetaja: Jaan Tootsen

Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt.

Loovisiksused on sageli ise vastuolulised inimesed, kelle looming sünnib sisemisest valust. Aga on ka hetki, kus loomine on otsekui ilmutuslik vabanemine.

Kui looming on loodud, peab looja sellega edasi elama, arvestama erinevate suhtumiste ja arvamustega. Suured loojad on need, kelle looming elab nendest kauem.

Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.

Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel. Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama? Raamatutega kasvanud ja kujunenud põlvkond. Miks lugemine kui protsess on nii eriline ja oluline inimeseks kujunemisel? Miks on vaja lugeda ja kirjutada eesti keeles?

Loeng on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.

Kunagi nimetas Maailma Tervishoiuorganisatsioon vaimse heaolu ühe kriteeriumina inimeste lootust elamisväärsele tulevikule. Seesama organisatsioon kuulutas depressiooni epideemiaks juba aastal 2017, pärast seda on olukord läinud ainult hullemaks. Kui füüsik Stephen Hawkingilt küsiti tema ootamatult pika elu lõpul, mis on tema elurõõmu saladus, vastas Hawking, et 21-aastaselt keerati ta ootused täiesti nulli ja pärast seda oli iga elatud päev ja iga saavutus suur rõõmuallikas. Ehk lootus on alati ka siis, kui lootust justkui ei ole.

Saade on salvestatud 2023. aasta augustis Viljandis Keskkonnahariduse Suveakadeemias.

Ööülikool tänab koostöö eest Eesti Keskkonnahariduse Ühingut ja Jonas Nahkorit.

Piret Saluri ja Tiiu Relve räägivad sellest, kuidas nad tõlkimise juurde jõudsid, ning raamatutest, millel on nende elus eriline tähendus. Kuidas kirjutas Mika Waltari üheainsama suvega valmis "Sinuhe"? Milline identiteedikriis võib tabada tõlkijat, kes peab laveerima baltisakslaste ja eestlaste mälestuste vahel?

Saade valmis koostöös Hiiumaa kirjandusfestivaligaja Tiina Maibergi.
Muusika: Leroy Anderson - The Typewriter

Maailmas on läbi aegade paljudes keeltes loodud lõpmatu hulk luuletusi, mis kõnelevad igatsusest. Kui palju meenub aga luuletusi näiteks kadedusest? Miks on mõnd tunnet palju kergem sõnadesse valada kui mõnd teist?

Muusika: Helena Tulve "Silmaja", esitab Anna-Liisa Eller
Saade on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid.

Ööülikooli loengus räägib Viivi Luik kirjaoskuse mitmetähenduslikkusest: lugemisest kui kunstist, lugemisoskuse ja kirjaoskuse tihedast seosest. Samuti on selles loengus juttu seesugustest mõistetest nagu poliitiline kirjaoskus ja südame kirjaoskus ehk siis inimeseksolemise kirjaoskus, mis on tihedalt seotud aumõiste ja inimväärikuse mõistega. Südame kirjaoskuse teadvustamise kaudu annab loengu autor meile meie keerulisel ajal ka tulevikulootust.

Muusika plaadilt Filia Sion - Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve
Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.

1944 on pöördeline aasta Eesti ajaloos ja kõigi eestlaste elulugudes: märtsipommitamine, Punaarmee sissetung, septembrikuine suur põgenemine... Aga meie seas on ka inimesi, kelle jaoks 1944 on sünniaasta. Üks neist on lavastaja Merle Karusoo, kes on aastaid tegelenud oma sünniaastakaaslaste elulugude kogumisega ja teab, mis neid inimesi ühendab. Sõna saavad ka Viljandi kultuurikolledži 2000. aastal lõpetanud huvijuhid, kes lõid Karusoo juhendamisel koolitööna dokumentaallavastuse „Sügis 1944“. See kõneles inimestest, kes asusid 1944. aasta septembris läände põgenema, aga pöördusid ühel või teisel põhjusel tagasi. Miks on oluline selliseid lugusid teada? Kuidas mõjutavad toonased valikud meid täna?

Muusika: Eduard Tubin „Prelüüd viiulile ja klaverile“ (1944), esitavad Sigrid Kuulmann (viiul) ja Marko Martin (klaver).

Katkendeid dokumentaalnäidendist „Sügis 1944“ esitavad Reet Filippov, Keiu Tamm ja Karin Undrits. Kokkusaamine toimus 2024. aasta maikuus Rõugu talupargis.

Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib projektist „Kes ma olen?“, mille käigus osalejad õpivad tundma iseenda ja oma eellaste elulugusid ning jutustavad neist laval. Alates 1990. aastate lõpust on Karusoo seda projekti läbi viinud väga erinevates kooslustes: osalisteks on olnud näiteks Eestis elavad vene emakeelega lapsed, Narva elanikud ja Ida-Virumaa eesti keele õpetajad ning noored näitlejad-lavastajad nii Eestis kui Euroopas. Miks on tähtis tunda oma päritolu? Kuidas mõjutab erinevate elulugude jagamine suhteid ühiskonnas?

Loeng on salvestatud 2024. aasta maikuus Rõugu talupargis.

Muusika: Jaak Johanson „Taastulek“ (Cesar Miró teksti põhjal), esitavad Jaak ja Mart Johanson.

Tekstiilikunstnik Ave Matsin: „Oleme suurte ja kiirete muutuste keskel. Viimase sajandi pöörane tootmise ja tarbimise kasv on toonud meid maa taluvuspiiridele liiga lähedale. Olles süvenenud meie traditsioonilise esemelise kultuuri erinevatesse aspektidesse näen, kuidas pärandtehnoloogias kasutust leidnud praktikad saaks olla abiks tänaste probleemide lahendamisel. Loengus toongi mitmesuguseid näiteid pärandis leiduvate väärtuste, teadmiste ja oskuste kohta, mis võiks meid inspireerida tänase olukorra parandamisel.“

Saade on valminud koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga. Täname: Katariina Sofia Päts ja Juko-Mart Kõlar.

Enne muusikaartisti karjääri on minu kireks olnud sotsiaalantropoloogia. Loengus tutvustangi paari Ghanas etnograafilise välitöö käigus kogetud olukorda, mis on oluliselt kujundanud mu arusaama muusiku rollist, nii pärimusse suhestumise kui meelelahutustööstuses toimetamise vaatenurgast. Lisaks kirjeldadan mõne eriliselt meeldejäänud esinemissituatsiooniga kaasnevaid aistinguid, emotsioone ja kontserdi ajal pähe tükkivaid mõttekiude ning arutlen nende näidete varal pärimusmuusika maailmas ringlevatel teemadel, millest intervjuudes ei räägita.

Saade on valminud koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga. Täname: Katariina Sofia Päts ja Juko-Mart Kõlar.

Meil on elada umbes 4000 nädalat, mis tähendab, et ükskõik kui produktiivselt või efektiivselt me ka ei tegutseks, enamik huvitavaid ja vajalikke asju jääb ikkagi tegemata, enamik põnevaid kohti külastamata, enamiku huvitavate inimestega tutvumata. Ehk oleks mõistlik FOMO (ingl. k. fear of missing out) asendada JOMO-ga (joy of missing out)? Viljandi kultuuriakadeemia direktor ja loovettevõtluse õppejõud Juko-Mart Kõlar jagab mõned ideed, kuidas seda väikest osa eksistentsist, mida me kontrollida saame, kasutada nii, et see oleks väärtuslik ja tähenduslik meie enda ja meid ümbritsevate inimeste jaoks. Saade valmis koostöös Tartu Ülikooli Vljandi kultuuriakadeemiaga. Ööülikool tänab: Katariina Sofia Päts.

Jaan Einasto on öelnud: „Elu – see on aine pluss informatsioon.“ Kas see tähendab, et inimene on tehtud tähetolmust ja tähendusest? Kumb peale jääb, kas tolm või tähendus, ja kui kaua meie kodutäht neid mõlemat üldse kütta jõuab, sellest mõtiskleb bioloog, loodusfotograaf ja sääsesõber Urmas Tartes.

Saade on salvestatud 2023. aasta juunikuus Õuerahva ülikoolis, Niiduveere õpipaigas.
Täname Kaido Veskit

„Miski ja eimiski vahel“ tulevad hiina ja jaapani mõtteloo perspektiivist kõne alla mitmed märksõnad, mis kunstnik Sirja-Liisa Eelma loomingus on läbi aastate kesksel kohal olnud: tühjus, nähtav ja nähtamatu, peegel, kordus ja erinevus.

Rupert Gethin võtab raamatus „Budismi alused“ kokku, kuidas selles traditsioonis räägitakse tühjusest: „Näha ühtegi dharmat [asja] eksisteerivat iseenesest võrdub selle järele haaramisega, katsega sellest kinni hoida, kuid dharmad on nagu unenäod, maagilised illusioonid, kajad, peegelpildid, miraažid, ruum; nagu vees peegelduv kuu, võluloss, vari või imeväel loodu; nagu tähed, kastepiisad, mull, välgusähvatus või pilv — need on olemas, kuid samal ajal neid pole olemas, ja kui me tahame neid kätte saada, pole meil millestki kinni hoida.“ (lk 302-303) 

Loengus tulebki juttu unenägudest, peeglitest, pilvedest, vahust veepinnal ja muudest võrdpiltidest, mille vahendusel budismile omast tühjusetunnetust on proovitud edasi anda. Liigume miski ja eimiski vahel läbi erinevate hiina ja jaapani tekstide.

Saade on salvestatud Tartu Kunstimajas 2023. aasta märtsikuus Sirja-Liisa Eelma näitusel „Peegelduste pealispind“.

Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ja pärimusmuusik Lauri Õunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kõigest koguvad järjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vähem või rohkem, kui keegi kanda jõuaks, või on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab? Vaagimist jagub, mööda jutuvestjate minade, lauluveeretajate ninade ning pärimuse jahtijate väljalastud tinade-pudina naginaid.

Otepää vallas, Vidrike Külamajas vestetud jutud said salvestatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestivali „Ööbikuööd“ raamides 18. mail aastal 2023.

Ööülikool 2023

Kahaneva elurikkusega Maal peaks inimene elama ainult nii, et ühtlasi paraneks looduse seisund. Paljusid tehiskeskkonna probleeme – nagu näiteks õhureostust – ei pruugi me aga õieti tajudagi, kuna need on evolutsiooniliselt liiga uued. Muutust takistab ka kultuur: unistus isiklikust, ümaraks pöetud eramaja-iluaiast on põline, aga tõhusama elurikkuse-võrgustiku saaks luua hoopis tihedas linnas.

Evolutsiooniliselt on kõik „ilus“ olnud meile kasulik. Ka vaesunud linnalooduse tajumine „koledana“ saab toimuda läbi evolutsiooni põhitööriista: õppimise.

Linnade elurikkuse taastamisest räägivad arhitekt ja Tartu abilinnapea Elo Kiivet ning loomaökoloog Tuul Sepp.

Vestlus salvestati 2023. aasta maikuus Loodusfestivali programmis Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Täname Kaarin Heina TÜ loodusmuuseumist.

Ööülikool 2023

Filmirežissöör Anna Hints on hea näide sellest, et kui kuulata oma südame häält, siis varem või hiljem loksuvad asjad paika. Julgus eksida loob võimaluse suurele õnnestumisele. Julgus käia oma rada, olla Euroopa indiaanlane siin kaugel maanurgas, kus inimesed räägivad kummalist keelt, kus mõeldakse teisiti, kui Suure maailma kaanonid ette näevad. Perifeeria, mis pulbitseb uutest ideedest, kus suitsusauna soojus, sõpruskonna olemasolu lööb hinge valla, meeled õitsema. Kus ühtmoodi püha on nii  varvaste vahel lirtsuv muda kui tähine taevas sauna katuse kohal.

Ööülikool 2023

Matemaatik ja arvutiteadlane Kristjan Korjus vaagib tehnoloogia arengu rolli selles, kuidas inimene iseennast määratleb. Ajal, mil tehisneurovõrgud tegelevad teksti- ja pildiloomega ning läbivad üha edukamalt kõiksugu lõpueksameid ja sisseastumiskatseid, paistab üha vähemaks jäävat seda, mida saab pidada inimesele ainuomaseks. Tundub, et oleme eksistentsiaalses kriisis. Aga kas see ongi nii paha?

Ööülikool 2023